3-25-2984/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2984

Määruse kuupäev

7. jaanuar 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla vastu teise isiku huvides

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus asjas nr 3-25-2984.

2. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas määruses kaebaja ja B.I nimed

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja B.I-le .

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X.X. esitas 9. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuses on kaebajana

märgitud B.I ja kaebaja volitatud esindajana X.X.. 14. septembril 2025 esitatud pöördumises

on kaebajana märgitud X.X.. Kaebusele ei ole lisatud esindusõigust tõendavaid dokumente.

Kaebuses puudub põhjendus, millisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 32 lõikes 1

sätestatud alusel on X.X.-il õigus olla volitatud esindajaks halduskohtumenetluses. Kaebuse

nõudeks on B.I suhtes tehtud toimingute õigusvastasuse tuvastamine ja kahju hüvitamine

B.I-le .

2. Vastavalt HKMS § 28 lõikele 2 ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või

nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohtu

hinnangul ei ole kaebust võimalik tõlgendada nii, et selle on esitanud X.X. teise isiku

volitatud esindajana. Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebajaks on X.X. . Kohus põhjendab

seda järgmiselt.

Kohtule teadaolevalt ei esine käesolevas asjas ühtegi HKMS § 32 lõikes 1 sätestatud alust,

mis võimaldaks kaebajal olla teise isiku esindaja. Kaebajale on teada, et tal puudub õigus olla

volitatud esindajaks halduskohtumenetluses. Kaebaja jätkab vaatamata sellele kaebuste

esitamist teiste isikute nimel (nt asjad nr 3-25-3455, 3-25-4098, 3-25-4425, 3-25-4443 jpt).

3. Kaebaja esitas praeguses asjas elektrooniliselt kaebuse pikkusega 14 lehekülge koos

taotlustega. Samas väidab kaebaja teises kohtuasjas, et tal puudub võimalus kasutada e-

toimikut (kaebaja 25. novembri 2025. a avaldus kohtuasjas nr 3-25-2216). Kaebaja väidab

ennast olevat teise isiku esindaja, kuid samal ajal taotleb kaebuses teise isiku nimel riigi

õigusabi põhjendusel, et muidu võivad isiku õigused jääda kaitseta. Kaebaja on taotlenud

teistes kohtuasjades oma nimel riigi õigusabi põhjendusel, et iseseisev menetlustes osalemine

on talle üle jõu (vt näiteks kaebus kohtuasjas nr 3-25-2216). Kohtu hinnangul näitab see, et

kaebajal puudub tegelikult tahe tegutseda teise isiku esindajana.

4. Eelkirjeldatud tegevus kujutab endast menetlusõiguste kuritarvitamist, mida kohus ei saa

lubada. Kaebust tuleb tõlgendada nii, et selle on esitanud kaebaja X.X. teise isiku huvides (vt

ka haldusasjad nr 3-25-4432, 3-25-4429, 3-25-4427).

5. HKMS § 44 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik

üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi

kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Praeguses asjas on

kaebaja esitanud kaebuse teise isiku huvides, kuigi seda võimaldav õigusnorm puudub.

6. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS §

121 lõike 2 punkti 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

7. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus mõistab taotlust

selliselt, et kaebaja taotleb talle käesolevas asjas esindaja määramist. Kohus jätab riigi

õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel selle taotluse rahuldamata, kuna määruse

punktides 2–6 toodud põhjendustel ei saa kaebajal olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi

taotleb.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

9. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja ja B.I nimed tähemärkidega (HKMS § 175

lõige 3 ja § 178 lõige 3).

10. Kohus peab vajalikuks osutada, et B.I-l on soovi korral võimalik oma õiguste kaitseks

esitada ise kaebus halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)