2-24-5622/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-24-5622

Tsiviilasi

Irina Nikolase avaldus Narva linn, P. Kerese tn 4

korteriühistu 18. märtsi 2024. a üldkoosoleku

otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt

nende kehtetuks tunnistamiseks

Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu avaldus

Irina Nikolaselt majandamiskulude võla ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. juuli 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Irina Nikolase määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

Irina

Nikolas

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu

(registrikood 80339391), lepinguline esindaja Marina

Suhnjova

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Irina Nikolase määruskaebus Viru Maakohtu 31. juuli 2025. a määruse peale

läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Irina Nikolasel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Irina Nikolas (avaldaja) esitas 9. aprillil 2024 Viru Maakohtule avalduse, milles palus,

arvestades hilisemaid täpsustusi, tuvastada, et Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu

(korteriühistu) 18. märtsi 2024. a üldkoosoleku otsused on tühised, või alternatiivselt

tunnistada need kehtetuks. Avaldaja palus jätta menetluskulud korteriühistu kanda.

Avaldaja on korteriühistu liige. Korteriühistu võttis 18. märtsi 2024. a üldkoosolekul vastu

otsuse, millega kohustati avaldajat enda korteriomandid võõrandama, kuna avaldajal on

korteriühistu ees majandamiskulude võlg. Avaldaja ei saanud üldkoosoleku kutset seitse

päeva enne koosolekut ega koosolekuga seotud materjale. Üldkoosoleku protokoll ja otsus

ei vasta seadusele. Avaldaja ei saa otsust täita. Ta on korterite ühisomanik. Hääletamise

tulemused ei ole õiged. Avaldajal ei ole korteriühistu väidetud majandamiskulude võlga.

Korteriühistu avaldus tuleks eraldada eraldi menetlusse, kuna nõuded ei ole seotud.

Korteriühistu avaldus tuleks jätta läbi vaatamata, kuna selle esitanud isikul ei ole

korteriühistu esindamise õigust. Puudub üldkoosoleku otsus, mis lubaks korteriühistu

nimel sellist avaldust esitada. Korteriühistu avaldus ei ole selge, on põhjendamata ja

tõendamata.

2. Korteriühistu palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Korteriühistu esitas avaldaja vastu nõude, milles palus mõista avaldajalt korteriühistu

kasuks välja majandamiskulude võla 2067 eurot 80 senti, viivise 7. mai 2024. a seisuga

179 eurot 68 senti ja viivise 2067 eurolt 80 sendilt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 8. maist 2024 kuni kohustuse tasumiseni.

Üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud. Avaldaja osales üldkoosolekul.

Üldkoosoleku protokoll on nõuetekohane. Avaldaja ei tõendanud, et avaldaja korterid on

ühisomandis ning korterite ühisomand ei mõjuta korteriühistu otsuse kehtivust.

Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel ei rikutud hääletamise reegleid. Avaldaja oli

korteriühistu üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise ajal kuue kuu majandamiskulude

tasumisega üle kolme kuu viivituses. Avaldaja korterite eest on võlg kokku 2067 eurot 80

senti.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus lahendas 31. juuli 2025. a määrusega avaldaja avalduse osamäärusega,

rahuldas avaldaja avalduse ning tuvastas, et korteriühistu 18. märtsi 2024. a üldkoosoleku

otsused on tühised. Maakohus märkis, et jätkab korteriühistu avalduse osas menetlust ning

määrab menetluskulude jaotuse korteriühistu avalduse osas tehtavas lõpplahendis.

Avaldaja nõue on võimalik lahendada, kuid korteriühistu esitatud avalduse osas ei ole asi

lahendamiseks valmis. Kohus teeb TsMS § 450 alusel seega avaldaja avalduse kohta

osaotsuse (osamääruse) ning jätkab korteriühistu avalduses esitatud nõuete osas menetlust.

Korteriühistu rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Tegemist on olulise

rikkumisega, vaatamata sellele, et avaldaja osales koosolekul. Korteriühistu 18. märtsi

2024. a üldkoosolekul vastu võetud otsused on järelikult tühised.

Maakohus ei määranud menetluskulude jaotust ning märkis, et määrab menetluskulude

jaotuse korteriühistu avalduse osas tehtavas lõpplahendis.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus

märkis, et jätkab korteriühistu avalduse osas menetlust ning määrab menetluskulude

jaotuse korteriühistu avalduse osas tehtavas lõpplahendis. Avaldaja palub teha tühistatud

osas uue määruse, millega jätta korteriühistu avaldus läbi vaatamata ja avaldaja avalduse

läbivaatamisega seotud menetluskulud korteriühistu kanda. Menetluskulud tuleks jätta

korteriühistu kanda.

Avaldaja on nõus maakohtu määrusega osas, milles maakohus tuvastas, et korteriühistu 18.

märtsi 2024. a üldkoosoleku otsused on tühised. Avaldaja ei ole nõus, et maakohus jätkas

korteriühistu avalduse menetlemist. Maakohus võttis korteriühistu avalduse valesti

menetlusse. Korteriühistu avaldus tuleks jätta läbi vaatamata, kuna korteriühistu nimel

avalduse esitanud isikul ei ole korteriühistu esindamise õigust. Korteriühistu nimel

õigusvaidluste pidamise otsustamine ja selleks esindaja määraine on üldkoosoleku

pädevuses. Korteriühistu üldkoosolek ei ole otsustanud avaldaja vastu nõude esitamist ega

määranud selleks esindajat. Õigusvaidluse pidamise kulud ei ole korteriühistu

majanduskavas ette nähtud. Korteriühistu avaldus on sisuliselt põhjendamata ja

tõendamata. Maakohus jättis menetluskulude jaotuse põhjendamatult määramata. Avaldaja

soovib oma menetluskulude hüvitamist.

5. Korteriühistu palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Korteriühistu esindajal on

korteriühistu esindamise õigus. Korteriühistu avalduse läbivaatamata jätmiseks puudub

alus. Maakohus ei ole korteriühistu avaldust sisuliselt läbi vaadanud. Ringkonnakohus ei

saa seda enne teha, kui maakohus on asjas lahendi teinud.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus

tuleb jäta TsMS § 664 lg 2 alusel läbivaatamata.

8. Maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise. Maakohus kontrollib

määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt

lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja

tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti (TsMS § 663 lg 1). Ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb

menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata (TsMS § 664

lg 1). Kui määruskaebus ei ole ringkonnakohtu arvates õigesti menetlusse võetud, jätab

ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2).

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei võtnud määruskaebust õigesti menetlusse, kuna

avaldaja ei saa maakohtu määrust määruskaebuses märgitud ulatuses vaidlustada.

1. Sarnaselt kohtusse pöördumisega on ka kohtulahendi peale kaebuse esitamise esmane

sisuline eeldus õiguskaitsevajaduse olemasolu (TsMS § 3). See esineb olukorras, kus

kohtulahend koormab kaebuse esitanud isikut (nt RKTKo 31.03.2025, 2-17-6713/196, p

20).

Käesoleva asi vaadatakse TsMS § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 alusel läbi hagita menetluses.

Hagita menetluses võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette

nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes

seadusega sätestatud juhul (TsMS § 660 lg 3). Seadus ei näe ette võimalust esitada

määruskaebust määruse peale, millega maakohus määrab, et ta jätkab kohtule esitatud

avalduse menetlemist. Tegemist ei ole hagita menetlust lõpetava, vaid seda korraldava

määrusega.

Eelmärgitut arvestades ei saa avaldaja esitada määruskaebust määruse peale, millega

maakohus otsustas menetleda korteriühistu poolt avaldaja vastu esitatud avaldust. Avaldaja

saab esitada korteriühistu avaldusele sisulisi vastuväiteid ning pärast seda, kui maakohus

on korteriühistu avalduse sisuliselt lahendanud ning avaldaja ei nõustu sellega, esitada

maakohtu sisulise lahendi peale määruskaebuse.

2. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

maakohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist, võib menetlusosaline TsMS § 448

lg 1 p 3 alusel taotleda menetluskulude jaotuse kohta täiendava otsuse tegemist TsMS §-s

448 sätestatud korras. Kui maakohus ei rahulda täiendava otsuse tegemise taotlust, võib

selle peale esitada TsMS § 448 lg 6 alusel määruskaebuse. Seadus ei näe seega ette

määruskaebuse esitamise võimalust määruse peale, milles maakohus märgib, et määrab

menetluskulude jaotuse menetlust lõpetavas lahendis.

Maakohus ei määranud 31. juuli 2025. a määruses menetluskulude jaotust, vaid märkis, et

määrab menetluskulude jaotuse korteriühistu avalduse osas tehtavas lõpplahendis.

Avaldaja ei saa maakohtu määrust selles osas vaidlustada, kuna seadus ei võimalda seda.

10. Kuna maakohus ei võtnud määruskaebust õigesti menetlusse, jätab ringkonnakohus

määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

11. Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav lahend. Menetluskulude jaotuse otsustab

maakohus vastavalt asja sisulise lahendamise tulemustele (TsMS § 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)