2-25-112588/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 08.01.2026 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-112588

Tsiviilasi

AS Ühisteenused hagi X vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 85,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490, aadress Endla

tn 15, 10122, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja:

Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ, e-post: xxx);

Kostja: X (isikukood: XXX, elukoht: xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt Xlt (isikukood XXX) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490)

kasuks välja 79,78 (seitsekümmend üheksa eurot ja 78 senti) eurot, millest 55 eurot on

leppetrahv, 4,78 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 20

eurot on võla sissenõudmise kulu.

3. Mõista kostjalt Xlt (isikukood XXX) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490)

kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 55 eurolt alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast 31.05.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja X kanda.

2. Mõista kostjalt Xlt (isikukood XXX) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490)

kasuks menetluskuludena välja 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot, millest 100

eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 338 eurot on kulud õigusabile.

3. Mõista kostjalt Xlt (isikukood XXX) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490)

kasuks välja viivis menetluskuludelt 438 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja hageja opereeritavas parklas parkimistingimusi rikkudes,

mistõttu palus hageja temalt välja mõista leppetrahvina 55 eurot. Kostja parkis 16.08.2024

registrimärgiga XXX sõiduki Tallinnas, Akadeemia tee 11 parklas, kuid jättis parkimistasu maksmata.

2. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle parkla territooriumil maa omanikuga

sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas

sees. Parkimistingimustes sätestatud korra rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57

eurot. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mille kohta hageja koostas leppetrahvi nõude 55

eurot, mille kostja jättis tasumata. Leppetrahvinõue jäeti kostja sõiduki kojamehe vahele.

3. Lisaks leppetrahvile palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates

leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 4,78 eurot.

Hageja palus kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisele järgnevast

päevast 31.05.2025 põhinõudelt 55 eurolt seadusjärgses määras kuni põhinõude tasumiseni. Vastavalt

VÕS § 1132 lg 2 punktile 1 palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kuluna 20 eurot.

27.12.2024 saadeti kostjale võlateatis maksumusega 15 eurot ja 15.01.2025 võlateatis maksumusega 5

eurot.

4. Hageja viitas VÕS § 8 lõikele 1 ning § 16 lõikele 1 ja leidis, et poolte vahel on pakkumuse esitamise

ja sellega nõustumise teel sõlmitud parkimisleping. Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1 ja § 82 lõikele 1.

Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud ning viivise menetluskuludelt seadusjärgses

määras.

5. 07.07.2025 seisukohas viitas hageja, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis oma sõiduki

16.08.2024 Tallinnas, Akadeemia tee 11 parklas. Pooled ei vaidle selle üle, et parklas oli lubatud

parkimiskella kasutamisega parkida tasuta 1 tund. Muudel juhtudel tuli parkimise eest tasuda. Pooled

ei vaidle selle üle, et kostja ei olnud tasunud parkimistasu.

6. Poole vahel oli vaidlus selle üle, kas kostja oli nõuetekohaselt parkimiskella paigaldanud. Hageja

viitas tingimuste punktile 7, mille kohaselt tuli parkimiskell asetada selliselt, et oleks võimalik

tuvastada parkimise algusaega. Fotodelt nähtub, et parkimise algusaega ei olnud võimalik kella abil

tuvastada, sest kell oli sõiduki tumendatud klaasi alumise servaga varjatud. Parkimise algusaega ei

olnud parkimiskontrolöril võimalik tuvastada.

7. 27.10.2025 seisukohas ei olnud hageja nõus kostja kompromisspakkumisega 89,16 eurot. Kuna

kostja ei olnud kohtuväliselt nõus nõuet tasuma, oli hageja sunnitud esitama hagiavalduse. Seega

lisanduvad nõudele menetluskulud. Hageja pakkus kompromissina kokku leppida 362,28 euro

tasumisega, mis ajatatakse 8 kuuks. Kompromissi summa koosneb põhinõudest 55 eurot, viivise

nõudest 4,78 eurot, võla sissenõudmise kuludest 20 eurot, vähendatud riigilõivust 82,50 eurot ja

vähendatud õigusabikuludest 200 eurot. Hageja palus hagi rahuldada täies ulatuses, kui kostja

kompromissiga ei nõustu.

8. 21.11.2025 seisukohas jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja on nõudnud seaduslikult ja

õigesti võlga ning sellega kaasnevaid kulusid. Hageja on tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid.

Hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Hageja on pakkunud kostjale kompromissi

ning heauskselt vähendanud õigusabikulusid kompromissi korras. Vaatamata sellele ei ole kostja

pakkumisega nõustunud ega ole valmis õigusabikulusid tasuma.

9. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 711,50 eurot, millest riigilõiv on 100 eurot ja

kulud õigusabile 611,50 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulu oli 20 eurot. Hagimenetluses osutati

hagejale õigusabi tunnitasuga 169 eurot ja kokku 3 h 30 min. Hagiavalduse koostamisele kulus 2 tundi.

Hageja 07.072025 seisukoha koostamisele kulus 0,5 tundi, 27.10.2025 seisukoha koostamisele kulus

0,5 tundi, 27.10.2025 seisukoha koostamisele kulus 0,5 tundi ning 21.11.2025 seisukoha koostamisele

koos menetluskulude nimekirjaga kulus 0,5 tundi.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta parkis oma sõiduki registrimärgiga XXX

16.08.2024 Tallinnas Akadeemia tee 11 parklas. Kostjal ei tekkinud parkimistasu maksmise kohustust,

sest ta oli paigaldanud auto esiklaasile parkimiskella. Selles parklas oli parkimiskellaga lubatud

parkida 1 tund tasuta ja auto oli pargitud tunni jooksul.

11. Hageja ei ole tõendanud, et kostja parkis ilma parkimiskellata või et tasuta parkimisaeg oleks

ületatud. Hageja fotodelt nähtub, et punane parkimiskell oli paigutatud auto esiklaasi allossa. Hageja

fotod on tehtud nii kaugelt, et need ei võimalda kindlaks teha parkimiskellal olevat aega. Seega ei ole

hageja tõendanud, et parkimiskellal oleks tund aega ületatud ning kostjal tekkis kohustus parkimise

eest tasuda. Kuna hageja väidab, et kostja peab parkimise eest maksma, peab hageja tõendama, et

tasuta parkimiseks alust ei olnud või see aeg oli möödas. Hageja seda teinud ei ole. Seega tuleb hageja

nõue jätta rahuldamata.

12. 11.07.2025 teatas kostja, et on valmis tasuma hagejale 89,16 eurot ning lõpetama vaidluse.

29.10.2025 teatas kostja, et ta on nõus hageja pakutud kompromissiga, kui sellelt arvestatakse maha

õigusabikulud. Kostja oli nõus tasuma 162,28 eurot.

13. 17.12.2025 seisukohas leidis kostja, et hageja näol on tegu professionaalse võla sissenõudjaga,

mistõttu ei ole hagejal vaja selliste nõuete esitamiseks kasutada välist õigusabi. Kui seda on tehtud, ei

ole see kostjale ettenähtav ning on ebamõistlik. Kostja palus menetluskulude suurust vähendada.

Kohtuotsuse põhjendused

14. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

15. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:

1) hageja opereerib Tallinnas parklat aadressil Akadeemia tee 11;

2) kuna kostja parkis 16.08.2024 talle kuuluva sõiduki hageja opereeritud parklas, oli hageja ja kostja

vahel sõlmitud parkimisleping;

3) parkla sissesõidud olid tähistatud liiklusmärkide ja infotahvlitega parkimistingimuste kohta, milliste

järgi oli parklas õigus tund aega tasuta parkida, kui parkimise algusaeg oli parkimiskellaga tähistatud;

4) kostja parkimistasu ei tasunud.

16. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus parkida parklas tund aega tasuta, sest tema sõiduki

esiklaasi alla oli jäetud parkimiskell. Hageja leidis, et kostja ei täitnud parkimistingimusi, sest

parkimiskell tuli jätta esiklaasi alla nähtavale kohale selliselt, et parkimise algusaega oleks olnud

võimalik tuvastada. Kostja sellisel viisil parkimiskella auto esiklaasi alla ei jätnud. Hageja palus

seetõttu mõista kostjalt välja leppetrahvi 55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4,78 eurot ning

edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise ja võla sissenõudmise kulu 20 eurot. Kostja leidis, et tal ei

tekkinud parkimistasu maksmise kohustust, sest ta oli jätnud sõiduki esiklaasi alla parkimiskella.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja parkis ilma parkimiskellata või et tasuta parkimise aeg oleks

möödunud.

17. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas 16.08.2024 kell 09:46 Tallinnas Akadeemia tee

11 parklas leppetrahvi summas 55 eurot sõidukile registrimärgiga XXX (dtl 33), sest parkimistasu oli

maksmata. Pooled ei vaidle selle üle, et tegu oli kostja sõidukiga, mis parkis hageja opereeritavas

parklas.

18. Hageja esitas fotod sõidukist (dtl 34-37). Fotodelt nähtub, et sõiduki esiklaasi alla oli jäetud punast

värvi parkimiskell. Kuna enamik sellest ei olnud läbi esiklaasi nähtav, ei ole võimalik järeldada, millist

kellaaega see näitas. Leppetrahvinõue oli jäetud sõiduki kojamehe vahele. Hageja esitas

parkimiskellast tehtud foto ka suurendusega (dtl 66), millest võib järeldada, et parkimiskell oli asetatud

autosse sellisel viisil, et sellest parkimise algusaega tuvastada ei olnud võimalik.

19. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib

sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-

10, p 14). Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping. Kostja ei ole vastu

vaielnud sellele, et ta sõlmis hagejaga parkimislepingu nendel tingimustel, mis olid avaldatud parkla

sissesõitude juures. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek,

mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule

nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus

ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kuna kostja

parkis sõiduki pärast tingimustega tutvumist, oli ta järelikult hageja pakkumisega nõus.

20. Hageja esitas foto parkla parkimistingimustest (dtl 86), mille punktis 7 on märgitud, et juhul, kui

operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses operaatori opereeritaval parkimisalal tasuta

parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud

parkimiskellal fikseerida vastavalt parklas kehtestatud tingimuste alusel. Pooled ei vaidle selle üle, et

parklas oli võimalik parkida tund aega tasuta, kui parkimise algusaeg on fikseeritud. Ekslik on kostja

järeldus, et kuna ta oli jätnud sõidukisse parkimiskella, pidi hageja tõendama tasuta parkimisaja

ületamist. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostjal

tuli tasuta parkimiseks järgida lepingu tingimusi ehk tähistada parkimise algusaeg esiklaasi alla

nähtavale kohale jäetud parkimiskellaga. Kostja seda ei teinud. Kuna ta parkimise algusaega

nõuetekohaselt ei tähistanud, tuli tal parkimise eest tasuda. Parkimise eest tasumata jätmise tõttu oli

hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist.

21. Hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest kohasel viisil, jättes leppetrahvinõude sõiduki kojamehe

vahele. Sellist leppetrahvist teavitamise viisi on kohtupraktikas loetud mõistlikuks ja põhjendatud

viisiks (RK TKo 2-17-117146, p 12, 2-15-3430, p 18). Seega oli kostja leppetrahvinõude kätte saanud,

kuid ei vaidlustanud seda ega tasunud leppetrahvi. Kohtueelselt saatis hageja kostjale meeldetuletused

27.12.2024 ja 15.01.2025 (dtl 39-40). Kui kostja oleks meeldetuletustele reageerinud, oleks ta saanud

kohtuvaidlust vältida.

22. Kuna kostja rikkus parkimislepingut, tuleb talt hageja kasuks välja mõista leppetrahvina 55 eurot.

Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuuluvad rahuldamisele ka kõrvalnõuded. VÕS § 113 lg

1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivisena 4,78 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 31.05.2025 tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 55 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhinõude tasumiseni. Vastavalt VÕS § 1132 lg 2 punktile 1 tuleb kostjalt hageja kasuks

võla sissenõudmise kuluna välja mõista 20 eurot.

23. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

24. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 711,50 eurot, millest riigilõiv on 100 eurot ja

kulud õigusabile 611,50 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulu oli 20 eurot. Hagimenetluses osutati

hagejale õigusabi tunnitasuga 169 eurot ja kokku 3 h 30 min. Hagiavalduse koostamisele kulus 2 tundi.

Hageja 07.072025 seisukoha koostamisele kulus 0,5 tundi, 27.10.2025 seisukoha koostamisele kulus

0,5 tundi, 27.10.2025 seisukoha koostamisele kulus 0,5 tundi ning 21.11.2025 seisukoha koostamisele

koos menetluskulude nimekirjaga kulus 0,5 tundi.

25. Kohus ei mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, sest antud kulu mõistetakse

välja siis, kui maksekäsu kiirmenetlus lõpeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määrusega TsMS §

4842 kohaselt.

26. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja kulud õigusabile tuleks jätta välja mõistmata. Kostjal

oli võimalik kohtuvaidlust vältida ja seeläbi vältida vajadust õigusabikulusid kanda. Hageja esindaja

tunnitasu suurust loeb kohus mõistlikuks. Küll aga leiab kohus, et kuna poolte vahel puudus sisuline

või keerukas vaidlus, on õigusabi osutamiseks kulunud aeg ülemäärane. Kohus loeb kogumis kõigi

menetluses tehtud toimingutele kulunud põhjendatud õigusabi osutamise ajaks 2 tundi ning seega on

õigusabikulud põhjendatud 2 x 169 eurot = 338 eurot. Koos riigilõivuga tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista 438 eurot.

27. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 438 eurolt alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik