3-22-598/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-22-598

Haldusasi

Valga Autoülevaatus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

08.02.2022 otsuse nr 12.2.-3/765 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Valga Autoülevaatus OÜ, esindaja Vello

Luik

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.02.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna

Halduskohtu 05.02.2024 otsus haldusasjas nr 3-22-598. Teha haldusasjas nr 3-22-598 uus

otsus, millega jätta Valga Autoülevaatus OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Jõustunud kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja juhatuse liikme nimi

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 09.02.2026 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

3-22-598

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 08.02.2022 otsusega nr 12.2-3/765 kustutati Valga

Autoülevaatus OÜ (kaebaja) käibemaksuseaduse (KMS) 22 lg 31

alusel

käibemaksukohustuslaste registrist alates 11.02.2022. Otsuse põhjenduste kohaselt kohustati

MTA 26.11.2021 korraldusega nr 12.2-3/057225-1 kaebajat esitama kõik ettevõtluse käigus

sõlmitud kehtivad/kohe kehtima hakkavad lepingud koos kassaraamatu ja

krediidi-/makseraskustes avatud arvelduskontode väljavõtetega alates 01.11.2021 ning teave

kaebaja Eestis toimuva ettevõtluse kohta. Kaebaja juhatuse liikme P.M ja esindaja Indrek

Põdra edastatud teave on üld- ja paljasõnaline ega selgita kaebaja ettevõtlustegevust.

Täiendavaid ja täpsemaid selgitusi ega dokumente ettevõtluse tõendamiseks esitatud ei ole.

Põhjendamatult valikuliselt teabe edastamine viitab tahtlikule viivitamisele, takistamaks

MTA-d menetlustoimingute läbiviimisel ja varjamaks tõenäoliselt ettevõtlusega

mittetegelemist KMS § 2 lg 2 mõistes. Ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus on

maksukohustuslasel. P.M 12.12.2021 kirjast lähtuvalt on alus kahtluseks, et kaebaja seni

väidetud 15 aastat kestnud tegevussuund ja majandusolukord on oluliselt muutunud ning uute

esindajate varjatud kavatsus on suunatud ettevõtte senise tegevuse lõpetamisele.

2. Valga Autoülevaatus OÜ esitas 10.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA

08.02.2022 otsuse nr 12.2-3/765 tühistamiseks.

MTA on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. MTA-l puudus alus kaebaja

kustutamiseks käibemaksukohustuslaste registrist. Vastustajal oli piisavalt andmeid ja

tõendeid veendumaks, et kaebaja tegeleb ettevõtlusega ja tal on igapäevane majandustegevus,

mis ületab 40 000 eurot kalendriaastas ja seda viimased 15 aastat. Maksuhaldur on

ettevõtlusega tegelemise kontrolli raames nõudnud kaebajalt praktiliselt kõigi kontrollitava

ajavahemiku raamatupidamisdokumentide esitamist. Selline dokumentide maht on omane

maksude arvestamise ja tasumise kontrollile (üksikjuhtumi kontroll või revisjon) ega ole

vajalik ettevõtlusega tegelemise kontrollimisel. Samuti väljub ettevõtlusega tegelemise

kontrolli raamidest üksikasjaliku teabe nõudmine isiku kõigi tehingute ja tehingupartnerite

kohta. Kaebaja on andnud piisavas ulatuses selgitusi ja täitnud selgitamiskohustust. Kaebaja

esitatud 2020. majandusaasta aruanne ning 2021. a käibedeklaratsioon (KMD) ning tulu- ja

sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (TSD)

tõendavad, et kaebaja tegeles 2021. a-l ettevõtlusega. Kaebaja käibemaksukohustuslaste

registrist kustutamine on ebaproportsionaalne abinõu, samuti ei ole see mõõdukas. Ettevõtluse

mõiste (KMS § 2) sisustamisel ei ole seatud tingimusi majandustegevuse ulatusele. Vastustaja

ei ole seadnud kahtluse alla, et kaebaja tegi kontrollitaval perioodil kauba ostu- ja

müügitehinguid ja tegeles seega ettevõtlusega KMS tähenduses. Kaebaja kustutamine

käibemaksukohustuslaste registrist oli seotud asjaoluga, et alates 25.11.2021 sai kaebaja

juhatuse liikmeks P.M.

3. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja ei ole oma ettevõtluse tõendamisel olnud koostööaldis ja aus. Kaebaja rikkus

kaasaaitamiskohustust ja jättis tõendamiskoormuse täitmata. Äriregistri andmetel on kaebaja

tegevuses toimunud olulised muutused: novembris 2021 vahetus kaebaja juhatus, 03.12.2021

2(8)

3-22-598

juriidiline aadress ning 18.01.2022 osanik. MTA andmetel on OÜ A-Ülevaatus kaebaja senise

tegevuse ja tegevuskoha üle võtnud. Kaebaja käive on selle võrra kadunud. Seega ei saa

kaebaja eeldada, et MTA on kaebaja viidatud 15 aasta jooksul kogunud piisavalt andmeid, mis

annaks alust eelduseks, et kaebaja tulevane majandustegevus ja maksustav käive on eelnevate

maksuperioodide ja tegevusalaga samastatav. Olukorras, kus senine omanik ja juhatus on äsja

vahetunud, tegevusala muutunud ning sissetulek sisuliselt kadunud, on asjakohane MTA

kontroll kaebaja tegevuse osas KMS § 2 lg 2 mõistes küsimuses, kas kaebaja üldse jätkab

ettevõtlusega või mitte.

MTA-l on asjaolusid arvestades kahtlus, et kaebajale seadmete vms senise tegevussuuna

võõrandamisest laekunud vahendeid (102 852,66 eurot) on asutud kaebaja majandustegevuse

sfäärist välja viima. Kaebaja väidab küll igapäevast majandustegevust, mis ületavat 40 000

eurot kalendriaastas, kuid ei ole väidete kinnituseks esitanud tõendeid, sh kaebuses. Kaebajalt

küsitud teabe ja dokumentide maht ei ole omane maksude arvestamise ja tasumise kontrollile.

MTA palus esitada ülevaate kaebaja ettevõtlustegevusest ja esitada mh dokumendid, mida

kaebaja peab vajalikuks oma ettevõtluse tõendamiseks. KMS § 22 lg 31 annab maksuhaldurile

õiguse kustutada registrist oma algatusel selline maksukohustuslane, kes ei tegele

ettevõtlusega. Vaidlustatud otsuses on piisava üksikasjalikkusega selgitatud kaebaja üld- ja

napisõnalise ning esitamata jäetud teabe problemaatikat. MTA saab ka pärast isiku

registreerimist nõuda kahtluse korral tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta.

Üksnes deklaratsioonide esitamine või töötajate registris registreerimine ei tõenda sisulise

ettevõtluse olemasolu olukorras, kus puuduvad seda kinnitavad faktilised asjaolud ja tõendid.

Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et ettevõtlusega tegelemise kontroll KMS § 22 lg 31 mõistes

hõlmab üksnes KMS § 19 lg-s 1 sätestatud asjaolude kindlakstegemist. Ettevõtlusega

tegelemise kontroll on laiem ning kaebaja viide, et täidetud on 40 000 euro nõue, ei ole

määrav. KMS § 22 lg 31 eesmärk on muu hulgas hoida ära käibemaksupettusi ja riigile

käibemaksu laekumata jäämist. Registrist kustutamine on antud juhul sobiv abinõu

maksupettuste vastu võitlemiseks. Kaebaja on esitanud vaid üldiseid väiteid ettevõtlusega

tegelemise kohta ega ole esitanud usaldusväärseid tõendeid, millest nähtuks ettevõtlusega

tegelemine või ettevõtlusega tegelemise tahe tulevikus.

Vaidlusalune otsus oli suunatud kaebaja edasiulatuvale tegevusele ja võimalike uute

ärisuundade kontrollile pärast kaebaja senise majandustegevuse müüki OÜ-le A-Ülevaatus.

Kaebaja varasem võimalik korrektne dokumentatsioon ja aruandlus ei anna alust jätta

esitamata ettevõtluse kontrolli läbiviimisel palutud teave ja dokumendid. Vastustaja

riskianalüüs arvestas kaebaja 09.11.2021 esitatud maksuperioodi oktoober 2021 KMD

andmeid, mis olid võrreldes varasematega tavapäratud. Ka 05.08.2021 juhatuse liikme vahetus

oli üks mitmest riskianalüüsis arvestatud tegurist, kuid mitte ainuke ega peamine negatiivse

skoori alus. Algoritmist ilmnev risk suundus analüütiku töölauale, kes analüüsis augusti,

septembri ja oktoobri 2021 KMD-sid. Hiljem on kaebajat kontrollitud novembri ja detsembri

2021 maksuperioodidel. Kontrolli laiendati jaanuar 2022 maksuperioodile, mille lõpptulemina

väljastati kaebajale 30.08.2022 maksuotsus nr 12.2-3/057539-25. Sellega nõuti tagasi kaebaja

ettemaksukontole täidetud november 2021 kuni jaanuar 2022 tagastusnõuded ning kohustati

tasuma täiendavalt tulumaksu tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 alusel. MTA kogus lisatõendeid

omal algatusel pangalt (kaebaja ei esitanud küsitud kassaraamatut), registritest, avalikest

andmebaasidest, kinnisturaamatust, äriregistrist, arvestades MTA-le esitatud

maksudeklaratsioone ning muid andmeid ja sellega kaasnevaid riske.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 05.02.2024 otsusega kaebuse ning tühistas MTA

08.02.2022 maksuotsuse nr 12.2.-3/765.

3(8)

3-22-598

Haldusakti õiguspärasuse küsimust hinnatakse haldusakti andmise hetke seisuga. Vastustaja

on asunud 08.02.2022 otsuses seisukohale, et olenemata 40 000 euro suuruse käibenõude

täidetavusest, deklaratsioonide esitamisest ja töötajate registris registreerimisest, ei olnud

kaebaja tegelemine ettevõtlusega tõendatud või piisavalt tõendatud. Samas on ettevõtlus KMS

§ 2 lg 2 esimese lause kohaselt isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse

kaupa või osutatakse teenust olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Käivet

seostataksegi ettevõtlusega (KMS § 4 lg 1 p 1). Vaidlust ei ole, et 40 000 euro suurune

käibenõue oli kaebajal iga-aastaselt täidetud.

MTA 26.11.2021 korralduses on märgitud, et kontrolli alustamisel tugineti riskianalüüsile.

MTA 13.10.2023 vastusest nähtub, et riskianalüüsi tingis automatiseeritud tööprotsess vastava

algoritmi alusel, mis suunati analüütiku töölauale. Seda, millal riskianalüüs analüütiku

töölauale liikus ning see, kas kontrolli käivitamine võis olla põhjustatud P.M juhatuse

liikmeks saamisest 25.11.2021, haldusasja materjalidest ei selgu. Riskianalüüsi tabel on

koostatud pärast 14.09.2023 kohtunõuet seisuga 20.09.2023, kuid vaidlustatud MTA

08.02.2022 otsus on tunduvalt varasem. Punase värviga esile toodud nn negatiivne skoor

nähtub tabelist 2022. a kui tervikaasta, aga mitte 2021. a kohta. Samas on MTA 26.11.2021

korralduse esimestes punktides viidatud asjaolule, et alates 25.11.2021 on osaühingul uus

juhatus ning on küsitud, kas on toimunud või toimumas muutusi äriühingu tegevuses. Kuigi

juhatuse liikmete muutumisel võivad äriühingus teatavad ümberkorraldused mõne aja pärast

aset leida, ei saa muutustest äriühingu juhatuses ja tegevuses tuletada registrist kustutamise

vajadust, kui vastavad eelduslikud tingimused ei ole täidetud või ei ole veel täidetud.

Maksuhalduri 13.10.2023 vastuse p-s 2 on märgitud, et riskianalüüsis arvestati ka 09.11.2021

KMD andmeid oktoobrikuu maksustamisperioodi kohta, mis olevat olnud võrreldes

varasematega tavapäratu. Samas kohustati 26.11.2021 korraldusega kaebajat esitama kehtima

hakkavaid lepinguid koos konto väljavõtetega alates 01.11.2021, mitte seonduvalt sama aasta

oktoobrikuud puudutava maksustamisperioodiga. Vastustajaga võib küll nõustuda, et

võimalike riskistsenaariumide kohaselt ei saa välistada korrektse maksukäitumisega

osaühingu muutumist keset majandusaastat reaalse majandustegevuseta äriühinguks, kuid see

ei tähenda ega eelda n-ö peaaegu kohest registrist kustutamist. Antud juhul alustati

kontrollimisega 26.11.2021 ning registrist kustutamine toimus veidi üle paari kuu hiljem ehk

08.02.2022. Olukorras, kus varem on igal kalendriaastal olnud käive vähemalt 40 000 euro

suuruses mahus, ei ole äriühingu suhteliselt kiire registrist kustutamine kooskõlas KMS § 19

lg-ga 1, mis eeldab hinnangut terve kalendriaasta raamistikus. Arvestada tuleb ka, et

äriühingul võib olla mingisugusel perioodil tegevusseisak ja kui sellel ajal ei esitata tõendeid

ettevõtluse toimumise kohta, ei pea sellest kohe järelduma, et ettevõtlusega ei tegeletagi.

Käibemaksukohutuslaste registris olemist ei saa seada sõltuvusse sellest, kas juhatuse liikmed

on muutunud või kes nimeliselt on juhatuse liikmed. Lähtuvalt eeltoodust on ettevõtlusega

tegelemise kontrollimise ja vaidlustatud haldusakti andmise puhul tehtud olulisi kaalutlusvigu.

Arvestades haldusasja materjale, ei saa kiiret käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist

pidada proportsionaalseks meetmeks. Kohus ei anna hinnangut selle kohta, milline olukord

võib olla praegu ja kas kaebaja tegeleb sisuliselt ettevõtlusega või mitte.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. MTA palub 06.03.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.02.2024

otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

Halduskohus on põhjendamatult jätnud analüüsimata MTA 08.02.2022 otsuse p-des 1˗11

esitatud motiivid. Seetõttu puudub halduskohtu otsuses analüüs, mis annaks alust järeldada, et

MTA 08.02.2022 otsuses toodud käsitlus oleks ebaveenev või põhjendamata. Kohtuotsuses

4(8)

3-22-598

kesksel kohal olev 40 000 euro suuruse käibe täidetuse ja juhatuse liikme vahetuse moment

võrreldavalt kontrolli algusega ning MTA riskianalüüsi aadressil tehtud kriitika ei oma asja

õigeks lahendamiseks määravat tähtsust.

MTA-l on õigus käibemaksukohustuslaste registri registreeringuid ja selle asjakohasust

kontrollida. MTA-l on kohustus teostada registreeringute üle sisulist järelevalvet (KMS § 22,

maksukorralduse seaduse (MKS) § 10), viies läbi menetlusi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja

efektiivselt. MTA järelevalve tähendab eelkõige õigust nõuda maksukohustuslaselt

lisatõendeid (KMS § 22 lg 31) ning maksukohustuslase kohustust neid MTA-le esitada.

Seetõttu ei seisne vaidluse raskuskese sellel, kas MTA kontrollieelne riskianalüüs ja kontrolli

kiirus olid piisavad kaebaja käibemaksukohustuslaste registri registreeringu kustutamiseks,

vaid sellel, kas ja kui piisavalt on kaebaja ettevõtlusega tegelemine küsitud ja esitatud tõendite

alusel tõendatud. Kui kaebaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul ettevõtlusega tegelemist KMS §

22 lg 31 mõistes tõendanud, kustutab MTA maksukohustuslase registrist.

Halduskohus ei ole sisuliselt MTA 08.02.2022 otsuses sisalduvaid etteheiteid kaebajale, s.t

kaebaja poolt tõendite ja teabe esitamata jätmise asjaolusid, analüüsinud. Kohus on jätnud

täielikult tähelepanuta vaidlustatud otsuse p-des 5˗10 käsitletud maksukohustuslase

kaasaaitamiskohustuse (MKS § 56 lg 1) rikkumise. Seetõttu leidis halduskohus ekslikult, et

MTA otsus sisaldab kaalutlusvigu ja on ebaproportsionaalne. MTA esitatud riskianalüüs ja

tööprotsessi kirjeldused ei asendanud MTA otsuse p-de 1˗11 motiive, vaid selgitasid ja

täiendasid neid. Halduskohus on kaldunud kõrvale analoogsete vaidluste kohtupraktikast.

Tartu Ringkonnakohus on 22.11.2018 otsuses nr 3-17-519 ja 21.11.2019 otsuses nr 3-18-1384

rõhutanud, et ettevõtluse kontroll ei ole sarnane tavalise maksukontrolliga. MTA alustas

kaebaja ettevõtluse kontrolli seetõttu, et MTA-le teadaolevad andmed ei kinnitanud kaebaja

ettevõtlusega tegelemist või jätkamist. MTA andmetel oli A-Ülevaatus OÜ kaebaja senise

tegevuse (autode ülevaatus) ja tegevuskoha üle võtnud ning asunud ise kaebaja tegevusalal

toimetama. Kaebaja käive oli selle võrra kadunud. Ettevõtluse kontroll ei hõlma kaebaja

maksude tasumise õiguse kiirkontrolli (ajaloolise 40 000 euro käibe esinemine) ega kaebaja

maksukohustuse kindlaksmääramist, vaid üksnes asjaolu tuvastamist, kas kaebaja tegeleb

Eestis ettevõtlusega või mitte. Seda eesmärki silmas pidades tegi MTA kaebajale 26.11.2021

korralduse, millega kohustati kaebajat andma MTA-le teavet Eestis toimuva ettevõtluse kohta.

Korraldus sisaldas mh hoiatust, et kui ettevõtlusega tegelemine ei leia kaebaja poolt

tõendamist, siis on MTA-l õigus kaebaja kustutada käibemaksukohustuslaste registrist. Seega

andis MTA kaebajale võimaluse oma ettevõtluse toimumist või selle jätkamist pärast oma

senise tegevusala müüki tõendada. Sellega tagas MTA kaebaja ärakuulamise. Kuna kaebaja

ettenähtud tähtaja jooksu ettevõtlusega tegelemist ei tõendanud, kustutati ta registrist

08.02.2022 otsuses toodud põhjendustel.

Olukorras, kus kaebaja senine omanik ja juhatus olid vahetunud, tegevusala lõppenud ning

käive kadunud, oli MTA kontroll kaebaja tegevuse osas asjakohane. Asja lahendamise

seisukohalt ei ole määrav, kui kvaliteetne oli MTA kontrollieelne riskianalüüs või analüütiku

kogutud eelinfo kontrolli algatamiseks. MTA ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kui

varasemal kalendriaastal on olnud käive 40 000 euro suuruses mahus, ei ole registrist

kustutamine KMS § 19 lg-ga 1 kooskõlas. Kaebaja rikkus kaasaaitamiskohustust ja jättis

tõendamiskoormuse täitmata. MTA-l oli asjaolusid arvestades kahtlus, et kaebajale seadmete

vms senise tegevussuuna võõrandamisest laekunud vahendeid asuti kaebaja majandustegevuse

sfäärist välja viima. See viitas kaebaja tegevuse lõpetamisele, sest rahaliste vahenditeta ei ole

ettevõtluse jätkamine võimalik. Kaebaja esindaja pidi kindlustama, et MTA-l on võimalik

saada informatsiooni tema tegevusest mõistliku aja jooksul. Küsimus ei olnud mitte mõne

üksiku MTA küsitud dokumendi esitamata jätmises, vaid tõendikogumis. MTA ei nõudnud

detailseid andmeid majandustehingute kohta. Kaebaja ei täitnud kaasaaitamiskohustust isegi

5(8)

3-22-598

ettevõtluskontrolli minimaalse standardi kohaselt. Kaebajale pidi MTA täiendavatest

päringutest selguma, et MTA-le seni esitatud teave ei ole piisav ettevõtlusega tegelemises

veendumiseks. Kaebaja esindaja 12.01.2022 e-kirjas enda soovitud kohtumisele 24.01.2022 ei

ilmunud. Ettevõtlusega tegelemise tõendamine on eelkõige maksukohustuslase ülesanne (nt

Riigikohtu 25.04.2016 otsus nr 3-3-1-79-15). Registrist kustutamine ei takista kaebajal

võimaliku majandustegevusega jätkata. Põhjendatud ei ole halduskohtu kriitika, justkui oleks

vaidlusaluse otsusega hõlmatud periood olnud liiga lühike ja menetlus liiga kiire. 2,5-kuuline

periood oli piisav aeg kaebaja tõendamiskoormuse täitmiseks. Kaebaja ei ole väitnud, et tema

majandustegevus oleks perioodilise iseloomuga. Kaebaja on selgitanud, et tema

majandustegevus seisneb olulises osas jätkuval tegevusel.

6. Valga Autoülevaatus OÜ palub 30.04.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

MTA on pikaajaliselt ja süstemaatiliselt kaebajat ja P.M-i taga kiusanud. Tagakiusamine sai

alguse 2008. a-l pärast seda, kui P.M aitas avalikustada MTA pettust riigieelarve tuludega

manipuleerimisel. MTA 08.02.2022 otsuse aluseks oli nn riskianalüüsi ohuhinnang. Samas

loodi vastav hinnang alles 2024. a-l, mis viitab võimalikule manipulatsioonile ja valeinfo

esitamisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada järgmistel põhjendustel.

8. Tulenevalt KMS § 22 lg-st 31 on maksuhalduril õigus kustutada käibemaksukohustuslaste

registrist maksukohustuslane, kes ei tõenda Eestis ettevõtlusega tegelemist. Seega on

ettevõtlusega tegelemise kontrolli menetluses seaduse kohaselt isikul endal kohustus esitada

teave ja dokumendid, mis kinnitavad ettevõtlusega tegelemist. Maksuhaldur on vaieldavas

08.02.2022 otsuses põhjendatult leidnud, et kaebaja selliseid tõendeid kontrollimenetluses ei

esitanud. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses tõendanud, et maksuhalduri järeldus kaebaja

majandustegevuse puudumise kohta oleks olnud sisuliselt ebaõige.

9. Ettevõtlusega tegelemise kontrollimenetlus on isiku suhtes oluliselt vähem koormav

võrreldes maksude tasumise õigsuse kontrolli menetlusega, kus maksukohustuse

väljaselgitamiseks võib olla vajalik üksikasjalise teabe ja iga tehingut kirjeldava

dokumentatsiooni esitamine. Praegusel juhul ei nõudnud MTA 26.11.2021 korralduses (dtl

75) ega ka järgnevas kirjavahetuses kaebajaga (dtl 56˗61, 77, 109), et kaebaja esitaks detailsed

andmed oma majandustehingute kohta. KMS § 22 lg-ga 31 sätestatud tõendamiskoormuse

tõttu oli kaebaja kanda risk, et kui ta jätab teabe esitamata, ei õnnestu majandustegevusega

tegelemist tõendada ja ta võidakse käibemaksukohustuslaste registrist kustutada. MTA ja

kaebaja elektroonilisest kirjavahetusest, eelkõige MTA täiendavatest päringutest ilmneb, et

pärast kaebaja 12.12.2021 vastust pidas vastustaja vajalikuks asjaolusid täiendavalt selgitada,

täites sellega ühtlasi haldusmenetluses kehtivat uurimiskohustust. Lisaks pidi kaebajale

päringutest selguma, et vastustajale esitatud teave ei ole piisav kaebaja majandustegevusega

tegelemises veendumiseks. Sellega oli kaebajale antud indikatsioon vastustaja võimaliku

otsuse kohta ning vastavalt oli kaebajal võimalik esitada täiendavat teavet või selgitada ja

põhjendada, miks juba esitatud teave ja tõendid on siiski piisavad majandustegevusega

tegelemise tõendamiseks. Sellega oli kaebajale tagatud tegelik võimalus olla ära kuulatud ja

esitada asja kohta oma väited ja tõendid. Kaebaja seda võimalust sisuliselt ei kasutanud.

10. Ettevõtlusega tegelemise tõendamine ei eelda kõigi raamatupidamisdokumentide

esitamist, kuid kaebaja sellesisuline väide ei ole kohane olukorras, kus äriühing pole

6(8)

3-22-598

maksuhaldurile esitanud sisuliselt ühtegi enda ettevõtlust tõendavat dokumenti. Nagu

juba märgitud, lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus

maksukohustuslasel. Maksuhalduri poolt vastava kontrolli alustamisel on

maksukohustuslasel samuti kaasaaitamiskohustus. Kui maksuhalduril esines

põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei tegele ettevõtlusega ning maksukohustuslane jättis

mõistliku aja jooksul teabe esitamise ja selgituste andmise kohustuse asjakohaste ja

usutavate põhjendusteta täitmata, jättis maksukohustuslane enda tegelemise

ettevõtlusega tõendamata.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja ega halduskohtuga, nagu oleks vaidlusaluse

kontrolliga hõlmatud periood liiga lühike selleks, et teha järeldusi kaebaja

majandustegevuse puudumise kohta. MTA on adekvaatselt selgitanud ja tõendanud, et

ettevõtlusega tegelemise kontrolli ajendiks oli oktoobri 2021 KMD, mis näitas

äriühingu jaoks ebatavalise käibe deklareerimist (ettevõtte üleminek maksuvaba

käibena) ja tõi vastavalt MTA-s kasutatava algoritmi indikatsioonile kaasa

maksuhalduri tähelepanu (dtl 271 jj). Arvestades lisaks, et Valga Autoülevaatus OÜ

ettevõte oli 13.10.2021 müüdud OÜ-le Ort Tehnoülevaatus (dtl 282 jj) ja kaebaja

juhatuse liige muutunud 25.11.2021, sai MTA põhjendatult järeldada, et senine

ettevõtlussuund on muutunud, ja kontrollida ettevõtlusega tegelemisega jätkamist

suunaga tulevikku. Seetõttu ei oma asjaolu, et äriühing oli kuni ettevõtte üleminekuni

täitnud käibenõuet ja esitanud nõuetekohaselt maksudeklaratsioone, asja lahendamisel

tähendust.

12. Kaebaja esitas ettevõtlusega tõendamiseks venekeelse dokumendi (dtl 131 jj) koos

skeemiga (dtl 111), mis ei ole kuidagi üldse seostatav kaebajaga. Usutavad ei olnud ka

12.12.2021 esitatud selgitused (dtl 109) mingite konkretiseerimata seadmete tootmisest

ja patenteerimisest. Esitatud maksudeklaratsioonid ei tõendanud ettevõtlusega

tegelemist. Tegelikuks ei saa pidada ka Logos OÜ 30.11.2021 arvet kaebajale (dtl

112), kuna ka selle äriühingu juhatuse liige on P.M ja arves viidatud kontoripind

kuulub hoopis teisele isikule. Kaebaja maksuhalduri juurde selgitusi andma ei

saabunud, kuigi ta ise seda taotles ja seda talle võimaldati. Kokkuvõtvalt on

põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et kaebaja ei täitnud kaasaaitamiskohustust, vaid

asus maksuhaldurit alusetult süüdistama tema tagakiusamises. Kaebaja ei ole ka

väitnud, et tema majandustegevus oleks perioodilise iseloomuga, mistõttu võiksid

perioodil 2021. a detsember kuni 2022. a jaanuar majandustehingud puududa, kuigi

äriühing tegelikkuses siiski tegeleb majandustegevusega. Ei ole alust arvata, et

kontrollitud periood annaks kaebaja tegelikust majandustegevusest moonutatud pildi.

Kaebaja pole ka kohtumenetluses isegi püüdnud tõendada, et tal oli olemas tegelik

majandustegevus. Olukorras, kus kaebaja on majandustegevusena nimetanud mingite

täpsustamata seadmete tootmist, oleks majandustegevuse toimumise tõendamine olnud

eeldatavalt kergesti teostatav lepingupartnerite nimetamise ja võimalike lepingute

esitamisega, samuti seadmete tootmiskoha näitamisega.

13. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud

korraldama esindatava MKS-ist, maksuseadusest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud

seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku

täitmise. MKS § 57 lg 3 sätestab, et raamatupidamis- ja maksuarvestust tuleb

korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute

toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest,

sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. Eeltoodud sätetest tulenevalt peab

7(8)

3-22-598

maksukohustuslase esindaja kindlustama, et maksuhalduril on võimalik saada

informatsiooni maksukohustuslase tegevusest mõistliku aja jooksul. Kui seda ei ole

võimalik teha juhatuse liikmel endal, peab ta volitama selleks kedagi teist.

14. Õige on maksuhalduri osutus, et kaebaja registrist kustutamine ei saa pikemas

perspektiivis tema huve kahjustada, kuna kaebajale on seadusega tagatud õigus taotleda enda

käibemaksukohustuslasena uuesti registreerimist juhul, kui tema ettevõtlus peaks tõesti

kunagi jätkuma. Seega ei võta käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine kaebajalt

võimalust taastada oma käibemaksukohustuslase staatus pärast seda, kui ta tõendab

maksuhaldurile enda ettevõtlusega tegelemise Eestis.

15. Eelnevast tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus

tühistada. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega jätab Valga

Autoülevaatus OÜ kaebuse rahuldamata (HKMS § 200 p 3). Vastavalt HKMS § 108

lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)