2-20-4840/72 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2026. a, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja

kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-20-4840

Tsiviilasi

S. L. hagi Tallinna Hoiu-Laenuühistu vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S. L. (ik XXX; elukoht: XXX-i ), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Heldur Otti

Kostja: Tallinna Hoiu-Laenuühistu (rg-kood: 11961369;

asukoht: XXX-i) lepingulised esindajad vandeadvokaat

Madis Saar, jurist Indrek Vilms

Kohtuistungi aeg

11. november 2025

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata S. L. taotlus menetluse uuendamiseks.

2. Jätta rahuldamata S. L. vastuväide kohtu tegevusele.

3. Jätta rahuldamata S. L. hagi Tallinna Hoiu-Laenuühistu vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks.

4. Jätta menetluskulud S. L. kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes

menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS §

187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati

(TsMS § 178 lg 1).

Tsiviilasi nr 2-20-4840

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on S. L. (hageja) hagi Tallinna Hoiu-Laenuühistu (kostja) vastu

täiteasjas XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

2. Pärnu Maakohus 16.4.2020 määrusega rahuldas hagi tagamise avalduse ja peatas menetluse

Pärnu kohtutäituri Rannar Liitmaa menetluses olevas täiteasjas XXX kuni tsiviilasjas 2-20-4840

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

3. Kohus peatas 16.10.2020 määrusega poolte ühisel taotlusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 359 lg 1 alusel menetluse kuni 15.12.2020, et pooled saaksid pidada asjas

kompromissiläbirääkimisi. Kohus 20.11.2020 uuendas menetluse, pidas 21.04.2021 eelistungina

korraldava istungi ning peatas hageja taotlusel 21.4.2021 asjas menetluse kuni tsiviilasjas 2-20-

19319 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

4. Tallinna Ringkonnakohus 9.5.2025 otsusega (dtl 1050–1071) tsiviilasjas 2-20-19319 tühistas

osaliselt Pärnu Maakohtu 18.1.2022 osaotsuse OsterEst OÜ (võlgnik) ja hageja osas ning tegi uue

otsuse, millega mõistis välja krediidilepingu XXX alusel kostja kasuks O. V.-lt, võlgnikult ja

hagejalt solidaarselt 12 628,02 eurot (sh põhivõlgnevus 11 866 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 762,02 eurot) ja alates 19.1.2022 edasiulatuva viivise (põhivõlalt 11 866 eurot) VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni (resolutsiooni punkt 7.6, dtl 1052).

Tallinna Ringkonnakohus jättis muutmata Pärnu Maakohtu 18.1.2022 osaotsuse osas, millisega

mõisteti välja O. V.-lt kostja kasuks krediidilepingu XXX alusel 149 141,63 eurot (sh

põhivõlgnevus 93 636,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 37 470,88 eurot) ja alates

19.1.2022 edasiulatuv viivis (põhivõlalt 93 636,10 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhivõla täitmiseni (resolutsiooni punktid 7.1.-7.4., dtl 1051–1052) ja krediidilepingu

XXX alusel lisaks resolutsiooni punktis 7.6 väljamõistetule täiendavalt 5980,97 eurot (sh

põhivõlgnevus 2140,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3840,19 eurot) ja alates 19.1.2022

edasiulatuva viivise (põhivõlalt 2140,78 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhivõla täitmiseni (resolutsiooni punktid 7.7., dtl 1052) Otsus jõustus 8.9.2025 (dtl 1049).

5. Pärnu Maakohus 18.9.2025 määrusega uuendas menetluse.

6. Pärnu Maakohus 21.10.2025 määrusega rahuldas kostja taotluse ja tühistas 16.4.2020

määrusega kohaldatud hagi tagamise. Hageja esitas 11.11.2025 määruskaebuse, milline on

Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.

7. Hageja esitas 21.11.2025 taotluse menetluse uuendamiseks. Alternatiivselt vastuväite kohtu

tegevusele.

Hageja nõue ja esitatud asjaolud

8. Hageja palub 27.3.2020 esitatud hagiga tunnistada lubamatuks sundtäitmine kohtutäitur Rannar

Liitmaa täitemenetluses olevas täiteasjas XXX hüpoteegiga koormatud kinnisasja, registriosa

2342005, realiseerimiseks ja saadud tulemist hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.

8.1. Asjaolude kohaselt MediaAuto OÜ (likvideeritud, võlgniku seadusliku esindaja O. V.

osalusega äriühing) ja Placet Group OÜ (kostjaga seotud äriühing) sõlmisid perioodil 17.6.2013

kuni 5.3.2014 (k.a) üheksa laenulepingut (XXX). 2014 augustiks olid kõik loetletud lepingud

MediaAuto OÜ poolt täidetud.

8.2. O. V. , A. V. ja Placet Group OÜ sõlmisid 2.9.2014 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise

ja asjaõiguslepingu, mille esemeks oli Pärnumaal Pärnu linnas XXX asuv kinnisasi.

Hüpoteegilepingu p-s 2 leppisid pooled kokku, et O. V. ja A. V. seavad Placet Group OÜ kasuks

hüpoteegi summas 100 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele

hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteek määrati tagama punktis 7.1. loetletud

laenulepingutest tulenevaid nõudeid.

2 (9)

Tsiviilasi nr 2-20-4840

8.3. Võlgnik ja kostja sõlmisid 5.8.2015 krediidilepingu XXX (laenuleping I), mille alusel pidi

kostja väljastama võlgnikule 45 000 eurot, millest laekus võlgniku kontole kõigest 38 486,01

eurot. Samal kuupäeval sõlmisid MediaAuto OÜ ja kostja krediidilepingu XXX (laenuleping II).

Lepingu II kohaselt oli väljastatavaks krediidisummaks 132 000 eurot, mida aga MediaAuto OÜ

arveldukontole ei kantud. Samal kuupäeval sõlmiti O. V. , A. V. , hageja, Placet Goup OÜ ja

kostja vahel notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise,- üleandmise,- sellega tagatavate nõuete

muutmise- ja asjaõigusleping. Hüpoteegilepingus leppisid pooled kokku, et hageja seab kostja

kasuks Pärnu linnas XXX asuva korteriomandi esimesele vabale järjekohale ja O. V. seab kostja

kasuks Pärnu linnas XXX asuva kinnisasja esimesele vabale järjekohale hüpoteegi

hüpoteegisummaga ükssada tuhat (100 000) eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele

sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded

võlgniku /---/ vastu, mis tulenevad kostja ja võlgniku vahel 5.8.2015 sõlmitud laenulepingust I ja

selle võimalikest lisadest. Hüpoteegilepingu punktis 3.2. lepiti kokku, et alates lepingu

sõlmimisest ei taga Placet Goup OÜ kasuks seatud hüpoteek enam Placet Group OÜ nõudeid, vaid

nimetatud hüpoteegiga on edaspidi tagatud kostja kõik nõuded MediaAuto OÜ vastu, mis

tulenevad kostja ja MediaAuto OÜ vahel 05.08.2015 sõlmitud laenulepingust II ja selle

võimalikest lisadest.

8.4. Võlgnik ja kostja sõlmisid 28.7.2017 krediidilepingu XXX (laenuleping III), mille alusel pidi

kostja väljastama võlgnikule 18 000 eurot, mida aga võlgniku arveldukontole ei kantud. Samal

kuupäeval sõlmiti O. V. , A. V. , hageja ja kostja vahel 5.8.2015 sõlmitud hüpoteegi seadmise

lepingu muutmise leping. Muudetud hüpoteegilepinguga tagasid XXX korteriomandile ja XXX

kinnistule seatud hüpoteegid laenulepingutest I, II ja III tulenevaid nõudeid.

8.5. Pärnu linnas, XXX asuv kinnistu võõrandati 13.11.2019.

8.6. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite lehel – oksjonikeskus.ee – avaldati 3.3.2020 hagejale

kuuluva XXX Pärnus asuva kinnisasja enampakkumise toimumise kohta teade. Teate kohaselt

enampakkumine lõpeb 31.3.2020.

8.7. Alates 5.8.2015 lepingute sõlmimisest on võlgnik (või käsundi alusel kolmandad isikud)

kostjale maksnud kokku vähemalt 93 405,26 eurot ning hagejani ei ole enne kohtutäituri poolt

hagejale kuuluva kinnisasja enampakkumisele panemist ühegi krediidilepingu ülesütlemise

avaldust jõudnud.

8.8. Hageja leiab, et sundtäitmine on lubamatu põhjendusel, et täidetavat nõuet ei ole olemas.

Krediidivõtjale ei ole laenulepingute II ja III järgset krediiti välja makstud. Laenulepingu I alusel

väljastati krediiti vähem. Alates 5.8.2025 lepingute sõlmimisest on kostjale makstud vähemalt 93

405,26 eurot, mis ületab peaaegu kolmekordselt kostja poolt väljastatud summat. Isegi kui leida, et

laenulepingus on veel lõpuni täitmata, on hageja seisukohal, et laenulepingutest tulenevad nõuded

ei ole muutunud sissenõutavaks, sest laenulepingud ei ole kehtivalt ülesse öeldud.

8.9. Täitemenetlus XXX algatati hageja kui laenulepingu I käendaja ja pantija suhtes 10.2.2016.

Täitmisavalduse kohaselt oli võlgnik laenulepingu I täitmisega viivitanud. Sissenõutav

kogusumma oli 49 795,99 eurot. 27.9.2018 esitati täiendatud täitmisavaldus, millega kostja palus

pöörata TMS § 2 lg 1 p 19 alusel täitmisele 5.8.2015 tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ning

28.7.2017 tõestatud hüpoteekidega tagatud nõuete muutmise lepingu. Avalduse kohaselt oli

võlgnikul ja MediaAuto OÜ-l laenulepingute III ja II alusel täitmata kohustusi kogusummas 724

706,72 eurot ja lisanduvad viivised.

8.10. Hageja täpsustas 13.4.2020 hagi ning avaldas, et lepingute II ja III alusel on siiski väljastatud

MediaAuto OÜ-le ja võlgnikule krediiti, kuid üksnes 5.8.2015 asjaõiguslepingu p-s 3.2.2 ning

28.7.2017 asjaõiguslepingu p-s 3.4.2 märgitud summades.

3 (9)

Tsiviilasi nr 2-20-4840

8.11. Hageja on seisukohal, et 11.2.2016 ega ka 27.9.2018 täiendatud täitmisavalduses ei ole

kostja võlaarvestus ja selle alusel arvutatud nõudesumma, s.o 724 706,72 eurot, hageja suhtes

õige, selge ega muuhulgas eristatav teiste võlgnike (O. V. ja A. V. ) vastu suunatud nõuetest.

27.9.2018 täiendatud täitmisevalduse alusel hagejalt nõutav summa ületab 100 000 eurot, mis on

hageja rahalise vastutuse piiriks vastavalt temaga sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingus

sätestatud hageja rahalise vastutuse ülempiirile. Eelnevast järeldub, et täiteasjas nr XXX on hageja

suhtes 100 000 eurot ületavas osas, s.o 624 706,72 euro osas, isegi kostja nõude olemasolu

tõendatuse korral, õiguslikult lubamatu vastuolu tõttu hüpoteekide seadmise lepingus hageja

kasuks sätestatud rahalise vastutuse maksimaalse piiriga.

Kostja vastuväited hagile

9. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, ega nõustu selles esitatud asjaolude ega õiguslike

põhjendustega ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9.1. MediaAuto OÜ ja kostja sõlmisid 5.8.2015 laenulepingu II, mille kohaselt MediaAuto OÜ sai

laenu summas 132 000 eurot (dtl 218). MediaAuto OÜ võttis endale kostja liikmeks astumise

avaldusega kohustuse tasuda sisseastumismaks 10 eurot ning osamakse summas 6600 eurot 7

päeva jooksul kostja arvelduskontole (dtl 227). Vastavasisuline kohustus loeti poolte kokkuleppel

tasutuks laenusumma arvelt ning kostja kandis notari deposiitkontole 125 390 eurot (dtl 228).

Poolte kokkuleppel kanti notari deposiitkontolt 124 560 eurot PLACET GROUP OÜ

arvelduskontole ning 830 eurot O. V. arvelduskontole (dtl 234, p-d 3.3.1.–3.3.2.). Eeltoodust

tulenevalt andis kostja MediaAuto OÜ kasutusse kokku laenusumma 132 000 eurot. Kuivõrd

laenu arvelt täideti MediaAuto OÜ kohustusi, on sellega kogu laenusumma antud MediaAuto OÜ

kasutusse. Laenulepingust II tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati hüpoteek Pärnus,

XXX asuvale kinnistule (dtl 231–237), igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele

sundtäitmisele ning sõlmiti käendusleping O. V.-ga (dtl 238–239).

9.2. Laenulepingu II p 2.1. kohaselt kohustus MediaAuto OÜ tagastama krediidisumma 132 000

eurot koos intressidega osamaksetena vastavalt maksegraafikule hiljemalt 5.8.2021,

maksegraafikus ettenähtud tähtaegadel ja suuruses (dtl 219–220). Laenulepingus kokkulepitud

intressimääraks oli 13,2% aastas. Laenulepingu II katteks teostati kaks makset, 24.9.2015 summas

3285,33 eurot ning 30.11.2015 summas 1000 eurot. Kostja edastas 10.12.2015. meeldetuletused

MediaAuto OÜ-le ja O. V.-le (dtl 240–243) nii e-postiaadressile info.mediaauto@gmail.com kui

ka postiaadressile XXX, 80027 Pärnu. Postiaadressile edastas kostja meeldetuletused nii tähitult

kui ka lihtkirjana. Kuivõrd võlgnikud ei likvideerinud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul,

ütles kostja laenulepingu II üles 25.12.2015. O. V. helistas 28.12.2015 kostjale ning ütles, et tuleb

4.1.2016 Eestisse ning maksab seejärel võlgnevuse. 6.1.2016 lubas O. V. võlgnevuse tasuda

11.1.2016.

9.3. Kuna võlgnevust ei tasutud, esitas kostja 11.2.2016. Pärnu kohtutäiturile Rannar Liitmaa

täitmisavalduse (dtl 245–247) laenulepingust II tuleneva võlgnevuse 162 428,58 eurot ja lisanduva

viivise sissenõudmiseks seatud hüpoteekide arvelt. O. V. ja hageja võtsid 15.4.2016

kohtutäituriga ühendust teatades, et võlgnevus on likvideeritud ning nad ei luba

kinnisvaramaakleril tagatisvara üle vaadata, kuna selleks puudub vajadus. Perioodil 11.02.2016-

15.04.2016 oli võlgnevuse katteks teostatud kostjale 3 makset, 23.03.2016 summas 1500 eurot

ning 31.3.2016 summas 1000 eurot. 20.5.2016 koostas kohtutäitur O. V. juuresolekul kinnisvara

arestimise akti (dtl 277–281). 11.8.2016 teatas kostja kohtutäiturile, et O. V. on andnud suulise

lubaduse võlgnevusi tasuma hakata, millest tulenevalt palus jätta keelumärked kehtima, kuid

kinnisasja mitte müüa. 28.8.2017 sõlmisid kostja ja O. V. MediaAuto OÜ juhatuse liikmena

võlatunnistuse laenulepingust II tulenevate kohustuste täitmiseks otse kostjale (dtl 284–289).

Võlatunnistuse kohaselt kohustuti laenulepingust II tulenev põhisumma jääk summas 127 355,05

eurot ning sissenõutavaks muutunud intressid summas 24 829,06 eurot tasuma osamaksetena,

kusjuures MediaAuto OÜ kohustus laenusumma tasuma koos lisanduvate intressidega arvestusega

4 (9)

Tsiviilasi nr 2-20-4840

10,8% aastas. Perioodil 16.4.2016-28.8.2017 oli võlgnevuse katteks teostatud otse kostjale 11

makset ja võlatunnistuse allkirjastamise järgselt perioodil 11.8.2017-14.11.2019 kokku 30 makset.

Kokku on laenulepingu II katteks laekunud 75639,17 eurot, millest võlausaldaja on 37 598,32

euro ulatuses lugenud tasutuks põhinõude ning 38 040,85 euro ulatuses intressid.

9.4. Võlgnik ja kostja sõlmisid 5.8.2015 laenulepingu I, mille kohaselt sai võlgnik laenu summas

45 000 eurot (dtl 293). Võlgnik võttis endale kostja liikmeks astumise avaldusega kohustuse

tasuda sisseastumismaks 10 eurot ning osamakse summas 2250 eurot 7 päeva jooksul kostja

arvelduskontole (dtl 303). Vastavasisuline kohustus loeti poolte kokkuleppel tasutuks laenusumma

arvelt ning kostja kandis notari deposiitkontole 42 740 eurot (dtl 228). Poolte kokkuleppel kanti

notari deposiitkontolt 4000 eurot PLACET GROUP OÜ arvelduskontole ning 38 740 eurot hageja

arvelduskontole (dtl 234, p-d 2.3.1.–2.3.2.). Eeltoodust tulenevalt andis kostja võlgniku kasutusse

kokku laenusumma 45 000 eurot. Laenulepingust I tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati

hüpoteek Pärnus, XXX asuvale korteriomandile (dtl 231–237), igakordse omaniku kohustusega

alluda kohesele sundtäitmisele ning sõlmiti käendusleping hagejaga (dtl 304–305).

9.5. Laenulepingu I p 2.1. kohaselt kohustus võlgnik tagastama krediidisumma 45 000 eurot koos

intressidega osamaksetena vastavalt maksegraafikule hiljemalt 5.8.2025, maksegraafikus

ettenähtud tähtaegadel ja suuruses (dtl 294–296). Laenulepingus kokkulepitud intressimääraks oli

8,04% aastas. Laenulepingu I katteks teostati kaheksateist makset kokku summas 11 632,09 eurot,

millest kostja on 6057,73 euro ulatuses lugenud tasutuks põhinõude, 2543,67 euro ulatuses

intressid ja 2775,69 euro ulatuses sissenõutavaks muutunud viivised.

9.6. Kostja edastas 13.1.2016. meeldetuletused võlgnikule (dtl 306–307, 310–311) ja hagejale (dtl

308–309) nii e-postiaadressile info.mediaauto@gmail.com ja XXX kui ka postiaadressile XXX ja

Side 2a-27. Postiaadressile edastas kostja meeldetuletused nii tähitult kui ka lihtkirjana. Kuivõrd

võlgnikud ei likvideerinud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles kostja laenulepingu I üles

28.1.2016.

9.7. Hoolimata korduvatest lubatustest ei asunud võlgnikud võlgnevust tasuma, millest tulenevalt

esitas kostja 10.2.2016 Pärnu kohtutäiturile Rannar Liitmaa täitmisavalduse (dtl 313–315)

laenulepingust I tuleneva võlgnevuse summas 49 795,99 eurot ja lisanduva viivise

sissenõudmiseks seatud hüpoteekide arvelt. 20.4.2016 koostas kohtutäitur kinnisasja arestimise

akti (dtl 346–351).

9.8. Võlgnik ja kostja sõlmisid 28.7.2017 laenulepingu III, mille kohaselt sai võlgnik laenu

summas 18 000 eurot (dtl 353). Võlgnik võttis osamaksu suurendamise avaldusega endale

kohustuse tasuda 900 eurot 7 päeva jooksul kostja arvelduskontole (dtl 363). Vastavasisuline

kohustus loeti poolte kokkuleppel tasutuks laenusumma arvelt ning kostja kandis notari

deposiitkontole 17 100 eurot (dtl 364). Poolte kokkuleppel kanti notari deposiitkontolt 15 000

eurot kostjale tagasi laenulepingu II katteks ning 2 100 eurot võlgniku arvelduskontole (dtl 371, p-

d 3.4.1.–3.4.2.). Eeltoodust tulenevalt andis kostja võlgniku kasutusse kokku laenusumma 18 000

eurot. Laenulepingust III tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks muudeti Pärnus, XXX

korteriomandile seatud hüpoteeki selliselt, et hüpoteek tagab laenulepingutest I, II ja III tulenevate

kohustuste täitmist (dtl 367–373), igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele

ning sõlmiti käendusleping O. V.-ga (dtl 374–375).

9.9. Laenulepingu III p 2.1. kohaselt kohustus võlgnik tagastama krediidisumma 18 000 eurot

koos intressidega osamaksetena vastavalt maksegraafikule hiljemalt 28.7.2027, maksegraafikus

ettenähtud tähtaegadel ja suuruses (dtl 354–356). Laenulepingus kokkulepitud intressimääraks oli

10,8% aastas. Laenulepingu III katteks teostati kaheksateist makset kokku summas 6134 eurot,

millest kostja on 3993,22 euro ulatuses lugenud tasutuks põhinõude, 1739,38 euro ulatuses

intressid ja 86,40 euro ulatuses sissenõutavaks muutunud viivised ning üheksa võlateatise

edastamisega seotud sissenõudmiskulu 315 eurot.

5 (9)

Tsiviilasi nr 2-20-4840

9.10. Laenulepingute II ja III osas on jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas 2-20-19319 tuvastatud,

et kostjal on hageja, O. V. ja OsterEst OÜ vastu nimetatud lepingutest tulenevaid nõudeid enam

kui 200 000 eurot, mis on tagatud täiteasjas nr XXX realiseeritava hageja korterit koormava

hüpoteegiga. Vaidlusaluses täitemenetluses on täitedokumentideks 5.8.2015 sõlmitud hüpoteegi

seadmise leping ja 28.7.2027 sõlmitud hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping.

9.11. Side 2a-27 korteril kostja kasuks seatud hüpoteek tagab kõiki kostja nõudeid, mis tulenevad

laenulepingust II ja selle võimalikest lisadest (notariaalakti 2689 punkt 2.1.3), laenulepingust I ja

selle võimalikest lisadest (notariaalakti 4369 punkt 2.2 ja notariaalakti 2689 punkt 2.1.1), ning

laenulepingust III ja selle võimelikest lisadest (notariaalakti 2689 punkt 2.1.2).

9.12. Kostja hinnangul ei takista asjaolu, et laenulepingust I tulenevate nõuete osas ei ole

maakohus tsiviilasjas nr 2-20-19319 veel otsust teinud, hageja sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi rahuldamata jätmist. Hageja poolt esitatud sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi lahendamisel omab tähtsust üksnes see, kas kostjal on sundtäidetava

hüpoteegiga tagatud nõudeid vähemalt hüpoteegi summa (100 000 eurot) ulatuses. Kui on, siis on

sundtäitmine igal juhul lubatav. Hüpoteegi sundtäitmise eeldusena ei pea välja selgitama kõigi

kostja hüpoteegiga tagatud nõuete suurust juhul, kui on selge, et neid nõuded on igal juhul

suuremas summas kui 100 000 eurot. Antud juhul on see, et hagejal on hüpoteegiga tagatud

nõudeid suuremas summas, kui 100 000 eurot, tsiviilasjas nr 2-20-19319 tehtud jõustunud

kohtulahenditega tuvastatud.

9.13. Kostja osundab, et hageja on hagiavalduse punktides 3 (dtl 4) ja 11 (dtl 7) laenulepingu I

osas kinnitanud, et laenulepingus I kokku lepitud laenusummast laekus OsterEst OÜ-le vähemalt

38 486,01 eurot. Hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas väitnud ega tõendanud seda, et OsterEst OÜ

või hageja käendajana oleks selles summas laenu hagejale tagasi maksnud. Seetõttu ei saa

mõistlikku vaidlust olla ka selles, et kostjal on õigus nõuda hüpoteegi sundtäitmist ka

laenulepingust I tulenevate nõuete rahuldamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Menetluse uuendamise taotluse ja vastuväite lahendamine

10. Hageja hinnangul omavad käesoleva kohtuasja õigel ja õiglasel lahendamisel tähtsust tema

11.11.2025 määruskaebuses esitatud uued asjaolud, mille kohaselt kostja esitas 23.9.2025 samale

kohtutäiturile uue täitmisavalduse, mille alusel algatati uus täiteasja nr 175/2025/2212. Nimetatud

täiteasjas nõuab kostja hagejalt Tallinna Ringkonnakohtu 9.5.2025 tsiviilasjas nr 2-20-19319

tehtud osaotsuse alusel laenulepingutest I ja III tulenevate nõuete täitmist. Seega käesoleval ajal

toimub hageja suhtes kaks paralleelset täitemenetlust, milles mõlemas nõutakse hagejalt

laenulepingutest I ja III tulenevate nõuete täitmist. Hageja hinnangul ei ole kahe paralleelse

täitemenetluse toimumine tema suhtes õige ja õiglane. Hageja peab täiteasjas nr 175/2025/2212

toimuvat sundtäitmist samuti lubamatuks. Hageja soovib oma avaldust täiendada ning palub

seetõttu tsiviilasja 2-20-4840 uuendamist eelmenetluse staadiumisse. Alternatiivselt palub hageja

käsitleda ülal toodud taotluse sisu kui vastuväidet kohtu tegevusele menetluse ebapiisava

korraldamise (eelmenetluse ülesannete mitteammendav täitmine – TsMS § 392 lg 1) ja võistleva

menetlusõiguse põhimõtete rikkumise kohta (TsMS § 333 lg 1).

11. Kostja vaidleb hageja taotlusele vastu ja on seisukohal, et hageja alternatiivne vastuväide

kohtu tegevusele tuleb jätta rahuldamata.

12. Kohus nõustub kostjaga, et eksitav on hageja väide, mille kohaselt toimub kaks paralleelset

täitemenetlust, milles nõutakse hagejalt laenulepingust II ja laenulepingust III tulenevate nõuete

täitmist. Hageja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ka ühtegi dokumenti. Kostja poolt koos

vastusega määruskaebusele esitatud täitmisteatest nähtub, et täiteasjas 175/2025/2212 toimub

hageja suhtes sundtäitmine üksnes laenulepingust III tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks (dtl

6 (9)

Tsiviilasi nr 2-20-4840

1176–1177), kuna jõustunud osaotsustega mõisteti hagejalt välja üksnes laenulepingust III tulenev

võlg. Laenulepingust I ja laenulepingust II tulenevat võlga ei ole osaotsustega hagejalt välja

mõistetud. Asjaolu, et mõlemad täitemenetlused on laenulepingu III osas suunatud sama võla

sissenõudmisele, ei muuda sundtäitmist täiteasjas nr XXX lubamatuks. Õige on ka see kostja

seisukoht, et sundtäitmine muutuks lubamatuks ainult siis, kui hageja oleks laenulepingust III

tuleneva võla täielikult tasunud ja selle tagajärjel langeks hüpoteegiga tagatud nõuete kogusumma

alla 100 000 euro. Sellist olukorda ei ole aga tekkinud.

13. Kohus nõustub ka selle kostja väitega, et hageja soov vaidlustada käesoleva tsiviilasja raames

ka täiteasjas nr 175/2025/2212 toimuva sundtäitmise lubatavus, ei ole menetluse uuendamise

aluseks. Hageja ei ole välja TsMS § 437 lg 1 nimetatud asjaolu. Kohus ei nõustu ka selle hageja

vastuväitega, et kohus ei ole eelmenetluse ülesannet ammendavalt täitnud ja rikkunud võistleva

menetlusõiguse põhimõtet. Milles täpselt kohtu poolt menetlusõiguse rikkumine seisneb, jääb

ebaselgeks. Hageja taotlused on pigem otsitud eesmärgiga menetlust venitada, mis on aga TsMS §

200 lg 2 kohaselt lubamatu. Kohus jätab hageja taotluse ja vastuväite rahuldamata.

Hagi lahendamine

14. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus täies ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hüvitatavad kulud kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel pärast käesoleva tsiviilasja

menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes

üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik

oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

16. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt

poolte seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub:

16.1. OsterEst OÜ ja kostja sõlmisid 5.8.2015 krediidilepingu nr XXX (laenuleping I) (dtl 293).

16.2. Hageja ja kostja sõlmisid 5.8.2015 käenduslepingu nr XXX (käendusleping) laenulepingust I

ja selle lisadest tulenevate kohustuste tagamiseks vastutuse maksimummääras 90 000 eurot (dtl

304-305).

16.3. Tallinna notar Margus Veskimäe notaribüroos sõlmiti 5.8.2015 hageja, O. V. , A. V. ,

PLACET GROUP OÜ ja kostja vahel hüpoteegi seadmise leping, hüpoteegi üleandmise leping,

hüpoteegiga tagavate nõuete muutmise leping ja asjaõiguslepingud (notariaalakt nr 4369) (dtl 231–

237). Nimetatud kokkuleppega seati Pärnus, XXX asuvale korteriomandile hüpoteek

laenulepingust I ja selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete tagamiseks.

16.4. Tallinna notar Evelyn Roots notaribüroos sõlmiti 28.7.2017 hageja, O. V. , A. V. ja kostja

vahel hüpoteegiga tagavate nõuete muutmise leping ja asjaõiguslepingud (notariaalakt nr 2689)

(dtl 367–373). Nimetatud kokkuleppega muudeti Pärnus, XXX korteriomandile 5.8.2015 seatud

hüpoteeke selliselt, et hüpoteegid tagavad krediidilepinguid XXX (laenuleping I), XXX

(laenuleping II) ja 161031711 (laenuleping III) ning nende võimalikest lisadest tulenevaid kõiki

nõudeid.

16.5. Kohtutäitur Rannar Liitmaa menetluses on täiteasi XXX ja täitedokumentideks 5.8.2015 ja

28.7.2017 sõlmitud hüpoteegilepingud (dtl 380–383).

16.6. Tallinna Ringkonnakohus 9.5.2025 otsusega tsiviilasjas 2-20-19319 mõistis välja OsterEst

OÜ-lt, O. V.-lt ja hagejalt solidaarselt laenulepingu III alusel 12 628,02 eurot (sh põhivõlgnevus

11 866 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 762,02 eurot) ja alates 19.1.2022 edasiulatuva

viivise (põhivõlalt 11 866 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

täitmiseni (resolutsiooni punkt 7.6, dtl 1052). Tallinna Ringkonnakohus jättis muutmata Pärnu

7 (9)

Tsiviilasi nr 2-20-4840

Maakohtu 18.1.2022 osaotsuse osas, millisega mõisteti välja O. V.-lt kostja kasuks laenulepingu II

alusel 149 141,63 eurot (sh põhivõlgnevus 93 636,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 37

470,88 eurot) ja alates 19.1.2022 edasiulatuv viivis (põhivõlalt 93 636,10 eurot) VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni (resolutsiooni punktid 7.1.-7.4., dtl 1051–

1052) ja laenulepingu III alusel lisaks resolutsiooni punktis 7.6 väljamõistetule täiendavalt

5980,97 eurot (sh põhivõlgnevus 2140,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3840,19 eurot)

ja alates 19.1.2022 edasiulatuva viivise (põhivõlalt 2140,78 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni (resolutsiooni punktid 7.7., dtl 1052). Otsus jõustus

8.9.2025 (dtl 1049).

17. TMS § 221 lg 1 esimene lause sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi

täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 1¹ kohaselt muu kui kohtulahendi

sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–19¹ nimetatud

täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik

vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 48 lg 1 p 4

tulenevalt peab kohtutäitur hagi rahuldamise korral täitemenetluse lõpetama. AÕS 325 lg 1

kohaselt kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud

(hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.

AÕS § 352 lg 1 kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda

sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. AÕS § 349 lg 1 kohaselt kui

hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja

igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku

lepitud teisiti. AÕS § 279 lg 7 kohaselt võib pantija, kes ei ole võlgnik, esitada pandiga tagatud

nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja ka siis, kui võlgnik

nõudele vastu ei vaidle.

18. Eeltoodust tulenevalt on hagi rahuldamise eeldusena vajalik tuvastada, et kostja poolt hageja

vastu sundtäitmisele pööratud nõue, mis on tagatud hageja kinnistut koormava hüpoteegiga, on

rahuldatud või ei ole tekkinud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude

ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

19. Asjas ei ole vaidlust, et kostja poolt algatatud ja hageja poolt vaidlustatud sundtäitmise

täitedokumendiks on Tallinna notari Margus Veskimäe poolt 5.8.2015 tõestatud leping nr 4369,

mille kohaselt on hagejale kuuluvale korteriomandile asukohaga Pärnu linnas Side tn 2a asuv

korter nr 27, registriosa 2342005 seatud hüpoteegiga summas 100 000 eurot tagatud nõue, mis

tuleneb kostja ja võlgniku vahel 5.8.2015 sõlmitud laenulepingust I (dtl 388, p-d 2.1.–2.2.) ja

Tallinna notari Evelyn Rootsi poolt 28.7.2017 tõestatud leping nr 2689, mille kohaselt on hagejale

kuuluvale korteriomandile asukohaga Pärnu linnas Side tn 2a asuv korter nr 27, registriosa

2342005 seatud hüpoteegiga summas 100 000 eurot tagatud nõue, mis tuleneb kostja ja võlgniku

vahel 5.8.2015 sõlmitud laenulepingust I, kostja ja võlgniku vahel 28.7.2017 sõlmitud

laenulepingust III ning kostja ja MediaAuto vahel 5.8.2015 sõlmitud laenulepingust II (dtl 397, p-d

2.1.-2.1.3).

20. Hageja on sundtäitmise vaidlustanud kahel põhjusel – esiteks on hageja seisukohal, et

laenulepingud II ja III on rahatud (täidetavaid kohustusi ei ole olemas) ning teiseks ei ole

laenulepingu I alusel nõue sissenõutavaks muutunud.

21. Pärnu Maakohtu poolt 18.1.2022 (dtl 1021-1039) ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt 9.5.2025

(dtl 1050-1071) tsiviilasjas nr 2-20-19319 tehtud jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud, et

8 (9)

Tsiviilasi nr 2-20-4840

kostjal on laenulepingust II tulenev kehtiv ja sissenõutavaks muutunud nõue kogusummas 188

540,43 eurot (7.1.2026 seisuga), sh põhinõue summas 93 636,10 eurot, intressinõue summas 18

034,65 eurot, viivise nõue 18.01.2022 seisuga summas 37 470,88 eurot ja viivise nõue alates

19.01.2022 kuni 7.1.2026 summas 39 398,80 eurot (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punktid

7.2, 7.3 ja 7.4, dtl 1051-1052) ning laenulepingust III tulenev kehtiv ja sissenõutavaks muutunud

nõue kogusummas 24 502,56 eurot, sh põhinõue 14 006,78 eurot, 17.01.2022 seisuga

sissenõutavaks muutnud viivise nõue summas 4602,21 eurot ja viivisenõue alates 19.01.2022 kuni

7.1.2026 summas 5893,57 eurot (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punktid 7.6 ja 7.7, dtl 1052).

22. Seega on jõustunud kohtulahenditega kindlaks tehtud, et kostjal on Side 2a-27 korteriomandile

kostja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõudeid kogusummas vähemalt 213 042,99 eurot

(seisuga 7.1.2026), mis on vähemalt kaks korda enam, kui kostja kasuks seatud hüpoteegisumma

(100 000 eurot).

23. AÕS § 352 lg 1 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus

nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilasjas nr 2-20-19319 tehtud

jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud, et Side 2a-27 korterile kostja kasuks seatud hüpoteegiga

tagatud nõuded on täitmata vähemalt 213 042,99 euro ulatuses (kohtuotsuse tegemise seisuga).

Lisaks on hagejal laenulepingust I tulenevad sama hüpoteegiga tagatud nõuded. Seega on hagejal

õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

24. Hageja on seisukohal, et 11.2.2016 ega ka 27.9.2018 täiendatud täitmisavalduses ei ole kostja

võlaarvestus ja selle alusel arvutatud nõudesumma, s.o 724 706,72 eurot, hageja suhtes õige, selge

ega muuhulgas eristatav teiste võlgnike (O. V. ja A. V. ) vastu suunatud nõuetest. Kohtu

hinnangul ei oma käesolevas asjas tähtsust, et täitmisavaldustes märgitud summa ei ole hageja

suhtes õige. Vaidlustatud täiteasjas vastutab hageja laenulepingute alusel täitmata nõuete eest

hüpoteegisumma ulatuses ning kohus on tuvastanud, et selle summa ulatuses eksisteerivad

kehtivad ja sissenõutavad nõuded. Kohus jätab hageja hagi rahuldamata.

Menetluskulud

25. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on

taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab seoses hagi rahuldamata jätmisega

menetluskulud hageja kanda.

26. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kuna kostja menetluskulude nimekiri sisaldab endas lahendamata

määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid, määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik

9 (9)