2-23-13661/101 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Krista Kirspuu

Määruse kuupäev

09.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-13661

Tsiviilasi

X.H avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse osas ja lapsega

suhtluskorra määramiseks

U.Z-i avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks lapse viibimiskoha osas ja suhtluskorra

määramiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 03.07.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

U.Z-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I (isa) X.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Erki Siht

Puudutatud isik I (laps) G.X (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kadi Sitska

Puudutatud isik II / avaldaja II (ema, määruskaebuse esitaja)

U.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Helen

Hääl

Eestkosteasutus Saku vald (vallavalitsuse kaudu), esindaja

Anu Mesila

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Rahuldada U.Z-i (ema) 26.11.2025 ja 03.12.2025 taotlused ning X.H (isa)

03.12.2025 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.

I.2.

Harju Maakohtu 03.07.2025 määrus tühistada osaliselt suhtluskorra

määramise osas ja teha selles osas uus määrus, millega muuta ema

suhtluskorda G.X-iga (laps) vastavalt kohtumääruse resolutsiooni terviklikus

sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

I.3.

Määruskaebus rahuldada osaliselt.

I.4.

Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda,

välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb

riigi kanda.

II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada isa avaldus osaliselt ning lõpetada vanemate ühine hooldusõigus

lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas ning anda selles osas ainuhooldus-

õigus isale.

II.2. Jätta rahuldamata isa avaldus teha emale ettekirjutus, kohustada ema

pöörduma psühhiaatrilisse kontrolli ning läbima programmi või viharavi

vihahoogude vältimiseks ja oma käitumise kontrolli all hoidmiseks.

II.3. Jätta rahuldamata isa taotlus piirata ema suhtlusõigust lapsega või

alternatiivselt peatada ema suhtlusõigus lapsega.

II.4. Jätta rahuldamata ema avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramise osas.

II.5. Rahuldada osaliselt nii isa kui ka ema avaldus suhtluskorra kindlaks-

määramiseks ning määrata kindlaks lapse ja ema suhtluskord järgmiselt:

II.5.1 ema suhtleb lapsega igal paaritul nädalal neljapäevast alates kell 18

kuni pühapäevani kell 18 selliselt, et ema võtab neljapäeval lapse isa

juurest kodust ning isa tuleb pühapäeva õhtul kell 18 lapsele järgi;

II.5.2 juhul, kui vanemal ei ole võimalik lapse eest hoolitseda (nt töölähetus,

muud töökohustused, haigestumine jne), teavitab vanem sellest teist

vanemat esimesel võimalusel, andes ühtlasi teada vastava

ajavahemiku alguse ja lõpuaja. Kui teisel vanemal on võimalik sellel

ajavahemikul lapse eest hoolitseda, hoolitseb lapse eest teine vanem.

Kui teisel vanemal ei ole võimalik sellel ajal lapse eest hoolitseda,

teavitab ta sellest vanemat viivitamatult ning vanemad lepivad kokku,

kes last hooldab, eelistades esimese valikuna vanavanemaid;

II.5.3 vanemal on õigus lühiajaliselt kohtuda lapsega kokkuleppe välisel

ajal, kui ta võtab osa üritusest koolis, spordivõistlusel, riigipühadega

seotud üritustel jms. Samuti on vanemal õigus teada lapse asukohta

ning suhelda lapsega telefoni või videokõne (viber, Whatsapp jne) teel

õhtuti peale kella 17;

II.5.4 mõlemad vanemad on kohustatud teist vanemat informeerima

tavapärasematest haigustest, mille tõttu laps koju jääb. Raskematel

haigestumistel on mõlemal vanemal kohustus ja õigus viibida lapse

juures piiramatult. Kohtumisi ei toimu haigestunud lapse osas ja

haigestumise tõttu ärajäänud kohtumisi ei asendata;

II.5.5 koolivaheaegadel (täpsed kuupäevad selguvad õppeaasta alguses)

veedab laps paaritutel aastatel I vaheaja isaga, II vaheaja emaga, III

vaheaja isaga, IV vaheaja emaga ja paarisaastatel vastupidi, v.a

aastavahetuse pühad ja muud eraldi reguleeritud tähtpäevad;

II.5.6 suvevaheaja veedab laps emaga paaritutel aastatel 15.07–31.08 ning

paarisaastatel 01.06–14.07 ning isaga vastupidi;

II.5.7 lapse sünnipäeva veedab laps paaritutel aastatel isaga ja

paarisaastatel emaga. Vanem, kelle juures laps oma sünnipäeval ei

ole, peab lapse sünnipäeva ajal, mil laps on temaga;

II.5.8 emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga, olenemata sellest

kelle juures laps külastuskava järgselt olema peab;

II.5.9 vanema sünnipäeva veedab laps vanemaga, kelle sünnipäev on;

2 (12)

II.5.10 aastavahetuse pühadest veedab laps paarisaastatel isaga 24.–26.12 ja

emaga 31.12–01.01, paaritutel aastatel vastupidi;

II.5.11 kumbki vanem võib lapsega reisida ning selleks annavad vanemad

vastastiku notariaalse nõusoleku. Vanem reisib lapsega enda

suhtluskorra ajal ning vanem teatab teisele vanemale reisi sihtkohast

ja kuupäevadest ette vähemalt üks (nädal) enne reisi toimumist.

Juhul, kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra

ajale, saab selline reis toimuda üksnes teise vanema eelnevalt e-posti

teel antud nõusoleku alusel ning vanemad lepivad kokku ärajäänud

suhtluskorra asendamise;

II.5.12 vanemal on keelatud planeerida lapsele tegevusi/üritusi teise vanema

suhtluskorra aegsele ajale ilma teise vanema nõusolekuta.

II.6. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.

II.7. Kohtumääruse rikkumise korral suhtluskorda puudutavas osas võib selle

täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel võib kohus

kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida.

Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti

TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei

vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise,

selle talumise või sellest hoidumise kohustusest.

II.8. Tühistada Harju Maakohtu 04.01.2024 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõu, millega kohus reguleeris esialgse õiguskaitse korras ema

ja lapse suhtlemise korda.

II.9. Menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lapsele

riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Resolutsiooni p I.1 ei saa vaidlustada.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. X.H (isa) ja U.Z-i (ema, koos vanemad) kooselust sündis XX.XX.XXXX G.X (laps).

Vanemate kooselu lõppes veebruaris 2023. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus.

2. Isa esitas 26.09.2023 Harju Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ning isale ainuhooldusõiguse andmiseks lapse elu- ja viibimiskoha, tervise ja

hariduse osas. Avalduse kohaselt on vanematel olnud korduvalt erimeelsusi lapsega

3 (12)

suhtlemise korra üle. Laps puutub sageli kokku ema vägivaldse käitumisega. Laps kurdab

sageli isale, et ta ei taha emaga elada, sest ema karistab, lööb ja paneb nurka. Ema peaks

tegelema enda psüühiliste häirete ning raevuhoogudest vabanemiseks vajaliku ravi otsimisega

ja enda ravimisega. Ema on enda käitumise tõttu lapsele ohtlik. Üksnes ainuhooldusõiguse

üleandmisega isale on võimalik tagada lapsele turvaline ja lapse heaolu arvestav elukorraldus.

Ühtlasi palus isa piirata ema suhtlusõigust lapsega või teise variandina määrata järgmine

suhtluskord:

-

laps viibib ema juures igal paaritul nädalal alates neljapäevast hiljemalt kell 18 kuni

pühapäeva õhtuni kell 18 selliselt, et ema võtab neljapäeval lapse isa juurest kodust

ning isa tuleb pühapäeva lapsele järgi;

-

alternatiivselt viibib laps isa juures aasta paaritu täisnädala pühapäeva õhtust kuni

paaris nädala pühapäeva õhtuni, mil ema tuleb lapsele isa elukohta järgi, st järjest iga

kord nädal aega (7 päeva) ning laps viibib ema juures iga kuu paaris nädala

pühapäeva õhtust kuni paaritu nädala pühapäevani õhtuni, mil isa tuleb lapsele ema

elukohta järgi, st järjest iga kord nädal aega (7 päeva);

-

suvepuhkuse veetmise ajas lepivad vanemad kokku hiljemalt vastava aasta 1. maiks.

Suvepuhkusel (01.06.–31.08) on mõlemal vanemal õigus viibida ka lapsega järjest

koos 1 kuu ja 2 nädalat;

-

kui vanemal ei ole võimalik lapse eest hoolitseda (nt töölähetus, muud töökohustused,

haigestumine jne), teavitab vanem sellest teist vanemat esimesel võimalusel, andes

ühtlasi teada vastava ajavahemiku alguse ja lõpuaja. Kui teisel vanemal on võimalik

sellel ajavahemikul lapse eest hoolitseda, hoolitseb lapse eest teine vanem. Kui teisel

vanemal ei ole võimalik sellel ajal lapse eest hoolitseda, teavitab ta sellest vanemat

viivitamatult ning vanemad lepivad kokku, kes last hooldab, eelistades esimese

valikuna vanavanemaid;

-

vanemal on teise vanema nõusolekuta õigus temaga veedetaval ajal reisida lapsega

õppetöövälisel ajal Euroopa Liidu liikmesriikides, samuti Norra Kuningriigis ja

Šveitsi Konföderatsioonis. Vanem teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja

reisitingimustest ette vähemalt 2 nädalat (s.t sõidu- või lennuajad, sihtkoht,

peatuspaik või hotell, reisiplaan);

-

vanemal on õigus lühiajaliselt kohtuda lapsega kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab

osa üritusest koolis, spordivõistlusel, riigipühadega seotud üritustel jms. Samuti on

vanemal õigus teada lapse asukohta ning suhelda lapsega telefoni või videokõne

(viber, Whatsapp jne) teel õhtuti peale kella 17;

-

mõlemad vanemad on kohustatud teist vanemat informeerima tavapärasematest

haigustest, mille tõttu laps koju jääb. Raskematel haigestumistel on mõlemal vanemal

kohustus ja õigus viibida lapse juures piiramatult. Kohtumisi ei toimu haigestunud

lapse osas ja haigestumise tõttu ärajäänud kohtumisi ei asendata;

-

koolivaheaegadel veedab laps vaheldumisi ühel aastal I vaheaja (täpsed kuupäevad

selguvad õppeaasta alguses) isaga, II vaheaja emaga, III vaheaja isaga, IV vaheaja

emaga, V vaheaja isaga ja järgmisel aastal vastupidi jne., v.a pühad ja muud eraldi

reguleeritud tähtpäevad;

-

lapse sünnipäeva veedab laps üks aasta isaga ja teine aasta emaga. Vanem, kelle

juures laps sel aastal oma sünnipäeval ei ole, peab lapse sünnipäeva kas üks nädal

enne või nädal pärast lapse sünnipäeva;

-

emadepäeva veedab laps emaga, olenemata sellest, kelle juures laps külastuskava

järgselt olema peab;

-

isadepäeva veedab laps isaga, olenemata sellest kelle juures laps külastuskava järgselt

olema peab;

4 (12)

-

vanemate sünnipäevadel on laps selle vanema juures, kelle sünnipäev sel hetkel on,

kui ei lepita kokku teisiti;

-

pühad (ülestõusmispühad, kevadpüha (1.05), jaanipäev jt) veedab laps isa juures ühel

aastal kõik esimesele poolaastale langevad pühad ja ema juures kõik teisele

poolaastale langevad pühad, järgmisel aastal vastupidi. Aastavahetuse pühadest

veedab laps ühel aastal isaga 24.–26.12 ja emaga 31.12–01.01, järgmisel aastal

vastupidi;

-

kumbki vanem võib lapsega reisida ning selleks annavad vanemad vastastiku

notariaalse nõusoleku. Vanem reisib lapsega enda suhtluskorra ajal ning vanem teatab

teisele vanemale reisi sihtkohast ja kuupäevadest ette vähemalt üks (nädal) enne reisi

toimumist. Juhul, kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale,

saab selline reis toimuda üksnes teise vanema eelnevalt e-posti teel antud nõusoleku

alusel ning vanemad lepivad kokku ärajäänud suhtluskorra asendamise;

-

vanemal on keelatud planeerida lapsele tegevusi/üritusi teise vanema suhtluskorra

aegsele ajale ilma teise vanema nõusolekuta.

3. Ema vaidles avaldusele vastu. Vanemad on veebruaris 2023 kokku leppinud

suhtluskorras, mis toimib. Ema pole kunagi isa ja lapse suhtlust takistanud, vaid on palunud

teada anda, kui nad soovivad midagi koos teha. Isa väited lapse ohus olemise kohta ei vasta

tõele ning on ülepaisutatud. Emal on olnud erimeelsusi lapsega, kuid selle on peamiselt

tinginud vanemate erinev nägemus lapse kasvatamisest ning asjadest, mis on lapsele lubatud.

Isa juures puudub lapsel distsipliin ja kord ning sellest on tingitud ka kõik erimeelsused ja

tülid lapsega, sest ema juures on reeglid, aga isakodus mitte ja loomulikult tekitab see lapses

segadust, miks ühe vanema juures võib aga teise juures mitte. Laps elab koos emaga ning

lapse isa välja toodud 50:50 suhtluskord ei ole lapse huvides.

4. Ema esitas 25.06.2024 avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse viibimiskoha määramise osas ning suhtluskorra

kindlaksmääramiseks. Ema tõi välja, et isa kuritarvitab hooldusõigust – võtab ainuisikuliselt

last puudutavaid olulisi otsuseid vastu ning keeldub igasugusest koostööst ja last puudutavaid

küsimusi arutamast. Isa jõuline positsioon, ema halvustamine, teadlik tegevus lapse

võõrandamiseks emast ja ainuisikuliselt lapse huvidega vastuolus olevate otsustuse

vastuvõtmine on vaieldamatult lapse huve kahjustavad. Lapse parimates huvides on, kui laps

elab ema juures ning ema saab edaspidi ainuisikuliselt otsustada lapse viibimiskoha üle.

Üksnes selliselt on lapsele tagatud stabiilne elukorraldus ning kodu, kus turvaliselt areneda ja

kasvada. Ema palus kindlaks määrata järgmine suhtluskord:

-

laps viibib isa juures paaritute nädalate nädalavahetustel reede õhtust kuni pühapäeva

õhtuni. Laps läheb isa juurde reedel pärast koolipäeva lõppu ning isa viib lapse

pühapäeval ema elukohta hiljemalt kell 18. Käesolevas punktis reguleeritud

suhtluskorra puhul tuleb arvestada järgmistes punktides toodud erisusi;

-

argipäevadel veedab laps isaga aega esmaspäeviti ja kolmapäeviti, kui isa viib lapse

trenni;

-

sügis-, talve- (suusa-) ja kevadvaheaja veedab laps vanematega vaheldumisi. Suvise

koolivaheaja ning jõuluvaheaja veedab laps tavapärase suhtluskorra järgi;

-

jõulud veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Isa tuleb lapsele

ema juurde järgi 23.12 kell 12 ning toob lapse tagasi ema koju 25.12 kell 12.

Paaritutel aastatel veedab laps aastavahetuse 31.12 kell 12 kuni 01.01 kella 18 isaga

ja paarisaastatel emaga;

-

lapse sünnipäevade korraldamises lepivad vanemad omavahel eelnevalt kokku

kirjalikult (SMS, e-kiri, sõnum suhtlusrakenduses) vähemalt üks nädal enne

5 (12)

sünnipäeva toimumist ning informeerivad teineteist. Mõlemal vanemal on õigus lapse

sünnipäevapeol osaleda;

-

perekondlikud tähtpäevad (nt vanema sünnipäev, pereliikmete, vanavanemate ja

sugulaste sünnipäevad, isadepäev, emadepäev) veedab laps selle vanema juures,

kellega tähtpäev seotud on. Tähtpäevade kattumisel valib laps, millisel sündmusel ta

osaleda soovib ja vanemad aktsepteerivad lapse soovi;

-

isadepäeva veedab laps alati isaga ning emadepäeva alati emaga. Isa võtab

isadepäeval lapse ema elukohast kell 10 ning toob lapse tagasi ema elukohta kell 18;

-

lapse üleandmisel paneb ema lapsele kaasa kõik vajalikud riided ja muud isiklikud

esemed ning isa toob lapse tagasi ema juurde koos riiete ja esemetega, millega isa

lapse vastu võttis;

-

kõik lapse tervist puudutavad olulisemad otsused kohustuvad vanemad vastu võtma

ühiselt. Kui laps haigestub isa juures olles, teavitab isa koheselt ema lapse

haigestumisest;

-

vanemad kohustuvad lapse kasvatamise huvides tegema omavahel koostööd.

Muuhulgas näitama üles austust teise vanema vastu. Vanemad hoiduvad lapse eest

vääritust ja ebaviisakast käitumisest ja teineteise halvustamisest;

-

mõlemal vanemal on õigus minna lapsega reisile väljaspoole Eestit vanemate

kokkuleppel. Reisi soovist teavitab vanem teist vanemat kirjalikult (SMS, e-kiri,

sõnum suhtlusrakenduses) esimesel võimalusel, kuid vähemalt 30 päeva enne reisi

algust, märkides äraolemise aja ja sihtkoha. Vanem peab teisele vanemale andma reisi

kohta olulist informatsiooni. Vanemad reisivad lapsega oma suhtluskorrajärgsel ajal

või kokkuleppe korral muul ajal. Lapse reisidokumendid on lapsega reisiva vanema

käes ning teine vanem kohustub need üle andma. Samuti kohustub teine vanem

vajadusel andma reisimiseks eraldi nõutud vormis nõusoleku;

-

vanemad võivad kokkulepitud suhtluskorda muuta kirjalikult (SMS, e-kiri, sõnum

suhtlusrakenduses) kokkuleppe sõlmimisega.

5. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja (lapse esindaja) leidis, et mõlemad

vanemad peaksid läbima vanemlike oskuste koolituse. Esindaja ei tuvastanud lapse

võõrandamist isa poolt. Pigem on ema ise oma järsu ja last alandava käitumise ja kõneviisiga

tekitanud lapses soovimatuse ema juurde minna. Esindaja ei toeta ema nõuet saada lapse

ainuhooldusõigus viibimiskoha määramiseks. Vanemad ei ole omavahel koostööaltid, lapse

elukorraldus isa ja ema juures on erinev ning seetõttu ei ole võimalik kasutada 50/50

suhtluskorda. Selline suhtluskord eeldab vanemate väga head koostööd ja läbisaamist. Seda

enam, et laps üritab vanematega manipuleerida, et saavutada oma tahtmist. Seega tuleb valida

kumma vanema juures laps suurema osa ajast elab. Mõlema vanema võimekus lapse eest

hoolitseda on hea. Kindlasti ei peaks olema suhtluskord selline, kus kohtumised ühe

vanemaga piirduvad ainult kahe nädalavahetusega ehk nelja päevaga kuus. Kasutada tuleks nö

pikka nädalalõpuvarianti, kus laps läheb teise vanema juurde juba neljapäeval peale kooli.

Laps ise arvab, et praegu võiks kõik jääda nii nagu on. Ta ei soovi, et emaga kokkusaamised

oleksid pikemad ega ka nädal ja nädal vaheldumisi ema - isa juures elada. Laps meenutab

varasemaid aegu, kui isa ja ema üksteisega riidlesid ja ütleb, et ema lööb teda mõnikord ka

praegu. Lapsel läheb enda sõnul koolis väga hästi, isa ja ema mõlemad aitavad teda. Kõige

paremini läheb matemaatikas, kõige raskem on eesti keel.

6. Saku valla (eestkosteasutus) esindaja leidis, et vajalik on lapse huvisid arvestava

suhtluskorra kehtestamine. Mõlemad vanemad on kursis lapse kooliga, huviringidega. Lapsel

on olemas side mõlema vanemaga, mõlemad vanemad on lapse tegemistega kursis ning

huvitatud, et lapsel oleks kõik vajadused rahuldatud ja tal läheks hästi.

6 (12)

7. Maakohus kuulas lapse ära 13.11.2023. Laps avaldas, et kardab emaga koos olla, kuna

ema lööb. Viimati olid sellised karistamised sügise jooksul. Tahab olla isaga, sest isa ei

karista niiviisi.

8. Maakohus reguleeris 04.01.2024 määrusega esialgse õiguskaitse korras lapse ja ema

suhtluskorda järgmiselt:

-

laps kohtub emaga igal paaritul kalendrinädalal alates reedest kuni pühapäevani. Laps

läheb reedel pärast kooli ema juurde ning pühapäeval viib ema lapse isa juurde

hiljemalt kell 19;

-

laps kohtub emaga igal kalendrinädalal ühel päeval SOS peretugevusprogrammi

töötaja juuresolekul;

-

lapsega koosolev vanem ei tee takistusi lapsel suhtlemiseks telefoni teel (või muude

kommunikatsioonivahendite abil) eemaloleva vanemaga.

MAAKOHTU MÄÄRUS

9. Maakohus tegi 03.07.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis ema avalduse

rahuldamata, rahuldas isa avalduse osaliselt lõpetades vanemate ühise hooldusõiguse lapse

elu- ja viibimiskoha osas ja andes selles osas isale ainuhooldusõiguse ning määras järgmise

suhtluskorra:

-

ema suhtleb lapsega igal paaritul nädalal neljapäevast alates hiljemalt kell 18 kuni

pühapäeva õhtuni kell 18 selliselt, et ema võtab neljapäeval lapse isa juurest kodust

ning isa tuleb pühapäeva õhtul kell 18 lapsele järgi;

-

suvepuhkuse veetmise ajas lepivad vanemad kokku hiljemalt vastava aasta 1. maiks.

Suvepuhkusel (01.06–31.08) on mõlemal vanemal õigus viibida lapsega järjest koos 1

kuu ja 2 nädalat;

-

juhul, kui vanemal ei ole võimalik lapse eest hoolitseda (nt töölähetus, muud

töökohustused, haigestumine jne), teavitab vanem sellest teist vanemat esimesel

võimalusel, andes ühtlasi teada vastava ajavahemiku alguse ja lõpuaja. Kui teisel

vanemal on võimalik sellel ajavahemikul lapse eest hoolitseda, hoolitseb lapse eest

teine vanem. Kui teisel vanemal ei ole võimalik sellel ajal lapse eest hoolitseda,

teavitab ta sellest vanemat viivitamatult ning vanemad lepivad kokku, kes last

hooldab, eelistades esimese valikuna vanavanemaid;

-

vanemal on õigus lühiajaliselt kohtuda lapsega kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab

osa üritusest koolis, spordivõistlusel, riigipühadega seotud üritustel jms. Samuti on

vanemal õigus teada lapse asukohta ning suhelda lapsega telefoni või videokõne

(viber, Whatsapp jne) teel õhtuti peale kella 17;

-

mõlemad vanemad on kohustatud teist vanemat informeerima tavapärasematest

haigustest, mille tõttu laps koju jääb. Raskematel haigestumistel on mõlemal vanemal

kohustus ja õigus viibida lapse juures piiramatult. Kohtumisi ei toimu haigestunud

lapse osas ja haigestumise tõttu ärajäänud kohtumisi ei asendata;

-

koolivaheaegadel veedab laps vaheldumisi ühel aastal I vaheaja (täpsed kuupäevad

selguvad õppeaasta alguses) isaga, II vaheaja emaga, III vaheaja isaga, IV vaheaja

emaga, V vaheaja isaga ja järgmisel aastal I vaheaja emaga, II vaheaja isaga, III

vaheaja emaga, IV vaheaja isaga, V vaheaja emaga jne, v.a. pühad ja muud eraldi

reguleeritud tähtpäevad;

-

lapse sünnipäeva veedab laps üks aasta isaga ja teise aasta emaga. Vanem, kelle

juures laps sel aastal oma sünnipäeval ei ole, peab lapse sünnipäeva kas üks nädal

enne või nädal pärast lapse sünnipäeva;

7 (12)

-

emadepäeva veedab laps emaga, olenemata sellest, kelle juures laps külastuskava

järgselt olema peab;

-

isadepäeva veedab laps isaga, olenemata sellest kelle juures laps külastuskava järgselt

olema peab;

-

vanemate sünnipäevadel on laps selle vanema juures, kelle sünnipäev sel hetkel on,

kui ei lepita kokku teisiti;

-

pühad (ülestõusmispühad, kevadpüha (01.05), jaanipäev jt) veedab laps isa juures

ühel aastal kõik esimesele poolaastale langevad pühad ja ema juures kõik teisele

poolaastale langevad pühad, järgmisel aastal vastupidi. Aastavahetuse pühadest

veedab laps ühel aastal isaga 24.–26.12 ja emaga 31.12–01.01, järgmisel aastal

vastupidi;

-

kumbki vanem võib lapsega reisida ning selleks annavad vanemad vastastiku

notariaalse nõusoleku. Vanem reisib lapsega enda suhtluskorra ajal ning vanem teatab

teisele vanemale reisi sihtkohast ja kuupäevadest ette vähemalt üks nädal enne reisi

toimumist. Juhul, kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale,

saab selline reis toimuda üksnes teise vanema eelnevalt e-posti teel antud nõusoleku

alusel ning vanemad lepivad kokku ärajäänud suhtluskorra asendamise;

-

vanemal on keelatud planeerida lapsele tegevusi/üritusi teise vanema suhtluskorra

aegsele ajale ilma teise vanema nõusolekuta.

Ühtlasi märkis maakohus, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest ning

määras, et kohtumääruse rikkumisel suhtluskorda puudutavas osas võib kohus kohtutäituri

ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida. Maakohus tühistas 04.01.2024

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Menetluskulud jättis maakohus TsMS §

172 lg 1 alusel iga menetlusosalise enda kanda, v.a lapse esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud

jäid riigi kanda.

9.1.

Maakohus kohaldas hooldusõiguse küsimuse lahendamisel PKS § 116 lg-d 1 ja 2, § 123

lg 1 ning § 137 lg 1.

9.1.1.

Vanemate ühist hooldusõigust pole alust lõpetada tervise- ja haridusküsimustes, sest

vanemate vahel ei ole selliseid erimeelsusi või vaidlusi, mille tõttu lapse huvid nendes

küsimustes oleksid sattunud ohtu. Probleemiks on vanemate omavaheline suhtlus.

9.1.2.

Lapse elu- ja viibimiskoha küsimuses on vanematel vastupidised soovid, nii ema kui

ka isa leiavad, et laps peaks elama temaga. Sellised vanematevahelised vaidlused on lapsele

emotsionaalselt kurnavad ja traumeerivad ning selleks, et lapse emotsionaalne seisund

hakkaks paranema, peavad vanemad lõpetama omavahel vaidlemise või vähemalt lapse

kaasamise nende omavahelistesse erimeelsustesse.

9.1.3.

Ema on pidanud tõeseks pere tugitöötaja arvamuses kirjutatut, mille kohaselt saab laps

emaga halvasti käitumise eest isalt raha. Seega ei saa ema kõrvale jätta muid asjaolusid, mida

tugitöötaja samas arvamuses välja tõi. Positiivsete aspektide kõrval on kohtumiste jooksul

ilmnenud ka ema impulsiivsus ja on esinenud olukord, kus ema on käitunud lapse suhtes

füüsiliselt vägivaldselt ning pere tugitöötaja on pidanud olukorda sekkuma. Seega saab

tugitöötaja arvamuse põhjal järeldada, et põhjus, miks laps eelistab olla isaga, on ema

varasem vägivaldne käitumine lapsega.

9.1.4.

Vanematel on erinevad kasvatusstiilid ja fookuspunktid, millele tähelepanu osutavad

ning nende etteheited üksteisele tulenevad paljuski just sellest. Vaidluste lõpetamiseks tuleb

lapse elu- ja viibimiskoha küsimuste hooldusõigus anda ühele vanematest. Laps on

avaldanud, et tahab olla isaga. Arvestades lapse vanust ning seda, et tema soov ei lähe

vastuollu tema huvidega, on põhjendatud elu- ja viibimiskoha määramisel lähtuda lapse

eelistusest. Laps ei ole öelnud, et talle meeldib mõlema vanema juures võrdselt, vaid

8 (12)

koolipsühholoog järeldas seda lapse jutust, et tal on nii ema kui ka isa juures kass ja

rõõmustas selle üle. Sellest ei saa tuletada, et laps on meelt muutnud selles osas, kellega ta

rohkem koos olla tahab.

9.1.5.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et ainuhooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha

osas tuleb anda üle isale.

9.2.

Maakohus kohaldas PKS § 143 lg-d 1 ja 2¹ ning määras kindlaks lapse suhtluse emaga.

9.2.1.

Kohus ei pidanud vajalikuks piirata ema suhtlusõigust lapsega PKS § 143 lg 3 alusel

või teha emale ettekirjutust PKS § 134 lg 3 alusel. Kuigi kohtule esitatud videotest nähtuv

ema suhtlusmaneer lapsega ei ole sobilik, ei anna see piisavalt alust ema ja lapse suhtluse

täielikuks lõpetamiseks ja emale ettekirjutuse tegemiseks.

9.2.2.

Isale on määratud ainuhooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha osas, seega on

põhjendatud suhtluskorra määramisel lähtuda isa avaldatud lapse elukorralduslikest

asjaoludest. Samas tuleb silmas pidada, et lapse ja ema vaheline kontakt ei kaoks.

Põhjendatud, mõistlik ega ka lapse huvides ei ole suhtluskorra kindlaksmääramine 50:50

põhimõttel. Suhtluskorra paika panemisel mängib olulist rolli lapse võimalik aktiivsus- ja

tähelepanuhäire (ATH) diagnoos, mistõttu vajab laps vahelduva elukoha asemel ühte kindlat

ja püsivat elukohta.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

10. Ema esitas 18.07.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

uue määrusega jätta isa avaldus rahuldamata ja rahuldada ema avaldus ning anda emale

ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha osas ning määrata suhtluskord ema soovitud viisil või

50/50 printsiibil. Menetluskulud palub ema panna isa kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt

järgmised.

10.1. Vaidlustatud määrusest ei selgu, mis kaalutlustel pidas maakohus põhjendatuks anda

lapse viibimiskoha määramise õiguse isale. Maakohus ei arvestanud ema esitatud asjaoludega,

mis kinnitavad isa korduvat ühise hooldusõiguse rikkumist ning äärmiselt pahatahtlikku

käitumist (lapse korduv reisile viimine ema teavitamata või teavitades ema alles viimasel

hetkel; lapse ristimine, millest ema kuulis alles hiljem lapselt ja mida tagasi võtta ei saa). Isa

juures puudub lapsel selge päevakava ja reeglid ning ta veedab märkimisväärse osa ajast

piiranguteta nutiseadmetes, mis on üks põhjustest, miks lapsel jäävad sageli koolitööd

tegemata. Pikas plaanis omab see selget negatiivset mõju lapse arengule.

10.2. Kohtumenetluse ajaks määras kohus ajutise suhtluskorra, mis on kehtinud 1,5 aastat.

Selle aja jooksul on selgeks saanud, et lapsele ei sobi suhtluskord, mille kohaselt ta elab

peamise aja isaga ning kohtub emaga üksikuid päevi. Isa käitub lapse huvide vastaselt, kuna

püüab oma tegevusega tekitada lapses arusaama, et ema ei ole oluline ja emaga võib halvasti

käituda. Lapsele mittesobivus on avaldunud mitmel viisil – suitsidaalsed mõtted, halvustav ja

ründav käitumine emaga (isa annab selle eest lapsele raha). Laps vajab stabiilset

elukeskkonda ja mõistlikul määral reegleid, mida suudab pakkuda ema.

10.3. Maakohus lähtus lapse viibimiskoha määramisel liigselt lapse väljendatust soovist isa

juures elada. Lapse avaldatu kõrval oleks pidanud kohus hindama ka asjas esitatud

spetsialistide hinnanguid, kummagi vanema kodus kehtestatud reegleid ja vanemate

kasvatusstiili ning elukorraldust. Spetsialistid on täheldanud aasta jooksul lapse käitumises

viiteid traumale ning asjaolusid, et isa ei aita last koolitöödes ning räägib lapsele, et ema on

tema vaenlane. Seega tuleb äärmise kriitilisusega suhtuda lapse poolt kohtule avaldatusse, sest

lapse huvides ei ole elada vanemaga, kes teda töötleb ja temaga manipuleerib.

10.4. Maakohus ei arvestanud ka asjaolu, et lapsel diagnoositi ATH pärast seda, kui ta oli

ligikaudu aasta elanud isa juures. See viitab võimalusele, et muutused lapse elukorralduses,

9 (12)

sealhulgas struktuuri ja reeglite puudumine isa juures, võisid ATH sümptomite avaldumisele

kaasa aidata või neid süvendada.

10.5. Kindlaksmääratud suhtluskord piirab võimalust emal ja lapsel piisavas mahus suhelda ja

koos aega veeta. Ema ei saa lapsega kohtuda iganädalaselt ning võib lapsele helistada

igapäevaselt alles kella 17-st. Eeldada ei saa, et kokkuleppe väliselt kohtumised toimuksid,

sest isa konfliktsus ei võimalda seda. Loota ei saa sellele, et vanemad saavutavad

kokkuleppeid suhtlusgraafiku väliselt ja ka erinevad üritused ning sündmused pole

iganädalased, mis tagaksid emale ja lapsele võimaluse igal nädalal kohtuda. Arvestades isa

kiuslikkust ning soovimatust omavahel koostööd teha peab suhtluskord olema detailne, selge,

arusaadav ja täidetav.

10.6. Vaidlustatud määrusega ei ole reguleeritud perekondlikele tähtpäevadele langevat

suhtlust. Isa on korduvalt takistanud lapsel osaleda emapoolsete sugulaste sünnipäevadel ning

arvestades vanemate konfliktseid suhteid ei saa loota sellele, et vanemad saavad omavahel

suhtluskorra väliselt saavutada kokkuleppe, et laps saaks isa juures viibimise ajal minna oma

emapoolsete pereliikmete sünnipäevale. Samuti ei pidanud kohus vajalikuks täpselt

reguleerida lapse sünnipäevade korraldamist, kuigi see olnuks vajalik, et vältida vanemate

konflikte sel teemal.

10.7. Lapse pühadeaegset viibimist vanemate juures ei ole reguleeritud piisavalt selgelt ja

täpselt ning vaidlustatud määruse sõnastus hakkab tulevikus tekitama probleeme ja vaidlusi

vanemate vahel. Tavapärase praktika kohaselt määratakse pühadeaegne suhtluskord selliselt,

et on märgitud täpselt, kas laps viibib ema või isaga paaritul või paaris aastal konkreetsete

pühade ajal. Sel aastal peaks eelduslikult laps veetma jõulud emaga ja aastavahetuse isaga.

10.8. Ka suvekuudel peaks olema graafik selgelt ja täpselt paika pandud, et ennetada

vanemate vahel konflikte ja pingeid. Praegu jagab isa koolivaheaegu omal äranägemisel ning

selle vältimiseks tuleks edaspidi suvekuudeks suhtlus täpsemalt reguleerida. Piisav oleks

reguleerida suhtlust suvekuudel selliselt, et laps viibib emaga paaritutel aastatel 15.07–31.08

ning paaris aastatel 01.06–14.07 ning isaga vastupidi.

10.9. Ema suhtlus lapsega on tulenevalt 04.01.2024 esialgse õiguskaitse määrusest olnud

piiratud. Seetõttu peaks suhtluskorra osas olema määrus viivitamata täidetav.

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele võimaluse selle

vastata. Isa vaidles kaebusele vastu ja ka lapse esindaja ei nõustunud kaebusega.

Eestkosteasutuse esindaja märkis, et tehtav lahend peaks lähtuma lapsest endast, tema

emotsionaalsest turvatundest, mõjutatavusest ja võõrandumise riskist, mitte üksnes lapse

hetkearvamusest. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas asja Tallinna

Ringkonnakohtule, kuhu see saabus 01.09.2025.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osaliselt suhtluskorra määramise osas

vastavalt määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse p-s II.5 ja selle alapunktides

märgitule (TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2). Määrus jääb muutmata

hooldusõiguse ja menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Menetlusosalised kannavad ise oma kulud kaebemenetluses, v.a lapsele määratud esindaja

tasu ja kulud jäävad riigi kanda.

13. Ema esitas 26.11.2025 ja 03.12.2025 taotlused täiendavate tõendite (väljavõtte lapse

õppeedukuse kohta 2025/2026 õ/a-l, koolivalmiduskaart, epikriisid, videod) vastuvõtmiseks.

Isa esitas samuti 03.12.2025 taotluse täiendavate tõendite (väljavõtte lapse I trimestri

hinnetest 2025/2026 õ/a-l ja eesti keele kontrolltöö hindest ning helisalvestuse)

vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus tõendid asja juurde.

10 (12)

14. Järgmisena lahendab ringkonnakohus määruskaebuse sisuliselt, võttes esmalt seisukoha

hooldusõiguse küsimuses.

14.1. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti (RKTKm 14.11.2016, 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik ja seal viidatud

varasem praktika). Hagita menetluses kohaldab kohus esmajoones kaalutlusõigust (RKTKm

01.06.2011, 3-2-1-17-11, p 11 teine lõik ja RKTKm 31.05.2011, 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik;

hagita perekonnaasja kohta ka RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

14.2. Seega on esimese astme kohtul vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise otsustamisel

ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui

selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hooldusõiguse vaidluse lahendamisel

diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.

14.3. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et vanemad on teineteise suhtes negatiivselt

meelestatud ja neil puudub sujuv koostöö. Mõlemad vanemad on tunnistanud omavahelisi

pingelisi suhteid ja avaldanud, et lapse viibimiskoha määramise osas ei peaks neil olema

ühine hooldusõigus. Seega vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise otsustas

maakohus õigesti.

14.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esile toodud asjaolude ja kogutud tõendite

põhjal tuleb ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas anda isale. Asjas ei ole

esitatud ka kaalukaid tõendeid, mille alusel leida, et isa vanemlikud võimed ei küüni

vajalikule tasemele, et last kasvatada ja tema eest igapäevaselt hoolitseda. Väljavõtted e-

koolist ja lapse hinnetest näitavad, et puudujäägid õppetöös on jooksvalt likvideeritud ning

2025/2026 õ/a esimene trimester on läbitud hästi. Seega ei saa väita, et isaga elamine on lapse

arengule halvasti mõjunud.

14.5. Põhjendatud ei ole ema etteheide, et maakohus lähtus ainuhooldusõiguse määramisel

ainult lapse soovist. Lapse väljendatu on vaid üks asjaolu, millega maakohus arvestas ning see

nähtub ka vaidlustatud määrusest. Maakohus on oma seisukoha kujundamisel arvestanud nii

lapse esindaja kui ka eestkosteasutuse esindaja seisukohtadega ning spetsialistide

ülevaadetega.

14.6. Nii leidis lapse esindaja, et ema oma järsu ja last alandava käitumise ja kõneviisiga on

tekitanud lapses soovimatuse tema juurde minna. Eestkosteasutuse esindaja on menetluse

käigus leidnud, et ema käitumise tõttu on lapsele turvalisem, kui tema viibimiskoha üle

otsustab isa ning ei nõustunud ema taotlusega lapse viibimiskoha muutmiseks.

Lõpparvamuses on palunud eestkosteasutuse esindaja arvestada pere tugitöötaja seisukohaga.

Pere tugitöötajate ülevaadetest nähtub, et lapsel ja emal on lähedane suhe ning rahulikus

olekus on nende vahel palju positiivset füüsilist kontakti (laps kallistab ema, ronib talle sülle,

paitab teda), kuid tugitöötajad on ka välja toonud ema vägivaldse käitumise lapse suhtes ning,

et ema enda väitel ärritub ta kergesti, kui lapse kohta infot ei saa ning see võib viia

hüsteerilise käitumiseni. Tiia Sinijärve ülevaatest nähtub ka, et pidevaks jututeemaks lapsega

on isa suhtumine emasse ja isa ootused, kuidas laps emaga käitub ning see tekitab lapsele

stressi.

14.7. Ema käitumine ei ole ka viimasel ajal muutunud. Seda tõendab ringkonnakohtule

esitatud video, kus ema pärib lapse käest, mida isa on tema kohta öelnud. Samuti 12.09.2025

juhtunu, kus laps ei jäänud nädalavahetuseks ema juurde, vaid otsustas tagasi isa juurde

minna. Ema peaks suutma kontrollida ja kriitiliselt hinnata oma käitumist lapse suhtes, sest

vastasel korral võib ta täielikult lapse usalduse kaotada, kuid see pole lapse huvides. Seega on

11 (12)

maakohus jõudnud õigele järeldusele, et ema kergesti ärrituva iseloomu ja lapsele stressi

tekitava käitumise tõttu, on lapse huvides, et tema viibimiskoha üle otsustab isa.

14.8. Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustatud määrus muutmata vanemate ühise hooldusõiguse

osas, st isal on ainuhooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas ja muudes

küsimustes on vanematel ühine hooldusõigus.

15. Edasi käsitleb ringkonnakohus maakohtu määratud suhtluskorda ja põhjendab, miks on

alust seda osaliselt muuta.

15.1. Mõlemad vanemad esitasid oma nägemuse, kui tihedalt võiks laps suhelda vanemaga,

kellega ta koos ei ela. Maakohus arvestas isa variandiga, kuid jättis tähelepanuta, et vanemate

konfliktse suhte tõttu ei ole see täidetav. Seetõttu tuleb maakohtu määratud suhtluskorda

teatavas osas täpsustada ja muuta.

15.2. Ringkonnakohus ei nõustu ema väitega, et talle ei ole tagatud piisavat aega lapsega.

Ema saab lapsega veeta üle nädala pika nädalavahetuse ning sellel ajal vastavalt lapse soovile

aega veeta. Lapse huvides ei ole koolipäeval liikuda ühe vanema juurest teise juurde, sest

vanematel on erinev nägemus koolikohustuse täitmisest ja erinevad nõudmised võivad lapsele

liigselt stressi tekitada. Emal on võimalik iga päev lapsele helistada, kuid ta peab silmas

pidama lapse tunniplaani ja huvitegevusi. Seetõttu on põhjendatud piiarata helistamise aega

kellaajaliselt.

15.3. Ringkonnakohus nõustub emaga selles, et vanemate konfliktse suhte tõttu tuleb

tavasuhtlusest erinevad perioodid täpselt paika panna. Seega tuleb suhtlust koolivaheaegadel

täpsustada ja aastate viisi paika panna, millal laps viibib emaga ja millal isaga. Samuti see,

mis aastal on laps oma sünnipäeva, jõulud ja aastavahetuse emaga ja mis aastal isaga.

Vanematega seotud tähtpäevad veedab laps vanemaga, kellega seotud on tähtpäev. Muid

tähtpäevi saab lapsega tähistada, kui ta on tavasuhtluskorra järgi vastava vanema juures.

16. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et lapse huvides on see, et mõlemad vanemad

toetavad last teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma

tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lapse

heaolu võib saada kahjustatud ka vanemate vahelistest konfliktidest ja teineteise

süüdistamisest. Vanemad peavad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti

suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just lapse huvides.

17. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta määruse täitmise aega, sest lapse ja ema suhtlus

on kuni käesoleva määruse jõustumiseni tagatud esialgse õiguskaitse korras.

18. Põhjendatud ei ole ema soov jätta menetluskulud isa kanda. Maakohus jättis õigesti TsMS

§ 172 lg 1 järgi vanemate menetluskulud nende endi kanda, sest asi lahendatakse nii lapse kui

ka mõlema vanema huvides. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 ls 1 järgi

samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub

vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja määruskaebemenetluses tasutaotlust

ei esitanud.

19. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² ja § 173 lg 1 ls-st 2 esitab

ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Tervikresolutsioonis ei ole

vaja kajastada maakohtu otsustust määruse kättetoimetamise kohta.

20. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse sisuliste otsustuste

peale. Tõendite osas tehtud otsustus ei ole kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

12 (12)