Legislator Case Law & Legislation
2-25-119373/11 AI generated

2-25-119373/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-119373/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista välja kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja UAB Skycop.com kasuks Mõista välja kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja UAB Skycop.com kasuks

Legislator headnote

AI generated

Art. 5 lg, Art. 7 lg; 2-25-119373/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista välja kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja UAB Skycop.com kasuks Mõista välja kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja UAB Skycop.com kasuks

Keywords

AI generated
Art. 5 lg Art. 7 lg

Cited Legislation

AI generated
Art. 5 lg
TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
Art. 7 lg

Cited Case Law

AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse avaldamise aeg ja koht

08.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-119373

Tsiviilasi

UAB Skycop.com hagi Air Baltic Corporation AS

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1076,28 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: UAB Skycop.com (registrikood 304423851;

asukoht Dariaus ir Gireno st. 21A, LT-02189 Vilnius,

Leedu Vabariik);

Hageja lepinguline esindaja: Nele Mals (e-post: xxx);

Kostja: Air Baltic Corporation AS (registrikood:

40003245752; asukoht: Tehnikas 3, Lidosta „Rga”,

Mrupes novads, LV-1053, Läti Vabariik);

Kostja lepinguline esindaja: Kai Villemson (e-post:

Kai.Villemson@rask.ee).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista välja kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja UAB Skycop.com kasuks

võlgnevus 800 eurot.

3. Mõista välja kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja UAB Skycop.com kasuks

viivis alates 11.07.2024 kuni 08.01.2026 summas 133.54 eurot.

4. Mõista välja kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja UAB Skycop.com kasuks

viivis põhisummalt 800 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

09.01.2026 kuni nõude täieliku tasumiseni.

5. Mõista välja kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja UAB Skycop.com kasuks

sissenõudmiskulu summas 80 eurot.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS §187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hagi asjaolude kohaselt reisisid MF ja CF broneering SSJIFM 02.07.2024 Air Baltic

Corporation AS (edaspidi kostja) opereeritaval lennul BT871 suunaga Tallinn-London. Lend

BT871 suunaga Tallinn-London pidi väljuma 02.07.2024 kell 15:55 saabuma 02.07.2024 kell

17:00, kuid lend tühistati vahetult enne pardale minekut. Lennu vahemaa Tallinn-London vahel

on 1812,9 km.

2. Eelnimetatud lendude puhul tekkis reisijatel EU 261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 punkti b)

alusel õigus nõuda hüvitist 400 eurot. Seega on hagejal 2 loovutatud nõude alusel õigus saada

hüvitist kokku summas 800 eurot (2 x 400 eurot reisija kohta). Kõik eelnimetatud reisijad

loovutasid oma hüvitise nõuded UAB Skycop.com’le (edaspidi hageja).

3. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kuupäevadel 02.07.2024 toimunud lennu BT871

suunaga Tallinn-London tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise

maksmise EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti b alusel.

4. Hageja märgib, et kostja on tasunud 02.07.2024 toimunud lennu BT871 eest hüvitist teistele

reisijatele.

5. Hageja põhinõue on 800 eurot (2 reisijat x 400 eur hüvitis reisija kohta). Hagejal on õigus

VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest 11.07.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.10.2025. Seega on hageja viivisenõue

põhjendatud kogusummas 114,63 eurot.

Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 800 eurot

protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.10.2025 kuni kohtuotsuse

tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 80 eurot

(2 reisijat x 40 eurot). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 113¹ lg 1).

7. Hageja palub mõista välja Air Baltic Corporation AS’lt UAB Skycop.com kasuks: võlgnevus

kokku summas 800 eurot; viivis nõue esitamisest kostjale 11.07.2024 kuni hagi esitamiseni

15.19.2025 summas 114,63 eurot; sissenõudmiskulud summas 80 eurot; viivis põhisummalt 800

eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.10.2025 kuni

kohtuotsuse tegemiseni; viivis põhisummalt 800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku täitmiseni.

8. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja eelnev lend BT848 suunal

Dubrovnik-Tallinn pidid Flightradar24.com andmetel väljuma 02.07.2025 kell 10:15 (10:15

AM), kuid väljus 13:09 (1:09 PM) ja saabus Tallinnasse 02.07.2025 kell 16:30 (inglise keeles

Landed 4:30 PM), kuigi pidid saabuma kell 14:05 (2:05 PM). Seega oli kostjale aegsasti teada,

et eelnevat lendu teenindav lennuk ei jõua õigeaegselt Tallinnasse selleks, et teha järgmine lend

BT871 suunaga Tallinn-London, mis pidi väljuma 02.07.2024 kell 15:55 saabuma 02.07.2024

kell 17:00. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et lennukit võis Dubrovnik-Tallinn ajal tabada pikselöök,

nagu kostja oma vastuses väidab, kuid tõsiasi on, et lend BT848 väljus Dubrovnikst 2 tundi 54

minutit plaanitust hiljem ja ei jõudnud Tallinnasse enne Tallinn-London lennu väljumise aeg

02.07.2024 kell 15:55.

9. Kostja on oma vastuses välja toonud, et pakkus reisijatele asenduslendu 03.07.2024 lendu

suunal Tallinn-Frankfurt-London, mis pidi saabuma Londonisse 03.07.2024 kell 09:40. Hageja

on seisukohal, et kostja oleks saanud reisija toimetada varem sihtkohta kui 03.07.2024 kell

09:40, mil reisijad jõudsid Londonisse. Määruse 261/2004 art 5 lg 3 kohaldamise teine eeldus

ehk kostja oli võtnud kasutusele „kõik vajalikud meetmed“ erakorralistest asjaoludest

põhjustatud lennu tühistamise vältimiseks selle sätte tähenduses. Kostja oleks saanud asuda

otsima asenduslende peale seda, kui selgus, et lend BT848 suunal Dubrovnik-Tallinn hilineb –

ei välju õigel ajal ja jõuab Tallinnasse 2,5 tunnise hilinemisega. Hageja leiab, et arvestades

hilinemist juba eelneva lennu väljamisel, oli kostjal võimalik asuda otsima ka asenduslende, mis

väljusid enne 02.07.2024 kell 15:55 väljuvat Tallinn-London lendu.

Vastavalt Flightera.net andmetele oli reisijatel võimalik lennata:

Tallinn-Stockholm-London, jõudes Londonisse 02.07.2024 kell 18:55.

Tallinn-Amsterdam-London, jõudes Londonisse 02.07.2024 kell 21:11.

Tallinn-Helsinki-London, jõudes Londonisse 02.07.2024 kell 20:36 või 22:01.

Tallinn-London, jõudes Londonisse 02.07.2024 kell 22:12.

Tallinn-Helsinki- London, jõudes Londonisse 03.07.2024 kell 01:23.

Seega on käesolevas asjas täitmata tingimus, et ei olnud ühtegi teist võimalust muuta teekonda

kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostas kostja või mõni teine lennuettevõtja ja

mis saabunuks sihtkohta varem kui kostja pakutud järgmine lend (03.07.2024 kell 09:40), oli

alternatiivseid lennuvõimalusi, mis võimaldanuksid otse- või vahemaandumisega reisijatel jõuda

varem sihtkohta – 02.07.2025 kell 18:55, 21:11, 20:36 või 22:01, 22:12 ja 03.07.2024 kell

01:23. Eeltoodust tulenevalt on reisijal õigus hüvitisele.

10. Paraku pole kostja suutnud tõendada, et mis tahes lennuettevõtjaga ümbersuunamine

kujutaks talle vastuvõetamatuid ohverdusi. Ringkonnakohtu tõlgenduse järgi on "kõikide

vajalike meetmete" tõendamiskohustus märksa rangem. See nõuab lennuettevõtjalt tõendamist,

et nad kaalusid kõiki ümbersuunamise võimalusi ja teavitasid reisijaid kõigist võimalikust

alternatiividest.

11. Euroopa Kohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud lennureisijate võrdse kohtlemise

põhimõtet, mis on määruse 261/2004 üks alustalasid. Määruse 261/2004 eesmärk on tagada

lennureisijatele kõrgetasemeline kaitse ning et lennureisijaid lennust mahajätmise, lendude

tühistamise või pikaajalise hilinemise korral koheldakse võrdselt. Hüvitise suurus on

standardiseeritud vastavalt lennu pikkusele ja hilinemise kestusele, mitte aga reisija pileti

hinnale, reisiklassile või muudele individuaalsetele asjaoludele. Hüvitise maksmise eesmärk on

kompenseerida reisijatele lennu hilinemisest, tühistamisest või mahajätmisest tingitud

ebamugavusi ja ajakaotust. Seega ei tohi lennufirma pakkuda samal lennul erinevaid

hüvitissummasid samade tingimuste täitmisel. Kõikidel reisijatel, kes on sarnases olukorras (nt

sama lennu hilinemine või tühistamine), on õigus samale hüvitisele. Kostja on aga maksnud

vähemalt 8-le hageja menetluses olnud sama lennu BT871 suunaga Tallinn-London reisijale

hüvitist summas 400 eurot ning vastustaja peab võimalikuks, et ka teistele sama lennu

reisijatele, kes on hüvitist taotlenud kas ise või vahendaja kaudu. Hüvitise maksmine või

hüvitise maksmisest keeldumine kehtib kõigile reisijatele võrdselt, mitte selektiivselt. Kui osad

reisijad samal lennul olnud reisijad saaksid samade tingimuste eest hüvitist ja teised mitte, siis

rikuks see võrdse kohtlemise põhimõtet ja oleks vastuolus määruse eesmärgiga. Määruse

261/2004 ja Euroopa Kohtu praktika raames peaks hüvitis olema samas olukorras olevatele

reisijatele võrdne. See põhimõte tagab, et kõik sama lennu reisijad, kes kannatavad samade

asjaolude tõttu, saavad võrdse hüvitise.

Ringkonnakohus on 26.09.2025 tsiviilasjas 2-24-116682 tehtud otsuses märkinud, et sama lennu

reisijatele tuleb sarnastel asjaoludel maksta samas suuruses hüvitist. Ja toonud välja, et

„Praegusel juhul olid reisijad sarnases olukorras (samal lennul), seega ei ole reisijate ebavõrdne

kohtlemine määrusega 261/2004 taotletavate eesmärkide seisukohalt põhjendatud. Ajakaotuse

tõttu on kannatanud hilinenud lennu reisijad ühtemoodi (EKo 23.10.2012, C-581/10 ja C-

629/10, p 52). Seega tuleb määruse 261/2004 art 7 lg 2 p-i c tõlgendada selliselt, et reisijatel on

õigust saada samas suuruses hüvitist. Kostja seisukoht kohelda sarnastes olukordades olevaid

reisijaid erinevalt, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud ka objektiivseid asjaolusid, mis

annaksid siinsel juhul alust kohelda reisijaid erinevalt.“

KOSTJA VASTUVÄITED

12. Kostja on kohtule esitanud kirjaliku vastuse, hagi ei tunnista. 02.07.2024 lend BT871

tühistati erakorralise asjaolu tõttu. 02.07.2024 lendu BT871 suunal Tallinn-London pidi

teenindama eelnevalt lendu BT848 suunal Dubrovnik-Tallinn teenindanud lennuk

registreerimisnumbriga YL-AAW. Lennukit YL-AAW tabas lennu BT848 ajal aga pikselöök,

mistõttu tuli see lennu BT848 järgselt tehnilisele ülevaatusele saata ning lend BT871 tühistada.

Kokku oli lennuk lennukõlbmatu kuni 05.07.2024. Käesoleval juhul on oluline, et selle järgi

teostas lennuk 02.07.2024 lennu BT848 suunal DBV-TLL (Dubrovnik-Tallinn) ning sellele

järgnenud lennud BT871 suunal TLL-LGW (Tallinn-London) ja BT872 suunal LGW-TLL

(London-Tallinn) tühistati.

Täpsemalt avastati 02.07.2024 lennukil välgutabamuse tõttu tekkinud põletusjäljed. Lisast on

näha, et lennukile teostati põhjalik ülevaatus ning juba esimese ja teise faasi ülevaatuse

tulemusena tuvastati kokku 39 kahjustust. Samuti on kõnekas, et lennukil teostati hooldus- või

parandustöid 02.07.2024 kuni 05.07.2024. Eeltoodust tulenevalt tühistati lend BT871 põhjusel,

et seda teenindama pidanud lennuk sai selle eelmise lennu ajal äikese tabamuse. Viimane

kujutab endast Määruse tähenduses erakorralist asjaolu. Täpsemalt on Euroopa Kohus äikese

tabamuste kohta märkinud, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et

selles sättes kasutatud mõistega „erakorralised asjaolud“ on hõlmatud lendu teenindama pidanud

õhusõidukit tabanud pikne, mis tõi kaasa selle õhusõiduki kohustusliku ohutuskontrolli, mille

tõttu õhusõiduki uuesti kasutusele võtmine hilines. Äikese tabamus kui loodusnähtus ei ole

lennuettevõtja tegeliku kontrolli all.

13. Kostja võttis kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vältida lennu BT871 tühistamist.

Määruse eestikeelne versioon seab lennuettevõtjale suurema tõendamiskoormise, kui seda on

Määruse ingliskeelse (või valdavas enamuses teiste liikmesriikide) versiooni kohaselt. Euroopa

Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei saa liidu õiguse sätte ühes keeleversioonis kasutatud

sõnastus olla selle sätte tõlgendamise ainus alus ja sellele keeleversioonile ei saa tõlgendamisel

anda muude keeleversioonide ees eelist. Nimelt tuleb liidu õigusnorme tõlgendada ja kohaldada

ühetaoliselt, arvestades liidu kõigis keeltes kehtivaid versioone.

14. Muus osas märgib kostja, et Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et lendu teostav

lennuettevõtja vabaneb erakorralise asjaolu ilmnemisel Määruse nr 261 artikli 5 lõike 1 punktist

c ja artikli 7 lõikest 1 tuleneva hüvitise maksmise kohustusest siis, kui ta suudab tõendada, et ta

oli kogu tema käsutuses olevat personali või seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud

olukorrale vastavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks asjaomase lennu tühistamise

või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta teeks oma ettevõtte suutlikkuse

seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi.

Samuti on Euroopa Kohus märkinud, et mis puudutab määruse nr 261/2004 artikli 5 lõikes 3 –

arvestades määruse põhjendust 14 – sätestatud „vajalikke meetmeid“, mida lennuettevõtja oleks

pidanud võtma erakorraliste asjaolude esinemise vältimiseks, mis on tingimuseks, et vabaneda

kohustusest maksta asjaomasele reisijale määruse nr 261/2004 artiklis 7 ette nähtud hüvitist, siis

tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et arvesse tuleb võtta üksnes tema kohustuseks olla

võivaid meetmeid, tingimusel et eeskätt tehnilises ja halduslikus plaanis on tegelikult võimalik

niisuguseid meetmeid otseselt või kaudselt võtta, ilma et need sunniks lennuettevõtjat tegema

oma ettevõtte suutlikkusele vastuvõetamatuid ohverdusi ning lennuettevõtja tõendab, et

kõnesolevad meetmed on võetud.

Käesoleval juhul ei saanud lennuk YL-AAW ilma tehnilise ülevaatuseta lendamist jätkata ning

kostjal ei olnud sel ajal ka ühtegi teist vaba lennukit, millega ta oleks saanud kõnealuse lennu

teostada. Muudest meetmetest oleks eelkõige saanud kõne alla tulla lennuki rentimine. Viimase

näol on tegemist aga keerulise ja aeganõudev protsessiga ning kõigi formaalsuste täitmine teiste

lennuettevõtetega võtab enamasti mitu päeva, kuivõrd lennuettevõtjad planeerivad oma

lennukiparki ette ja vabu lennukeid, mida võiks teistele ettevõtjatele rentida, ei ole tavaliselt

kohe saadaval. Seega ei olnud kostjal käesoleval juhul võimalik võtta mistahes meetmeid, et

vältida lennu BT871 tühistamist.

15. Kostja on täitnud asenduslennu pakkumise kohustuse. Kostja leiab, et on pakkunud

võrreldavatel tingimustel teekonna muutmist. Nagu kostja ennist välja tõi, pakkus ta reisijatele

sõltuvalt istekohtade olemasolust ümberbroneerimise ajal asenduslennuks 03.07.2024 lendu

LH885 suunal Tallinn-Frankfurt, mis pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 06.10 ja saabuma

kohaliku aja järgi kell 07.40, ning 03.07.2024 lendu LH902 suunal Frankfurt-London, mis pidi

väljuma kohaliku aja järgi kell 09.00 ja saabuma kohaliku aja järgi kell 09.40. Tegemist oli

parima võimaliku asenduslennuga võttes muuhulgas arvesse alljärgnevat.

Esiteks, lennuettevõtjad saavad reisijaid ümber broneerida ainult nendele lendudele, mille puhul

eksisteerivad lennuettevõtjate vahel koodijagamise- või interline kokkulepped.

Ümberbroneerimine väljapoole neid kokkuleppeid oleks: (i) logistiliselt teostamatu, kuna

puudub juurdepääs teiste vedajate broneerimissüsteemidele, ning (ii) õiguslikult ebakindel, sest

puudub lepinguline alus pileti ja kulude katmiseks. Õiguskindluse põhimõte, mis on EL-i õiguse

alustala, eeldab, et lennuettevõtjate kohustused on selged, ettenähtavad ja rakendatavad.

Kohustus broneerida reisija suvalisele saadaolevale lennule, sõltumata kaubanduslikest suhetest,

tekitaks õiguslikku ja praktilist ebakindlust. Samuti põhineb EL siseturg reguleeritud

konkurentsil, kus lennuettevõtjad ei ole kohustatud tegema koostööd kõigi teiste vedajatega.

Kohustus broneerida reisija näiteks konkureeriva lennufirma lennule ilma lepinguta, õõnestaks

turustruktuuri ja vabatahtlikke koostöövorme, nagu koodijagamise- ja interline lepingud.

Nimekiri kõigist lennuettevõtjatest, kellega kostjal on koodijagamise- või interline kokkulepe on

kättesaadav kostja kodulehelt.

Teiseks, lennuettevõtjate operatiivsed võimalused on asenduslendude pakkumisel äärmiselt

piiratud.

Lennuettevõtja

tugineb

ümberbroneerimisel

reaalajas

töötavatele

broneerimissüsteemidele, mille kaudu on võimalik näha ainult käesoleval hetkel kättesaadavaid

lende ja istekohti. Kahjuks puudub süsteemidel võimekus kuvada hiljem tagantjärele ajaloolisi

andmeid selle kohta, millised lennud olid tegelikult teiste vedajate juures konkreetsel hetkel

saadaval ja kui palju oli neil vabu kohti. Seega ei ole võimalik tagantjärele kostjal tõendada, kas

ja millised alternatiivid olid reaalselt tehniliselt ja logistiliselt teostatavad sel hetkel, kui reisijate

ümberbroneerimine toimus. Kui sobivaid alternatiive ei kuvata süsteemis reaalajas, ei saa

lennuettevõtja võtta kohustust teha pakkumisi, mille olemasolu ei ole võimalik kohapeal

kinnitada ega broneerida.

Viimaks, 02.07.2024 lennule BT871 oli broneeritud 128 reisijat, kellest 77 pidi kostja ümber

broneerima. See tähendab, et kostja pidi asenduslennu leidma sisuliselt tervele lennukitäiele

reisijatele. Nimetatust tulenevalt ei ole kostjale mõistlikult etteheidetav, et osadele reisijatele

pakutud asenduslennud lükkusid järgmisesse päeva. Seda eriti, võttes arvesse, et kostja kasutas

reisijate sihtkohtadesse transportimiseks mitme erineva lennuettevõtja, sh Lufthansa,

Scandinavian Airlines ja LOT-i, lende. Samuti kasutas kostja erinevaid marsruute, sh Tallinn-

Frankfurt-London, Tallinn-Stockholm-London, Tallinn-Varssavi-London, Tallinn-Riia-London

ja Tallinn-Brüssel-London.

16. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma reisijatele. Põhinõude rahuldamata

jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka hageja kõrvalnõuded.

Eeltoodut ei väära ka hagiavalduses märgitu, mille kohaselt on kostja hüvitist tasunud reisija

reisikaaslastele ega kohtle sellest tulenevalt reisijaid võrdselt. Kostja selgitab, et tasus hageja

viidatud reisijatele hüvitist üksnes põhjusel, et kohus tegi kostja suhtes tagaseljaotsuse. Seega ei

kujuta kostja poolt osadele lennu BT871 reisijatele Määruse alusel hüvitise maksmine endast

reisijate ebavõrdset kohtlemist, vaid kostjapoolset menetluslikku eksimust seonduvalt nende

konkreetsete reisijatega.

17. 02.07.2024 lennu BT848 suunal Dubrovnik-Tallinn väljumise hilinemine on asjakohatu ning

tuleb jätta tähelepanuta, kuna lennu BT848 väljumise hilinemine ei tähenda, et lend BT871

oleks lõppastmes hilinenud üle 3h. Nimelt, vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tekib reisijatel

õigus hüvitisele vastavalt Määruse artiklile 7, kui lend hilineb lõppsihtkohta üle 3h.

Käesoleval juhul jõudis lendu BT871 teenindama pidanud lennuk Tallinna 35min pärast seda,

kui see oleks pidanud väljuma suunal Tallinn-London. See tähendab, et kostjal oli aega 2h

25min, et lennuk valmis panna ning teostada lend BT871 lubatud ajalistes piirides, mis on

selleks igati piisav aeg. Kui lendu BT871 teenindama pidanud lennukit ei oleks selle eelmisel

lennul tabanud äike, siis oleks kostja selle teostanud lubatud ajalistes piirides, st lend BT871 ei

oleks hilinenud üle 3h ning reisijatel ei oleks tekkinud õigust hüvitisele.

18. Hageja on oma 21.11.2025 seisukohtade p-s 2.2 leidnud, et kostja on kohustatud maksma

reisijate eest hüvitist vastavalt Määruse artiklile 7, kuivõrd kostja ei pakkunud reisijatele parimat

võimalikku asenduslendu. Kostja hageja seisukohaga ei nõustu. Hageja tõlgendused tema

21.11.2025 seisukohtades viidatud lahendistest on liialt lihtsustatud, millest tingituna on hageja

jõudnud ebaõige järelduseni.

Riigikohus selgitas oma 19.11.2025 määruse p-s 17, et lennuettevõtja vabaneb hüvitise

maksmise kohustusest, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega

lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda oma sihtkohta varem, kui ta jõuaks

lennuettevõtja järgmise lennuga, või kui teekonna niisugune muutmine nõuaks sellelt

lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel ajal vastuvõetamatuid

ohverdusi, viidates seejuures Euroopa Kohtu 11.06.2020 otsusele asjas C-74/19, täpsemalt p-

dele 59 ja 60.

Euroopa Kohus järeldas Riigikohtu viidatud lahendis: „Seega tuleb kolmandale küsimusele

vastata, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 koostoimes selle määruse põhjendusega 14

tuleb tõlgendada nii, et see, kui reisijat vedanud õhusõidukit mõjutanud erakorralise asjaolu

tõttu muudab lennuettevõtja selle reisija teekonda, kasutades selleks tema enda teostatud lendu,

mille tulemusel jõuab reisija kohale esialgu kavandatust päev hiljem, ei ole „vajalik meede“,

mis vabastab kõnealuse vedaja selle määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ja artikli 7 lõikes 1 ette

nähtud hüvitise maksmise kohustusest, tingimusel, et ei ole ühtegi teist võimalust muuta

teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostab ta ise või mõni teine

lennuettevõtja ja mis saabub varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend, või kui

niisugune teekonna muutmine nõuaks viimaselt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast

asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi, ning seda peab hindama eelotsusetaotluse

esitanud kohus.“

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma reisijate eest hüvitist pelgalt seetõttu, et

eksisteeris mõni teine lend või marsruut, millega reisijad oleksid lõppsihtkohta jõudnud varem

kui kostja pakutud asenduslendudega. Lisaks tuleb hinnata, kas selline teekonna muutmine oleks

kostjalt nõudnud tema suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatut ohverdust või

mitte.

Kostja on seisukohal, et mitme hageja viidatud marsruudi reisijatele pakkumine oleks endast

kujutanud kostja suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatut ohverdust, millist

kostja ei ole Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt kohustatud tegema. Kostja selgitab, et mõned

lennuettevõtjad on otsustanud liituda lennundusalliansiga, mis võimaldab neil lisaks enda

lendudele pakkuda reisijatele, sh asenduslendudena, teiste lennuettevõtjate lende. Kostja

seevastu on samal eesmärgil sõlminud kokku 24 erinevat koodijagamise kokkulepet. Ühte

lennundusalliansi kuulumine või koodijagamise kokkuleppe olemasolu toimib sellisel juhul selle

nn mehhanismina, mis võimaldab lennuettevõtjal (tehniliselt) reisijatele lisaks enda lendudele

teiste lennuettevõtjate lende pakkuda. Viimaste puudumisel ei ole see tehniliselt võimalik.

Käesoleval juhul on hageja välja toonud, et kostja oleks saanud reisijatele pakkuda marsruute,

millistest moodustasid ühe osalennu Ryanairi, Finnairi või Wizz Air UK lennud. Ühegi

nimetatud lennuettevõtjaga ei ole kostjal koodijagamise kokkulepet. See tähendab, et kuigi

hageja on need oma seisukohtades välja toonud ning heitnud kostjale ette kõigi mõistlike

meetmete võtmata jätmist, siis tegelikult ei olnud kostjal võimalik neid reisijatele pakkuda.

Eeltoodust tulenevalt ei saa kostjale ette heita seda, et kostja ei pakkunud reisijatele

asenduslendudena just hageja viidatud lende. Kostja võttis kasutusele kõik mõistlikud meetmed

pakkudes reisijatele oma koodijagamise partnerite parimat võimalikku lendu.

Lisaks, hageja viidatud esimest kolme marsruuti ei olnud kostjal võimalik reisijatele pakkuda ka

tehniliselt, kuivõrd nende esimese osalennu kavandatud väljumisaeg oli enne, kui kostjale sai

teatavaks lendu BT871 teenindama pidanud lennuki lennukõlbmatus, või oli nende vahel liiga

väike ajaline vahe. Nimelt, lennuki YL-AAW tehnilise logi järgi tunnistati lennuk

lennukõlbmatuks ning suunati remonti 02.07.2024 kell 13.50 UTC ehk kohaliku aja järgi kell

16.50. See tähendab, et kostjale sai teatavaks, et ta ei saa lendu BT871 teostada kohaliku aja

järgi alles kell 16.50, pärast mida pidi kostja hakkama otsima asenduslende. Hageja viidatud

esimese kolme marsruudi esimeste osalendude kavandatud väljumisajad olid aga vastavalt

kohaliku aja järgi kell 14.30, 14.05 ja 16.35. Selguse huvides, kavandatud väljumisajad,

millistest kostja pidi asenduslendusid otsides lähtuma, nähtuvad hageja esitatud kuvatõmmistel

toodud lennu väljumisaegade all ning on enamikel juhtudel maha tõmmatud. Viimast seetõttu, et

kuvatõmmistel on toodud lendude tegelikud väljumisajad (lennud hilinesid).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

19. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

20. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab,

mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1

p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS §

328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest ja nõudest tulenevalt

TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire TsMS § 438 lg1

kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle ning kohus loeb need tõendatuks

TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel, ning saab asja lahendamisel sellest lähtuda, et:

reisijatel MF ja CJF oli kinnitatud broneeringud kostja 02.07.2024 lennule BT871 suunal

Tallinn-London, mis pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 15.55 ning saabuma kohaliku

aja järgi kell 17.00;

lend BT871 tühistati, kuivõrd lennuk sai eelneval lennul piksetabamuse;

kostja pakkus reisijatele asenduslendudeks 03.07.2024 lendu LH885 suunal Tallinn-

Frankfurt, mis pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 06.10 ja saabuma kohaliku aja järgi

kell 07.40, ning 03.07.2024 lendu LH902 suunal Frankfurt-London, mis pidi kohaliku

aja järgi väljuma kell 09.00 ja saabuma kell 09.40.

reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded UAB Skycop.com’le.

21. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg-st 1, mille

kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või

mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu

(veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta

lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida

hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja

peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate

vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda

valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.

22. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määrus

nr 261/2004, mille artikkel 7 (1) näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele kuni: 250 euro ulatuses

kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500

kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste

lendude puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul.

Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise

või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07; CC-

549/07 ning C-257/14) tuleb Määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise

saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid

võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada

hüvitist, mis on ette nähtud Määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad

kolm tundi või rohkem. Euroopa Liidu Kohus on mõistet „saabumisaeg” sisustanud

kohtuasjas C-452/13 (Germanwings, ECLI:EU:C:2014:2141), punktis 27 järgmiselt:

„Kõiki eelnenud kaalutlusi arvesse võttes tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu

küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikleid 2, 5 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et

mõiste „saabumisaeg”, mida kasutatakse lennureisijatele põhjustatud hilinemise ulatuse

kindlaksmääramisel, tähistab aega, mil avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et

reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda.“

Määruse nr 261/2004 artikkel 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise

suurringjoone meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse sularahas,

elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul

kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.

23. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine

on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi

teisele kui senisele võlausaldajale. Nimetatud nõuded on loovutatud käesolevale hagejale.

Riigikohus on lahendis 2-16-13381 märkinud, et nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6

lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude

loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse

eelmise asemele (vt Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 18). Nõude

loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude

loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15.

jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). (p 11).

24. Määruse art 5 lg 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on

üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ja

lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida hilinemist.

Kokkuvõtvalt leiab kostja, et teostatud lendude hilinemise põhjustasid erakorralised

asjaolud. Kostja väidab, et ta võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida

hilinemist. Hageja leiab, et kostja ei võtnud kasutusele kõikki vajalikke meetmeid, et

vältida hilinemist.

Vaidlus puudub selles, et 02.07.2024 lennu BT871 tühistamine on põhjustatud

pikselöögist ehk erakorralistest asjaoludest. Pooled vaidlevad selle üle, kas

lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget ja seeläbi

vabaneda hüvitise maksmise kohustusest.

25. Kostjal lasub tõendamiskoormis, et puudusid varem sihtkohta jõudvad alternatiivid.

Kostja on oma vastuses välja toonud, et pakkus reisijatele asenduslendudeks 03.07.2024

lendu LH885 suunal Tallinn-Frankfurt, mis pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 06.10 ja

saabuma kohaliku aja järgi kell 07.40, ning 03.07.2024 lendu LH902 suunal Frankfurt-

London, mis pidi kohaliku aja järgi väljuma kell 09.00 ja saabuma kell 09.40. Kostja

hinnangul puudusid muud võimalikud alternatiivid.

Hageja on tõendanud (dtl 158-161), et oli mitu võimalikku alternatiivi sihtkohta

jõudmiseks 02.07.2024 õhtul või 03.07.2024 öösel:

a) Tallinn-Stockholm-London, väljudes 02.07.2024 kell 14:30 ja jõudes Londonisse

02.07.2024 kell 19:15;

b) Tallinn-Amsterdam-London, väljudes 02.07.2024 kell 14:05 ja jõudes Londonisse

02.07.2024 kell 21:20;

c) Tallinn-Helsinki-London, väljudes 02.07.2024 kell 16:35 ja jõudes Londonisse

02.07.2024 kell 20:40 või 22:10;

d) Tallinn-London, väljudes 02.07.2024 kell 21:10 ja jõudes Londonisse 02.07.2024 kell

22:10.

e) Tallinn-Helsinki-London, väljudes 02.07.2024 kell 21:10 ja jõudes Londonisse

03.07.2024 kell 23:50.

Riigikohus on selgitanud, et Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenevalt ei või

lennuettevõtja, kes soovib erakorralisele asjaolule tuginedes vabaneda hüvitise maksmise

kohustusest, üldjuhul piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele võimalust

lennata sihtkohta tema enda järgmise lennuga, mis jõuab sihtkohta esialgu kavandatust

päev hiljem. Hoolsus, mida nõutakse lennuettevõtjalt selleks, et ta vabaneks hüvitise

maksmise kohustusest, eeldab seda, et ta rakendab kõiki tema käsutuses olevaid

vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel

võimalusel. Selline hoolsus eeldab mh, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega

lende, mis saabuvad sihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend.

Selliseid lende võivad teha ka teised lennuettevõtjad, kes ei pea kuuluma samasse

lennundusallianssi. Üksnes juhul, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või

vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda oma sihtkohta

varem, kui ta jõuaks lennuettevõtja järgmise lennuga, või kui teekonna niisugune

muutmine nõuaks sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast

asjakohasel ajal vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et kõnealune lennuettevõtja

on rakendanud kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid siis, kui ta suunab reisija oma

järgmisele lennule (EKo 11.06.2020, C-74/19, p-d 59-60).

Kostja on põhistanud, et lennuk tunnistati lennukõlbmatuks ning suunati remonti

02.07.2024 kell 16.50 kohaliku aja järgi. Pärast seda pidi kostja hakkama otsima

asenduslende. Seega on asjakohatud hageja viited punktis a – c viidatud lendude osas,

kuivõrd selleks hetkeks ei olnud veel teada, et lend tingimata tühistatakse. Hageja ei ole

tõendanud, et piksetabamus tähendab alati vältimatut lennumasina ajutist liinilt

mahavõtmist ja/või remonti. Samas on asjakohased siiski punktides d – e hageja viidatud

asenduslennud. Kostja pakkus reisijatele üksnes oma koodijagamise partnerite parimat

võimalikku lendu ning kostja on märkinud, et hageja väljatoodud variantide puhul ei

olnud tegemist kostja koodijagamise partneritega. Kohus leiab, et viidatud asjaolu ei oma

tähtsust, kuivõrd ülalviidatud kohtupraktika kohaselt ei pea asenduslendu tegev ettevõte

kuuluma kostjaga samasse allianssi või muusse analoogsesse süsteemi. Kostja ei ole

tõendanud, et punktides d – e hageja viidatud asenduslendudele ei oleks kõnealuseid

reisijaid olnud võimalik suunata või et kostja oleks vastavaid pingutusi teinud või et

viidatud lennud oleksid olnud juba välja müüdud. Asjaolu, et reisijate suunamine teiste

lennuettevõtjate lendudele võib olla keerukas või ressursimahukas, ei kujuta endast

kostja jätkusuutlikkuse seisukohalt vastuvõetamatut ohverdust. Kostja on küll viidanud,

et tal tulnuks leida lahendus sisuliselt tervele lennukitäiele reisijatele, kuid tuleb tähele

panna, et käesolevas vaidluses on küsimuse all üksnes kaht reisijat puudutav. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole lennu BT871 puhul võtnud kasutusele kõiki

vajalikke meetmeid, et vältida hilinemist. Seega ei vabane kostja hüvitise maksmise

kohustusest.

Kohus nõustub ka hageja viitega, et sama lennu reisijaid tuleb kohelda võrdselt. Puudub

vaidlus, et kostja on maksnud sama lennu teistele reisijatele hüvitisi. Kostja viited

menetluslikele möödalaskmistele ei ole eluliselt usutavad.

26. Kohus tuvastab, et lennu BT871 vahemaa on 1821 km ja lend hilines üle 3 tunni. Seega on

hüvitise suurus ühe reisija kohta 400 eurot (Määruse art 7 lg 1). Seega on põhinõue põhjendatud.

27. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma

kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista

viivis. Otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 133.54 eurot. Kohus

mõistab välja ka edasiulatuva seadusjärgse viivise.

28. Hageja palub kostjalt välja nõuda sissenõudmiskulud summas 80 eurot, s.o iga nõude

loovutanud reisija (2 reisijat) eest 40 eurot. Kostja ei ole hageja sissenõudmiskulud nõudele

vastuväiteid esitanud. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta

nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohtu hinnangul on

hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele sissenõudmiskulud summas 80 eurot.

Menetluskulud

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.

2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

3. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik