3-25-3248/54 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.01.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3248

Haldusasi

Digisec OÜ kaebus Tallinna Linnavaraameti 22.08.2025

otsuste peale, millega Digisec OÜ kõrvaldati

riigihangetest „Mustamäe Huvikooli (E. Vilde tee 54)

läbipääsusüsteemide hooldus (kordushange)“ (viite-

number 298452) ja „Pallasti tn 54 läbipääsusüsteemide

hooldus (kordushange)“ (viitenumber 297987), ning

riigihangete vaidlustuskomisjoni 24.09.2025 otsuse

peale vaidlustusasjas nr 194-25/298452, 297987

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) Digisec OÜ, esindaja Maia Ploom

Vastustaja (hankija) Tallinna Linnavaraamet, esindaja

Marina Borodina

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.11.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Digisec OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse lisad 1–4 (dtl 1376–1495), Digisec

OÜ 17.12.2025 menetlusdokumendi lisad 1–4 (dtl 1543–1550), Digisec OÜ

31.12.2025 menetlusdokumendi lisa 1 (dtl 1582–1583) ning Tallinna Linnavaraameti

10.12.2025 menetlusdokumendi lisad (dtl 1516–1519).

2. Jätta asja materjalide juurde võtmata Digisec OÜ 17.12.2025 menetlusdokumendi

lisa 5 (dtl 1552–1566).

3. Jätta Digisec OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

13.11.2025 otsus muutmata, kuid täiendada halduskohtu otsuse põhjendusi

vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

4. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Jõustunud kohtuotsus avaldada arvutivõrgus nii, et tähemärgiga on asendatud

järgmised nimed: Y, W, C, Q.

3-25-3248

Selgitus

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2026 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa

esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavaraamet (TLVA) sõlmis Digisec OÜ-ga (kaebaja) riigihanke nr 249224

„Raamhange – läbipääsusüsteemide hooldus- ja remonditeenuse tellimine“ tulemusena

30.06.2022 raamlepingu nr 3.1-5/302 ning selle alusel mh 30.10.2023 hankelepingu nr 3.1-

5/730 „Roosikrantsi tn 12 hoonete läbipääsusüsteemide hooldus ja remont 12 kuuks“.

2. TLVA sõlmis Digisec OÜ-ga riigihanke nr 271734 „Läbipääsusüsteemide hoolduse- ja

remonditeenuse tellimise raamhange (kordushange)“ tulemusena 15.01.2024 raamlepingu nr

3.4-4/42-1 läbipääsusüsteemide hooldus- ja remonditeenuse tellimiseks 48 kuuks.

3. TLVA alustas raamlepingu alusel osapooltele pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisega

elektroonilises riigihangete registris 14.07.2025 minikonkurssi nr 297987 „Pallasti tn 54

läbipääsusüsteemide hooldus (kordushange)“ ja 28.07.2025 minikonkurssi nr 298452

„Mustamäe Huvikooli (E. Vilde tee 54) läbipääsusüsteemide hooldus (kordushange)“. Digisec

OÜ esitas mõlemas minikonkursis pakkumused, mis olid madalaima maksumusega.

4. Tallinna Linnavaraamet kõrvaldas 22.08.2025 otsustega Digisec OÜ minikonkursside

nr 297987 ja nr 298452 menetlustest riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8 alusel

põhjendusega, et Digisec OÜ on „Läbipääsusüsteemide hoolduse- ja remonditeenuse tellimise

raamhange (kordushange)“ lepingus nr 3.4-4/42-1 rikkunud oluliselt ja pidevalt eelnevalt

sõlmitud hankelepingute olulisi tingimusi, mistõttu määrati leppetrahv. Eraldi dokumentides

(vt dtl 156–157; 161–162) olid esitatud kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.

TLVA on nõudnud kahel juhul Digisec OÜ-lt leppetrahvi riigihankes „Roosikrantsi tn 12

hoonete läbipääsusüsteemide hooldus ja remont 12 kuuks“ (viitenumber 271182)

töövõtulepingu nr 3.1-5/730 oluliste tingimuste rikkumise eest. Mõlema leppetrahvi puhul on

tegemist lepingu oluliste tingimuste olulise rikkumisega RHS § 95 lg 4 p 8 mõistes, kus töö

tähtajaks mittetegemine seadis ohtu kogu asutuse vara ja toimimise.

Töövõtulepingu nr 3.1-5/730 p 1.1 alusel kohustub töövõtja osutama läbipääsusüsteemide

hooldusteenust ning tegema remonditöid Roosikrantsi tn 12 hoonetes. Lepingu lahutamatuks

osaks on tehniline kirjeldus, mille p 1.1.4 kohaselt on lepingupartneril kohustus korraldada

läbipääsusüsteemi vajalikke taastamis- ja remonttöid (töid teostatakse kooskõlas tellijaga).

Digisec OÜ rikkus olulisel määral nii lepingus kui ka lepingu lisaks olevas tehnilises

kirjelduses nõutud tegevusi, kui ei suutnud likvideerida olulist riket. Seetõttu tekkis

kõrvalistel isikutel mitmeks päevaks ligipääs Roosikrantsi tn 12 hoonesse, sh asutuse

vallasvarale, arvutitele ja konfidentsiaalsetele dokumentidele. TLVA lepituskomisjoni

tööruumide uks jäi purunenud luku tõttu kolmandatele isikutele avatuks ajavahemikus 26.04.–

05.06.2024. Muu hulgas ei saanud lepituskomisjoni juhataja kõrge turvariski tõttu kogu selle

aja jooksul oma kabinetti kasutada. Kuna Digisec OÜ ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, oli

hankija sunnitud kiiresti tellima avariilise läbipääsu remondi kolmandalt ettevõttelt, kes tegi

töö viivitamatult. Kohustus teha tähtajaks läbipääsusüsteemi vajalikud taastamis- ja

remonttööd on hankelepingu oluline tingimus. Eelkirjeldatud lepingu tingimuse rikkumine on

oluline rikkumine, sest Digisec OÜ ebaprofessionaalsuse tulemusena tekkis linnale oluliste

dokumentide ja isikuandmete varguse või kadumise suur oht.

2(17)

3-25-3248

Teisel juhul jäi samade lepingu tingimuste rikkumise tõttu Roosikrantsi tn 12

administratiivhoone välisuks nädalavahetuseks avatuks, kuna Digisec OÜ ei likvideerinud

riket nõutud aja jooksul. Taas sattus ohtu kogu administratiivhoones asuv vara, mida

kindlustus kahjujuhtumi korral ei hüvitaks, kuna läbipääsud olid avatud olekus. Lepingu

rikkumine on oluline, sest Digisec OÜ ebaprofessionaalsuse tulemusena tekkis taas linnale

oluliste dokumentide ning isikuandmete varguse või kadumise suur oht. Tegemist oli lihtsa

lukuvahetuse tööga, mis tavajuhul võtab aega mõne tunni.

Lisaks on esinenud juhtumeid, kus Digisec OÜ ei suuda defekteerida riket/puudust ning

soovitab välja vahetada kogu süsteemi (nt riigihankes „Sotsiaalobjektide läbipääsusüsteemide

hooldus“, töövõtuleping nr 3.1-5/464). TLVA kontrollis ka Digisec OÜ viimase 12 kuu

puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamise vastavust läbi haldustarkvara. Viimase 12 kuu

jooksul (01.08.2024–31.07.2025) on läbi haldustarkvara esitatud 256 töötaotlust puuduste,

rikete ja avariide kohta, milles Digisec OÜ on korduvalt täitmise tähtaegu ületanud lepingutes

nr 3.1-5/479 ja nr 3.1-5/23/482.

Pallasti tn 54 objekti puhul on tegemist Lasnamäe LOV administratiivhoonega. Hoones

töötavad linnateenistujad, seal on hoiul linnale olulised dokumendid, asutust külastab iga päev

rohkelt kliente (sh sotsiaalsete erivajadustega kliendid). Läbipääsusüsteem peab korrektselt

toimima, kuna risk nii varale kui ka hoones töötavatele inimestele on väga kõrge. Pallasti tn

54 hoones ei saa lubada olukorda, kus uksed jäävad avatuks pikemaks ajaks või läbipääsu ei

ole võimalik rikete tõttu kasutada.

E. Vilde tee 54 objekti puhul on tegemist Tallinna laste ja noorte huvikooliga, milles tegutseb

palju huviringe, kus õpivad erinevas vanuserühmas ja erineva sotsiaalse taustaga noored.

Hoone läbipääsude laitmatu toimivus on linnale hädavajalik, et tegevused huviringides

toimiks ning töövälisel ajal ei pääseks kõrvalised isikud õpperuumidesse. Tallinna

Linnavaraamet on kindlustanud hoone tervikuna, kuid see ei sisalda hoone vallasvara ja

isikute kaitset. Olukorras, kus hoone läbipääsud on avatud võimalikele vandaalidele või

varastele, ei hüvita kahju ka kindlustus ning ohustatud on laste ja noorte turvalisus.

5. Digisec OÜ esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustused TLVA

22.08.2025 otsuste peale kõrvaldada ta minikonkursside nr 297987 ja nr 298452 menetlustest.

6. VAKO jättis 24.09.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 194-25/298452, 297987 kaebaja

vaidlustused rahuldamata. VAKO seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

Minikonkurssidelt kõrvaldamise otsuste õiguspärasuse kontrollimisel tuleb hinnata kahte

hankelepingu nr 3.1.5/730 võimalikku rikkumist Roosikrantsi tn 12 objektil, mis on toodud

hankest kõrvaldamise otsuste põhjenduste p-des 1 ja 2: 1) Roosikrantsi 12/1 B korpuse 1.

korruse läbipääsusüsteemi rike 26.04.2024 (juhtum 1), mille puhul vastustaja esitas

30.05.2025 Digisec OÜ-le leppetrahvinõude 500 eurot; 2) Roosikrantsi 12/2 A korpuse

(koolihoone) läbipääsusüsteemi rike 29.08.2024 (juhtum 2), mille puhul vastustaja esitas

04.09.2025 Digisec OÜ-le leppetrahvinõude 500 eurot. Asjaolu, et nimetatud juhtumite osas

on käimas kohtuvaidlus (tsiviilasi 2-24-13329), ei välista hankijal lepingurikkumisele

tuginemast.

TLVA ja Digisec OÜ vahel sõlmitud lepingutest tulenevalt oli TLVA-l õigus lepingu

rikkumise korral leppetrahve kohaldada. Hankijaga tuleb nõustuda selles, et

läbipääsusüsteemi korrapärase toimimise tagamiseks on vaja mitte ainult lukke hooldada, vaid

vajaduse korral ka neid remontida ja vahetada. Vastupidisele seisukohale on Digisec OÜ

asunud alles vaidlustusmenetluses. See, millised kokkulepped või lepingud võisid hankijal

olla kolmandate isikutega (konkreetselt Lukuabi Grupp OÜ-ga), ei mõjuta Digisec OÜ ja

3(17)

3-25-3248

hankija vahelisest lepingust tulenevaid Digisec OÜ kohustusi, mistõttu ei ole asjakohased

Digisec OÜ viited TLVA ja Lukuabi Grupp OÜ vahel sõlmitud lepingule.

Ükskõik kas juhtumi 1 puhul lugeda rikkest teavitamist alates 26.04.2024 või 28.04.2024, on

ilmne, et vea kõrvaldas Digisec OÜ alles 05.06.2024 ehk enam kui kuu aega pärast teate

saamist. Selline tegevus on vastuolus TLVA ja Digisec OÜ vahel sõlmitud raamlepingu

eritingimuste p-ga 2.11 ning ka ilmselgelt ebamõistlik. Vaidlustaja on küll väitnud, et viivitus

vea kõrvaldamisel on tingitud TLVA tegevusest, kuid ei ole seda tõendanud. Juhtumite 1 ja 2

puhul on tõendatud, et Digisec OÜ jättis täitmata oma lepingulise kohustuse likvideerida

Roosikrantsi 12/1 B korpuse ja Roosikrantsi 12/2 A korpuse vaheukse luku rikked ja tagada

läbipääsusüsteemi takistusteta töö mõistliku aja jooksu, kusjuures ta ei teinud seda ka hankija

määratud täiendavaks tähtajaks. Seega leidsid juhtumid 1 ja 2 aset, tegemist oli lepingu

rikkumistega ning hankija kohaldas leppetrahvi. Kuna juhtumite 1 ja 2 puhul rakendati

leppetrahve vaidlustaja rikkumiste eest, mis puudutasid hankelepingu nr 3.1-5/730 ning

raamlepingu eritingimuste üht keskset kohustust – tagada läbipääsusüsteemide korrasolek ja

rikete õigeaegne kõrvaldamine – oli tegemist hankelepingu oluliste tingimuste rikkumisega.

Juhtumite 1 ja 2 tõttu sai hankijal tekkida põhjendatud kahtlus Digisec OÜ usaldusväärsuses

ning selles, kas pakkuja on võimeline teostama töid riigihanke alusdokumentides kehtestatud

nõudeid arvestades, sh tähtaegselt. Pallasti tn 54 objekti näol on tegemist Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse (LOV) administratiivhoonega. E. Vilde tee 54 objekti puhul on tegu Mustamäe

Huvikooliga, milles tegutseb palju laste ning noorte huviringe, kus õpivad noored erinevas

vanuserühmas ja erineva sotsiaalse taustaga. Mõlema hoone läbipääsude laitmatu toimivus on

oluline, et tegevused huviringides toimiks ning töövälisel ajal ei pääseks kõrvalised isikud

õpperuumidesse.

7. Digisec OÜ esitas 03.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis

menetlusse nõuetes tühistada TLVA 22.08.2025 vastavusotsus, millega TLVA kõrvaldas

Digisec OÜ riigihanke pakkumuse Pallasti tn 54 läbipääsusüsteemide hoolduse hankest

(kordushange) nr 297987; tühistada TLVA 22.08.2025 vastavusotsus, millega TLVA

kõrvaldas Digisec OÜ riigihanke pakkumuse Mustamäe Huvikooli (E. Vilde tee 54)

läbipääsusüsteemide hoolduse kordushankest nr 298452; alternatiivselt tuvastada nende

otsuste tühisus; ning tühistada VAKO 24.09.2025 otsus nr 194-25/298452, 297987.

Pooled vaidlevad kahe leppetrahvi määramise üle. VAKO leidis, et läbipääsusüsteemi

korrapärase toimimise tagamiseks on vaja lukke mitte ainult hooldada, vaid vajaduse korral ka

neid remontida ja vahetada. Oma väite tõendamiseks esitas VAKO kaks väljavõtet

pooltevahelistest lepingutest, kuid mitte kummastki väljavõttest ei nähtu kaebaja kohustust

lukke remontida. Tema ülesandeks on tegeleda süsteemi tööle hakkamisega, sealhulgas töid

takistavatest asjaoludest vastustajale teatamisega. Tekkinud probleemidest on kaebaja

vastustajat tähtaegselt informeerinud. Kaebaja kohustuseks oli süsteemi remont, kuid selle

teostamiseks on pooled kokku leppinud täpsustatud tingimused. Kui tegemist on garantii all

oleva lukuga, siis ei tohi töid teha keegi teine peale luku paigaldaja Lukuabi Grupp OÜ. Kui

vastustaja lubab kellelgi teisel midagi luku juures teha, garantii katkeb. Seega ei tohtinud

kaebaja omavoliliselt, ilma vastustaja loata katkise lukuga tegeleda.

Juhtumi 1 puhul teatas vastustaja kaebajale keskkonnas Archibus, et Roosikrantsi 12/1

objektil ei tööta vaheukse lukk. Mingeid uste läbipääsusüsteemide töödega seotud teostamise

tähtaegu lepingutes kirjas ei ole. Kaebaja saatis kohe oma töötaja objektile asjaolusid

kontrollima. Selgus, et ruumide remonditööde käigus oli tööde teostaja, kolmas isik,

vigastanud läbipääsusüsteemi tööks vajalikku kaablit ning ära oli vahetatud mittetöötava

süsteemi osaks olev uks koos ukselukuga. Kaebaja töötajad vahetasid vigastatud kaabli välja

ja tuvastasid, et läbipääsusüsteem oli töökorras kuni ukseava uksepiida küljes asuva pistikuni,

4(17)

3-25-3248

kuid läbipääsusüsteem tervikuna ikkagi ei töötanud, kuna elekter ei liikunud ukse piida

kontaktist edasi ukse uude lukku. Kuna uks koos uue lukuga oli äsja paigaldatud, oli uus lukk

paigaldaja garantii all. Kaebaja töötajad andsid info edasi vastustaja esindajale ja palusid ukse

ja luku paigaldajal oma töö üle vaadata, et uus lukk saaks tööle. Uue luku paigaldaja oleks

pidanud vastavalt lukutootja juhendile asendama ka luku osaks oleva lukupoolse kaablipistiku

uue lukule sobiva pistikuga, kuid ei teinud seda. Selle asemel paigaldas luku paigaldaja uuele

lukule vana luku pistiku, mis oli erineva töörežiimiga ja mis ei avanud uut lukku. Kuna ukse

küljes oleval uuel lukul oli garantii, siis ei olnud kaebaja töötajal võimalik omavoliliselt asuda

välja selgitama, miks lukk vaatamata õigele pingele ukse piida küljes olevas pistikus ikkagi ei

töötanud, ja asendama luku osaks olevat pistikut. Seega ei olnud kaebajal esialgu teada luku

pistiku vahetamise vajadus. Ukse parandamine viibis mh seetõttu, et pikka aega oli uks

võtmega suletud, kaebaja töötajad ei pääsenud uksest sisse ja seega puudus juurdepääs tööde

tegemiseks. Vastustajalt lukuga tegelemise loa ja uksele juurdepääsu saamisel vahetas kaebaja

04.06.2024 luku pistiku ja piida küljes oleva pistiku ning lukk hakkas tööle.

Juhtumi 2 puhul teatas vastustaja kaebajale 29.08.2024 sellest, et Roosikrantsi 12/2 A korpuse

parkla poolse välisukse läbipääsusüsteem ei tööta ning palus välisuks töökorda saada. Kaebaja

töötaja läks kohe pärast teate saamist 29.08.2024 kooli asjaolusid välja selgitama. Selgus, et

lukk oli lõhutud tundmatu isiku poolt. Kaebaja esindaja tegi lukust fotod ja videosalvestuse ja

edastas need vastustajale. Kaebaja esindaja kõrvaldas katkise luku, mistõttu välisuks jäi

ööseks avatuks. Ettepaneku selleks tegi ruumide kasutaja esindaja Q. Uks jäi lukustamata,

kuna puudus oht kõrvaliste isikute majja pääsemiseks. Kooli haldusjuht Q palus katkist lukku

tagasi mitte paigaldada ning teatas, et LVA töötaja Y olevat talle lubanud kohe saata kellegi

katkise luku asemele teist, uut lukku paigaldama. Kaebajal puudus võimalus lukku asendada

või remontida ilma pooltevahelisest lepingust tulenevaid ettenähtud protseduure läbimata.

Töövõtulepingu nr 3.1-5/730 eritingimuste p 1.7 kohaselt tuleb kõik tööd maksumusega üle

250 euro eelnevalt tellijaga kooskõlastada. Vaatamata sellele, et vastustaja ei andnud infot,

kuidas ta sooviks lukku vahetada, leidis kaebaja uksele sobiva asendusluku müüja ja tegi

vastustajale hinnapakkumise. Kaebaja ei saanud kohe hinnapakkumist saata, sest lõhutud luku

modifikatsiooni enam ei toodetud ja sellise luku müüjat oli keeruline leida. Vastuseks nõudis

vastustaja esindaja 30.08.2024 kirjas, et las tehnik võtab luku kaasa ja vahetab selle objektil

ära, saates lisaks mitmeid linke lukkude müüjate kohta. Nendes linkides kajastatud lukkude

müüjad müüsid lukke, mis ei sobinud kooli katkise lukuga uksele. Töövõtulepingu

eritingimuste p 1.7 kohast kooskõlastust vastustaja kaebajale ei andnud. Luku vahetas

vastustaja soovil tema lepingupartner Lukuabi Grupp OÜ. Uus lukk õnnestus Lukuabi Grupp

OÜ töötajal tööle rakendada, kui kaebaja tehnik tegi arvutis sellekohase seadistuse (ukse luku

eemaldamisel lülitatakse alati läbipääsusüsteemi juhtimise tarkvarast antud ukse juhtimine

välja, et vältida lahtistest juhtmetest põhjustatud lühist ja seadmete läbipääsumoodulite

purunemist).

Vaatamata vaidlustatud kahe juhtumi probleemidele on vastustaja sõlminud kaebajaga

ajavahemikul 30.10.2024–27.02.2025 seitse hankelepingut.

8. Tallinna Linnavaraamet palus jätta kaebus rahuldamata.

9. Tallinna Halduskohus jättis 13.11.2025 otsusega kaebuse rahuldamata.

Hankija kõrvaldas kaebaja minikonkursside nr 298452 ja nr 297987 menetlusest RHS § 95 lg

4 p 8 alusel. Kõrvaldamise otsuste tegemisel tugines vastustaja riigihanke nr 271182

„Roosikrantsi tn 12 hoonete läbipääsusüsteemide hooldus ja remont 12 kuuks“ tulemusena

30.10.2025 kaebajaga sõlmitud hankelepingu nr 3.1-5/730 olulistele rikkumisele kahe juhtumi

osas. Rikkumiste eest on TLVA määranud kaks leppetrahvi, mille kaebaja on vaidlustanud

Harju Maakohtus (tsiviilasi nr 2-24-13329). RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel ei ole oluline, et

5(17)

3-25-3248

pakkuja oleks varasema rikkumise eest kahjuhüvitist või leppetrahvi reaalselt maksnud ‒

piisab, kui hankija on sellise nõude esitanud. Varasema hankelepingu rikkumine või

õiguskaitsevahendi rakendamine ei ole automaatne alus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest.

Lisaks lepingurikkumise asjaoludele, tuleb kohtul anda hinnang, kas tegemist on ettevõtja

usaldusväärsuse kadumisega ning kas hankest kõrvaldamine on olnud proportsionaalne. Lisaks

peab varasem hankelepingu rikkumine olema seostatav käimasoleva riigihankega, st peaks

olema usutav, et hankija varasemate minetuste tõttu võib ohtu sattuda sõlmitava hankelepingu

nõuetekohane täitmine (vt M. A. Simovart jt (toim). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tartu: Kirjastus Juura, 2025, lk 615‒616).

Saab nõustuda VAKO ja hankijaga, et läbipääsusüsteemi korrapärase toimimise tagamiseks on

vaja lukke mitte ainult hooldada, vaid vajaduse korral neid ka remontida ja vahetada. See

kohustus tuleneb menetlusosaliste vahel sõlmitud lepingutest, täpsemalt raamlepingu

eritingimuste p-dest 1.1, 1.2.1‒1.2.3 ja 1.7, töövõtulepingu nr 3.1-5/730 eritingimuste p-st 1.1

ja selle lisaks oleva Roosikrantsi tn 12 hoonete läbipääsusüsteemide hoolduse ja remondi

tehnilise kirjelduse p-dest 1.1.2, 1.1.4, 1.1.5. Seega pole põhjust asuda seisukohale, et kaebaja

kohustused ei hõlmanud lukusüsteemide nõuetekohast toimimist ning et lukusüsteemid oleksid

läbipääsusüsteemist justkui eraldiseisvad, millele kaebaja kohustused ei ulatunudki. Asjaolu,

kes konkreetse ukseluku paigaldas (juhtum 1) ning kas sellele laienes garantii, ei mõjuta

kaebaja üldist kohustust tagada läbipääsusüsteemide nõuetekohane toimimine, mh see, et uksi

oleks võimalik nõuetekohaselt avada ja sulgeda (lukustada). Kaebaja lepinguliseks

kohustuseks oli ka erinevate rikete põhjuste väljaselgitamine mh avariiväljakutsete alusel ja

rikete likvideerimine. Garantii olemasolu või selle kehtivus ei võta kaebaja sellekohast

kohustust ära.

Ei nähtu, et hanke alusdokumentides oleks fikseeritud konkreetseid tööde teostamise tähtaegu,

sh avariitööde puhul. Vastustaja on menetlusdokumentides viidanud küll „avariide

likvideerimise korrale“, kuid ei nähtu, et sellist korda oleks kehtestatud hankedokumentide

tasemel. See aga ei tähenda, et teenuseid võib osutada vastavalt töövõtja enda määratud

ajagraafikule (vt raamlepingu eritingimuste p-d 2.1–2.3). Arvestades hankelepingu eesmärki,

oli töövõtja kohustuseks tagada läbipääsusüsteemide nõuetekohane toimimine. On töid, millele

nende olemusest lähtudes tuleb reageerida kiiresti (avariitööd), isegi kui lepingus puudub

konkreetne tähtaeg. Näiteks olukorrale, kus hoone välisukse läbipääsusüsteem ei tööta ja uks

jääb avatuks, tuleb reageerida kiirelt ning vajadusel tagada vara kaitse ajutiste lahendustega.

Selliselt käituks hoolas lepingu täitja.

Juhtumi 1 puhul ei viivitanud rikke kõrvaldamist ukse/luku garantiitööd, vaid asjaolu, et pika

aja vältel ei suudetud tuvastada rikke põhjust. See oli kaebaja lepinguliseks kohustuseks

vaatamata garantii kehtimisele. Kaebaja vastutust ei kõrvalda asjaolu, et ust/lukku ei olnud

paigaldanud kaebaja, vaid kolmas isik. Kaebajalt ei nõutud garantii alla kuuluva luku

parandamist, vaid läbipääsusüsteemi nõuetekohase toimimise taastamist, mille eelduseks on

rikke põhjuste väljaselgitamine. Tuleb nõustuda vastustajaga ja VAKO-ga, et juhtumi 1 puhul

kulus rikke kõrvaldamiseks ebamõistlikult kaua aega (teade rikke kohta 26.04.2024, tööde

esialgne tähtaeg 30.04.2024). TLVA andis 16.05.2024 e-kirjaga kaebajale täiendava tähtaja

17.05.2024 ning teavitas leppetrahvi rakendamisest, kuid seisuga 28.05.2024 ei olnud tulemust

saavutatud. Rike kõrvaldati alles 05.06.2024. Kaebaja ei ole tõendanud, et talle poleks tagatud

juurdepääsu, kui ta oleks soovinud tulla riket kõrvaldama. Pigem oli tingitud viivitus sellest, et

kaebaja leidis, et vastutus lasub luku paigaldajal. Hankija ei saanud seega nõutaval tasemel

teenust, mida ta oli hankinud. Sanktsiooni (leppetrahvi) kohaldamine oli seetõttu põhjendatud

ja kooskõlas sõlmitud lepingutega.

Juhtumi 2 puhul määrati leppetrahv kaebajale selle eest, et ta ei täitnud läbipääsusüsteemi

avariitöödega seotud lepingulist kohustust remontida katki läinud lukud TLVA ruumides

6(17)

3-25-3248

aadressil Roosikrantsi tn 12, Tallinn (koolihoone). Vaidlust ei ole selles, et 29.08.2024 kell

12.38 saatis TLVA kontaktisik programmis Archibus teate läbipääsusüsteemi avariilise

olukorra kohta. Koolihoone välisust ei saanud avada ja TLVA kohustas kaebajat kohe välisuks

töökorda saama, kuid kaebaja ei likvideerinud avariilist olukorda, vaid eemaldas samal päeval

ukselt katkise luku. Uks jäi avatuks enam kui ööpäevaks. TLVA andis 30.08.2024 kell 9.36

saadetud e-kirjaga täiendava tähtaja 30.08.2024 kell 12.00 ning teavitas leppetrahvi

rakendamisest. Kaebaja ei täitnud kohustust ka täiendavaks tähtajaks. Kuna avarii oli

likvideerimata, oli TLVA sunnitud tellima tegemata töö Lukuabi Grupp OÜ-lt. Kaebaja ei

võtnud vastustaja hinnangul tarvitusele mingeid meetmeid vara kaitseks, samuti ei

informeerinud luku eemaldamisest. Ka juhtumi 2 puhul ei nähtu esitatud tõendite valguses, et

sanktsiooni (leppetrahv) oleks kohaldatud põhjendamatult. Avariiolukord jäi kõrvaldamata

ebamõistlikult pikaks ajaks, sh vastustaja täiendavalt antud tähtaja jooksul. Lõpuks pidi

vastustaja tellima nõutava töö kolmandalt isikult. Ebaprofessionaalset suhtumist näitab

välisukse lukustamata olekusse jätmine ning sellest oma lepingupartneri informeerimata

jätmine. Kohaseks ei saa lugeda (väidetavate) kokkulepete sõlmimist kooli haldusjuhiga

olukorras, kus kaebaja lepingupartneriks on TLVA. Lukustamata ukse tõttu (arvestades veel,

et samal ajal oli probleeme autovärava tööga ning jalgvärav ei olnud lukus) oli koolis olev

vara seatud ohtu sõltumata sellest, kui kaugele oleks ilma läbipääsu võimaldava kaardita

koolihoones olnud võimalik liikuda. Läbipääsude toimimise eest vastutav ettevõtja ei tohiks

oma kliendi vara sellisesse olukorda jätta. Seega jäi kaebaja lepinguline kohustus – avarii

likvideerida ja tagada läbipääsusüsteemi takistusteta töö ‒ nõuetekohaselt täitmata. Samuti

rikkus kaebaja kohustust teavitada viivitamatult TLVA kontaktisikut olulistest asjaoludest,

mille tõttu oli seatud ohtu TLVA vara (vt raamhanke eritingimuste p 2.11). Järelikult oli

sanktsiooni rakendamine põhjendatud ja sõlmitud lepingutega kooskõlas. Kaebaja väitel tingis

viivituse töövõtulepingu nr 3.1-5/730 eritingimuste p-st 1.7 tulenev kohustus kõik üle 250 euro

maksumusega tööd kooskõlastada tellijaga, kuid selle punkti kohane kooskõlastamise

kohustus ei kohaldu avariijärgsele hooldusremondile. Vastustaja oli juba teavituses teada

andnud, et tegemist oli avariilise, s.t kiiret reageerimist eeldava tööga. Ukse jaoks sobiva luku

leidmine on ettevõtja vastutus ning sobiva luku puudumine ei saa olla põhjuseks, et

avariiolukorra likvideerimine venib põhjendamatult pikaks. Sellisel juhul tuleks kasvõi leida

ajutine lahendus, et uks ei jääks lukustamata.

Raamlepingu eritingimuste p 2.4 kohaselt loetakse lepingu oluliseks rikkumiseks p-s 2.3

kirjeldatud juhtumi toimumist (st leppetrahvi kuni 500 eurot määramist) rohkem kui kolmel

korral lepingu kehtivuse aja jooksul. Siinsel juhul on vastustaja leppetrahvi kohaldanud kahel

korral. Samas sisaldab RHS § 95 lg 4 p 8 alternatiivseid koosseise, s.t „oluliselt või pidevalt

rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut“, ning korduvuse nõue on täidetud, kui esineb

vähemalt kaks rikkumist (vt M. A. Simovart jt (toim). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tartu: Kirjastus Juura, 2025, lk 614 ja seal viidatud praktika). Seega on praegusel

juhul RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused täidetud. Samas ei ole „rikkumise olulisus“

RHS § 95 lg 4 p 8 mõttes autonoomne mõiste ning hankija ei pea piirduma konkreetses

pooltevahelises lepingus fikseerituga, vaid võib arvestada konkreetse rikkumise olemust.

Esinenud rikkumisi ei saa RHS § 95 lg 4 p 8 mõttes pidada ebaolulisteks. Vastustaja silmis

pole kaebaja usaldusväärne lepingupartner. Ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud

põhjendamiskohustuse selles osas täitmata või hinnang sisaldaks kaalutlusvigu. Asjaoludest

nähtuvalt on vastustaja teenuse tellijana mitmel korral pandud olukorda, kus probleemid on

jäänud lahenduseta ning appi on tulnud võtta kolmandad isikud. Lisaks on vastustaja

vaidlustatud otsustes välja toonud rea juhtumeid, kus kaebaja ei ole suutnud defekteerida riket/

puudust ning soovitanud välja vahetada kogu süsteemi (vt kõrvaldamise otsuste p 2 neljas

lõik). See toetab täiendavalt hankija kahtlust, et kaebaja ei pruugi ka tulevikus oma kohustusi

korrektselt täita.

7(17)

3-25-3248

Kõrvaldamise otsustes on ka põhjendatud, miks on kaebaja kõrvale jäetud just

minikonkurssidelt nr 298452 ja nr 297987. On välja toodud, miks Pallasti nt 54 ja E. Vilde tee

54 objektidel on läbipääsusüsteemi korrektne toimimine oluline. Varasemad hankelepingu

rikkumised on seega seostatavad käimasolevate minikonkurssidega ning on esitatud selged ja

arusaadavad põhjendused, miks kaebaja on kõrvale jäetud just nendelt minikonkurssidelt.

Hankija ei ole näinud põhjust kõrvaldada kaebajat kõigist hankemenetlustest. Ei nähtu, et

vastustaja tegevus oleks olnud vastuoluline või ebaproportsionaalne. Kahest konkreetsest

hankest kõrvaldamine ei tähenda, et kaebaja kaotab määramata ajaks õiguse hankemenetlustes

osaleda. RHS § 97 lg-st 1 tulenevalt võib pakkuja tulevikus toimuvas hankemenetluses esitada

tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks (tehnilised

ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed), mistõttu tuleks ta hankemenetluses

osalema lubada. Ka vastustaja saab ennetada tulevikus probleemide tekkimist sellega, et poolte

õigused ja kohustused on hankedokumentides selgemini fikseeritud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Digisec OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 13.11.2025 otsus ja teha

uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Kaebajal ei olnudki juhtumite 1 ja 2 puhul võimalik teostada töid vastustaja soovitud tähtajaks

vastustajast tulenevatel põhjustel. Kaebaja teostas tööd kohe, kui vastustaja seda võimaldas.

Mingit kahju ega ohtu objektide kasutajatele ei tekkinud. Kaebaja ei ole oma lepingulisi

kohustusi rikkunud. Juhtumi 1 puhul oli tegemist ühe mittetöötava lukusüsteemiga ja juhtumi

2 puhul lõhutud, katkise lukuga. Kaebaja ei vaidle vastu, et tema kohustuseks oli vajadusel

lukke vahetada, kuid tema kohustus ei olnud neid ise remontida. Kaebaja peaks korraldama

lukkude remonditöid. Läbipääsusüsteemide hoolduse ja remondi tehniline kirjeldus (p 1.1.4)

paneb töövõtja kohustuseks mh läbipääsusüsteemi vajalike taastamis- ja remonttööde

korraldamise (töid teostatakse kooskõlas tellijaga). Mõlema juhtumi puhul on probleemiks

just vastustajaga kooskõlastamine ja koostöö. Seda, et lukkude remont ei ole kaebaja

ülesanne, tõendab kaebaja varasema pooltevahelise kirjavahetusega, mis puudutab kahte

juhtumit teistel objektidel. Iga objekti kohta koostatakse küll eraldi lepingu üldtingimused,

kuid kõigile lepingutele kehtib üks raamleping ja ühine koostööpraktika. Ka juhtumi 1 puhul

lasi vastustaja kontrollida lukku Lukuabi Grupp OÜ-l (vt 26.04.2024 töötaotlus). Tänapäeval

kasutatavad uued lukud on nii keerulise ehitusega, et neid ei remondita, vaid vahetatakse

tervikuna välja. Nii tehti ka juhtumi 2 puhul. Kaebaja tagab eelkõige elektrooniliste

komponentide töö.

Juhtumi 1 puhul ei ühildunud ruumi ukse läbipääsusüsteem uksele paigaldatud uue, garantii

all oleva lukusüsteemiga. Seda lukku ei paigaldanud kaebaja, vaid luku oli tellinud TLVA ja

selle paigaldas Lukuabi Grupp OÜ. Kui tegemist on garantii all oleva lukuga, siis töid ei tohi

teha keegi teine peale luku paigaldaja. Garantii all olev lukk ei töötanud, kuna luku osaks olev

kontakt ei töötanud koos valvesignalisatsiooni kontaktiga. See luku osa oleks tulnud välja

vahetada. Lukuosa vahetamisega oleks lõppenud luku garantii. Ka TLVA viitas oma

26.04.2024 töötaotluses luku garantiile kui olulisele asjaolule. Kaebaja poolt oli tehtud kogu

vajalik töö kuni garantii all oleva lukuni. TLVA andis kaebajale loa tegeleda garantii all oleva

lukuga oma 16.05.2024 kirjaga, millega anti täiendav tähtaeg 17.05.2024. Kokkuvõttes

remontis kaebaja kohe peale avariiteate saamist katkise kaabli, elekter liikus kaebaja pistikuni,

kuid mitte edasi garantii all oleva luku osaks oleva pistikuni. TLVA esindaja Y tegeles ise

edasi garantii all oleva lukuga, andis seejärel loa garantii all olevat lukku parandada ning läks

ise puhkusele, jättes ukse lukustatuks, mille tõttu ei saanud kaebaja lukku parandada.

Puhkuselt tagasi tulles avas Y ukse ja võimaldas lukku remontida (vt tema 04.06.2024 kiri

kaebajale), mida kaebaja kohe ka tegi. Seega ei ole esitatud tõenditega kooskõlas kohtu väide,

8(17)

3-25-3248

et kaebaja ei ole tõendanud, et talle poleks tagatud juurdepääsu, kui ta oleks soovinud tulla

riket kõrvaldama. Tunnistaja C selgitas halduskohtu istungil: „Roosikrantsi 12 valvuriputkast,

seal on võtmekapid ja seal on kõik olemas. Sellel hetkel ei olnud võtit /…/ nädal-kaks hiljem /

…./ võib lukku näppida ja võti on ka olemas.“ Kohus ei arvestanud, et kaebaja ei saanud

läbipääsusüsteemi luku mittetöötamise põhjust välja selgitada enne, kui talle olid loodud

selleks tingimused. Alles pärast vastustajalt sellekohase loa saamist uuris kaebaja luku

paigaldusjuhendit ja hakkas välja selgitama, mida luku paigaldaja lukku paigaldades valesti

tegi või tegemata jättis.

Juhtumi 2 puhul lõhuti objekti lukk, selle asendamiseks oli vaja TLVA kooskõlastust, mida

kaebaja ei saanud. Vastustaja väide, et lukk oli terve, ei vasta tõele. Kaebaja informeeris

toimunust vastustajat, mida kaebaja tõendab vastustaja 30.08.2024 kirjaga, kus vastustaja

hakkas kaebajaga vaidlema uue luku ostmise asjaolude üle (vt kaebuse lisa 14, dtl 70).

Kaebaja juhatuse liige KS kinnitas kohtuistungil: „Andsime kliendile teada, et lukk on katki,

vajab asendamist uuega.“ Halduskohus leidis, et töövõtulepingu nr 3.1-5/730 eritingimuste p-

st 1.7 tulenev kohustus kõik üle 250 euro maksumusega tööd kooskõlastada tellijaga ei

kohaldu avariijärgsele hooldusremondile, kuid kõik lepingujärgsed tööd on avariitööd peale

plaanipäraste hooldustööde, mis ei ole praeguse vaidluse teemaks. Seega lähtuvad poolte

vahel sõlmitud lepingud avariilistest asjaoludest. Kuna lepingutes ei ole vastustaja pidanud

vajalikuks avariiolukordades poolte tegevuste asjaolusid eraldi välja tuua, siis on täiesti

meelevaldne väita, et juhtumi 2 puhul oli tegemist avariiolukorraga ja seetõttu oleks kaebaja

pidanud käituma teisiti, kui lepingute alusel ette nähtud. TLVA vara säilimisele ei tekkinud

mingit ohtu. TLVA oli teadlik tekkinud olukorrast ja ei esitanud kordagi kaebajale etteheidet,

et talle justkui ei oleks teatatud katkisest lukust või ukse järgmise päevani lahtijäämisest.

TLVA objektide valve ei ole kaebaja lepingujärgseks kohustuseks. Pealegi ei olnud mitte

mingisugust ohtu TLVA vara säilimisele. Reaalkooli haldusjuht Q selgitas kohtuistungil, et

objektil oli automaatne valve; kõrvaline isik oleks sisse saanud ja siis oleks hakanud valve

tööle ja turvafirma oleks välja sõitnud; majja oleks pääsenud, aga mitte koridoridest edasi.

Töövõtulepingu nr 3.1-5/730 eritingimuste p-st 1.7 tulenevalt saatis kaebaja oma

hinnapakkumise uue luku ostuks. Vastustajale see hind ei sobinud ja ta kutsus lukku vahetama

Lukuabi Grupp OÜ. Kaebaja ei ole lukkude remondiga tegelev firma, tal puuduvad lukkude

remondi komplektid, eriti tootmisest eemaldatud vanade lukkude puhul.

Vaidlustatud otsustes ei ole viidet, et leppetrahv oleks hankest kõrvaldamise aluseks ja seega

ei vasta see RHS § 95 lg 4 p 8 sätestatule. Samuti ei ole tegelikkuses olnud mingit pidevat

lepingu rikkumist. Halduskohus on lähtunud otsuse tegemisel asjaolust, et vastustaja on

vaidlustatud otsustes välja toonud rea juhtumeid, kus kaebaja ei ole suutnud defekteerida

riket/puudust ning soovitanud välja vahetada kogu süsteemi, aga vaidlustatud otsustes sellist

viidet ei ole. Samuti on see tõendamata väide. Vastustaja on esitanud kohtule Exceli

programmis koostatud töötaotluste tabeli, mida kohus on ilmselt oma siseveendumuse

kujundamisel arvestanud. Selle sisu ei ole asja arutamiste käigus käsitletud ning see tabel ei

saa olla kaebaja lepingute rikkumiste tõendiks. See tabel on pooltevaheline töötabel ja selles

on kirjas üksnes tööalane infovahetus. Poolte omavahelise arutelu käigus selgus, et välja

toodud puuduseid kas ei esinenud või olid need tingitud kaebajast sõltumatutest asjaoludest.

Halduskohus on põhjendanud otsust ka asjaoluga, et varasemad hankelepingu rikkumised on

seostatavad käimasolevate minikonkurssidega, ja on seega lähtunud ilmselt mingitest

varasematest rikkumistest, kuigi samas selgitas, et kõrvaldamise otsuste tegemisel tugines

vastustaja kaebajaga sõlmitud hankelepingu nr 3.1-5/730 olulistele rikkumisele kahe juhtumi

osas. Seega on halduskohtu otsus vastuoluline. Neid muude rikkumistega seotud asjaolusid ei

ole ka pooltega arutatud ega neid tõendeid uuritud (HKMS § 157 lg 3) ja nende väidete osas

on kohtuotsus kaebajale üllatuslik.

9(17)

3-25-3248

Halduskohus leidis, et vaidlustatud otsustes on välja toodud minikonkursside objektidega

seotud asjaolud, millest nähtuvalt olevat nende objektide läbipääsusüsteemi korrektne

toimimine eriti oluline. Halduskohtu seisukoht ei vasta tegelikule olukorrale, sest TLVA

sõlmis kaebajaga 2025. a-l hankelepingud Tallinna Linnaarhiivi turvasüsteemide

hooldamiseks, Endla 59 objekti, Männiku lasteaia ja Merivälja objekti läbipääsusüsteemide

hooldamiseks. Ka nendel objektidel peaks varade ja inimeste kaitse eriti oluline olema. Nende

objektide teenindamisel ei ole kaebaja ja TLVA vahel probleeme olnud. See osutab, et

probleemid on ainult TLVA ühe töötaja ja kaebaja vahel.

11. Tallinna Linnavaraamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes mh oma

varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt oli tema lepinguliseks kohustuseks

üksnes läbipääsusüsteemi osana olevate elektriliste lukkude remonditööde korraldamine, mitte

nende remont. Kaebaja mõistab oma lepingulisi kohustusi valesti. Kaebaja viitab vaid ühele

lepingus sätestatud kohustusele ja käsitleb seda väljaspool ülejäänud lepingutingimustega

loodud konteksti, mis ei arvesta lepingu eesmärki ega teisi lepingulisi kohustusi. Kaebaja

lepinguliseks kohustuseks on tagada läbipääsusüsteemi korrapärane toimimine, mis sisaldab

ka lukkude hooldust, vajadusel ka nende remonti ja vahetust. Kohustus lukke remontida

tuleneb TLVA ja kaebaja vahel 30.10.2023 sõlmitud hankelepingust nr 3.1-5/730 ning selle

lahutamatuks osaks olevast 28.06.2022 sõlmitud raamlepingust ja lepingute lisadest. Üheski

hankelepingu sättes ega muudes hankelepingu lahutamatuteks osadeks olevates dokumentides

(tehniline kirjeldus, raamlepingu tingimused) ei ole märgitud, et lukkude remonttööd ei ole

töövõtja kohustus, ning seda ei olnud võimalik lepingu dokumentidest kuidagi järeldada.

Kaebaja ei ole kummagi lepingurikkumise korral saavutanud lepingu eesmärki. Hankelepingu

nr 3.1- 5/730 eesmärk on tagada hoone läbipääsusüsteemide nõuetekohane hooldus ja remont.

Tegemist on töövõtulepinguga, mille eesmärk on saavutada kindel tulemus – toimiv

läbipääsusüsteem. Kui süsteem pärast remonttöid ei tööta, ei ole töid tehtud nõuetekohaselt.

Kui lukud ei tööta nõuetekohaselt, ei ole võimalik tagada läbipääsu süsteemi korrapärast

toimimist tervikuna. Arusaamatu on kaebaja seisukoht, et lukke peaks tema eest remontima

mõni kolmas isik. Tegemist on väärarusaamaga lepingulistest kohustustest. Hoolas lepingu

täitja pidanuks kompetentsi puudumisel sõlmima alltöövõtu korras kokkuleppe

kvalifitseeritud spetsialistidega või neid tööle palkama.

Juhtumi 1 puhul ei saa kaebaja põhjendada oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmist

sellega, et luku paigaldas kolmas isik ja lukule kehtis garantii. Garantii kehtivus ei mõjutanud

kuidagi läbipääsusüsteemis esinenud rikke kõrvaldamise kohustust, kuna hiljem selgus, et

probleem ei olnud üldse lukus. Kaebaja tuvastas ise 40 päeva möödumisel, et rike ei olnud

seotud luku ega selle kahjustusega, vaid hoopis sellega, et luku küljes oleva pistiku ja ukse

sees oleva pistiku vahel puudus kontakt ning seetõttu süsteem ei toiminud. Probleem ei

seisnenud lukus, vaid läbipääsusüsteemis esinenud rikkes. Pistikute lahti- ja

kokkuühendamine ja ukse sees asuva pistiku vahetus ei oleks mingil viisil mõjutanud luku

garantiid. Seda kinnitas ka kaebaja seaduslik esindaja KS halduskohtu istungil. Kaebaja oleks

saanud tuvastada läbipääsusüsteemi probleemi ning selle kõrvaldada esimesel korral objektil

viibides, kuna selleks ei esinenud mingeid takistusi. Kaebaja aga riket ei tuvastanud, vaid

eeldas ekslikult, et probleem on seotud garantiiga kaetud lukuga. Selle tõttu pidi vastustaja

tegema mittevajalikke toiminguid (nt edastama luku paigaldajale kontrollimiseks jne).

Lepingupartnerina ei ole kaebajal vaja saada TLVA-lt kui tellijalt ka luba rikete

kõrvaldamiseks. Pealegi oli kaebajal võimalus lugeda paigaldusjuhendit ja kontrollida

pistikute vahel olevaid ühendusi mistahes ajal alates rikketeate edastamisest.

10(17)

3-25-3248

Juhtumi 2 puhul ei täitnud kaebaja järjekordselt läbipääsusüsteemi tööga seotud lepingulist

kohustust remontida katki läinud lukk. Samuti jättis kaebaja raamlepingu eritingimustes

sätestatud teavitamiskohustuse täitmata. Vastustaja esindajat ei informeeritud, et hoone jäi

29.–30.08.2024 ööks lukustamata. Kaebaja ei täitnud kohustust ka täiendavaks tähtajaks,

avarii oli likvideerimata ning vastustaja oli sunnitud tellima teenuse kolmandalt isikult ehk

Lukuabi Grupp OÜ-lt, kes kõrvaldas rikke 30.08.2024. Lukustamata ukse tõttu oli koolis olev

kooli vara seatud ohtu. Kaebaja ei võtnud vara kaitseks mingeid meetmeid ega teavitanud

luku eemaldamisest, vaid lihtsalt lahkus objektilt. Vastuvõetamatu on olukord, kus avariilise

olukorra püüab lepingupartner lahendada sellega, et esitab hinnapakkumise luku vahetamiseks

alles järgmise päeva lõunaks. TLVA esindaja on oma 30.08.2024 kirjades (vt dtl 70, 71)

selgelt märkinud, et selline töövõtja käitumine on taunitav ning TLVA ootab avariilise

olukorra likvideerimist ehk läbipääsusüsteemi töö taastamist. Kuigi kaebaja väidab, et lukk oli

füüsiliselt lõhutud, puudub põhjuslik seos töövõtja lepinguliste tööde tegemata jätmise ja luku

väidetava füüsilise seisukorra vahel. Läbipääsusüsteem ei toiminud ja korrapärase töö

taastamine oli lepingu kohaselt kaebaja ülesanne. Arusaamatu on kaebaja väide, et tema

lepingujärgsete kohustuste hulka ei kuulu TLVA objektide valve. Läbipääsusüsteemi

olemasolu hoones on vaieldamatult üks hoone turvalisust tagavatest elementidest. Tekib

küsimus, milleks üldse on kaebajaga leping sõlmitud, kui mitte selleks, et tagada

läbipääsusüsteemi korrapärane töö ja selle kaudu hoone turvalisus.

Vale on kaebaja väide, et kõik lepingujärgsed tööd on justkui avariitööd peale plaanipäraste

hooldustööde. See väide ei tugine ühelegi lepingu sättele. Lisaks hooldustöödele on kaebaja

kohustuseks teha remonttöid. Remonttööd võivad olla aga erineva iseloomuga: osa neist

nõuab kiiret reageerimist ehk avariilise olukorra viivitamatut likvideerimist, kuid on ka töid,

mille tegemise aeg võib olla pikem. Lepingu täitmise jooksul kujunenud praktika kohaselt

teavitab TLVA töövõtjat avariilisest olukorrast vastavas rikketeates, mida edastatakse

programmi Archibus kaudu. Kui tegemist on remonttööde puhul avariitööga, tuleb reageerida

viivitamatult. Avariilise olukorra kohta on programmis saadetavas töötaotluses real „Priority

Label“ selgelt kirjutatud „Avarii“, nii oli ka juhtumi 2 puhul. Kooskõlastuse mittesaamine

tööde tegemiseks avariiolukorras ei saa õigustada olukorda, kus avarii likvideerimine võtab

põhjendamatult palju aega. Professionaalne töövõtja oleks pidanud pakkuma vähemalt ajutise

lahenduse, kuid ta ei teinud sedagi.

Juhtumite 1 ja 2 puhul aset leidnud rikkumised olid aluseks RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisu

täitmisel. Teisi rikkumisi, mille eest TLVA leppetrahvi ei rakendanud, on käsitletud vastustaja

15.09.2025 VAKO-le esitatud vastuse p-s 3 eesmärgiga selgitada, kuidas nad mõjutasid

hankija kaalutlusotsust. Kaebaja muud hankelepingute rikkumised mängisid samuti rolli tema

minikonkursside menetlusest kõrvaldamisel, kuna ka teiste hankelepingute pidevad

rikkumised näitavad kaebaja üldist suutmatust hakkama saada lepinguliste kohustuste

nõuetekohase täitmisega ning tekitavad hankijal täiendavalt kahtlust, et kaebaja ei saa ka

tulevikus oma lepingu täitmisega hakkama. Hankija ei saanud tugineda teistele

hankelepingute rikkumistele RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisu täitmisel, kuna nende eest ei

määratud leppetrahvi ega muid normis ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Küll aga võis TLVA

neile rikkumistele viidata kõrvaldamise kaalutlusotsuse langetamisel, mida ta ka tegi. Kaebaja

on esitanud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise kohta vastuväiteid alles apellatsioonimenetluses.

Isegi juhul, kui kohus leiab, et täiendavaid hankelepingute rikkumisi ei ole võimalik arvesse

võtta, ei mõjuta see hankija lõppotsust kaebaja kõrvaldamise kohta, kuna lepingute

rikkumised olid üksnes täiendavaks kõrvaldamise põhjenduseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11(17)

3-25-3248

12. Kaebaja esitas apellatsioonimenetluses järgmised tõendid: kaebajaga 2025. a-l sõlmitud

hankelepingud (apellatsioonkaebuse lisad 1–4, dtl 1376–1495); kaebaja ja vastustaja vaheline

07.02.2024 ja 14.03.2024 kirjavahetus (17.12.2025 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2, dtl 1543–

1548), 26.04.2024 töötaotlus kaebajale edastatud kujul ja Assa Abloy luku müügikuulutus

(17.12.2025 menetlusdokumendi lisad 3 ja 4, dtl 1549–1550) ning dokument „Raamleping –

läbipääsusüsteemide hooldus“ (17.12.2025 menetlusdokumendi lisa 5, dtl 1552–1566);

vastustaja 22.12.2025 e-kiri koos ekraanitõmmisega seoses programmis Archibus töötaotluste

lõpetatuks märkimisega (31.12.2025 menetlusdokumendi lisa 1, dtl 1582–1583).

Ringkonnakohus võtab asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3) asja juurde

apellatsioonkaebuse lisad 1–4, 17.12.2025 menetlusdokumendi lisad 1–4 ja 31.12.2025

menetlusdokumendi lisa 1. Asja juurde jääb võtmata 17.12.2025 menetlusdokumendi lisa 5,

sest see on toimikus juba olemas (vt dtl 1214–1228). Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja

17.12.2025 menetlusdokumendi lisa 6 (KSi 16.12.2025 selgitused) puhul ei ole tegemist

tõendiga, vaid kaebaja seadusliku esindaja arvamusega, mida ringkonnakohus arvestabki kui

kaebaja täiendavat seisukohta.

Vastustaja esitas vastusega apellatsioonkaebusele programmis Archibus vormistatud

töötaotlused (dtl 1516–1519). Ringkonnakohus võtab ka need lisad asja õigemaks

lahendamiseks toimiku juurde.

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub tühistamisnõuete rahuldamata jätmise osas halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid täies mahus (HKMS § 201 lg 4).

14. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on

oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või

hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või

leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Nimetatud säte

põhineb direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 punktil g, mille kohaselt võib hankija kõrvaldada

ettevõtja hankemenetlusest, kui ettevõtja puhul on esinenud tõsiseid või pidevaid puudujääke

varasema riigihankelepingu või avaliku sektori hankijaga sõlmitud varasema hankelepingu

või varasema kontsessioonilepingu kohase olulise nõude täitmisel, mille tulemusel on see

leping tulnud enneaegselt lõpetada, makstud kahjutasu või rakendatud sellega võrreldavaid

sanktsioone. Väikesed rikkumised peaksid seejuures ainult erandjuhtudel viima ettevõtja

kõrvaldamiseni; küll aga võivad korduvad väikesed rikkumised seada kahtluse alla ettevõtja

usaldusväärsuse ja põhjendada tema kõrvaldamist (direktiivi põhjendus 101).

15. Kohus saab hankevaidluse lahendamisel teha kindlaks hankelepingu rikkumise olulisuse

ega pea asja lahendamiseks ootama ära tsiviilasjas lõpliku kohtulahendi jõustumist, mis

kinnitaks või kummutaks hankeasjas vaidluse all olevaid asjaolusid (Riigikohtu 25.02.2022

otsus asjas nr 3-21-1733, p 19). Seega ei takista leppetrahvi kohtus vaidlustamine hankijal

selle arvesse võtmist pakkuja kõrvaldamise üle otsustamisel. Hankelepingu rikkumise

olulisuse kindlakstegemine ei ole hankija kaalutlusõiguse küsimus, vaid sõltub asjaolude

tõendamisest ja neile õigusliku hinnangu andmisest. Hinnanguline otsus on pakkuja

usaldusväärsuse suhtes seisukoha kujundamine. Kaalutlusotsus on hankija otsus

ebausaldusväärne pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldada (Riigikohtu 25.02.2022 otsus

nr 3-21-1733, p 18). Hankija võib lepingurikkumise olulisuse sisustamisel lähtuda mh VÕS §

116 lg-st 2 ja § 647 lg-st 1 (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 otsus nr 3-19-1000, p-

d 8–9, ja 11.06.2020 otsus nr 3-20-80, p 24), kuid ei pea nendes sätetes nimetatud juhtumitega

piirduma. RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab autonoomsed mõisted. Hankemenetluse tulemusena

sõlmitud lepingu eesmärgiks on teenida avalikku huvi, mistõttu on oluline, et see saaks

nõuetekohaselt täidetud. Kahe rikkumise korral on tegemist pakkuja pidevate rikkumistega

RHS § 95 lg 4 p 8 mõttes (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 otsus nr 3-22-803, p

12(17)

3-25-3248

23). Kui korduvaid rikkumisi saab kvalifitseerida pidevaks rikkumiseks, siis pole iseenesest

vaja eraldi analüüsida, kas täidetud on ka alternatiivne alus ehk oluline rikkumine (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 31.03.2023 otsus nr 3-22-2653, p 17).

16. Vastustaja tugines vaidlustatud otsustes sellele, et kaebaja on kahel korral rikkunud

riigihanke nr 271182 „Roosikrantsi tn 12 hoonete läbipääsusüsteemide hooldus ja remont 12

kuuks“ tulemusena kaebajaga 30.10.2023 sõlmitud hankelepingu nr 3.1-5/730 olulisi

tingimusi. Kõnealune hankeleping sõlmiti 28.06.2022 sõlmitud raamlepingu (riigihange nr

249224) raames. Töövõtulepingu nr 3.1-5/730 eritingimuste p 1.1 kohaselt kohustub töövõtja

antud hankelepingu alusel osutama läbipääsusüsteemide hooldusteenust ja tegema

remonditöid Roosikrantsi tn 12 hoonetes kooskõlas raamlepingu hankega nr 249224;

tingimustes, mida hankeleping ei reguleeri, lähtuvad pooled raamlepingus sätestatust (dtl

1201). Nimetatud raamlepingu eritingimuste p 1.1 sätestab: „Lepingu ese on

läbipääsusüsteemide, fonosüsteemide, lukusüsteemide, kaardilugejate, väravate ja tõkkepuude

hoolduse ja remonditeenuse osutamine maksumuse esildises nimetatud Tallinna

Linnavaraameti kinnisvaraobjektidel.“; p-de 1.2.1‒1.2.3 kohaselt hõlmab töö perioodilise

hooldusteenuse osutamist, avariiväljakutsete alusel remonditeenuste osutamist ning

läbipääsukaartide ja -nööpide häälestamist, seadistamist ning väljastamist. Raamlepingu

eritingimuste p 1.7 sätestab: „Tööde hulka kuulub ka selliste ülesannete täitmine ja tööde

tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole lepingu dokumentides selgesõnu välja toodud,

kuid mida on tavapäraselt vaja teha lepingu eesmärgi saavutamiseks. Teenus hõlmab

muuhulgas teenuse osutamiseks vajalikku tööjõu kulu, teenuse osutamiseks kasutatavate

kõikide seadmete kulu ning muid tegevusi ja toimingud. Samuti loetakse teenuse hulka kõik

need tegevused, mida ei ole lepingus otseselt kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale tavale,

vastavas valdkonnas väljakujunenud praktikale ja töövõtja professionaalsusele vajalikud

lepingu eesmärgi saavutamiseks ning lepingus kirjeldatud teenuse nõuetekohaseks

osutamiseks“ (dtl 1223–1224). Töövõtulepingu nr 3.1-5/730 eritingimuste lisaks olev

Roosikrantsi tn 12 hoonete läbipääsusüsteemide hoolduse ja remondi tehnilise kirjelduse järgi

on töövõtja kohustuseks mh läbipääsusüsteemi rikete tuvastamine ja kõrvaldamine ning

vajadusel häälestamine (p 1.1.2); läbipääsusüsteemi vajalike taastamis- ja remonttööde

korraldamine (töid teostatakse kooskõlas tellijaga, p 1.1.4); muud toimingud, sh ukseluku ja

sulguri reguleerimine (p 1.1.5; dtl 1210).

17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tulenevalt eeltoodud lepingutingimusest oli

riigihankes nr 271182 „Roosikrantsi tn 12 hoonete läbipääsusüsteemide hooldus ja remont 12

kuuks“ kaebaja kohustus tagada läbipääsusüsteemi korrapärane toimimine ning pole põhjust

asuda seisukohale, et lukusüsteemid ei oleks läbipääsusüsteemi osa. Seega hõlmas kaebaja

kohustus tagada läbipääsusüsteemi korrapärane toimimine vajaduse korral ka lukkude remonti

ja vahetust. Kaebaja on esitanud vastustaja ja Lukuabi Grupp OÜ vahel sõlmitud lepingud,

kuid kaebaja lepingulisi kohustusi vastustaja ees ei saa kuidagi mõjutada asjaolu, millised

kokkulepped või lepingud võisid vastustajal olla sõlmitud Lukuabi Grupp OÜ-ga. Seda, et

kaebaja pidas luku vahetust vajaduse korral enda kohustuseks, kinnitavad ka juhtumi 2

asjaolud: kaebaja on ise selgitanud, et tegi tol korral vastustajale hinnapakkumise lukukorpuse

asendamiseks uuega (vt kaebuse p 5.3.5 ja kaebuse lisa 16, dtl 73). Apellatsioonkaebuses ongi

kaebaja möönnud, et ei vaidle vastu sellele, et lukkude vahetus on tema ülesanne, kuid vaidleb

vastu sellele, et tema ülesanne on lukkude remont. Samas on kaebaja juhatuse liige KS

halduskohtu istungil selgitanud, et kaebaja ülesanne on ka lukkude korda tegemine, selle

piirini, et kui lukk on katki, teevad nad pakkumise ja asendavad selle uuega jne; nende

lukkude puhul, mis on vastustaja enamikul objektidel, garantiivälist remonti reeglina üldse ei

tehta (vt kohtuistungi helisalvestis ajamärk 02:18:46). Ringkonnakohtu hinnangul võib selle

põhjal järeldada, et kaebaja on ka ise siiski oma tegevuses lähtunud arusaamast, et

läbipääsusüsteemi toimimise tagamisel on tema ülesanne ka lukkudega tegelemine, kuid

13(17)

3-25-3248

eeskätt on ta katkise luku olemasolu korral pidanud otstarbekaks selle vahetamist, mitte

remontimist. Kaebaja väidet, et tema ei pidanud lukke remontima, vaid sellega tegeles

Lukuabi Grupp OÜ, ei kinnita ringkonnakohtu hinnangul ka kaebaja apellatsioonimenetluses

esitatud 07.02.2024 ja 14.03.2024 kirjavahetus kaebaja ja vastustaja vahel (dtl 1543–1548).

Esiteks puudutavad need e-kirjad teiste hankelepingute alusel tehtavaid töid, mistõttu ei saa

automaatselt järeldada, et ka nendes mainitud juhtumite puhul kehtisid kaebaja ja vastustaja

vahel samasugused kokkulepped kui hankelepingus nr 3.1-5/730. Lisaks ei ole esitatud napi

kirjavahetuse põhjal võimalik kindlaks teha, mis asjaoludega seoses need kirjad täpsemalt

saadeti. Teiseks puudutab 07.02.2024 kirjavahetus eeskätt lukuvahetust, kuid kaebaja on

samas ise möönnud, et vajaduse korral oli lukkude vahetus ka tema kohustus. Täiendavalt

märgib ringkonnakohus, et VAKO menetluses on vastustaja esitanud tõendi, millest nähtuvalt

on kaebaja vastustajaga sõlmitud lepingute alusel teinud ka töid, mida võib pidada lukkude

remontimiseks (vt vastustaja 15.09.2025 seisukoha p 3.7 ja lisa 9, dtl 170 ja 278).

18. Juhtumi 1 puhul märkis halduskohus õigesti, et kaebaja lepinguliseks kohustuseks oli

läbipääsusüsteemi nõuetekohase toimimise taastamine, mille eelduseks on selgitada välja

rikke põhjused. Selle väljaselgitamiseks ja seega ka rikke kõrvaldamiseks kulus

ebamõistlikult kaua aega: tööde esialgne tähtaeg oli 30.04.2024, vastustaja andis Y

16.05.2024 e-kirjaga kaebajale täiendava tähtaja 17.05.2024 ning hoiatas leppetrahvi

rakendamise eest (vt dtl 886), 28.05.2024 (TLVA teatas leppetrahvi rakendamisest) ei olnud

tulemust saavutatud (vt dtl 887); rike kõrvaldati 05.06.2024. Ei saa nõustuda kaebajaga, et ta

ei saanud hakata süsteemi mittetoimimise põhjuseid enne Y 16.05.2024 kirja kindlaks tegema.

Kuna kaebaja kohustuseks oli kogu läbipääsusüsteemi toimimise tagamine, sh lukkudega

tegelemine, ei pidanud kaebaja ootama mingit vastustaja luba selleks, et rikke põhjuseid

kindlaks teha. Ka ei ole asjakohased kaebaja selgitused luku garantii kohta. Nagu hiljem

selgus, ei olnudki tegelikult rikke põhjuseks luku viga, vaid see, et läbipääsusüsteemi poolne

pistik tuli välja vahetada, sest see ei töötanud koos luku küljes oleva pistikuga (vt kaebaja

turvasüsteemide tehniku C ütlused halduskohtu istungil, kohtuistungi helisalvestis ajamärk

01:45:16; vt ka kaebaja juhatuse liikme KSi ütlused, kohtuistungi helisalvestis ajamärk

02:03:46). KS kinnitas seejuures, et kahe pistiku lahtiühendamine ei oleks iseenesest garantiid

lõpetanud (vt kohtuistungi protokoll helisalvestis ajamärk 02:07:19 jj). Seda arvestades on

asjakohane halduskohtu järeldus, et rikke kõrvaldamine viibis pigem seetõttu, et kaebaja ei

näinud end vastutavana tulemuse saavutamise eest tagada läbipääsusüsteemi nõuetekohane

toimimine, mitte vastustaja tegevuse või tegemata jätmiste tõttu. C ütles kohtuistungil (vt

kohtuistungi helisalvestis ajamärk 01:45:16 kuni 01:51:28), et ta hakkas täpsemalt

paigaldusjuhendit lugema alles mitu nädalat pärast töötaotluse saamist, kui sai oma ülemuselt

korralduse tegeleda lukuga, eeldades, et lukk ja luku raam on vahetatud professionaalse

lukufirma poolt. Hoolsa tegutsemise korral oleks saanud kaebaja kontrollida pistikuid ja

nende vahel olevaid ühendusi kohe pärast rikketeate saamist.

19. Halduskohus ei ole ka eksinud, kui väitis juhtumiga 1 seoses, et kaebaja ei ole tõendanud,

et talle poleks tagatud juurdepääsu, kui ta oleks soovinud tulla riket kõrvaldama, sh pärast

16.05.2024, kui vastustaja andis kaebajale täiendava tähtaja. Kaebaja viidatud Y 04.06.2024

kirjas on märgitud: „Roosikrantsi 12/1 hoone 1. korruse vaheukse võti olemas ja luku

südamikus ukse avamiseks alates 04.06.2024 kell 11.40.“ See kiri aga ei tõenda kuidagi, et

kaebaja ei oleks saanud vastustajalt küsimise korral kõnealusele lukule ja uksele juurde

pääseda juba oluliselt varem. Kuigi KS on halduskohtu istungil selgitanud, et väidetavalt oli

Y enne seda puhkusel ja ta vestles korra Wga, kes olevat öelnud, et Y tegeleb asjaga

puhkuselt tagasi tulles (vt kohtuistungi helisalvestis alates ajamärgist 02:00:10), ei ole W selle

kohta istungil ütlusi andnud, ehkki ka tema kuulati istungil seoses juhtumiga 1 üle ja kaebajal

oleks olnud võimalik talle sellekohaseid küsimusi esitada (vt kohtuistungi protokoll ja

helisalvestis ajamärk 01:28:00 kuni 01:29:37). Arvestades kaebaja juhatuse liikme KSi huvi

14(17)

3-25-3248

tõendada, et läbipääsusüsteemi rikke kõrvaldamine ei viibinud kaebaja tõttu, ei ole tema

kohtuistungil vande all antud seletus üksi piisavalt usaldusväärne tõend selle kinnitamiseks, et

vastustaja ei võimaldanud varem juurdepääsu. Viimast ei tõenda ka kaebaja osutatud

tunnistaja C ütlused selle kohta, et kui ta läks objektile, ei olnud uksel võtit ning kaks nädalat

hiljem tuli ülemuselt kiri, et nüüd tuleb minna, sest võti on olemas (vt kohtuistungi

helisalvestise ajamärk 01:45:16). Nendest ütlustest nähtub üksnes, et C täitis oma ülemuse

korraldusi. Kokkuvõttes jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et juhtumi 1 puhul ei

saanud hankija nõutaval tasemel teenust ja leppetrahvi kohaldamine oli põhjendatud.

20. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ka juhtumi 2 puhul jäi kaebaja lepinguline

kohustus – avarii likvideerida ja tagada läbipääsusüsteemi takistusteta töö ‒ nõuetekohaselt

täitmata. TLVA saatis programmi Archibus kaudu kaebajale 29.08.2024 kell 12.38

töötaotluse järgmise tekstiga: „Roosikrantsi 12/2, A korpuse parkla poolse välisukse

läbipääsusüsteem ei tööta. Palun koheselt välisuks töökorda saada.“. Taotluses oli märgitud,

et tegemist on avariiga (dtl 891). TLVA andis 30.08.2024 kell 9.36 saadetud e-kirjaga

täiendava tähtaja 30.08.2024 kell 12.00 ning teavitas leppetrahvi rakendamisest (dtl 892). Ka

selleks tähtajaks kaebaja ei likvideerinud riket. Raamlepingu eritingimuste p-d 2.1–2.3

sätestavad järgmist: „2.1. Tellijal on õigus teha töövõtjale ettekirjutusi, kui viimase töös

esineb puudusi ning nõuda nende likvideerimist tellija poolt määratud tähtaja jooksul. 2.2.

Vastuväited lepingu mittekohase täitmise (sh mittenõuetekohase teenuse osutamise) kohta

esitab tellija kirjalikult. Töövõtja on kohustatud täitma lepingulised kohustused ja viima

mittenõuetekohase teenuse osutamise tellija määratud tähtaja jooksul oma kulul nõuetega

vastavusse. 2.3. Kui töövõtja ei täida lepingulisi kohustusi või ei vii teenuse osutamist punkti

2.2 kohaselt tellija määratud aja jooksul nõuetega vastavusse, on tellijal õigus nõuda

igakordse rikkumise puhul leppetrahvi kuni 500 eurot.“ (dtl 1224). Ringkonnakohus leiab

sarnaselt halduskohtuga, et nende lepingu punktide alusel võis vastustaja nõuda kaebajalt

avariilise olukorra likvideerimist eespool mainitud tähtajaks.

21. Töövõtulepingu nr 3.1-5/730 eritingimuste p 1.7 näeb ette järgmist: „Kõik tööd, mis ei

sisaldu lepingu hinnas (välja arvatud avariijärgne hooldusremont) maksumusega üle 250 euro,

tuleb eelnevalt tellijaga kooskõlastada.“ (dtl 1201). Selle põhjal leidis halduskohus õigesti, et

kaebaja väidetav kohustus kooskõlastada kõik üle 250 euro maksumusega tööd vastustajaga ei

kohaldu avariiolukorra, s.o juhtumi 2 korral. Põhjendamatu on kaebaja väide, et kõik

lepingujärgsed tööd on avariitööd peale plaanipäraste hooldustööde, mis ei ole praeguse

vaidluse teemaks. Lisaks hooldustöödele on kaebaja kohustuseks teha remonditöid (vt

töövõtulepingu nr 3.1-5/730 eritingimuste p 1.1, dtl 1201). Nagu vastustaja on selgitanud, on

remonditööd erinevad: ainult osa neist nõuab avariilise olukorra viivitamatut likvideerimist

ning TLVA teavitab töövõtjat avariiolukorrast rikketeates, mida edastatakse programmi

Archibus kaudu. Asja materjalidest nähtub, et juhtumi 2 puhul oli selle programmi kaudu

edastatud töötaotluses real „Priority Label“ (eesti keeles „Tähtsus“) kirjutatud „Avarii“ (vt

vastuse kaebusele lisa 9, dtl 891). Juhtumi 1 puhul, mis oli samuti remonditöö, mitte

plaanipärane hooldustöö, oli aga töötaotluses real „Priority Label“ märgitud „Rike“ (vt

vastuse kaebusele lisa 4, dtl 885). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et isegi kui

kaebajal võttis sobiva luku leidmine aega, tulnuks kaebajal juhtumi 2 avariilist iseloomu

arvestades leida ajutine lahendus, et uks ei jääks lukustamata.

22. Asjakohane on ka halduskohtu osutus, et juhtumi 2 puhul rikkus kaebaja raamhanke

eritingimuste p-s 2.11 sätestatud teavitamiskohustust. Kõnealune p 2.11 sätestab järgmist:

„Töövõtja kohustub teenuse osutamise käigus teavitama tellijat kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis 1 (ühe) tööpäeva jooksul alates takistuse või probleemi ilmnemisest

kõikidest asjaoludest (sh mistahes teenuse osutamisega seonduvast avariist, rikkest, puudusest

vm), mis takistavad lepinguga seatud eesmärkide täitmist või kujutavad ohtu tellija või

15(17)

3-25-3248

kinnisvaraobjektil asuvate kolmandate isikute elule, varale ning mis takistavad või

raskendavad kinnisvaraobjekti sihtotstarbelist kasutamist ning võtma tarvitusele abinõud

sellistest sündmustest või asjaoludest tulenevate võimalike kahjude vältimiseks või

ennetamiseks. Avariilise situatsiooni tekke puhul on teavitamise kohustus viivitamatu.“ (dtl

211). Sellest lepingu punktist tulenevalt oleks kaebaja pidanud juhtumi 2 puhul viivitamata

teavitama vastustajat mh asjaoludest, mis kujutavad ohtu varale, ning lisaks võtma tarvitusele

abinõud võimalike kahjude vältimiseks või ennetamiseks. Kaebaja on selgitanud, et ta andis

juba 29.08.2024 vastustajale teada, et ukse lukk on katki ja vajab vahetamist, esitades luku

kohta ka fotod. Tõepoolest võib ka asjas esitatud kirjavahetuse põhjal järeldada, et kaebaja on

programmi Archibus kaudu vastustaja töötaotlusele vastanud (vt nt kaebaja 30.08.2024 kiri

dtl 71, vastustaja kirjad dtl 70, 892). Nendest aga ei nähtu, et kaebaja oleks vastustajat

teavitanud 29.08.2024 sellest, et ta lahkus objektilt nii, et eemaldas luku ja jättis ukse

lukustamata. Kaebaja selgitas kaebuses, et uks jäeti lahti kohal viibinud kooli haldusjuhi Q

juhiste järgi (vt dtl 11). Q seda aga halduskohtu istungil ei kinnitanud, vaid ütles, et tema ei

tea, et uks lahti jäeti (vt ajamärk 01:08:22 kuni 01:08:52). Igal juhul, nagu märkis ka

halduskohus, ei saa kohaseks pidada kokkulepete sõlmimist kooli haldusjuhiga, kui kaebaja

lepingupartneriks on TLVA. Nõustuda ei saa ka kaebaja hinnanguga, et juhtumi 2 puhul ei

olnud mitte mingisugust ohtu TLVA vara säilimisele. Kuigi Q selgitas kohtuistungil, et maja

oli ka turvafirma valve all ja trepikojast edasi pääses vaid kaardiga lukustavatest ustest, ei

olnud turvafirma valve ööpäevaringne (vt kohtuistungi protokoll alates ajamärgist 01:08:54)

ning samuti on alati oht, et mõni trepikojast edasiviiv uks on jäänud nt sulgemata või ei tööta

korrapäraselt. Nt nähtub asja materjalidest, et vähemalt 30.08.2024 oli probleeme sama hoone

hoovi viiva autoväravaga, mistõttu oli ka hoovi pääs vaba (vt nt vastustaja 30.08.2024 e-kiri

dtl 892, samuti Yi selgitused kohtuistungil, ajamärk 00:53:26). Vastustaja on õigesti toonud

esile, et kaebajalt tellitud läbipääsusüsteemi toimimise eesmärgiks ongi mh tagada hoone

turvalisus.

23. Ringkonnakohus nõustub VAKO-ga, et kuna juhtumite 1 ja 2 puhul rakendati leppetrahve

kaebaja rikkumiste eest, mis puudutasid hankelepingu nr 3.1-5/730 ning raamlepingu

eritingimuste üht keskset kohustust – tagada läbipääsusüsteemide korrasolek ja rikete

õigeaegne kõrvaldamine – oli tegemist hankelepingu oluliste tingimuste rikkumisega RHS §

95 lg 4 p 8 mõttes. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et juhtumi 1 ja 2 puhul

aset leidnud rikkumisi ei saa pidada ebaolulisteks ja kaebaja usaldusväärsuse kaotus vastustaja

silmis on põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud iseenesest lubamatu võtta lisaks

juhtumitele 1 ja 2, mille puhul vastustaja rakendas leppetrahvi, minikonkurssidelt

kõrvaldamise kui kaalutlusotsuse tegemisel arvesse ka teisi kaebaja rikkumisi, millele

vastustaja oli otsuste põhjendustes osutanud. Kaebaja on apellatsioonimenetluses vaielnud

vastu vastustaja esitatud Exceli programmis koostatud töötaotluste tabelile (dtl 600–601),

mida kaebaja arvates on kohus arvestanud, kuid ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus

oleks otsuse põhjendustes sellele tabelile tuginenud. Halduskohus on viidanud juhtumitele,

kus kaebaja ei ole suutnud defekteerida riket/puudust ning soovitanud välja vahetada kogu

süsteemi. Vastustaja on nendele osutanud vaidlustatud otsuste põhjendustes, mis on esitatud

juba VAKO menetluses ja mida on kajastatud ka VAKO otsuses. Tuleb märkida, et kaebaja

muudel rikkumistel ei ole praeguse asja lahendamisel siiski määravat tähtsust, kuivõrd

juhtumitega 1 ja 2 on täidetud RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kaebaja hankemenetlusest

kõrvaldamise eeldused. Ringkonnakohus jagab ka halduskohtu otsuse p-s 18 toodud

seisukohta, et juhtumid 1 ja 2 kui kaebaja minikonkurssidelt kõrvaldamise aluseks olevad

rikkumised on seostatavad käimasolevate minikonkurssidega. Vastustaja toodud põhjenduste

alusel on arusaadav, miks esineb risk, et kaebaja ei täida sõlmitavat hankelepingut

nõuetekohaselt. Seejuures on ekslik kaebaja arusaam, et halduskohus on siinkohal silmas

pidanud mingeid muid hankelepingu rikkumisi peale juhtumite 1 ja 2.

16(17)

3-25-3248

24. Vaidlustatud otsuseid ei ole alust pidada meelevaldseks seetõttu, et samas on vastustaja

kaebajaga teistel objektidel uusi lepinguid sõlminud. Vastustaja on ka 15.09.2025 seisukohas

selgitanud, et TLVA vastutusalasse kuulub suur hulk hooneid, kus tuleb tagada

läbipääsusüsteemide hooldus ja remont ning erinevatel põhjustel, sealhulgas inim- ja

ajaressursi puuduse tõttu, on ta olnud mõnel juhul sunnitud sõlmima lepinguid ka

probleemsete pakkujatega, kes ei ole suutnud süsteemselt tagada lepingute nõuetekohast

täitmist (vt dtl 168). Kaebaja väited (vt kaebaja 17.12.2025 seisukoha lisa 6), nagu oleks

kõrvaldamise põhjuseks lahkhelid ühe konkreetse TLVA töötajaga või et tegemist on teatud

isikute isiklike huvidega, on üksnes oletuslikud ja paljasõnalised.

25. Eeltoodust tulenevalt jättis halduskohus õigesti kaebuse tühistamisnõuetes rahuldamata.

Kaebaja esitas kaebuses alternatiivsena ka nõuded tuvastada TLVA 22.08.2025 otsuste

tühisus, mille halduskohus ka menetlusse võttis. Halduskohus ei võtnud kohtuotsuses nende

nõuete kohta seisukohta. Ringkonnakohtule ei nähtu TLVA 22.08.2025 otsuste tühisuse

aluseid (vt haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2). Seejuures ei ole kaebaja ka kaebuses esitanud

põhjendusi, mille tõttu ta vaidlustatud otsuseid tühiseks peab. Seega jäävad rahuldamata ka

kaebaja nõuded TLVA 22.08.2025 otsuste tühisuse tuvastamiseks. Selles osas tuleb

halduskohtu otsuse põhjendusi täiendada.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebust ei rahuldata, jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

27. Avaldatavas otsuses tuleb asjas tunnistajatena üle kuulatud isikute nimed asendada

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

17(17)