2-23-16342/97 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-16342

Tsiviilasi

Natalja Aegnasti avaldus Jõgeva vald, Jõgeva alevik,

Ööbiku tn 2 korteriühistu kohustamiseks tagada

aastaringselt minimaalselt 14-kraadine temperatuur

kõigi korteriomandite eluruumides

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30 septembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Natalja Aegnasti määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja):

Natalja Aegnast

(isikukood: XXXXXXXXXXXX; aadress: XXXXXX; e-

post: XXXXXXXXXX);

Puudutatud isik I: Jõgeva vald, Jõgeva alevik, Ööbiku tn

2 korteriühistu

(registrikood: 80486034; e-post:

oobiku2@gmail.com); seaduslik esindaja: juhatuse liige

Adis Käpa; lepinguline esindaja: vandeadvokaat Janne-Liisa

Ottis

(Advokaadibüroo

DEM;

e-post:

janne-

liisa.ottis@abdem.ee);

Puudutatud isik II (korteriomanik, korter nr 1): M.L.;

Puudutatud isik III (korteriomanik, korter nr 3): O.T.;

Puudutatud isik IV (korteriomanik, korterid nr 5, 6):

Hoshino EST OÜ (registrikood 16257634)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. septembri 2025 määrus menetluskulude suuruse

osas ja teha selles osas uus määrus, millega mõista Natalja Aegnastilt Jõgeva

vald, Jõgeva alevik, Ööbiku tn 2 korteriühistu kasuks välja menetluskulude

hüvitis 1959 eurot ja 6 senti. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Lugeda määruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1.

Jätta Natalja Aegnasti avaldus läbi vaatamata.

3.2.

Jätta menetluskulud Natalja Aegnasti kanda.

3.3. Rahuldada Jõgeva vald, Jõgeva alevik, Ööbiku tn 2 korteriühistu taotlus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.4. Määrata hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1959 eurot ja 6

senti (koos käibemaksuga).

3.5. Välja mõista Natalja Aegnastilt Jõgeva vald, Jõgeva alevik, Ööbiku tn 2

korteriühistu kasuks menetluskulud 1959 eurot ja 6 senti. Väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni

tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

3.6. Jätta määruskaebemenetlusest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Natalja Aegnast (avaldaja) esitas 19. novembril 2023 Tartu Maakohtule avalduse Jõgeva

vald, Jõgeva alevik, Ööbiku tn 2 korteriühistu (puudustatud isik I) kohustamiseks tagada

aastaringselt minimaalselt 14-kraadine temperatuur kõigi korteriomandite koosseisu

kuuluvates eluruumides. Avalduse kohaselt oli avaldaja Ööbiku tn 2 korterite 3 ja 4 omanik ja

ta oli sama küsimusega eelnevalt selgitust küsinud puudutatud isiku I juhatuselt.

Avaldaja võõrandas menetluse ajal korteri nr 3 O.T. e (puudutatud isik III) ja seejärel ka

korteri nr 4. Kinnistusraamatu andmetel on Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Jõgeva alevik,

Ööbiku tn 2 korteri 4 omanikuna 22. augustil 2025 sisse kantud HM Property OÜ

(registrikood 12945013).

MAAKOHTU LAHEND

2. Maakohus jättis 30. septembri 2025 määrusega avalduse läbi vaatamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagiga ei

ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus tuvastas, et avaldaja on temale kuulunud korteriomandi võõrandanud ja uueks

omanikuks on HM Property OÜ (registrikood 12945013). Sellega seonduvalt ei kuulu

avaldajale aadressil Ööbiku tn 2 ühtegi korteriomandit ning avaldaja ei ole seega enam ka

elamu valitsemiseks asutatud korteriühistu ehk puudutatud isiku I liige. Puudutatud isiku I

kinnituste kohaselt on uus omanik HM Property OÜ (juhatuse liige Mik Hansen) kinnitanud,

et ei soovi käesolevas kohtuvaidluses astuda avaldaja asemele.

Kohus leidis, et eeltoodut arvestades puudub avaldajal õigustatud huvi nõuda korteriühistu

kohustamist tagada aastaringselt minimaalselt 14-kraadine temperatuur kõigis korteriomandite

eluruumides.

Kohus selgitas, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et

hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal

alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 4 ja § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda, kuna avaldus

jäeti läbi vaatamata avaldajast tulenevatel põhjustel. Avaldaja on korteriomandi võõrandanud

ning tal puudub õigustatud huvi nõuda korteriühistu kohustamist tagada aastaringselt

minimaalselt 14-kraadine temperatuur kõigis korteriomandite eluruumides.

Kohus leidis, et puudutatud isiku I lepingulise esindaja ajakulu 14,50 tundi ja tunnitasu 175

eurot/tund (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Kohus luges vajalikuks ja põhjendatuks

õigusabikulude suuruse 2672,50 eurot, millele lisandub käibemaks 556,60 eurot, ning

lepingulise esindaja sõidukulu 173,16 eurot, kuludele lisandub viivis.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue lahendi

tegemist, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, alternatiivselt asja tagasi

saatmist Tartu Maakohtule uueks läbi vaatamiseks.

Avaldaja on seisukohal, et maakohus rikkus olulisel määral menetlusnorme, kui leidis

ekslikult, et määruskaebuse esitaja avaldus jäeti läbi vaatamata määruskaebuse esitajast

tulenevatel põhjustel ning seetõttu tuli menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.

Määruskaebuse esitaja ei ole oma avaldust tagasi võtnud ega väljendanud kohtule mingil

kujul soovi menetlus lõpetada või avalduse läbivaatamisest loobuda.

Kohus jättis avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, leides, et määruskaebuse

esitajal puudub õigustatud huvi pärast korteriomandi võõrandamist. Avalduse esitamise ajal

19. novembril 2023 oli avaldajal õigustatud huvi olemas. Nõude võõrandamine menetluse

jooksul ei võta isikult õigust menetlust jätkata, kuigi materiaalõiguslik positsioon võib

muutuda. Kohus ei ole seda eripära arvestanud ega kaalunud menetluse jätkamist asendamise,

kaasamise või muude menetluslike abinõudega.

Maakohus määras menetluskulude suuruse kindlaks avaldajale oma seisukoha esitamiseks ja

kuludele vastuväidete esitamiseks tähtaega määramata, rikkudes sellega poolte võrdsuse ja

ärakuulamisõiguse põhimõtet.

6. Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata

ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtupraktika kohaselt on õigustatud huvi olemasolu

kohtupraktikas käsitatud kui eeldust, mis peab püsima kogu menetluse vältel. Asja

materjalidest nähtub, et uus omanik ei soovi menetluse jätkumist. Tsiviilkohtumenetlus ei saa

toimida põhimõttel, et üks pool algatab kuluka menetluse, mille tegelikud rahalised tagajärjed

jäävad kanda puudutatud isikul, kui avaldaja ise loobub oma materiaalõiguslikust alusest –

näiteks korteriomandi võõrandamise teel.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas ringkonnakohtule (TsMS § 663 lg

5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb osaliselt tühistada menetluskulude suuruse osas. Muus osas tuleb maakohtu

määrus jätta muutmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega loeb

puudutatud isiku I menetluskulude suuruseks l959,06 eurot, millele lisandub viivis.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega asja läbi vaatamata jätmise

osas ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

10. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1. Määruskaebuse esitaja seisukohad selles, et avaldaja ei ole soovinud menetluse

lõpetamist, jäävad arusaamatuks, kuna määruskaebuses ei taotletud maakohtu määruse

tühistamist asja läbivaatamata jätmise osas. Ringkonnakohus märgib, et avaldajal peab

õiguskaitsevajadus olema kuni asjas lahendi tegemiseni. Praegusel juhul kuulus avalduse

esitamise ajal avaldajale kaks korteriomandit, kuid ta võõrandas mõlemad menetluse ajal,

mistõttu maakohtu määruse tegemise ajal puudus avaldajal õiguskaitsevajadus.

Määruskaebuse esitaja väidab paljasõnaliselt, et kohus oleks pidanud menetluslike abinõusid

kasutama ja menetlust jätkama. Milliseid abinõusid kohus oleks pidanud kasutama, seda

määruskaebuse esitaja ei täpsusta.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus avaldajal õiguskaitsevajadus puudub ja korterite

uued omanikud menetluse jätkamist ei soovi, siis puuduvad sätted, mis annaksid aluse

menetluse jätkamiseks. Avaldajalt korteriomandi omandanud puudutatud isik III kaasati

menetlusse ning ta ei soovinud avaldaja asemele asuda. Asjas ei ole vaidlust, et ka teine isik,

kes avaldajalt korteri omandas, ei soovinud menetluse jätkumist.

10.2. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse

põhjendused ei anna alust selles osas maakohtu määrust muuta.

Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et talle ei antud võimalust puudutatud isiku I

menetluskulude kohta seisukohta avaldada. Samas piirdub avaldaja kaebuses väitega, et kulud

tuleks menetlusosaliste endi kanda jätta, kuid ei esita oma seisukohta kulude suuruse

põhjendatuse kohta. Avaldajat esindas lepinguline esindaja, kellele saab ette heita

määruskaebuse ebamäärasust.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS

§ 174 lg 8) lähtudes menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel TsMS § 175 lg-s

1 sätestatust. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja

liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte

järgi arvestada esindaja tunnitasu suuruse põhjendatust.

Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte. Arvestades, et avaldaja ei toonud määruskaebuses

esile menetluskulude suuruse muutmise asjaolusid, vaid piirdus etteheitega, et tal puudus

võimalus seisukoha avaldamiseks, siis ei pea ringkonnakohus põhjendatuks avaldajale uue

täiendava tähtaja määramist ja kontrollib uurimispõhimõttest lähtudes ja arvestades

määruskaebust, puudutatud isiku I menetluskulude põhjendatust.

Puudutatud isikut esindas nii seaduslik kui lepinguline esindaja, mistõttu lepingulise esindaja

ajakulu tõendite kogumise ja kohtunõuete täitmisel ei ole täies ulatuses põhjendatud, sh esitas

puudutatud isik tõendeid, mis olid juba asjas varem esitatud. Põhjendatud ei ole avaldaja

kanda jätta täies ulatuses ka lepingulise esindaja ajakulu seoses sõitmisega kliendi juurde või

kohtuistungile. Riigikohus on pidanud lubatavaks lepingulise esindaja sõidule kulunud aja

eest hüvitise arvestamist analoogia alusel lähtudes justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega

nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast

(RKTKm 29. september 2021, tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 12). Kuna puudutatud isiku I

lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo

asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (Jõgeva linn) ja tagasi sõitmisele

kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast

jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151-200 kilomeetrit, peab avaldaja hüvitama

puudutatud isikule I esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 60 eurot, millele lisandub

käibemaks 24%.

Ringkonnakohus peab asja õiguslikku keerukust ja faktiliste asjaolude hulka arvestades

vajalikuks ja põhjendatuks tunnihinnaga 175 eurot õigusteenuse osutamist 8 tunni ulatuses.

Sealjuures sõidule kulunud aeg (60 eurot) ja 1 tund õigusabi teenust käibemaksumääraga 24%

(235 + 56,4) ja 7 tundi õigusabi teenust käibemaksumääraga 22% (1225 + 269,50) kokku

1785,90 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub sõidukulu 173,16 eurot. Avaldaja peab

hüvitama puudustatud isiku I menetluskulu 1959 euro ja 6 sendi ulatuses, millele lisandub

viivis.

11. Ringkonnakohus rahuldas osaliselt määruskaebuse ja jätab seetõttu

määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/