Legislator Case Law & Legislation
2-25-6967/14 AI generated

2-25-6967/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-25-6967/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Keelduda Q.M-i apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2025 otsuse peale Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Q.M-i kanda.

Legislator headnote

AI generated

2-25-6967/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: oktoobri 2025 otsuse peale Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Q.M-i kanda.

Keywords

AI generated
application to an administrative authority notice of defects standing to appeal standing against building permit requesting state rectification reservation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Indrek Parrest, Hele Kaldma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-25-6967

Tsiviilasi

O.O hagi Q.M-i vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Q.M-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja): Q.M (ik XXX)

Vastustaja (hageja): O.O (ik XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Q.M-i apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2025 otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-25-6967 menetlusse võtmast ja lugeda apellatsioonkaebus Q.M-ile

tagastatuks.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Q.M-i kanda.

Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus rahuldas 8. oktoobri 2025 otsusega O.O hagi ning lahutas O.O (hageja) ja

Q.M-i (kostja) abielu, mis on sõlmitud 23. juulil 2022, ning taastas hageja varem kantud

perekonnanime „X“. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.

2. Kostja esitas 14. novembri 2025 e-kirjas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

3. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 25. novembri 2025 määrusega käiguta ja andis

kostjale tähtaja apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks, s.o apellatsioonkaebuse

põhjenduste täiendamiseks, kaebuse allkirjastamiseks ja riigilõivu 100 eurot tasumiseks, 14

päeva määruse kättetoimetamisest. Riigilõiv tuli tasuda määruses näidatud

Rahandusministeeriumi pangakontole viitenumbriga 99925100008810 ning kostjal tuli

määratud tähtpäevaks ringkonnakohtule esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument või

teatada riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 1 p 3, p 6, lg 2 alusel menetlusse võtmata.

5. Kuna kostja apellatsioonkaebus (14. novembri 2025 e-kiri) ei vastanud TsMS-s

apellatsioonkaebusele esitatud nõuetele, jäeti apellatsioonkaebus ringkonnakohtu 25.

novembri 2025 määrusega juhindudes TsMS § 3401 lg-st 1 käiguta ning anti kostjale võimalus

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, s.o apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks,

kaebuse allkirjastamiseks ja riigilõivu 100 eurot tasumiseks.

Kostjat hoiatati, et kui kostja jätab tähtajaks puudused kõrvaldamata, keeldub kohus

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

Ringkonnakohtu 25. novembri 2025 määrus on toimetatud kostjale kätte tema elukoha

aadressil postitöötaja poolt 6. detsembril 2025 postkasti jätmisega. 3. detsembril 2025 on

määrus edastatud ka kostja e-posti aadressil, millelt oli saadetud apellatsioonkaebus.

Kostja kohtu määratud tähtajaks, s.o 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest, ega ka

käesoleva määruse tegemise seisuga, kaebuse puuduseid (riigilõivu tasumine, allkirjastatud ja

täiendatud põhjendustega kaebuse esitamine) kõrvaldanud ei ole.

TsMS § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu.

TsMS § 637 lg 2 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja

läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete

rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel.

TsMS § 3401 lg 2 järgi, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse

avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud

avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

Kuna kostja apellatsioonkaebuse puudusi ei kõrvaldanud ja apellatsioonkaebuses esinevad

puudused ei võimalda apellatsioonkaebust menetlusse võtta, tuleb apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p-st 3, lg-st 2 ja § 3401 lg-st 2 juhindudes keelduda.

6. Ringkonnakohtu hinnangul esineb kostja apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest

lähtudes ka TsMS § 637 lg 1 p-s 6 sätestatud alus kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumiseks.

TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude

õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis

võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12; RKTKm

03.04.2018, 2-16-18835, p 10.1).

Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud

väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada ja apellatsioonkaebus on

õiguslikult perspektiivitu. Asjaolud, et kostja ei ole maakohtu lahendiga nõus, sest see ei ole

kostja arvates piisavalt tõendatud ega vasta seadusele ning kostja taotleb asja uut menetlemist,

kus pooled oleksid uuesti mõlemale poolele arusaadavalt ära kuulatud, ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu

enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Maakohus on tuvastanud PKS § 67 lg-s 1 sätestatud abielu lõpetamise eelduste esinemise

asjas. Hageja on avaldanud, et poolte abielulised suhted lõppesid 2025. a mais. PKS § 67 lg 3

järgi võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja, kuid leppimisaja kohaldamise

eelduseks on mõlema poole tahe ja huvi abielu jätkata. Maakohtus 29. septembril 2025 peetud

istungil on hageja avaldanud, et ei soovi leppimisaega, sest ei näe võimalust poolte abielulisi

suhteid taastada. Hageja poolt menetluses avaldatust saab seega üheselt järeldada, et hageja ei

soovi enam abielu jätkata. Abielu lahutamata jätmiseks ei anna alust asjaolu, et kostja

lahutusega ei nõustu. Abieluline kooselu eeldab mõlema abikaasa vastavat tahet. Abielu ei ole

võimalik säilitada, kui üks abikaasadest soovib selle lahutamist. Mõlemad pooled on

maakohtu 29. septembri 2025 istungil ära kuulatud.

Eeltoodust tulenevalt on apellatsioonkaebus perspektiivitu ja seda ei oleks võimalik

rahuldada.

7. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole selles

menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale

apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.

Seetõttu määrab ringkonnakohus, et

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta ta TsMS §

638 lg 4 teise lause järgi kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega

apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega.

Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt (e-kirja teel), ei ole vaja seda kostjale

tagastada. Käesolev määrus toimetatakse TsMS § 638 lg 8 järgi kostjale kätte ja edastatakse

hagejale.

TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)