2-25-110593/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Xlt B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr 5683921 tulenev võlgnevus Välja mõista Xlt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (739,96 eurot)
Legislator headnote
AI generated2-25-110593/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista Xlt B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr 5683921 tulenev võlgnevus Välja mõista Xlt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (739,96 eurot)
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kruusel
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. jaanuar 2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-110593
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse 739,96 euro,
intressi 116,55 euro, sissenõudmiskulude 35 euro ja viivise
saamiseks
Tsiviilasja hind
1012,56 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline
esindaja Pille Martin
Kostja X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Xlt B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr 5683921 tulenev võlgnevus
(põhinõue) 739,96 eurot, intress 116,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 45,94
eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.
3. Välja mõista Xlt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (739,96 eurot)
alates 23. juulist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
5. Toimetada tagaseljaotsus Xle avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks
15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1. Jätta menetluskulud X kanda.
2. Välja mõista Xlt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 280 eurot.
3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xl tasuda B2 Impact OÜ-le käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt
või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib
kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks
algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB
Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -
EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv
summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi alus
X (kostja) on sõlminud 23.05.2023 IPF Digital AS-ga (endine Credit24, esialgne krediidiandja)
krediidikonto lepingu nr 5683921, mille järgi on kostja sõlminud krediidikonto lepingu limiidiga
750 eurot, krediidi kulukuse määraga 45,67%. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid
tehtud kokku 445,59 eurot, millest esialgne krediidiandja on arvestanud põhiosa katteks 82,58
eurot, intressi katteks 362,39 eurot ja viivise katteks 0,62 eurot. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingut
ega teostanud tagasimakseid, siis ütles esialgne krediidiandja lepingu alates 30.12.2024
ühepoolselt üles. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate
summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude B2 Impact OÜ-le (hageja).
Kohtu selgitused
TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,
et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning
lepingujärgne krediidi kulukuse määr (45,67%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei
saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda,
et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda
kohustust tagasi maksta. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija
poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga
viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud
tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2022
määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31%. Seega vastas
lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud
tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi
kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühine.
Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 280 eurot, mis on kohtu hinnagul
põhjendatud menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja
mõista riigilõiv summas 280 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte
toimetada.
(allkirjastatud digitaalselt)