1-25-5343/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-25-5343

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-5343

Kohtunik

Pavel Gontšarov, Inna Ombler ja Markus Kärner

Kriminaalasi

X süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 3, 4

- § 22 lg 3 ja § 213 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. detsembri 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav X (isikukood: XXX; elukoht: XXX; töökoht:

XXX; Ukraina kodakondsusega; XXX; emakeel: ukraina

keel, valdab vene keelt; Eesti Vabariigis kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad; tõkendit ei ole

kohaldatud), apellatsioon

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta X’i kaebus Harju Maakohtu 17. detsembri 2025. a kokkuleppemenetluses tehtud

otsuse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada

või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 17.12.2025 otsusega tunnistati X süüdi KarS § 209 lg 2 p 3, 4 - § 22 lg 3

ja KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises. KarS § 87 lg 1 p 6

sätet kohaldades vabastati X karistusest ja kohaldati tema suhtes mõjutusvahendit. Juhindudes

KarS § 87 lg 1 p-st 6 allutati X käitumiskontrollile ja kohustati X 1 aasta pikkuse

käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p 1–6 alusel määratud kontrollnõudeid: elama

kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks.

1(4)

1-25-5343

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4; § 128 lg 2; § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel

rahuldati: 1) kannatanu S.E poolt esitatud tsiviilhagi ning mõisteti Xlt kannatanu kasuks välja

tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1000 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda S.E

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX; 2) kannatanu G.B (G.B) poolt esitatud

tsiviilhagi ning mõisteti Xlt kannatanu kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

8190 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda G.B arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX; 3)

kannatanu F.Y poolt esitatud tsiviilhagi ning mõisteti Xlt kannatanu kasuks välja tsiviilhagi

varalise kahju nõudes summas 2872,91 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda F.Y arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX; 4) kannatanu M.H poolt esitatud tsiviilhagi ning mõisteti

Xlt kannatanu kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 19 000 eurot. Tsiviilhagi

tuleb tasuda M.H arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX; 5) kannatanu F.J poolt

esitatud tsiviilhagi ning mõisteti Xlt kannatanu kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes

summas 21 009,70 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda F.J arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX; 6) kannatanu B.X poolt esitatud tsiviilhagi ning mõisteti

Xlt kannatanu kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 4617,83 eurot.

Tsiviilhagi tuleb tasuda B.X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX; 7) kannatanu

S.B (S.B) poolt esitatud tsiviilhagi ning mõisteti Xlt kannatanu kasuks välja tsiviilhagi

varalise kahju nõudes summas 6400 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda S.B arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXX; 8) kannatanu B.B poolt esitatud tsiviilhagi ning mõisteti Xlt

kannatanu kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 5003 eurot. Tsiviilhagi

tuleb tasuda B.B arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX; 10) kannatanu Y.E

poolt esitatud tsiviilhagi ning mõisteti Xlt kannatanu kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju

nõudes summas 5000 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda Y.E arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXX; 11) kannatanu G.L-i (G.L) poolt esitatud tsiviilhagi ning

mõisteti Xlt kannatanu kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 2980 eurot.

Tsiviilhagi tuleb tasuda G.L-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX; 12)

kannatanu A.Q poolt esitatud tsiviilhagi ning mõisteti Xlt kannatanu kasuks välja tsiviilhagi

varalise kahju nõudes summas 10 000 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda A.Q arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX; 13) kannatanu S.M-i (S.M) poolt esitatud tsiviilhagi ning

mõisteti Xlt kannatanu kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 5000 eurot.

Tsiviilhagi tuleb tasuda S.M-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX; 14)

kannatanu Q.U poolt esitatud tsiviilhagi ning mõisteti Xlt kannatanu kasuks välja tsiviilhagi

varalise kahju nõudes summas 4994 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda Q.U arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXX.

Sama otsusega määrati, et Xl KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tekkinud menetluskulud, s.o

määratud kaitsjale makstud tasud summas 901,92 eurot ning kaitsjatasu kohtuistungil

osalemise eest summas 44,64 eurot - jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

2. 23.12.2025 laekus Tallinna Ringkonnakohtule A.Y kaebus, milles süüdistatav avaldas, et ta

ei ole rahul määratud kaitsja poolt talle osutatud õigusteenuse kvaliteediga, kuna kaitsja ei

selgitanud talle piisavalt tema õigusi, ei esitanud vajalikke taotlusi ning vastuväiteid, ei

informeerinud teda piisavalt menetlustoimingute olemusest ning nende tähendusest. Selle

tulemusena ei saanud kohus uurida kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ning kohtuotsus ei

põhine kriminaalasjas tuvastatud faktilistel asjaoludel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et A.Y esitatud kaebus tuleb jätta

läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

2(4)

1-25-5343

4. Kohtukolleegium märgib, et maakohus lahendas käsilolevat kriminaalasja

kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. KrMS § 318 lg 3 p 4

kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja

arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1

rikkumisega. Lisaks sellele võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see

on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

5. Esitatud apellatsioonis toob süüdistatav välja üksnes asjaolu, et tema kaitseõigust oli

rikutud, kuna kaitsja ei ole talle väidetavalt taganud piisavat õigusabi, mis võis tingida

ebaseadusliku kohtuotsuse tegemise. Ringkonnakohtu kolleegium leiab üksmeelselt, et

süüdistatava apellatsioon tema kaitseõiguse väidetava rikkumise osas on ilmselt

põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Kohtukolleegium leiab, et nähtuvalt kriminaalasja materjalidest olid riigi õigusabi korras

advokaat Leelo Viili teenused A.Y-le tagatud seadusega ettenähtud korras ja nõutaval määral.

A.Y ei nimeta esitatud apellatsioonis ühtegi konkreetset menetlustoimingut, kus kaitsja

osavõtt oleks kohustuslik, kuid temale ei olnud kaitsjat tagatud. Selliseid ega teisi KrMS 9.

peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisele viitavaid asjaolusid ei ole tuvastanud ka

kohtukolleegium.

6. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava

apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(4)