2-24-12924/106 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

08.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-12924

Kohtuasi

R.D avaldus alaealise lapse Y.E suhtes ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse igakordse

viibimiskoha ja haridusküsimuste lahendamise osas

ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks

P.M-i avaldus alaealise lapse Y.E suhtes ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse igakordse

viibimiskoha ning haridusküsimuste lahendamise osas

ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.10.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

P.M-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I (lapse isa) R.D (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Avaldaja II (lapse ema) P.M (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi

Dmitri Santašev

Puudutatud isik (laps) Y.E (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino

Biin

Kohalik omavalitsus Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 10.10.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2-24-12924

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lapse isa avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. R.D (avaldaja, lapse isa) esitas 27.08.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

lõpetada osaliselt avaldaja ja P.M (lapse ema) ühine hooldusõigus alaealise lapse Y.E suhtes

lapse igakordse viibimiskoha ja hariduse ning huvialade osas ja anda lapse igakordse

viibimiskoha, hariduse ja huvialade osas ainuhooldusõigus üle lapse isale.

1.1. Lapse isa avalduse ja tema täiendavate seisukohtade kohaselt on vanemate abielulised

suhted lõppenud. Lapse ema on kolinud koos lapsega vanemate ühisest elukohast Tallinnas

välja ning lapse ema on avaldanud, et kolib koos lapsega Saaremaale ning laps hakkab

õppima Kuressaare Vanalinna Koolis. Hetkel õpib laps XXX Keskkoolis. Lapse ema tegi isa

teadmata avalduse lapse registreerimiseks Kuressaare Vanalinna Kooli. Samuti algatas ema

lapse elukohaandmete muutmise rahvastikuregistris. Lapse isa ei anna nõusolekut lapse

kolimiseks Saaremaale ning lapse koolivahetuseks. Isegi kui lapse ema soovib kolida

Saaremaale, peaks laps jääma endale tuttavasse, turvalisse ning sobivasse keskkonda isa

juures. Lapse isal on Tallinnas olemas tugivõrgustik oma perekonna näol, kes on lapsele

tuttavad isikud. Lapse isal on lapsega lähedasem suhe kui lapse emal, lapse isa suudab tagada

lapse koolikohustuse täitmise ning isal on majanduslik võimekus last üleval pidada. Lapse isa

ei ole kunagi olnud ema ega lapse suhtes vägivaldne. Lapse emal puudub võimekus oma eluga

iseseisvalt, ilma abistajate ja toetajateta toime tulla. Lapse ema ei käi tööl ja tal puudub kindel

elukoht. Saaremaale kolimisega kaasneb lapse senise elukvaliteedi märgatav halvenemine

ning lapse huvides ei ole kolida oma harjumuspärasest keskkonnast ära, kaugele oma isast.

Lapse ema avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

2. Lapse ema esitas 15.11.2024 (mida täiendas ja täpsustas 21.11.2024, 12.02.2025 ja

21.03.2025) maakohtule avalduse lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse

viibimiskoha ning haridusküsimuste lahendamise osas ainuhooldusõiguse lapse emale

üleandmiseks.

2.1. Lapse ema avalduse ja tema täiendavate seisukohtade kohaselt lõppes vanemate kooselu,

kuna lapse isa oli lapse ema suhtes vaimselt, füüsiliselt ja seksuaalselt vägivaldne. Lapse ema

lahkus koos lapsega lapse isa korterist 21.10.2024 ning on pärast seda koos lapsega elanud

Saaremaal ja Tallinnas naiste turvakodus. Alates 2025. aasta aprillist viibib ema koos lapsega

Tallinnas Männikul asuvas sotsiaalmajutusüksuses. Lapse ema on pöördunud ka ohvriabisse.

Lapse ema soovib kolida koos lapsega Saaremaale, kus on tema kodu. Laps hakkaks sellisel

juhul käima Kuressaare Vanalinna Koolis. Saaremaal on lapse ema perekond ja sugulased

ning Saaremaa on lapsele tuttav ja turvaline paik. Lapse emal on Saaremaal võimalik lapsega

viibida nii oma ema juures XXX, kui ka oma õe juures Kuressaares, kuni lapse ema leiab oma

elamise. Kuna lapse ema kavatseb kolida Saaremaale, aga laps käib praegu XXX Keskkoolis,

siis otsustas lapse ema kohtumenetluse ajal Tallinnas elada turvakodus, kuna lapse emal ei ole

tööd ning mõistlik ei ole teha kulutusi, mis ei pruugi olla vajalikud – kinnisvara ostmine või

üürimine Tallinnas. Lapse ema on olnud tavapäraselt last hooldav isik ning lapse isal ei ole

vaimset võimekust lapse eest hoolitseda. Lapsel on tugev emotsionaalne side emaga ning laps

soovib elada koos emaga. Lapse ema ei ole pikalt tööl käinud, kuna ta taastus operatsioonist

2-24-12924

(lapse emal diagnoositi 2019. aasta jaanuaris hepatiit ja talle siirdati kahjustuste tagajärjel uus

maks) ja tegeles lapsekasvatamisega. Lapse ema ei ole töövõimetu ja tal ei ole takistusi tööle

asumiseks. Lapse ema käib alates 2025. aasta juulist osakoormusega Kuressaares tööl.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Tallinna linna seisukoha järgi on lapsel võrdselt turvaline viibida mõlema vanema juures.

Mõlemad vanemad armastavad ja hoolivad oma lapsest ning laps armastab ja hoolib oma

mõlemast vanemast. Mõlema vanema võimekus ja valmisolek lapse haridusküsimuse

lahendamisel on sarnane. Ema ja laps on väga lähedased. Lapse suhe oma isaga on toetav ja

eakohane. Emal on toimiv tugivõrgustik peamiselt Saaremaal, isal on välja kujunenud

tugivõrgustik eelkõige Harjumaal. Lapse ema soovib kolida koos lapsega Saaremaale ning

vastavalt Saaremaa valla lapse heaolu spetsialisti 10.10.2025 hinnangule on Saaremaal (XXX)

olemas lapsele vajalikud tingimused elamiseks ja õppimiseks, kuni perele püsiva elukoha

leidmiseni Kuressaares. Laps on avaldanud soovi elada koos emaga Saaremaal ja käia seal

koolis. Laps on viimase aasta jooksul pidanud korduvalt vahetama elukohta, elades koos

emaga nii Tallinnas varjupaigas kui ka sotsiaalmajutusüksuses, koos emaga Saaremaal või

koos isaga Tallinnas. Tallinna linn on arvamusel, et lapse isa avaldus on lapse huvides ja see

tuleks rahuldada. Lapse isa suudab pakkuda lapsele stabiilset elukorraldust, lapse huvides on

elada koos isaga tema elukohas ja käia harjumuspärases koolis (XXX Keskkool), kus on lapse

sõbrad ning suhelda igapäevaselt oma emaga ja külastada teda regulaarselt.

4. Lapse esindaja on seisukohal, et lapse ema avalduse rahuldamine võib olla üheks

võimalikuks viisiks lapse parimate huvide tagamisel. Laps kaldub pigem ema poole ning

soovib elada koos emaga.

5. Maakohus kuulas lapse ära 02.09.2024, 14.02.2025 ja 24.07.2025. Laps avaldas, et tal on

mõlema vanemaga head suhted. Laps soovib elada koos emaga Saaremaal.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohtu 10.10.2025 määrusega rahuldati lapse isa avaldus ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ning anti lapse ainuhooldusõigus tema elu- ja viibimiskoha ning

haridusküsimuste otsustamise osas üle lapse isale. Maakohus jättis rahuldamata lapse ema

avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda.

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb vanemate ühine hooldusõigus lõpetada,

kuna vanematevaheline vaidlus lapse viibimiskoha osas ning haridusküsimuses kahjustab

lapse heaolu (perekonnaseadus (PKS) § 137 lg 1).

6.2. Lapsel on usalduslik side mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on olemas

vanemlikud oskused ja tahe lapse eest parimal viisil hoolt kanda. Mõlemad vanemad tulevad

toime lapse eest hoolitsemisega ning mõlemal vanemal on hingeline side lapsega. Vanemate

kooselu ajal oli lapse eest hoolitsemine jagatud.

6.3. Arvestades vanemate majanduslikku ja vaimset võimekust last kasvatada ning lapse

tulevasi elutingimusi, leidis maakohus, et hooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha ning

haridusküsimuste otsustamise osas tuleb anda lapse isale (PKS § 137 lg 3).

6.4. Lapse isal on olemas vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada ning lapse

elutingimused on paremad lapse isa juures. Lapse isal on stabiilne sissetulek ning temale

2-24-12924

kuuluv eluase. Lapsel on isaga lähedane suhe ning puudub põhjus arvata, et lapse isa ei ole

seni lapse eest kohaselt hoolitsenud. Tõendatud ei ole lähisuhtevägivalla esinemine vanemate

vahel. Lapse isale kuulub 4-toaline korter, kus on lapsele olemas oma tuba koos lapsele

vajaliku mööbliga. Laste heaolu spetsialist on teinud kodukülastuse ning märkinud

elutingimused lapsele sobivaks. Isa juures elades saab laps jätkata õpinguid XXX Keskkoolis.

6.5. Lapse emale ei kuulu kinnisvara. Lapse ema on avaldanud, et tal ei ole majanduslikke

vahendeid, et üürida korterit Tallinnas. Lapse ema ei ole käinud pikalt tööl, ta oli raske

terviserikkega pikalt haiguslehel ja töövõimetu, ning tegeles lapsekasvatamisega. Lapse ema

on esitanud kohtule tõendi, et ta töötab osakoormusega Kuressaares Y AS-is. Vaidlus puudub,

et lapse emal ei ole hetkel elukohta Kuressaares. Lapse ema on selgitanud, et Saaremaal on

lapse emal võimalik koos lapsega viibida oma emale kuuluvas korteris XXX või oma õele

kuuluvas korteris Kuressaares. Seega ei ole selge, millistes tingimustes ja kellele kuuluvas

korteris hakkaks laps Saaremaale kolides elama. Lapse ema ei ole kohtumenetluses

avaldanud, kuidas oleks tagatud lapse transport XXX ja Kuressaares asuva kooli vahel. Lapse

igapäevane logistika muutuks võrreldes tänase olukorraga lapsele ja vanemale (emale)

oluliselt kurnavamaks. Samuti seavad asja materjalid kahtluse alla lapse ema vaimse

võimekuse lapse eest hoolitseda. Lapse ema ei ole alati oma hooldusõigust teostades lähtunud

lapse parimatest huvidest. Nimelt seab lapse ema valik viibida lapsega pikaajaliselt

turvakodus selle asemel, et viibida üürikorteris (lapse isa on selgitanud, et andis lapse emale

raha üürikorteri jaoks Tallinnas ning on valmis toetama lapse ja ema elamist üürikorteris

Tallinnas seni, kuni ema asub tööle) kahtluse alla lapse ema vaimse valmisoleku lapse eest

hoolitseda. Lisaks ei ole lapse ema otsuse tegemisel kolida lapsega Saaremaale arvestanud

lapse parimate huvidega muuhulgas põhjusel, et laps plaanitakse ära võtta temale tuttavast

koolist ja huviringidest, mille vanemad on koostöös lapsele valinud. Samuti ei ole Saaremaale

kolimisega tagatud stabiilne suhtlus isaga, kuna vahemaa Saaremaa ja Tallinna vahel on suur.

6.6. Lapse viibimiskoha otsustamise küsimuses tuleb eelistada lapse igapäevast viibimist

stabiilses koduses keskkonnas koos vanemaga. Lapse huvisid kahjustaks olukord, kus laps

peaks lahkuma omale tuttavast elukohast, koolist, huviringidest ja sõpradest. Lapse

elutingimused Saaremaal ei ole oluliselt paremad või lapsele sobilikumad, kui Tallinnas. Ei

ole selge, kus ja milliste isikutega koos hakkaks laps elama ning kuidas toimuks transport

kooli, huviringidesse ja koju. Lapse huvides on jätkata elamist temale tuttavas keskkonnas,

koolis, huviringides ning igapäevarutiinis.

Määruskaebus

7. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles

lapse isa avaldus rahuldati ja jäeti lapse ema avaldus rahuldamata ning teha tühistatud osas

uus määrus, millega jätta lapse isa avaldus rahuldamata ning rahuldada lapse ema avaldus ja

anda ainuhooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha ning haridusküsimuste otsustamise osas üle

lapse emale. Lapse ema palus jätta menetluskulud lapse isa kanda.

7.1. Määruskaebuse kohaselt on lapse ema vanemlikud oskused ja võimed paremad kui lapse

isal. Lapse ema tegeles lapse kasvatamisega alates lapse sünnist ning lapse ema on taganud

lapse koolikohustuse täitmise. Lapse isa ei ole suuteline ainuisikuliselt otsustama lapse elu

olulisi küsimusi. Lapse isal on pikad tööpäevad ja ei ole selge, kuidas saaks lapse isa toetada

last koolitööde ning muude igapäevaste vajaduste täitmisel, kui ta ei ole seda kunagi teinud.

Elamine turvakodus oli otseselt tingitud lapse isa vägivallast – sh lapse ema vaimsest ja

seksuaalsest väärkohtlemisest. Asjaolu, et lapse isa suhtes kriminaalmenetlust ei alustatud, oli

tingitud aegumisest. Kohtu seisukoht, justkui oleks lapse emal olnud võimalus elada

2-24-12924

üürikorteris, on põhjendamatu. Kõik läbirääkimised ja pakkumised üürikulude katmisel on

jäänud lapse isa poolt sisutühjaks. Üheselt ei ole arusaadav kohtu järeldus, et lapse ema otsus

kolida lapsega Saaremaale ei ole lapse parimate huvidega kooskõlas ning stabiilne suhtlus

isaga ei ole tagatud. Tegemist ei ole sedavõrd suure vahemaaga, et suhtlus isa ja lapse vahel

oleks raskendatud. Samuti on tagatud transport XXX ja Kuressaares asuva kooli vahel.

Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et lapse elutingimused ei ole Saaremaal sobilikumad kui

Tallinnas. Kohus ei arvestanud asja lahendamisel lapse arvamuse ja soovidega. Laps on

kohtule ärakuulamisel korduvalt avaldanud, et soovib elada koos emaga Saaremaal.

Menetlusosaliste seisukohad

8. Tallinna linn palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

9. Lapse isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud lapse ema kanda.

10. Lapsele määratud esindaja märkis, et laps on avaldanud soovi elada koos emaga

Saaremaal. Samas on ema püsiva elukoha, töökoha ja sissetuleku küsimus Saaremaal siiani

lõplikult lahendamata. Hetkel on lapse elutingimused isa juures paremad ning ei saa öelda, et

lapsel puuduks isaga emotsionaalne side. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis

tõsikindlalt tõendaks kohtu poolt kaalutlusvea tegemist, mis omakorda tingiks kohtulahendi

muutmise vajaduse.

Menetluse edasine käik

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu

TsMS § 667 lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 (koosmõjus §-ga 659) alusel tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

13. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus

või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal

õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või

täielikult üle. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine

on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus

on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm

12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

14. Kolleegiumi hinnangul on maakohus oluliselt menetlusõiguse norme rikkunud ning need

rikkumised võisid kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Nimelt on maakohus jätnud vanemad ära

kuulamata ning on jätnud osaliselt lahendamata lapse isa avalduse (s.o osas, millega lapse isa

palus lõpetada ühise hooldusõiguse huvialade osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus üle

lapse isale). Sellised menetlusõiguse normi olulised rikkumised toovad TsMS § 656 lg 1 p-de

1 ja 5 alusel (koosmõjus §-ga 659) kaasa maakohtu määruse tühistamise määruskaebuse

põhjendustest olenemata. Ringkonnakohus saadab asja samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks, kuna rikkumisi ei ole võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada ning

ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.

2-24-12924

15. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks vanemad osas, mis puudutab ühise

hooldusõiguse lõpetamist, ära kuulanud. TsMS § 558 lg 1 esimese ja teise lause järgi vanema

õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike

õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Riigikohus on selgitanud, et kuna ühise

hooldusõiguse lõpetamine puudutab vanema isiklikke õigusi, peab kohus vanemad üldjuhul

isiklikult ära kuulama. Vanema isiklik ärakuulamine asjas, mis puudutab tema isiklikku suhet

lapsega, on äärmiselt oluline, tagamaks asja õige lahendamine ja kõigi õigustega piisav

arvestamine, eriti kuna tegu on suuresti kohtu diskretsiooniotsusega (RKTKm 11.04.2018,

2-17-507, p 13). Lisaks märgib ringkonnakohus, et vanemate ärakuulamine on hooldusõiguse

asjades vajalik, et võimaldada (tavaliselt õigusteadmisteta) vanematel maksimaalselt tõhusalt

kohtule enda seisukohta avaldada, samuti et kohus saaks luua endale vahetu mulje

vanematest. Ainuüksi asjaolu, et kohtu hinnangul on asja lahendus kirjalike dokumentide

alusel selge, ei anna alust jätta vanemad ära kuulamata. Riigikohus on ka selgitanud, et kui

kohus on jätnud vanemad ära kuulamata, siis seda rikkumist ei saa kõrvaldada tagantjärele

kaebeõigust realiseerides kirjalike seisukohtade ja täiendavate tõendite esitamisega (RKTKm

11.04.2018, 2-17-507, p 15). Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest TsMS § 558 lg-tes 2

ja 3 sätestatud asjaolusid, mis annaksid alust jätta vanemad ära kuulamata.

16. Asja materjalide järgi on toimunud tsiviilasjas küll istung 21.02.2025, mille osas

maakohus protokolli koostanud ei ole. Maakohus on kajastanud istungil räägitut 27.02.2025

esialgse õiguskaitse määruses ning on nimetatud määruses välja toonud, millises suhtluskorras

vanemad kohtumenetluse ajaks kokku leppisid (TsMS § 477 lg-d 4 ja 8). Ringkonnakohus

tutvus 21.02.2025 istungi helisalvestisega ning tuvastas, et kohus ei arutanud vanematega

istungil hooldusõiguse lõpetamisega seonduvat (sh hooldusõiguse lõpetamine viibimiskoha ja

hariduskoha küsimustes, lapse elutingimused Saaremaal ja transpordivõimalused kooli), vaid

istungi fookuses oli lapse isa 05.02.2025 esialgse õiguskaitse taotlus, suhtluskorra arutamine

ning vanemate lepitamine. Lisaks ei olnud maakohus 21.02.2025 istungi toimumise ajaks veel

menetlusse võtnud lapse ema avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks (lapse ema avaldus

võeti menetlusse 14.04.2025 määrusega) ning menetlusosalised ei olnud lapse ema avalduse

osas seisukohti esitanud. Ringkonnakohus märgib, et vanemate ärakuulamine üksnes esialgse

õiguskaitse avalduse lahendamisel ei ole piisav õigusliku ärakuulamise tagamiseks ühise

hooldusõiguse lõpetamise avalduse lahendamisel (RKTKm 11.04.2018, 2-17-507, p 14).

17. Jättes vanemad ühise hooldusõiguse lõpetamise osas ära kuulamata, on maakohus

rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis on oluliseks menetlusõiguse normi

rikkumiseks (TsMS § 656 lg 1 p 1).

18. Lisaks ei vasta maakohtu määrus TsMS § 436 lg 1, § 438 lg 1 teises lauses ja § 442 lg-tes

5 ja 8 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 ja § 463 lg-ga 2) sätestatud nõuetele, kuna maakohus

on jätnud lahendamata lapse isa avalduse osas, milles lapse isa palus lõpetada ühise

hooldusõiguse ka huvialade osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus üle lapse isale.

Ringkonnakohus märgib, et ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale

vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata iga valdkonna puhul eraldi (RKTKm

22.11.2017, 2-16-5794, p 22.2). Selliselt on maakohus muuhulgas rikkunud lahendi

põhjendamiskohustust, mis on oluline menetlusõiguse normi rikkumine (TsMS § 656 lg 1 p

5).

19. Maakohtu rikkumiste ulatust arvestades ei saa ringkonnakohus maakohtu rikkumisi ise

kõrvaldada, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2-24-12924

20. Asja materjalide kohaselt viibib laps koos emaga arvestava osa ajast Saaremaal ning ema

on menetluses avaldanud, et Saaremaal asub tema kodu ning ema soovib elada koos lapsega

Saaremaal. Tallinna linna seisukoha järgi on Saaremaa valla lapse heaolu spetsialist edastanud

10.10.2025 Tallinna linnale info selle kohta, et Saaremaal (XXX) on olemas lapsele vajalikud

tingimused elamiseks ja õppimiseks (dtl 617). Saaremaa valla seisukohta toimikus ei ole.

TsMS § 552 lg 2 järgi küsib kohus valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist puudutavas

menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Arvestades asjaolu, et laps

viibib koos emaga tihti Saaremaal ning ema soovib koos lapsega kolida Saaremaale elama,

tuleb asja uuel lahendamisel kaasata menetlusse Saaremaa vald.

21. Lapse isa on esitanud 03.11.2025 uued tõendid (kuvatõmmised ema ja lapse vahelisest

sõnumivahetusest ja fotod). Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks

lahendamiseks, jääb tõendite vastuvõtmine maakohtu otsustada.

22. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine otsustatakse asja edasisel läbivaatamisel

maakohtus (TsMS § 173 lg 3 teine lause).

23. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas lõpplahendit, ei ole praegune määrus TsMS § 696 lg 3

järgi edasikaevatav (vt ka RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)