2-25-19766/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.01.2026, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-19766

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu põhivõla

8483,69 euro, intressi 486,63 euro, haldustasu 10 euro,

sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 4364,54 euro ja alates 20.11.2025 viivise

saamiseks määras 15,90% aastas

Tsiviilasja hind

14 743,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479), esindajad

Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela

Kostja: XX (XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista XX-ilt (XX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 6969,96 eurot,

07.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 2598,16 eurot ja alates 08.01.2026

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt kuni selle

tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud XX kanda 68% ulatuses ja Aktiva Finance Group OÜ kanda 32%

ulatuses.

4. Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 727,60 eurot.

Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. XX-il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Avaldada vajadusel tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19).

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas:

SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)

Swedbank - a/a EE062200221059223099 (BIC/SWIFT: HABAEE2X)

Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (BIC/SWIFT: RIKOEE22)

LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)

Coop Pank - a/a EE604204278601694436 (BIC/SWIFT: EKRDEE22)

Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu

tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 29.05.2021 tarbijakrediidilepingu nr. L89005752442, mille

alusel sai kostja laenu 9300 eurot. Krediidi kulukuse määr lepingu järgi on 18,86% aastas ja

intressimäär 15,90% aastas. Kostja jäi võlgu 15.05.2022-15.07.2022 osamaksetega. 04.08.2022

saatis laenuandja kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.08.2022 saatis võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise

kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja omandas

nõude loovutamisega. Kostja on teostanud tagasimakseid 2330,04 eurot.

Kostja sissetulekute kontrollimisel on lähtutud kostja poolt laenutaotluses esitatud andmetest

ning on tehtud päring Maksu- ja Tolliametile. Kostja pangakonto väljavõtteid ei ole küsitud.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele

hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud isiklikult 15.12.2025, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust.

Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta

omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest,

tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija

varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka

nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh

intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta

tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet taotluses toodud andmete ja avalike registripäringute

põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Kostja tegelikke

kulusid ei ole kindlaks tehtud, sh finantsilisi. Seega on kostja osas rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja avalike registripäringute põhjal ei ole võimalik

hinnata tarbija krediidivõimelisust. Registripäringutest ei ole võimalik kostja kohustusi tuvastada,

sh finantsilisi. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab

nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid

tasusid hageja nõuda ei saa.

Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, kuulub tasumisele

põhiosa 6969,96 eurot (laenusumma 9300 eurot - tagasimaksed summas 2330,04 eurot), alates

26.08.2022 sissenõutavaks muutunud viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras,

mis 07.01.2026 seisuga on 2598,16 eurot (viivisekalkulaatori järgi). Kostjalt tuleb välja mõista

alates 08.01.2026 edasine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni. Muid tasusid hageja nõuda ei saa.

Menetluskuludest

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (85% ulatuses), jäävad menetluskulud

kostja kanda 68% ulatuses ja hageja kanda 32% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 910 eurot.

Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 2 tundi, hinnaga 169 eurot käibemaksuta. Hageja on

käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja

nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja

lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses. Mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Arvestades, et käesolev asi oli pigem mittekeerukas ja keskmise mahukusega, on

maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot ilma käibemaksuta.

Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60. Seega on

hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 160 eurot (ilma km). Kokku on hageja

põhjendatud menetluskulud 1070 eurot (910+160), millest kostjal tuleb hüvitada 68% ehk

summa 727,60 eurot.

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik