Legislator Case Law & Legislation
3-25-1528/17 AI generated

3-25-1528/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-1528/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Halduskohtusse laekus 23.05.2025 X.X. kaebus Tartu Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt sisenes 04.03.2025 õhtuse loenduse ajal

Legislator headnote

AI generated

3-25-1528/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: kaebus Tartu Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt sisenes 04.03.2025 õhtuse loenduse ajal

Keywords

AI generated
worthy of protection interest hardship grounds tariff dispute insufficiently substantiated grievance health insurance voucher fee patent claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

08.01.2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-1528

Haldusasi

X.X. kaebus Tartu Vangla vastu talle tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.12.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.12.2025. a määrus

muutmata.

2. Kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse laekus 23.05.2025 X.X. kaebus Tartu Vangla vastu talle tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt sisenes 04.03.2025 õhtuse loenduse ajal

kaebaja kambrisse valvur, kellel oli 15 cm pikkune habe, milles olid kirbud. Vaatamata

sellele, et kaebaja palus vanglaametnikul kambrisse mitte siseneda, sisenes vanglaametnik

kambrisse ja tema koonu küljest pudenesid maha kirbud. Kaebaja on nõus kahjuhüvitisega

summas 2000 eurot riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel.

2. Halduskohus võttis 12.08.2025. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks

Tartu Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele. Ühtlasi palus kohus täpsustada

kaebajal, millist RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigust rikkus vastustaja 04.03.2025. Kaebaja

esitas kohtule 28.08.2025 avalduse, milles selgitas, et Tartu Vangla rikkus 04.03.2025 kõiki

RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigusi. Kaebaja märkis, et nõustub kompromissiga, kui talle

makstakse 1000 eurot.

3. Tartu Halduskohus jättis 18.12.2025. a määrusega kaebaja hüvitamiskaebuse läbi

vaatamata. Määruse põhjendused:

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 sätestab, et kohus võib jätta määrusega

kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku

§ 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p-i 21 kohaselt võib kohus tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne

ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus ei ole lubatav ja kuulub

läbivaatamata jätmisele. Haldusasja materjalide kohaselt on vaidluse esemeks kaebaja

mittevaralise kahju hüvitamise nõue, mis olevat tekkinud tal peale seda, kui 04.03.2025

õhtuse loenduse ajal sisenes kaebaja kambrisse valvur, kellel oli 15 cm pikkune habe, milles

olid kirbud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise eest. Sellest tulenevalt mittevaralise kahju

hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele: 1) kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja

tegu oli sooritatud avalik-õiguslikus suhtes; 2) tegemist on õigusvastase teoga (haldusaktiga

või toiminguga); 3) millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; 4)

ja mis on kaasa toonud isikule kahju tekitamist; 6) ja esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja

õigusvastase teo vahel; 7) ning tekitatud kahju ei oleks võimalik vältida esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamisega. Kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus

mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

HKMS § 59 lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid,

mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite

esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus

tõendid asuvad või võivad asuda. Kaebaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle

kohta, et pärast seda, kui 04.03.2025 õhtuse loenduse ajal sisenes kaebaja kambrisse valvur,

kellel väidetavalt oli 15 cm pikkune habe ja habeme sees kirbud, ilmusid kirbud ka kaebajale

endale või tema kambrisse. Seda ei kinnita ka vangla, et 04.03.2025 kaebaja kambrit

külastanud vanglaametnikul olid kirbud. Kohus leiab, et vanglaametnikul olnud kirpudest

oleks vangla varem või hiljem teada saanud, kui need vanglaametnikul oleksid tegelikult ka

olnud. Kaebusele vastamise aja seisuga ei ole selline teave kinnitust leidnud. Järelikult jäi

kaebaja poolt väidetav asjaolu vanglaametnikul kirpude esinemise kohta täielikult

tõendamata. Kohtu hinnangul pole ka eluliselt ka usutav, et selline olukord võiks vanglas

esineda. Väheoluline ei ole samuti asjaolu, et kaebaja viibib hetkeseisuga Viljandi Haigla

Psühhiaatriakliinikus.

Sellest tulenevalt ei näe kohus praeguses menetluse staadiumis põhjust arvata, et vangla oleks

käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt. Juba sel põhjusel ei ole hüvitamiskaebuse

rahuldamine võimalik. Kuigi kaebaja väitis, et 04.03.2025 tema kabrit külastanud habemega

vanglaametnik rikkus tema kõiki RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigusi, ei näe kohus alust

kaebajaga nõustumiseks. Tuvastamist ei leidnud asjaolu, et 04.03.2025 kaebaja kambrit

külastanud habemega vanglaametnikul oleksid olnud kirbud, mis oleksid võinud jääda

kaebaja kambrisse jne. Seega, 04.03.2025. a võimalik kaebaja õiguste riive on

väheintensiivne. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 151 lg-st 2, jätab kohus kaebuse

läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. X.X. märgib 06.01.2026. a määruskaebuses, et ta ei nõustu I kohtuastme määrusega.

Kaebaja leiab, et tema õiguste riive oli suur. Ametnikul olid kirbud habemes, kuna kaebaja ju

leidis pärast loendust põrandalt kirbud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Tartu Halduskohtu menetluses oli kaebaja kaebus kahju hüvitamise nõudes summas 2000

eurot seoses väitega, et kõiki kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 õigusi rikuti sellega, et 04.03.2025. a

õhtuse loenduse ajal sisenes väidetavalt kaebaja kambrisse valvur, kellel oli 15 cm pikkune

habe, milles olid kirbud ja need pudenesid valvuri „koonu“ küljest kambrisse maha.

Halduskohus leidis 18.12.2025. a määruses, et kaebaja kaebus mittevaralise kahju

hüvitamiseks tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2¹ alusel läbi vaatamata, kuna

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 18.12.2025. a määruse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohtule ei nähtu haldusasja materjalidest ega määruskaebuses väidetust asjaolusid,

millest tingituna tuleks kaebaja määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul

halduskohus põhjendatult jättis kaebaja kaebuse läbi vaatamata HKMS § 152 lg 2 p 1 ja § 121

lg 2 p 2¹ alusel.

6. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 18.12.2025. a määruse muutmata.

7. Käesoleva kohtumääruse avaldamisel asendab ringkonnakohus kaebaja nime tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)