3-25-4279/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuaril 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-4279

Haldusasi

X. Xe kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks

edastama tema 14. oktoobri 2025 vaide ja 23.

oktoobri 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse

Justiits- ja Digiministeeriumile

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale.

2. Saata praegune määrus teadmiseks Tallinna Vanglale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktor muutis 2. oktoobri 2025. a käskkirja nr 1-1/1-25/120 p-iga 1.6

oma 22. novembri 2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p-i

12.2.8. Nimetatud punkt reguleerib kinnipeetava läbiotsimist enne ja pärast pikaajalist kokku-

saamist.

1.1. Enne muutmist oli punkt sõnastatud järgnevalt: „Kinnipeetav võtab end alasti ning ta

otsitakse enne pikaajalisele kokkusaamisele minekut ja pärast kokkusaamist läbi ning talle

tehakse tervishoiutöötaja juures narkojoobe tuvastamise test.“ Uues redaktsioonis näeb sama

punkt ette: „Kinnipeetavale tehakse põhjendatud vajadusel enne ja alati pärast kokkusaamist

täielik (lahti riietumisega) läbiotsimine ning võetakse uriiniproov narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete tuvastamiseks.“

1.2. Käskkirjale on lisatud põhjendus, mille järgi muudatuse tingib praktika muutus kinni-

peetavate läbiotsimisel enne pikaajalisi kokkusaamisi. Kui varem otsiti kinnipeetav enne

kokkusaamist alati täielikult alasti läbi, siis nüüd tehakse seda põhjendatud vajaduse korral.

2. X. X esitas 14. oktoobril 2025 vaide, milles palus käskkirja p-i 1.6 tühistada. Kaebaja

leiab, et kodukorra p-i 12.2.8 uus sõnastus on õigusvastane. See on vastuolus Euroopa

Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu praktikaga. Kompamisest intensiivsem läbiotsimine ei või

põhineda abstraktsel ohul, vaid eeldab konkreetset ohtu. Vangla peab kaalutlusõigust järgides

otsustama, millist läbiotsimise viisi pidada konkreetsel juhul proportsionaalseks. Vaidlustatud

käskkiri näeb ette lauskontrolli. Vanglal on kaalutlusõigus läbiotsimise viisi valikul, kuid ta ei

soovi seda teostada.

3. Tallinna Vangla andis kaebajale 16. oktoobril 2025 võimaluse vaide puudused

kõrvaldada.

3.1. Kaebaja kannab vanglakaristust alates 15. veebruarist 2019. Esimene pikaajaline kokku-

saamine oli tal 25. juunil 2019. Kodukorra kui üldkorralduse p 12.2.8 hakkas kaebajale mõju

avaldama sellest päevast alates, mis tähendab, et kaebajal tuli vaie esitada 30 päeva jooksul

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75, Riigikohtu halduskolleegiumi 13. veebruari 2008. a

määrus asjas nr 3-3-1-95-07). Kaebaja seda ei teinud. Tänaseks on vaide esitamise tähtaeg

möödunud. Vangla andis kaebajale võimaluse esitada taotlus vaide tähtaja ennistamiseks.

3.2. Vaide esitamise õigus on isikul, kelle õigusi haldusakt rikub või vabadusi piirab. 2.

oktoobri 2025. a käskkirjaga muutis vangla direktor kodukorra normi kinnipeetavate jaoks

soodsamaks. Kaebajal on võimalik selgitada, kuidas 2. oktoobri 2025. a käskkiri tema õigusi

piirab (HMS § 76 lg 2 p 4).

4. Kaebaja esitas 23. oktoobril 2025 vanglale puuduste kõrvaldamise avalduse.

4.1. Kaebaja leiab, et kodukorra p-i 12.2.8 varasem versioon jättis vanglale kaalutlusruumi läbi-

otsimise viisi valikul. Kuigi kaebaja ei olnud nõus iga läbiotsimisega, mis talle alates karistuse

kandmise algusest tehti, mõistab ta selle vajalikkust konkreetse ohu olemasolu korral. Kaebaja

oli heauskne, et vangla juhtkond kasutab kaalutlusõigust proportsionaalselt, mistõttu tal ei

tekkinud vajadust kodukorda vaidlustada. Varem kehtinud kodukorra sätet polnud tarvis

vaidlustada ka senise läbiotsimise praktika tõttu: ainuüksi augustis ja septembris 2025 toimusid

mitmed läbiotsimised enne ja pärast pikaajalisi kokkusaamisi ilma kinnipeetava

lahtiriietumiseta. Alates vaidlustatud käskkirja kehtestamisest toimub igal kokkusaamisel

kaebaja väärikuse alandamine.

4.2. Vangla väide, et uus sõnastus on soodsam, on väär. Tegemist on põhimõttelise

muudatusega läbiotsimise korralduses. Seega on vaie tähtaegne. Kaebaja palub, et kodukorra

nimetatud punkti sõnastust muudetaks, jättes sealt välja sõna „alati“.

5. Tallinna Vangla tagastas 31. oktoobril 2025 kaebaja vaide (dokument nr 1-8/1-25/259-4).

5.1. Vaide võib esitada isik, kelle õigusi või vabadusi haldusakt rikub (HMS § 71 lg 1). Vangla

kodukord on üldkorraldus, mis ei mõjuta kinnipeetavaid vahetult. Mõju avaldub siis, kui kinni-

peetava suhtes tehakse toiming, mida kodukord reguleerib.

5.2. Vangla jäi varem esitatud seisukoha juurde, mille järgi kaebaja pidanuks läbiotsimise

korraldusega seoses esitama vaide 30 päeva jooksul pärast tema lahtiriietumisega läbiotsimist

esimesel pikaajalisel kokkusaamisel (25. juunil 2019). Kaebaja esitas vaide hilinenult. Vangla

ei ennista vaide esitamise tähtaega omal algatusel. Kaebaja ei ole toonud esile ühtegi vaide

tähtaegset esitamist takistanud põhjust. Vaie tuleb tagastada HMS § 79 lg 1 p-i 3 alusel.

5.3. 2025. a suvel anti vanglatele kohtupraktikast lähtuvalt suunis, millega muudeti tööstuse

suunalt eluosakondadesse tulevate kinnipeetavate läbiotsimise praktikat. Kui selle raames ei

tehtud kaebajale enne ja pärast pikaajalist kohtumist lahtiriietumisega läbiotsimist, oli tegemist

valvuri eksliku tegevusega, mitte vangla praktika muutusega. 2025. a septembrikuu keskpaigast

loobus vangla tõepoolest ka pikaajalisele kokkusaamisele minevate kinnipeetavate lahti-

riietumisega läbiotsimisest. Kaebajal ei ole aga pärast 6. septembrit 2025 pikaajalisi kokku-

saamisi olnud.

5.4. Kodukorra sõnastuse muutmisest oktoobris 2025 ei hakanud vaide esitamise tähtaeg uuesti

kulgema. Kodukord muutus kinnipeetavatele soodsamaks. Haldusakti vaidlustamise eelduseks

2(4)

on õiguste või vabaduste rikkumine. Kui piirangud vähenevad, siis õiguste rikkumist pole.

Kinnipeetaval ei ole õigust vaidlustada vangla kodukorda üksnes selle õiguspärasuse

kontrolliks ilma kodukorra vastava punkti alusel tehtud toimingut vaidlustamata. Seega pole

kaebajal õigust käskkirja vaidlustada ja vaie tuleb tagastada ka HMS § 79 lg 1 p-i 1 alusel.

6. X. X esitas 6. novembril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada

Tallinna Vanglat edastama tema 14. oktoobri 2025 vaide ja 23. oktoobri 2025 puuduste

kõrvaldamise avalduse Justiits- ja Digiministeeriumile.

6.1. Kaebaja leiab, et kodukorra p-i 12.2.8 on õigusvastane. Kaebaja hinnangul kehtestatakse

sellega lauskontroll. Sellele viitab sättesse lisatud sõna „alati“. Vangla eksib, leides, et

kodukorra uus versioon on kaebaja jaoks soodsam. Varasem kodukorra versioon jättis vanglale

läbiotsimise viisi valikul kaalutlusruumi. Vangla 4. oktoobri 2025. a vastuses kirjutab vangla, et

neljandas üksuses tõlgendati suuniseid nii, et täielikku läbiotsimist ei tehtud ka enne ja pärast

pikaajalist kokkusaamist. Vanglal pole kindlat arusaama normi tõlgendamisest. Riigikohtu 19.

juuni 2025. a otsus nr 3-22-1384, mis oli ülalmainitud suunise ajendiks, käsitleb küll olukorda,

kui inimene otsiti läbi tööle minekul ja sealt naastes, kui kolleegiumi seisukoht lahti

riietumisega läbiotsimiste rakendamise kohta kehtib ka muudes olukordades (vt p 29).

6.2. Vangla väidab ekslikult, et kaebajal toimus viimane pikaajaline kokkusaamine 6.

septembril 2025. Tegelikult käis kaebaja pikaajalisel kokkusaamisel ka 21. oktoobril 2025.

Vangla vastus on koostatud pärast seda, 31. oktoobril 2025.

6.3. Kuna sätte uus sõnastus hakkas kehtima 6. oktoobril 2025, algas sellest ajast ka 30-

päevane vaide esitamise tähtaeg. 15. oktoobril 2025 esitatud vaie oli seega tähtaegne.

7. Tallinna Vangla tõdes 29. detsembri 2025. a seisukohas, et vaide tagastamisel on ekslikult

märgitud kaebaja viimase pikaajalise kokkusaamise kuupäevaks 6. september 2025. Vangi-

registri andmete järgi oli kaebajal pikaajaline kokkusaamine ka 21. oktoobril 2025. See

ebatäpsus ei mõjuta vaide tagastamise õiguspärasust. Kodukorra p 12.2.8 nägi enne oktoobrit

2025 kõigis kehtinud redaktsioonides ette kinnipeetava täieliku läbiotsimise nii enne kui ka

pärast kokkusaamist. Kinnipeetava täielik, s.o lahti riietumisega läbiotsimine pärast pikaajalist

kokkusaamist on jätkuvalt kohustuslik. See on olnud nii järjepidevalt kodukorra kehtestamisest

alates.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kodukorra vaidlusalune punkt on määratlemata arvu juhtumeid käsitlev säte. Kohtu-

praktikas on leitud, et sellise määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sätte vaidlustamiseks, mis

kaebaja õigusi selle teatavakstegemise ajal veel ei mõjuta, saab esitada kaebuse 30 päeva

jooksul pärast mõju ilmnemist (nt Riigikohtu 5. septembri 2019. a määrus asjas nr 3-19-557, p

8; 13. veebruari 2008. a määrus asjas nr 3-3-1-95-07, p 14).

9. Kaebajal on seega võimalik kaitsta oma õigusi, vaidlustades vangla konkreetset toimingut,

mis tema hinnangul tema õigusi rikub: praegusel juhul tema täielikku läbiotsimist pärast pika-

ajalist kokkusaamist. Koos sellise toimingu vaidlustamisega on kaebajal võimalik taotleda ka

kodukorra p-i 12.2.8 kehtetuks tunnistamist või tühistamist osas, milles see näeb ette kinni-

peetava täieliku läbiotsimise alati pärast pikaajalise kokkusaamise toimumist.

10. Vangla leiab ekslikult, et kaebaja võimalus vaidlustada läbiotsimise korraldust Tallinna

Vangla kodukorras piirdus tema esimese pikaajalise kokkusaamisega. Kodukorra kui üld-

korralduse vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema uuesti iga kord, kui isiku suhtes selle asja-

kohast sätet kohaldatakse (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2023. a määrus asjas nr

3-23-1915, p-d 15 ja 16).

3(4)

11. Kaebaja ei pea seejuures tingimata ära ootama võimalikku õigusvastast läbiotsimist, et

esitada näiteks kahju hüvitamise nõue. Kui kaebajat ootab ees konkreetne pikaajaline kokku-

saamine, on tal võimalik esitada ka keelamiskaebus, et teda pärast kokkusaamist täielikult läbi

ei otsitaks (vt HKMS § 37 lg 2 p 3 ja § 45 lg 1). Lisa vangla keelamisele tuleb sellisel juhul

kaebuses taotleda kodukorra p-i 12.2.8 tühistamist vastavas osas. Kaebajal on võimalik taotleda

kohtult ka esialgset õiguskaitset. Kui kohus leiab, et kaebusel on eduväljavaateid, saab ta

keelata vanglal kaebaja täieliku läbiotsimise pärast kokkusaamise toimumist (HKMS § 249 lg 1

p-d 1 ja 3).

12. Eeltoodu ei välista siiski ka kodukorra kui haldusakti (üldkorralduse) vaidlustamist 30

päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates, sõltumata asjaolust, kas konkreetset sätet on

juba kaebaja suhtes rakendatud või mitte. Vaideõiguse (HMS § 71 lg 1) olemasolu sellises

olukorras sõltub sellest, kas vaide esitaja õiguste rikkumine on mõistlikult võimalik (Tallinna

Ringkonnakohtu 17. mai 2022. a määrus asjas nr 3-22-423, p 10).

13. Kaebaja eksib, leides, et kodukorra uus versioon on varasemast rangem. Kodukorra p-i

12.2.8 varasem sõnastus „Kinnipeetav võtab end alasti ning ta otsitakse enne pikaajalisele

kokkusaamisele minekut ja pärast kokkusaamist läbi [---]“ ei jätnud vanglale kaalutlusõigust

läbiotsimise viisi valikul. Uude versiooni lisatud sõna „alati“ on vajalik selleks, et eristada läbi-

otsimise korraldust enne ja pärast pikaajalist kokkusaamist. Enne pikaajalist kokkusaamist

toimub täielik läbiotsimine „põhjendatud vajadusel“ ning pärast kokkusaamist „alati“.

14. Seega ei piira kodukorra uus versioon võrreldes varasemaga kaebaja õigusi enam. Kodu-

korra p-i 12.2.8 uue redaktsiooni kehtetuks tunnistamise korral hakkaks taas kehtima vana

sõnastus, mis ei jätnud vanglale kaalutlusõigust läbiotsimise korralduses ka enne pikaajalist

kokkusaamist. Seega on vangla õigesti leidnud, et kaebajal ei ole vangla direktori 2. oktoobri

2025. a käskkirja p-i 1.6 peale vaide esitamise õigust (vt HMS § 71 lg 1 ja § 79 lg 1 p 1).

15. Praegune kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-i 21 alusel. Vaidlustatud käskkirja p

1.6 ei põhjusta kaebaja õiguste riivet. Vastupidi, kaebaja õiguste riive võiks põhjustada selle

punkti kehtetuks tunnistamine või tühistamine. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, kuna

vaide tagastamine oli HMS § 79 lg 1 p-i 1 alusel õigustatud.

16. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamise korral loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ei tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 2).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)