2-25-20959/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-20959

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.01.2026 Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-20959

Hagi ese

M. Š. hagi A. Š. vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: M. Š. (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja Maarika Kutser

Kostja: A. Š. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja lahendamise viis

06.01.2026 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi kostja õigeksvõtuga.

2. Lahutada M. Š. (isikukood XXX) ja A. Š. (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud

XXX Rakvere Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas ja mida tõendab Rakvere

Linnavalitsuse 01.12.2025 tõend nr XXX.

3. Abielu lõpeb päeval, mil kohtuotsus jõustub.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

5. Tagastada hageja eest riigilõivu tasunud isikule: Maarika Kutser`ile pool abielulahutuse

hagilt tasutud riigilõivust ehk 50 eurot Maarika Kutser arvelduskontole nr XXX, millelt see

tasuti.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

7. Saata kohtuotsus pärast jõustumist kannete tegemiseks Rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled loobusid apellatsioonikaebuse esitamise õiguse

kasutamisest ((tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus jõustub

selle pooltele kättetoimetamisega.

Asjaolud ja menetluse käik

1. M. Š. (hageja) esitas 04.12.2025 Viru Maakohtule hagi A. Š. (kostja) vastu abielu

lahutamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud

ja hageja soovib abielu lahutada.

2. Viru Maakohus võttis asja 08.12.2025 määrusega menetlusse ja määras asja läbivaatamiseks

istungi 06.01.2026 algusega kell 11.00.

2-25-20959

3. Asjas 06.01.2026 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja kinnitas, et

abielu on lõppenud ja ta soovib samuti lahutada. Pooled avaldasid istungil kohtule, et nad ei

soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonkorras vaidlustada. Kostja soovis,

et tema perekonnanimi jääks pärast lahutust samaks.

Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled

abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib

abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1

järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted

on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad

kooselu ei taasta.

6. Kohus leiab, et praegusel juhul saab asja sisuliselt lahendada. Poolte abielu sõlmiti

rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt XXX. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted on

lõppenud kolmkümmend aastat tagasi. Kostja nõustub abielu lahutamisega. Seega nähtub

mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused

abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi tuleb rahuldada.

7. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse

abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada

abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud

perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või

perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime,

muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja soovib jätta pärast abielu

lahutamist praeguse perekonnanime. Seega jääb kostja perekonnanimeks abielu ajal kantud

perekonnanimi M. Š..

8. Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

9. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja tasus hagilt 04.12.2025 riigilõivu 100 eurot

(riigilõivuseaduse § 59 lg 2). Seega on riigilõivu maksnud isik õigustatud tagasi saama 50

eurot, mis tuleb riigilõivu tasunud isikule tagastada.

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/