Legislator Case Law & Legislation
2-25-10873/5 AI generated

2-25-10873/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-10873/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista D. D.lt Eestihoius HLÜ kasuks laenulepingust nr L23051001 tulenev Välja mõista D. D.lt Eestihoius HLÜ kasuks viivis põhinõudelt (6097,77 eurot) määras

Legislator headnote

AI generated

2-25-10873/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista D. D.lt Eestihoius HLÜ kasuks laenulepingust nr L23051001 tulenev Välja mõista D. D.lt Eestihoius HLÜ kasuks viivis põhinõudelt (6097,77 eurot) määras

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.01.2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-10873

Tsiviilasi

Menetlusosalised

Eestihoius HLÜ hagi D. D. vastu võla nõudes

Hageja Eestihoius HLÜ (registrikood 12541563), esindaja I. B.

Kostja D. D. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hagihind

9009,03 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista D. D.lt Eestihoius HLÜ kasuks laenulepingust nr L23051001 tulenev

võlgnevus summas 7845,58 eurot.

3. Välja mõista D. D.lt Eestihoius HLÜ kasuks viivis põhinõudelt (6097,77 eurot) määras

19,08% aastas alates 08.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta D. D. kanda.

6. Välja mõista D. D.lt Eestihoius HLÜ kasuks menetluskulud summas 1520 eurot (770

eurot riigilõiv ja 750 eurot õigusabikulud).

7. Välja mõista D. D.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus teatada kaja esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada

30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud

nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel

tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud kooskõlas TsMS § 314¹ lõikega 3. Kostja hagiavaldusele

ei vastanud.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et

kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist

(Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on teostanud päringud

registritesse ning hinnanud kostja krediidivõimet kostjalt saadud informatsiooni ja kostja

pangakonto väljavõtte alusel. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning

kostjal on võimekus teha tagasimakseid vastavalt lepingule. Kostja omas kindlat sissetulekut töötasu

näol ning oli seega maksevõimeline. Kohtu hinnangul oli kostja võimeline tagastama

liisingumakseid vastavalt lepingule. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab sellisel kujul hagiavalduse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik