2-25-22677/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-22677

Kohtuasi

I.O avaldus

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja I.O (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata I.O avaldus.

2. Jätta menetluskulud I.O kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. I.O esitas Tartu Maakohtule 25. detsembril 2025 avalduse, milles palub suurendada I.Z-i

poolt makstavat elatist.

KOHTU SEISUKOHT

1 (3)

2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada

kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. Hagiavalduses peab olema välja toodud hageja selge

nõue ning hagiavalduse aluseks olevad asjaolud. Elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta.

3. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud

muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele

(TsMS §-d 334-340, 363-370). TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et hagiavalduses

märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised

asjaolud (hagi alus) ja hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes

hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse.

Esmalt märgib kohus, et elatise suurendamise nõuet menetletakse hagimenetlus, kus hagejaks

on alaealine laps ja kostjaks on elatist tasuma kohustatud vanem. Käesolevalt esinevad hagis

ulatuslikud puudused, sh on hagis avaldajaks märgitud lapse isa. Kohtule esitatud hagis on

välja toomata hagi aluseks olevad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt ei vasta kohtule esitatud

hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud vorminõudele.

Lisaks selgitab kohus hagejale, et TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus

perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise

lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist,

mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse

muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja

tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise

suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende

asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28.10.2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Kohtul tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud

elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni

väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu 20.06.2017 otsus

asjas nr 3-2-1-67-17, p 11).

Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta. Hagis ei ole välja toodud, millised asjaolud on muutunud pärast elatise

väljamõistmise kohta lahendi tegemist, arvestades eelmise kohtulahendi asjaolusid.

Eeltoodust tulenevalt esineb hagis puudus.

2 (3)

4. Hagiavalduses sisalduvad ulatuslikud puudused takistavad kohtul hagi menetlemist.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg

2 p 2 alusel. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.

5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel

kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.

6. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui

kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et

hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)