2-25-13837/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-13837

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-13837

Tsiviilasi

J.K hagi M.M vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J.K (isikukood XXX; elukoht , XXX; e-post:

XXX);

Kostja: M.M (isikukood XXX; elukoht XXX-i )

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Birje

Kalmus

Kohtuistungi aeg

07.01.2026. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada J.K hagi M.M abielu.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte

perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.K (hageja) esitas 25.08.2025. a kohtusse hagiavalduse M.M (kostja) vastu abielu

lahutamise nõudes. 31.08.2025. a esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse.

Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XXX a. Poolte abielulised suhted

lõppesid XXX. aasta XXX. Hageja soovib abielu lahutada, on korduvalt küsinud kostjalt

lahutust, kuid tulemusteta.

2. Kohus võttis hagi 08.09.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. Kostja, M.M esitas 06.10.2025. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja

vaidles hagile vastu. Kostja väitel avastas ta XXX. aasta XXX lõpus järjekordse hageja

kõrvalsuhte. Kostja leiab, et seda hetke ei saa siiski lugeda poolte abieluliste suhete

lõppemiseks, sest hoolimata ka hageja varasematest kõrvalsuhetes on abielu jätkunud, aga

kostja möönab, et poolte abielulised suhted on lõppemas. Hageja ei ole omal soovil

perekonna eluasemes, XXX, viimastel kuudel enam aega veetnud, kuigi tal on endiselt

olemas võtmed, võimalus eluaset kasutada ning tema asjad on endiselt perekonna kodus.

Kostja selgitab, et pooltel on kaks ühist alaealist last – A. M.M, sündinud XXX a, ja B.

M.M, sündinud XXX a. Lapsed elavad perekonna eluasemes koos emaga. Hageja ei ole

soovinud aega viita ei perekonna eluasemes ega lastega ning ei ole nende eest hoolt

kandnud. Alates hageja poolt kodust lahkumisest on hageja keskmiselt veetnud lastega

koos ühe nädalavahetuse kuus, viies lapsed isapoolsetele vanavanematele külla, kus ka

hageja ise viibib. Hageja on teinud ettepaneku, et lapsed võiksid jääda vanemate juurde

50/50 süsteemis, aga kostja leiab, et see ei ole mõeldav, kuivõrd lapsed on veel piisavalt

väikesed ning vajavad suuremat hoolt. Lisaks kasutavad perekonna eluaset abikaasade

loomad – koos võetud koerad ja kassid, kelle eest hoolitsemise on hageja jätnud kostja

kanda. Vara jagamisega tuleb jagada ära ka ühised loomad ja nende hoolekandmisega

seonduvad kulud. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et kuigi poolte isiklikud abielulised

suhtes on lõppenud, siis ei ole lõppenud varalised suhted, mis on osaks abielulistest

suhetest. Seega on pooltel vajalik leppida kokku varaliste suhete lõppemises ning õiguste

ja kohustuste jaotumises, et lõpetada abielu. Kostja on teinud hagejale ettepaneku

ühisvara jaotamiseks, kuid ei ole sellele tänaseni sisulist vastust ega hagejapoolseid

ettepanekuid saanud. Kostja ootab hagejalt vastust ning leiab, et mõislik oleks lõpetada

nii abielu kui poolte varalised suhted kompromissiga.

4. Hageja esitas 20.10.2025. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja leiab,

et kostja välja toodud asjaolud, ei anna alust jätta abielu lahutamise hagi rahuldamata ja

lastesse puutuvad ning varalised küsimused on võimalik lahendada eraldi menetluses.

Hageja märkis, et ei näe võimalust, et poolte vahel oleks võimalik läbi viia tulemuslikku

lepitust.

5. 07.01.2026. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid isiklikult pooled hageja

J.K ja kostja M.M ning ka kostja lepinguline esindaja.

Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palub kohtul poolte abielu lahutada.

Hageja avaldas täiendavalt, et poolte ühine elukoht oli XXX . Poolte kooselu lõppes

XXX aasta XXX lõpus, kui hageja ühisest elukohast ära kolis. Hageja leiab, et poolte

abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ei pea võimalikuks kostjaga

leppimist ega soovi, et kohus annaks aega leppimiseks.

Kostja avaldas, et on nõus abielu lahutamisega ja võtab hagi õigeks. Kostja nõustus

sellega, et poolte kooselu lõppes XXX. aasta XXX ja abielulised suhted on pöördumatult

lõppenud. Kostja ei näe samuti võimalust suhete taastamiseks ega soovi aega leppimiseks.

Kostja teatas, et abielu lahutamisel soovib säilitada perekonnanime M.M, et tal oleks

lastega ühesugune perekonnanimi.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse

avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses,

lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus

abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud.

Antud juhul on kostja tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks võtnud. Kohtu

hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata.

Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel

abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67

lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et poolte abielu sõlmiti Tartu

Linnavalitsuses ja XXX a on välja antud abielutunnistus nr XXX. Poolte kinnitusel lõppes

nende abieluline kooselu 2025. aasta veebruari lõpus ja pooled on praeguseks ligi 10 kuud

elanud eraldi. Kumbki pooltest ei pea võimalikuks ega soovi abieluliste suhete taastamist.

Hageja taotleb kohtult abielu lahutamist ja kostja on abielu lahutamisega nõus. Kohus

leiab, et esitatud asjaoludest saab teha järelduse, et poolte abielulised suhted on

pöördumatult lõppenud. Kuna kumbki pooltest kooselu ega abielulisi suhteid taastada ei

soovi, siis ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte

lepitamiseks. Poolte esitatust nähtuvalt on neil kaks alaealist ühist last ja jaotamata vara.

Kohus leiab aga, et need asjaolud, sh võimalikud vaidlused lastega suhtlemise korra või

ühisvara jagamise üle, ei anna alust jätta kostja õigeksvõttu vastu võtmata ja jätta abielu

lahutamise hagi rahuldamata. Kui pooled laste hooldusõiguse teostamise, sh suhtlusõiguse

teostamise või ühisvara jagamise osas kokkulepet ei saavuta, on võimalik nendes

küsimustes oma õiguste ja nõude maksmapanemiseks pöörduda eraldi kohtu poole.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud ja

abielu tuleb lahutada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse

jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes

muudatuste tegemiseks.

Menetluskulude jaotus

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb

poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik