2-25-10802/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.01.2026, Paide

Tsiviilasja number

2-25-16664

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus XX-i vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1374,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja VV

Kostja XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivne nõue tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank Finance AS ja kostja vahel

24.11.2023 järelmaksulepingust X, millega restruktureeriti 15.05.2023 sõlmitud

järelmaksulepingu W ja 18.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr Q jäägid, tulenev

põhivõlgnevus 1018,88 eurot, intress 13,60 eurot (20.12.2023-20.03.2024).

3. Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 5,9% aastas tasumata põhivõlalt

alates 27.03.2024 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja

mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.

4. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses

hageja kanda.

8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 551 eurot. Kostja menetluskulude rahaline

suurus jätta kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

9. Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 07.07.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse XX vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus edastas 14.10.2025 kohtumäärusega asja

kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtule.

2. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank Finance AS ja kostja vahel

laenulepingust 24.11.2023 järelmaksulepingust X, millega restruktureeriti 15.05.2023 sõlmitud

järelmaksulepingu W ja 18.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr Q jäägid tulenev

põhivõlgnevus 1119,58 eurot, intress 40,30 eurot, lepingutasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 50

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 84,01 eurot, viivis alates 08.07.2025 kuni põhinõude

summas 1119,58 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 5,9% aastas. Menetluskulud ja

viivis menetluskuludelt.

3. 18.11.2025 esitas hageja kohtule ka alternatiivse nõude, mille kohaselt palub kostjalt välja

mõista põhiosa summas 1018,88 eurot, intressivõlgnevus summas 13,60 eurot (20.12.2023 –

20.03.2024 3,40+3,27+3,54+3,40) ja viivise 5,90% aastas alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevas ehk 27.03.2024.

4. Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 15.05.2023 järelmaksulepingu nr. W, mille alusel soetas

kostja kauba maksumusega 247,97 eurot, krediidi kulukuse määr 43,75% aastas ja intressimäär

15,9% aastas. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 18.05.2023 järelmaksulepingu nr. Q, mille

alusel soetas kostja kauba maksumusega 999 eurot, krediidi kulukuse määr 5,03% aastas ja

intress 2,55% aastas. 24.11.2023 sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja kokkuleppe nr X

lepingute nr W ja Q muutmiseks. Vastavalt kokkuleppele nr X oli kostja võlgnevuse summa

esialgse võlausaldaja ees 1119,58 eurot. Kokkuleppes nr X lepiti kokku aastane intressi määr

5,90% aastas, aastaseks lepingu krediidi kulukuse määraks oli 12,79%.

5. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis esialgne

võlausaldaja kostjale 07.03.2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg 21.03.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja on võlgnevust ei likvideerinud

saatis esialgne võlausaldaja kostjale 26.03.2024 teenuslepingu ülesütlemise teatise ning leping nr

X loeti ülesöelduks 27.03.2024. Kostja ei teinud lepingu nr X alusel ühtegi tagasimaksed ehk

kostja oli viivituses nelja osamakse tasumisega ajavahemikus 20.12.2023 – 20.03.2024. AS

Inbank Finance loovutas 28.03.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

6. Lepingu W alusel on kostja tagastanu 34,90 eurot ja lepingu Q alusel 193,19 eurot. Peale

lepingu X sõlmimist kostja tagasimakseid teinud ei ole.

7. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas lähtus esialgne võlausaldaja

laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete registrit.

8. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 19.11.2025 määrusega, andis kostjale 14 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud

29.11.2025 juhindudes TsMS § 3141 lg 2. Kostja tähtaegselt ega hiljem kohtule kirjalikku vastust

esitanud ei ole.

9. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

10. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

11. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu

tarbijakrediidilepingust. Hageja esitas kohtule kohtu poolt nõutud selgitused ja tõendid. Kohtu

hinnangul ei täinud laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõuetekohase hoolsusega ning ei järginud võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 sätestatud nõudeid.

Seega rahuldab kohus tagaseljaotsusega hageja alternatiivse nõude. Ülejäänud osas jääb hagi

rahuldamata.

12. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid

menetluskuludega seonduva.

13. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st

2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

15. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt,

maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s

4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas

kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

16. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

17. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

RKTKm 27.02.2012, nr 3-2-1-143-11, p 13).

18. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja

kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

19. Hageja on esitanud menetluskulude arvestuse 19.11.2025. Menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu

1014 eurot (ilma käibemaksuta).

20. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 1375,50 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 280 eurot. Seega on hagilt

tasutud riigilõiv 280 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

21. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 6 tundi tunnihinnaga 169 eurot

kokku 1014 eurot (ilma käibemaksuta) järgmiselt: Alusdokumentidega tutvumine ja nende

analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine;

dokumentide esitamine kohtule; kohtu dokumendiga tutvumine, selle analüüs; ümberarvestuse

koostamine; dokumentide kohtule esitamine.

22. Kohus, tutvudes menetluskulude nimekirjaga, leiab, et selles märgitud õigusabitoimingud on

liialdatud. Arvestades, et tegemist on nn masshagidega, mida hageja lepinguline esindaja esitab

kohtusse peaaegu igapäevaselt, ei ole usutav, et hagi koostamine võttis rohkem kui 2 tundi ning

puuduste kõrvaldamine rohkem kui 1 tund. Lisaks on hagejale teada, kuidas tarbijakrediidi

vaidluste puhul kohtule hagisid korrektselt esitada, mistõttu ei peaks tal puuduseid üldse

parandama, kui hagi algusest peale õigesti esitatakse. Põhjendatud ajakulu on seega 3 tundi.

23. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja

tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks

tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13), aga ka nt 170

eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 16.04.2021, 2-20-4817, p 20).

24. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-

100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul

nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks,

osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki

vandeadvokaadid.

25. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise

tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole

kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma

käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva

tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja

taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti

Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja

põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast,

on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt

käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on

hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

26. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide

kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, hagiavalduses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks hagiavalduse täiendamist ja kohtule seisukoha esitamist. Kohtu hinnangul on

käesolevas asjas põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 3 tundi, mis vastab menetlusse

esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja

põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 300 eurot (3 tundi × 100 eurot).

27. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 580 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja

300 eurot on lepingulise esindaja kulu.

28. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

29. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses

hageja kanda.

30. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 95% hageja põhjendatud menetluskuludest (580

eurot), millele vastab summa 551 eurot. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus

kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

31. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled on menetluskuludelt

viivise väljamõistmist taotlenud.

32. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

33. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas.

34. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik