1-25-1256/106 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2025. a, Jõgeva

Kriminaalasja number

1-25-1256 (23922900098)

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristiina Laas ning rahvakohtunikud Kärt Vahtra

ja Jarmo Tael

Kohtuistungi sekretär

Margot Nigol, Jana Kaaver, Kaisa Suurmann, Jane

Oidsalu, Piia Laurson

Kriminaalasi

Deivis Kekišev süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3, § 274 lg 2 p 3, § 121 lg

2 p 3 järgi; Maivo Kärt süüdistuses KarS § 274 lg 2 p 3, §

113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi; Janari Lund süüdistuses KarS §

121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses

Prokurör

Maarja- Liisa Kõiv

Süüdistatav

Deivis Kekišev

isikukood: 39603166018; viibib kinnipeetavana Tartu

Vanglas asukohaga XXX, Tartu; XXX kodakondsus;

emakeel:XXX; XXX; XXX;

kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu

Maakohtu 13.09.2023. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-23-4775 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 kuu pikkuse

vangistusega; KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud

liitkaristuseks 7 aastat 10 kuud ja 3 päeva vangistust alates

13.09.2023. a

Tõkend

Ei ole kohaldatud

Kaitsja

Rainer Objartel (riigi õigusabi korras)

Süüdistatav

Maivo Kärt

isikukood: 38407260359; viibib vahistatuna Tartu Vanglas

asukohaga XXX, Tartu; XXX kodakondsus; emakeel:

XXX ; XXX ; XXX;

kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu

Maakohtu 19.05.2023. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-23-1122 KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 274 lg 2 p 3 järgi

liitkaristusega 1 aasta ja 10 kuud vangistust

Tõkend

Vahistatud alates 24.01.2025. a, kohtu alla andmisel jäetud

tõkend muutmata

Kaitsja

Robert Sprengk (riigi õigusabi korras)

Süüdistatav

Janari Lund

isikukood: 50207076011; viibib kinnipeetavana Tartu

Vanglas asukohaga XXX, Tartu; XXX kodakondsus;

emakeel: XXX; XXX;XXX;

kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Viru

Maakohtu 14.02.2024. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-24-432 KarS § 274 lg 1 järgi 9 kuu pikkuse

vangistusega; KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus 2

aastat 3 päeva vangistust alates 14.02.2024. a

Tõkend

Ei ole kohaldatud

Kaitsja

Kaire Hänilene (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 306, 309 ning 313-314 kohus

otsustab:

Deivis Kekišev

1. Mõista Deivis Kekišev õigeks KarS § 274 lg 2 p 3 järgi (12.06.2024. a kella 18.34 paiku

toime pandud tegu).

2. Tunnistada Deivis Kekišev süüdi KarS § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 järgi ja

mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

3. Tunnistada Deivis Kekišev süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 1, 3 järgi ja mõista talle

karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

4. Tunnistada Deivis Kekišev süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks

1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

5. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Deivis Kekiševile liitkaristuseks 12 (kaksteist) aastat

vangistust.

6. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Deivis Kekiševile käesoleva kohtuotsusega

mõistetud liitkaristust eelmise, s.o Tartu Maakohtu 13.09.2023. a otsusega

kriminaalasjas

nr 1-23-4775 mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa 5 aasta 7 kuu ja 9 päeva

pikkuse vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõista Deivis Kekiševile

liitkaristuseks

17 (seitseteist) aastat 7 (seitse) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust.

7. Karistusaja algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 08.12.2025. a.

Maivo Kärt

8. Tunnistada Maivo Kärt süüdi KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle

karistuseks 11 (üksteist) aastat vangistust.

9. Tunnistada Maivo Kärt süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks

1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

10. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Maivo Kärdile liitkaristuseks 12 (kaksteist) aastat

vangistust.

11. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja algust alates Maivo Kärdi vahistamisest, s.o

alates 24.01.2025. a.

12. Maivo Kärdile kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Janari Lund

13. Tunnistada Janari Lund süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks

7 (seitse) kuud vangistust.

14. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Janari Lundile käesoleva kohtuotsusega mõistetud

karistust eelmise, s.o Viru Maakohtu 14.02.2024. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-24-432 mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa 2 kuu ja 10 päeva pikkuse

vangistuse võrra ja mõista Janari Lundile liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 10

(kümme) päeva vangistust.

15. Karistusaja algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 08.12.2025. a.

16. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Janari Lundile tõkendit vahistamine.

Tõkendit kohaldada alates Viru Maakohtu 14.02.2024. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-24-432 mõistetud karistuse ärakandmisest kuni käesoleva kohtuotsuse

jõustumiseni.

17. Kui kohtuotsus jõustub hiljem, kui saabub käesoleva kohtuotsusega Janari Lundile

mõistetud karistuse lõpptähtaeg, tõkend vahistamine tühistada ja Janari Lund

vabastada karistuse kandmiselt.

Menetluskulud

18. KrMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista

Deivis Kekiševilt Eesti Vabariigi kasuks sundraha 1993,50 euro ulatuses.

19. KrMS § 417 lg 2 alusel tuleb sundraha 1993,50 eurot tasuda 1 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Sundraha tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 LHV PANK AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena

„Deivis Kekišev, kriminaalasi nr 1-25-1256, sundraha“ ning viitenumber

99925700035665. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Sundraha on võimalik

vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras.

20. KrMS § 180 lg 3, § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4, 9 alusel jätta Deivis Kekiševi

menetluskulud ülejäänud 7739,13 euro ulatuses riigi kanda.

21. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Maivo Kärdilt

Eesti Vabariigi kasuks sundraha 2215 eurot.

22. KrMS § 417 lg 2 alusel tuleb sundraha 2215 eurot tasuda 1 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Sundraha tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 LHV PANK AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena

„Maivo Kärt, kriminaalasi nr 1-25-1256, sundraha“ ning viitenumber

99925700035678. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Sundraha on võimalik

vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

TMS sätestatud korras.

23. KrMS § 180 lg 3 ja § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4 alusel jätta Maivo Kärdi menetluskulud

ülejäänud 7276,94 euro ulatuses riigi kanda.

24. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Janari Lundilt

Eesti Vabariigi kasuks sundraha 1329 eurot.

25. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb sundraha 1329 eurot tasuda 1 aasta jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 LHV PANK AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena

„Janari Lund, kriminaalasi nr 1-25-1256, sundraha“ ning viitenumber

99925700035681. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Sundraha on võimalik

vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

TMS sätestatud korras.

26. KrMS § 180 lg 3 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel jätta Janari Lundi menetluskulud

ülejäänud 3641,94 euro ulatuses riigi kanda.

Asitõendid

27. Kriminaalasja juures olevad DVD-d (8 tk) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kohtutoimikusse.

28. 28.02.2024. a Maivo Kärdi ja Deivis Kekiševi läbiotsimisel leitud esemed,

kirjavahetus ja ümbrikud ning Maivo Kärdi poolt 31.07.2024. a üle antud kiri koos

ümbrikuga, mis asuvad kohtutoimiku juures, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel

pärast kohtuotsuse jõustumist.

29. 09.02.2024. a Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone E11 kambri nr 3090 läbiotsimisel

leitud metallist ese ja 28.02.2024. a Deivis Kekiševi isiklike asjade juurest leitud

metallist isevalmistatud terariist, mis asuvad kohtutoimiku juures, hävitada KrMS §

126 lg 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

30. 09.05.2024. a Deivis Kekiševi läbivaatuse käigus temalt ära võetud musta värvi

tossud Nike, mis asuvad kohtutoimiku juures, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel

pärast kohtuotsuse kuulutamist.

Muud otsustused

31. Kohtuotsus edastada süüdistavatele, kaitsjatele, prokurörile, kannatanutele ja

Tartu Vanglale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses

viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse

apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Süüdistus

1. D. Kekiševi süüdistatakse KarS § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3, § 121 lg 2 p 3 ja § 274

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes.

2. D. Kekiševi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Ringkonnakohtu

29.04.2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6495 karistatud KarS § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2,

4 järgi, olles kinnipeetav Tartus XXX asuvas Tartu Vanglas, osutas ainelist kaasabi

kaaskinnipeetav M. Kärdi tahtlikule õigusvastasele teole, s.o katsele tappa kaaskinnipeetav

H.O. D. Kekiševi tahtlik kaasaaitamise tegu seisnes selles, et tema, olles 18.12.2023. a kella

18.10 paiku kambris nr 3090 pealt näinud H.Oi ja M. Kärdi vahelist konflikti, liikus kell

18.11 koos M. Kärdiga oma kambrisse nr 3108. Seejärel jättis D. Kekišev M. Kärdi oma

kambrisse ootama ning liikus ise eluosakonnast trellvärava kaudu välja oma isiklike asjade

juurde. Siis, ligikaudu 15 sekundi möödudes saabus ta tagasi oma kambrisse nr 3108. Tagasi

tulles oli D. Kekiševi paremas käes musta värvi mapp. Kambris nr 3108 võttis D. Kekišev

peidukohast metallist isevalmistatud 10,5 cm pikkuse terariista, millele lisas isevalmistatud

käepideme elastiksidemest ja paberist, ning andis selle M. Kärdile. M. Kärt asetas

käepidemega terariista püksivärvli vahele ja väljus kell 18.15 kambrist nr 3108. Seejärel

suundus M. Kärt oma kambrisse nr 3090. Ligikaudu 30 sekundit hiljem väljus M. Kärt

kambrist nr 3090, seljas jope, ja liikus mööda E11 osakonna koridori puhkeruumi. Jõudnud

puhkeruumi, ründas M. Kärt kell 18.16 paremas käes olnud ja D. Kekiševi poolt antud

terariistaga selja tagant H.Oit. M. Kärt lõi H.Oit korduvalt kaela- ja kehapiirkonda eesmärgiga

tabada H.Oi kägiveeni, et H.O tappa. M. Kärdi tegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel

lõpule viimata, kuna kannatanu keeras pea ära, mistõttu ei õnnestunud M. Kärdil kägiveeni

tabada. Sellise tegevusega põhjustas M. Kärt H.Oile tervisekahjustused – torke-lõikehaava

seljal vasaku abaluu foonil, lõikehaavad paremal pool kaela külgpinna-õlavöötme piiril,

pindmised lõikehaavad-nahakriimustused seljal, paremal reiel ja õlavarrel ning haava juustega

kaetud peanahal lagipeas. Kell 18.17 tuli D. Kekišev puhkeruumi uksele. Uksel olles nägi D.

Kekišev, et jõudude vahekord on M. Kärdi kahjuks, seega liikus D. Kekišev H.Oi selja taha ja

haaras H.Oil ümbert kinni. D. Kekišev tõmbas H.Oi M. Kärdist eemale ja hoidis kinni, kuni

M. Kärt oli puhkeruumist koos terariistaga lahkunud oma kambrisse nr 3090. Seejärel liikus

D. Kekišev kell 18.18 M. Kärdi kambrisse nr 3090. Peatselt, ligikaudu 13 sekundi pärast,

väljus D. Kekišev kambrist ja suundus enda kambrisse nr 3108. 09.02.2024. a kell 13.00

kambri nr 3090 läbiotsimise käigus leiti ülemise nari voodiraami vahelt metallist 10,5 cm

pikkune isevalmistatud torke-lõikeriist.

3. Seega, andes M. Kärdile kuriteo toimepanemise vahendi, pani D. Kekišev toime KarS §

114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese

mõrvakatsele ainelise kaasaaitamise isikuna, kes on varem toime pannud mõrvakatse.

4. Veel süüdistatakse D. Kekiševi selles, et tema isikuna, keda on Tartu Ringkonnakohtu

29.04.2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6495 karistatud KarS § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2,

4 järgi, olles kinnipeetav Tartus XXX asuvas Tartu Vanglas, kasutas koos kaaskinnipeetav J.

Lundiga 07.05.2024. a ajavahemikul kell 20.00-20.01 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone

11. eluosakonna kambris nr 3089 füüsilist vägivalda kaaskinnipeetav T.T. P suhtes. D.

Kekišev, olles eelnevalt kokku leppinud J. Lundiga, et nad lähevad annavad T. T. Ple peksa,

liikus koos J. Lundiga kell 20.00 kambrisse nr 3089. Kambris nr 3089 paiknesid

kinnipeetavad D.L ja T. T. P. Kambrisse sisenedes karjus D. Kekišev kannatanule, et miks ta

vait on. Kannatanu ei vastanud midagi, misjärel lõi J. Lund ühel korral enda parema käega

vastu T. T. P paremat silma ning seejärel alustas kätega löömist ka D. Kekišev. Löökide

tagajärjel kaotas T. T. P tasakaalu ja kukkus kambri põrandale pikali. D. Kekišev peksis maas

lamavat kannatanut jalgadega korduvalt pähe ning hüppas kannatanu kehale jalgadega peale.

J. Lund lõi korduvalt kannatanut alakehasse. D. Kekišev lõpetas oma tegevuse J. Lundi poolse

sekkumise tõttu, mis seisnes selles, et J. Lund võttis D. Kekiševist kinni ja käskis tal lõpetada.

Seejärel suundusid mõlemad kambrist välja ning kannatanu jäi verisena liikumatult põrandale

lebama. Löökide tagajärjel kaotas T. T. P teadvuse ning ta toimetati kiirabiga Tartu Ülikooli

Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Oma tegevusega põhjustasid D. Kekišev ja J.

Lund kannatanule valu ja tervisekahjustused: IV-V roide nihketa murrud ja VI-VII roide

nihkega murrud vasakul pool; VII-IX roide nihketa murrud paremal pool; vedelikrinna

vasakul; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused pea-, kaela-, kehatüve ja ülajäsemete

piirkonnas ning haava huulel. Roiete murrud põhjustasid kannatanule pikaajalise

tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. D. Kekiševil oli

tahtlus T. T. P tappa, kuid kuritegu jäi lõpule viimata J. Lundi sekkumise tõttu.

5. Seega pani D. Kekišev toime KarS § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o teise inimese mõrvakatse, isikuna, kes on varem toime pannud mõrvakatse.

6. Veel süüdistatakse D. Kekiševi selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu

13.09.2023. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-4775 karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, olles

kinnipeetav Tartus XXX asuvas Tartu Vanglas,



kasutas 04.12.2023. a kella 13.22 paiku Tartus XXX asuvas Tartu Vangla

eeluuritavate eluhoone 11. eluosakonna puhkeruumis füüsilist vägivalda

kaaskinnipeetav S. Pi suhtes ning lõi puhkeruumi uksel seisnud kannatanut mitmel

korral kätega pähe. Sellega põhjustas D. Kekišev S. Pile valu ja järgmised

tervisekahjustused: punetuse ja verevalumi vasakul pool näos ning pindmise

marrastuse vasaku kõrva taguse piirkonnas;



kasutas 15.05.2024. a kella 13.30 paiku Tartu Vangla meditsiiniosakonna kabinetis nr

2241 füüsilist vägivalda psühhiaater S.K suhtes ja lõi teda arvuti kuvariga ühel korral

vasakule poole kuklasse. D. Kekišev põhjustas oma tegevusega S. Kle valu ja

järgmised tervisekahjustused: umbes 4 mm sügavuse ja 4 cm pikkuse veritseva haava

vasakul pool kukla piirkonnas kõrva läheduses, mis vajas kolme õmblust, ning 4x5 cm

suuruse muhu.

7. Seega pani D. Kekišev toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

korduvalt teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

8. Veel süüdistatakse D. Kekiševi selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu

21.07.2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-4231 karistatud KarS § 274 lg 2 p 3 järgi,



puhus 12.06.2024. a kella 18.34 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone 2.

eluosakonna kambris nr 1166 ametiülesandeid täitva vanemvalvur M.G.K näkku

tahvelarvuti lõhkumisest saadud klaasikilde. D. Kekiševi tahtest olenemata põhjustel

jäi tegu lõpule viimata, kuna M.-G. K jõudis silmad sulgeda ja kambrist taganeda;



ähvardas 17.06.2024. a kella 18.30 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone 2.

eluosakonna kambris nr 1166 ametiülesandeid täitvat vanemvalvur M.-G. Ki

tapmisega, küsides korduvalt, kas ta tahab enda naist veel näha ning „kas sa tead, mis

on kontaktlask?“, samuti ütles D. Kekišev, et M.-G. K võib lihtsalt kuuli pähe saada.

M.-G. K võttis ähvardusi reaalsena.

Seega pani D. Kekišev toime KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva

vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.

9. M. Kärti süüdistatakse KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 ja § 274 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritavates kuritegudes.

10. M. Kärti süüdistatakse selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus XXX asuvas Tartu

Vanglas, kasutas 18.12.2023. a kella 18.06 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone E-11

olmeruumis kaaskinnipeetav H.Oi suhtes füüsilist vägivalda ning lõi istuvat kannatanut selja

tagant pliiatsiga kõrri. Löögi tagajärjel murdus pliiatsitina ning kannatanu võttis selle oma

kõrist välja, misjärel hakkas kannatanul kõrist verd jooksma. Kannatanu lükkas M. Kärdi

endast eemale ning M. Kärt lahkus puhkeruumist oma kambrisse nr 3090. Seejärel läks

kannatanu end puhastama ning samuti liikus ta M. Kärdi kambrisse nr 3090. Kambris nr 3090

oli kannatanul konflikt M. Kärdiga, mida nägi pealt D. Kekišev. Pärast konflikti liikus

kannatanu tagasi sektori puhkeruumi. Seejärel liikus D. Kekišev kell 18.11 M. Kärdiga oma

kambrisse nr 3108. D. Kekišev jättis M. Kärdi oma kambrisse ootama ning liikus ise

eluosakonnast trellvärava kaudu välja oma isiklike asjade juurde. Siis, ligikaudu 15 sekundi

möödudes saabus ta tagasi oma kambrisse nr 3108. Tagasi tulles oli D. Kekiševi paremas käes

musta värvi mapp. Kambris nr 3108 võttis D. Kekišev peidukohast metallist isevalmistatud

10,5 cm pikkuse terariista, millele lisas isevalmistatud käepideme elastiksidemest ja paberist,

ning andis selle M. Kärdile. M. Kärt asetas käepidemega terariista püksivärvli vahele ja väljus

kell 18.15 kambrist nr 3108. Seejärel suundus M. Kärt oma kambrisse nr 3090. Ligikaudu 30

sekundit hiljem väljus M. Kärt kambrist nr 3090, seljas jope, ja liikus mööda E11 osakonna

koridori puhkeruumi. Jõudnud puhkeruumi, ründas M. Kärt kell 18.16 paremas käes olnud ja

D. Kekiševi poolt antud terariistaga selja tagant H.Oit. M. Kärt lõi H.Oit korduvalt kaela- ja

kehapiirkonda eesmärgiga tabada H.Oi kägiveeni, et H.O tappa. M. Kärdi tegu jäi tema tahtest

mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna kannatanu keeras pea ära, mistõttu ei

õnnestunud M. Kärdil kägiveeni tabada. Sellise tegevusega põhjustas M. Kärt H.Oile

tervisekahjustused – torke-lõikehaava seljal vasaku abaluu foonil, lõikehaavad paremal pool

kaela külgpinna-õlavöötme piiril, pindmised lõikehaavad-nahakriimustused seljal, paremal

reiel ja õlavarrel ning haava juustega kaetud peanahal lagipeas, lisaks aga punktikujulise

torkehaava kaela eespinnal alumises kolmandikus.

11. Seega pani M. Kärt toime KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

teise inimese tapmise katse.

12. Veel süüdistatakse M. Kärti selles, et tema isikuna, keda on 19.05.2023. a Tartu Maakohtu

otsusega kriminaalasjas nr 1-23-1122 karistatud KarS § 274 lg 2 p 3 järgi, olles kinnipeetav

Tartus XXX asuvas Tartu Vanglas, ütles 04.10.2023. a kella 13.00 paiku Tartu Vangla E-11

eluosakonna kambris nr 3115 kambriterminali kaudu valveruumis viibivale inspektor-

kontaktisik B.I-le: „Kes järgmisena kambriluugi juurde tuleb, olgu see valvur, H või A.M,

löön tal pea lõhki ja ei hakka enam mängima.“ M. T edastas öeldu kannatanutele, kes seda

võimuesindajatena kuuldes tunnetasid, et M. Kärt ähvardas neid seoses nende

ametikohustuste täitmisega tervisekahjustuse tekitamisega. Ähvardust võtsid inspektor-

kontaktisik H.H.S ja valvur A.M.L reaalsena.

13. Seega pani M. Kärt toime KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva

tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise võimuesindajate vastu seoses nende

ametikohustuste täitmisega.

14. J. Lundi süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

15. Täpsemalt süüdistatakse J. Lundi selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu

28.11.2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-6780 karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi,

leppis kaaskinnipeetav D. Kekiševiga kokku, et nad lähevad annavad kaaskinnipeetav T. T.

Ple peksa. J. Lund liikus koos D. Kekiševiga 07.05.2024. a kell 20.00 kambrisse nr 3089, kus

paiknesid kinnipeetavad D.L ja T. T. P. Kambrisse sisenedes karjus D. Kekišev kannatanule,

et miks ta vait on. Kannatanu ei vastanud midagi, misjärel lõi J. Lund ühel korral enda parema

käega vastu T. T. P paremat silma ning seejärel alustas kätega löömist ka D. Kekišev. Löökide

tagajärjel kaotas T. T. P tasakaalu ja kukkus kambri põrandale pikali. D. Kekišev peksis maas

lamavat kannatanut jalgadega korduvalt pähe ning hüppas kannatanu kehale jalgadega peale.

J. Lund lõi korduvalt kannatanut alakehasse. D. Kekišev lõpetas oma tegevuse J. Lundi poolse

sekkumise tõttu, mis seisnes selles, et J. Lund võttis D. Kekiševist kinni ja käskis tal lõpetada.

Seejärel suundusid mõlemad kambrist välja ning kannatanu jäi verisena liikumatult põrandale

lebama. Löökide tagajärjel kaotas T. T. P teadvuse ning ta toimetati kiirabiga Tartu Ülikooli

Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Oma tegevusega põhjustasid D. Kekišev ja J.

Lund kannatanule valu ja tervisekahjustused: IV-V roide nihketa murrud ja VI-VII roide

nihkega murrud vasakul pool; VII-IX roide nihketa murrud paremal pool; vedelikrinna

vasakul; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused pea-, kaela-, kehatüve ja ülajäsemete

piirkonnas ning haava huulel. Roiete murrud põhjustasid kannatanule pikaajalise

tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. D. Kekiševil oli

tahtlus T. T. P tappa, kuid kuritegu jäi lõpule viimata J. Lundi sekkumise tõttu.

16. Seega pani J. Lund toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt

teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

Kohtu seisukoht

Maivo Kärdi süüdistus KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja Deivis Kekiševi süüdistus

KarS § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 – § 22 lg 3 järgi (kannatanu H.O)

17. Käsitletavas episoodis ei vaidle pooled selle üle, et 18.12.2023. a kella 18.06 paiku

kasutas M. Kärt Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone E-11 olmeruumis H.Oi kallal kehalist

vägivalda – lõi laua taga istuvat kannatanut selja tagant pliiatsiga kõrri. Samuti puudub

vaidlus selles, et kümmekond minutit hiljem, s.o kella 18.16 paiku, ründas M. Kärt samas

kohas H.Oit uuesti, lüües teda isevalmistatud tera- ja torkerelvaga (noaga) korduvalt kaela- ja

kehapiirkonda. Vastavate asjaolude osas pole ka kohtu hinnangul vaidlust, sest need on

üheselt leidnud kinnitust kannatanu H.Oi ning tunnistajate D.E ja E.V ütlustega (vt vastavalt

12.08.2025 istungi protokoll lk 13-23, 14.08.2025 istungi protokoll lk 28-33 ja 21.08.2025

istungi protokoll lk 1-8) kogumis 18.12.2023. a sündmustikku jäädvustanud Tartu Vangla

eeluuritavate eluhoone 11. eluosakonna valvekaamerate 18.12.2023. a videosalvestise ja selle

02.02.2024. a vaatlusprotokolliga.

18. Osutatud tõendikogumiga on 18.12.2023. a toimunud ründe asjaoludega seonduvalt

kokkuvõtlikult tuvastatav esmalt see, et 18.12.23 kella 18.02 paiku sisenes M. Kärt Tartu

Vangla eeluuritavate eluhoone 11. eluosakonna olmeruumi, kus H.O, D.E, E.V ja E.V

mängisid laua taga doominot ning M.P ja R.K malet. M. Kärt seisis laua kõrvale külmkappide

ette ning jäi teiste mängu pealt vaatama. Mõne aja pärast, täpsemalt kell 18.06.14, väljus M.

Kärt järsku olmeruumist ning suundus kiirel kõnnakul oma kambrisse. Viibinud seal umbes

10 sekundit, läks ta kiirel sammul uuesti olmeruumi, käes peenike piklik ese. Olmeruumis

läks M. Kärt otsejoones H.Oi juurde, kes istus endiselt laua taga, selg ukse poole, ja mängis

doominot. M. Kärt haaras H.Oilt – viimase sõnul temale täiesti ootamatult – selja tagant

juustest kinni, väänas tema pea küljele ning surus teise käe peenikese pikliku esemega hooga

H.Oi kõrile. H.O haaras ühe käega sellest kinni ja üritas samal ajal teise käega M. Kärti endast

eemale lükata. Umbes viie sekundi pärast läks tal see ka korda, kuid rüselus H.Oi ja M. Kärdi

vahel jätkus. Siis, kuskil kümne sekundi pärast sekkus D. H ning lahutas H.Oi ja M. Kärdi

üksteisest. Selle järgselt suundus M. Kärt, terava otsaga piklik ese endiselt käes, olmeruumist

välja oma kambri suunas, samal ajal kui teised jätkasid poolelioleva mänguga.

19. Järgnevalt on tuvastatav, et umbes paarikümne sekundi pärast osutas E.V enda kaelale ja

vaatas H.Oi suunas – E.Vu väidetel näitas E.V, et H.Oil on kaelal peal mingi sinine täpp. H.O

katsus oma kaela ning tõmbas sealt välja terava pliiatsitera moodi eseme. Pärast seda jätkas

H.O küll mängimist, kuid kuna eseme väljatõmbamisel hakkas tal kaela pealt verd jooksma,

tõusis ta umbes paarikümne sekundi pärast laua äärest, läks olmeruumi nurka köögitasapinna

juurde, võttis köögipaberi ja surus selle endale vastu kaela. Samal ajal lõpetasid D. E, E.V ja

E.V doomino mängimise ning lahkusid olmeruumist. Nende järel suundus koridori ka H.O,

hoides köögipaberit jätkuvalt vastu kaela. Koridoris läks H.O esmalt kambrisse 3111, kuid

kümnekonna sekundi möödudes liikus ta M. Kärdi kambri nr 3090 suunas.

20. Viimaks on tuvatatav seegi, et kell 18.10.18 väljus H.O kambrist nr 3090 ning naasis koos

O.O, E.Vu ja E.Vuga olmeruumi, kus nad istusid laua taha ja jätkasid doomino mängimist.

Kell 18.15.57 sisenes olmeruumi uuesti M. Kärt, kes liikus taaskord otsejoones H.Oi juurde,

hoides seekord oma paremas käes terava otsaga piklikku noataolist eset. M. Kärt, ilma et

oleks eelnevalt midagi öelnud, tegi noataolise esemega löögi H.Oile paremale poole

kukla/kaela piirkonda, kuid too pööras, tõstis mõlemad käed kaela juurde, tõmbas oma pead

ettepoole ning hoop tabas teda kukla piirkonda. M. Kärt lõi kolmel korral koheselt uuesti,

kuid kuna H.O pani käed kaitseks kuklale ning hakkas end näoga M. Kärdi suunas pöörates

püsti tõusma, tabasid kaks noahoopi teda selga, vasaku abaluu piirkonda ning kolmas löök

paremale poole kaelapiirkonda. Tekkis jälle rüselus, mille käigus sai H.O M. Kärdi oma

haardesse ja tõmbas ta põrandale. Põrandal lõi M. Kärt uuesti H.Oi suunas ning tabas teda

parema jala reie sisekülge. Siis surus H.O M. Kärdi põrandale, hoidis teda ühe käega kinni

ning lõi teda samal ajal teise käega korduvalt. Kuna teised kinnipeetavad lahkusid, jäid H.O ja

M. Kärt olmeruumi kahekesi. H.O jätkas põrandal oleva M. Kärdi löömist, kuni kell 18.17.01

tuli puhkeruumi uksele D. Kekišev, vaatas hetke, siis sisenes ning tiris H.Oi M. Kärdi pealt

ära. Pärast seda hoidis D. Kekišev H.Oit kinni, M. Kärt aga tõusis ja lahkus olmeruumist.

21. Nagu eespool märgitud, ei vaidle ka süüdistatav M. Kärt vastu, et 18.12.2023. a kella

18.06 paiku toimus Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone E-11 olmeruumis tema ja H.Oi vahel

füüsiline konflikt. M. Kärt selgitas istungil kokkuvõtvalt, et kui ta puhkeruumis külmkapi

juures seisis, siis jäi talle mulje, et H.O ja E.V räägivad temast omavahel. Seepeale läks ta

oma kambrisse ja võttis sealt helesinise värvipliiatsi. Ta läks tagasi puhkeruumi, võttis H.Oil

juustest kinni, tõmbas ta natuke tagasi, nii et too toetus seljaga M. Kärdi jalgade vastu, surus

pliiatsitina H.Oile vasakule poole kaelale ning küsis, et mis sul kitsenärakal öelda oli. Pärast

seda läks M. Kärt puhkeruumist ära, kambrisse. Natuke aega hiljem tuli H.O tema kambri

ukse juurde ja küsis, et mis sul kukel öelda oli. H.O ärples seal veel edasi, lõi ühel hetkel M.

Kärti rusikaga vasakule poole näopiirkonda ning läks pärast seda tagasi puhkeruumi. M. Kärt

leidis, et peab H.Oi panema oma sõnade eest vastutama. Ta võttis peidukohast noa, mille ta

oli valmistatud ukse plekist ning mis oli umbes 2 mm paksune ja 1,5-2 cm pikkune, ning läks

puhkeruumi. Ta tahtis H.Oit lüüa kaela või keha piirkonda, kuid löök tabas H.Oi rangluud,

ning pärast seda lõi ta H.Oit veel mõned korrad (27.08.2025 istungi protokoll lk 8-10).

22. Vaidlus käib selle üle, millised vigastused M. Kärt H.Oile põhjustas – M. Kärt nimelt

leiab, et ta tekitas vähem vigastusi, kui süüdistusaktis on talle omistatud. Samuti käib vaidlus

selle üle, millisele tagajärjele oli M. Kärdi tahtlus suunatud – kas H.Oile üksnes

kehavigastuste tekitamisele või tema tapmisele. Kolmandaks vaieldakse selle üle, kas M.

Kärdi teoga oli kaasaaitajana seotud ka D. Kekišev, kuna andis M. Kärdile kuriteo

toimepanemiseks vahendi, s.o isevalmistatud noa. Kohus sellisteks vaidlusteks alust ei näe,

vaid leiab, et süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud on istungil uuritud tõenditega

üldjoontes kinnitust leidnud ning M. Kärdi tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 lg 1

- § 25 lg 2 järgi ja Deivis Kekiševi tegevus KarS § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 – § 22 lg 3 järgi.

23. Mis puudutab H.Oile tekitatud kehavigastusi, siis süüdistusakti kohaselt põhjustas M. Kärt

oma tegevusega H.Oile järgmised tervisekahjustused: punktikujulise torkehaava kaela

eespinnal alumises kolmandikus ning torke-lõikehaava seljal vasaku abaluu foonil,

lõikehaavad paremal pool kaela külgpinna-õlavöötme piiril, pindmised lõikehaavad-

nahakriimustused seljal, paremal reiel ja õlavarrel ning haava juustega kaetud peanahal

lagipeas. M. Kärt sellega ei nõustu. Ta selgitas kohtuistungil, et ei tea, kuidas süüdistusaktis

loetletud ja toimiku materjalides välja toodud vigastused H.Oile tekkisid, tema neid ei

tekitanud. M. Kärt ise nägi H.Oil ainult kahte haava – üks paremal rangluu peal ja teine

vasaku abaluu all –, ega tea, kust ülejäänud vigastused pärit on (27.08.2025 istungi protokoll

lk 22).

24. Kohtu arvates on usaldusväärselt tõendatud nii see, et H.Oil esinesid kõik süüdistusaktis

loetletud kehavigastused, kui see, et need tekitas M. Kärt.

25. Nimelt tuvastas kohus juba eelnevalt, et pliiatsiga ründe järgselt oli H.Oi kaelas terav

pliiatsitera moodi ese, mille ta E.Vu osutamise peale välja tõmbas. Samuti tuvastas kohus, et

pärast terataolise eseme väljatõmbamist hakkas H.Oi kaelast verd jooksma. Lõpuks tuvastas

kohus sedagi, et noaga tabas M. Kärt H.Oit mitte üksnes kaela- ja abaluupiirkonda, vaid ka

kuklapiirkonda ja parema reie sisekülge.

26. Kannatanul esinenud kehavigastuste kohta on esitatud hulgaliselt teisigi tõendeid. Nii

nähtub kannatanu H.Oi ütlustest, et pärast M. Kärdi rünnet tuli tema selja pealt vasakpoolset

ülemist lihast meditsiiniosakonnas õmmelda ning et pärast intsidenti jäid talle selja, pea, kaela

ja jala peale märgid (armid) (12.08.2025 istungi protokoll lk 13-23). H.Oit ründejärgselt

näinud E.V kirjeldas kohtus, et H.Oil oli pärast selg verest läbimärg. Kui H.O särgi üles tõstis,

siis seal oli selja peal korralik auk. Lisaks oli tal pea juurest puru ja kui H.O tõstis lühikesed

püksid ülespoole, siis jooksis verd ka ühe jala juurest (21.08.2025 istungi protokoll lk 1-8).

H.Oi vigastusi nägi ka D. E ning tema mäletamise kohaselt oli H.Oil kuskil midagi katki,

kuskilt tuli verd ja midagi oli seljaga (14.08.2025 istungi protokoll, lk 28-33).

27. Tartu Vangla personalist puutus H.Oiga vahetult pärast rünnet kõige otsesemalt kokku

Tartu Vangla valvur I.E. Viimane meenutas kohtus, et 18.12.2023. a veidi peale

kella 18 tegi ta koos valvur E.O vahetuse jooksul tegemata jäänud dokumenditoiminguid.

Helistas H.O oma kambrist läbi stentofoni ja oli väga ärevil häälega, ütles, et tal on vaja

kiiresti meditsiini saada. I. E ja E. O läksid kohe kohale. H.O oli väga ärev, tal olid torke-

ja/või lõikehaavad seljal ja kaelas. Need veritsesid. Pärast esmast kiiret vaatlust tundus, et

need ei ole eluohtlikud, ta oli ise võimeline liikuma, rääkima, polnud massilist verejooksu. E.

O võttis H.Oi kaasa, liikus temaga meditsiiniosakonda (14.08.2025 istungi protokoll lk 2-11).

I. Ei sõnu kinnitavad 18.12.2023. a Tartu Vangla kehakaamerate nr 25 ja nr 27

videosalvestised ja salvestiste 07.02.2024. a vaatlusprotokoll. Sealt on näha palja ülakehaga

H.Oit, kelle seljal vasakul pool abaluu juures on punast värvi (verekahtlane) määrdumine,

millele vanglavalvur surub tumeda värvusega riideeset. Verekahtlast määrdumist on näha ka

H.Oi kuklas ning paremal pool kaelal ja oimukohas.

28. Tartu Vangla meditsiiniosakonnas sel hetkel valves olnud meedik H.M andis kohtus ütlusi,

mille kohaselt tegeles tema meditsiiniosakonna protseduuride ruumis parajasti teise

patsiendiga, kui ilma eelteavituseta tuli ukse taha valvur koos H.Oiga. H.Oil ei olnud särki

seljas – seda hoiti haava peal kehapiirkonnas – ja tema lühikesed püksid olid rebenenud.

Öeldi, et kahe kinnipeetava vahel toimus intsident, vigastused on vaja üle vaadata ja

fikseerida. H.Oil olid vigastused kaelapiirkonnas, kehal. Need olid erinevad lõikehaavad.

Ilmselt oli ka peahaav, õlavarre haav. Üks kaela peal olev vigastus oli pliiatsi must täpp. Kõik

olid värsked vigastused – lõikehaavad veritsesid, haava servad olid irvakil. H.Oi sõnul olid

need vigastused talle tekitanud M. Kärt. H. M fikseeris vigastused, tegi neist pildid

(14.08.2025 istungi protokoll lk 33-37).

29. Kriminaalasja juurde võetud fototabel kinnitab eelnevat. Fotodelt, mille H. M

intsidendijärgselt tegi, on näha H.Oi vigastused. Muu hulgas on näha torkehaav ja hematoom

kaela eesmisel küljel rangluu kohal (1.-2. foto), verega kaetud haav juuste sees pealae peal (3.

foto), lõikehaavad kaela- ja kehapiirkonnas (4.-5. foto), torkehaav selja peal abaluu

piirkonnas, mille kohta H. M väitis kohtus, et see oli umbes 1 cm sügavune (6. foto),

pindmised lõikehaavad parema reie seesmisel küljel (7. foto) ja parema õlavarre välisküljel (8.

foto) (vt fototabel 05.01.2024. a tunnistaja H. M ülekuulamise protokolli juurde

kriminaalasjas nr 23922900098).

30. H.Oi vigastused olid sedastatavad veel nädalapäevi hiljem.

Tartu Vangla

meditsiiniosakonna õe D. Ši 24.01.2024. a tunnistajana antud ütlustele vastavalt toodi H.O

23.12.2023. a meditsiiniosakonda plaanilisele haavasidumisele. Selleks ajaks oli H.Oi kaelal

olnud haav paranemisjärgus, haava servad olid hüpereemilised. Kõri eesmisel osal keskel oli

ca 7 cm diameetriga vana, kollakas-roheka värvusega hematoom, mille keskel, paremal pool

rangluu kohal oli eristatav pliiatsi torkejälg musta täpina. H.Oi seljal, vasakul pool

abaluupiirkonnas oli ca 2,5 cm suurune viie üksikõmblusega suletud haav, mille servad olid

hüpereemilised ning esines vähene koevedelik. H.Oi peas, juuste piirkonnas asetsenud haav

oli paranemisjärgus. L.B ütlusi kinnitavad fotod, mis D. Š H.Oi läbivaatusel tegi ning mis on

võetud D. Ši ülekuulamise protokolli juurde.

31. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 24EAOI00069-01 kohaselt olid H.Oil

18.12.2023. a torke-lõikehaav seljal vasaku abaluu foonil; lõikehaavad paremal pool

kaelakülgpinna-õlavöötme piiril; pindmised lõikehaavad-nahakriimustused seljal, paremal

reiel ja õlavarrel; haav juustega kaetud peanahal lagipeas ning nahaalune verevalum ja

punktikujuline torkehaav kaela eespinnal alumises kolmandikus. Sedastatud torke-lõikehaav

ning lõikehaavad ja nahakriimustused võisid eksperdi arvates olla tekitatud terava vägivallaga

löögist ning lõikamistest-tõmbamistest teravaservalise ja -otsalise esemega, nt noaga või

mõne muu sarnase esemega, verevalumiga ümbritsetud punktikujuline torkehaav kaela

eespinnal aga löömisel pliiatsi(tera)ga/pastaka otsaga või mõne muu torkevahendiga.

32. Seega järeldub kannatanu H.Oi ning tunnistajate E.Vu, I. Ei, H. M ja D. Ši ütlustest,

18.12.2023. a sündmustikku jäädvustanud Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone 11.

eluosakonna valvekaamerate 18.12.2023. a videosalvestise ja selle 02.02.2024. a

vaatlusprotokollist, 18.12.2023. a Tartu Vangla kehakaamerate nr 25 ja nr 27 videosalvestiste

ja salvestiste 07.02.2024. a vaatlusprotokollist ning nende tõenditega kokkulangevast

ekspertiisiaktist nr 24EAOI00069-01, et H.Oil esinesid kõik süüdistuses loetletud

kehavigastused ja et need tekitas M. Kärt.

33. Kohus möönab, et lõpus sekkus sündmustikku D. Kekišev, kes tõmbas aktiivsesse

kaitsesse asunud H.Oi M. Kärdi pealt ära. Samas leiab kohus, et D. Kekišev ei saanud ühtki

süüdistusaktis märgitud vigastust tekitada, sest tema käes polnud sel hetkel haavade

iseloomuga sobituvat torke-lõikerelva, lisaks piirdus tema roll siinkohal vaid H.Oi

kinnihoidmisega, ühtki löömis- või lõikamisliigutust ta H.Oi suunas ei teinud. Kuna puuduvad

mistahes tõendid, et südmuste käiku oleks sekkunud ning H.Oit oleks füüsiliselt rünnanud

veel keegi kolmas, saab vastuvaidlematult tuvastada, et H.O sai kõik süüdistusaktis nimetatud

kehavigastused M. Kärdi ründe tagajärjel. Ehk siis täpsemalt – kui M. Kärt ründas pliiatsiga,

sai H.O punktikujulise torkehaava kaela eespinnal alumises kolmandikus, ning hiljem, kui M.

Kärt ründas H.Oit isevalmistatud noaga, sai H.O torke-lõikehaava seljal vasaku abaluu foonil,

lõikehaavad paremal pool kaela külgpinna-õlavöötme piiril, pindmised lõikehaavad-

nahakriimustused seljal, paremal reiel ja õlavarrel, haava juustega kaetud peanahal lagipeas.

34. Ekspertiisiakti nr 24EAOI00069-01 kohaselt ei ulatunud H.Oi haavad kehaõõntesse,

suured veresooned polnud vigastatud, kannatanu ei vajanud hospitaliseerimist. Seetõttu

polnud H.Oi kehavigastused eluohtlikud, vaid põhjustasid üksnes lühiajalise tervisekahjustuse

kestusega kuni neli nädalat. Ka M. Kärt väidab, et tema tahtlus polnud suunatud H.Oi

tapmisele. Ta selgitas kohtus, et kui ta oleks tahtnud H.Oit pliiatsiga rünnates tappa, siis oleks

ta löönud kaela, aga selle asemel surus ta H.Oile kaela peale. Eesmärk oli H.Ois

psühholoogilist hirmu tekitada. Samuti selgitas ta, et kui ta oleks tahtnud tappa H.Oit noaga,

siis oleks ta löönud natuke teistmoodi. Ta mäletab anatoomiaõpikutest, et kägiveen asub

vasakul pool kaelal, kuid tema lõi paremale poole rangluusse ega seadnudki eesmärgiks

tabada kägiveeni. Kui ta oleks kägiveeni tabanud, siis oleks H.O olnud 2–3 sekundiga surnud.

Pealegi poleks M. Kärt sellisel juhul jätnud pärast D. Kekiševi sekkumist asja pooleli.

Vastupidi, kui loogiliselt võtta, siis oleks tal palju lihtsam olnud H.Oit tappa, kuna D. Kekišev

hoidis H.Oit mingi hetk kinni (27.08.2025 istungi protokoll lk 9, 11-12).

35. Kohus nõustub siiski süüdistusaktis märgituga, et M. Kärdi tahe ei piirdunud

ekspertiisiaktis sedastatud vigastuste tekitamisega. Uuritud tõendid osutavad kogumis sellele,

et M. Kärt soovis H.Oit tabada kägiveeni ja ta seeläbi tappa, kuid tegu jäi tema tahtest

sõltumatult lõpule viimata, kuna H.O keeras pea ära, asus end aktiivselt kaitsma ja M. Kärdil

ei läinud korda õiget kohta tabada.

36. Nii nähtub tunnistaja I. Ei ütlustest, et pärast M. Kärdi rünnakut, kui tunnistaja nägi, et

olukorra lahendamine käib, liikus ta M. Kärdiga korruse vestlusruumi. M. Kärt jäi

vestlusruumi istuma, I. E jäi teda jälgima ukse peale ja mõnda aega oli vaikus. Kuna oli näha,

et olukord on väga pingeline, üritas I. E seda maandada ja M. Kärdiga mingit vestlust

arendada. Siis hakkas M. Kärt rääkima, mis ta tegi. Et tal oli soov H.O tappa, tabada teda

terariistaga kägiveeni, nagu M. Kärt seda kaelapiirkonda osutades väljendas. M. Kärt ütles, et

terariistaks oli (ukse)liistutükk, mille ta oli ära murdnud ning kuhu oli käepidemeks ümber

mässitud paber (14.08.2025 istungi protokoll lk 2-11).

37. 18.12.2023. a Tartu Vangla kehakaamerate nr 25 ja nr 27 videosalvestiste ja salvestiste

07.02.2024. a vaatlusprotokoll kinnitab eelnevat, sest I. Ei viidatud vestlus on salvestatud

vormikaameraga. Sealt nähtub, kuidas M. Kärt avaldab I. Eile, et „oleks ta näoga minu poole

olnud, oleks see kägiveen minu poole, ma oleks selle kägiveeni tal läbi tõmmanud. [- - - ]

Tulebki nuga anda sellistele kitsenärakatele. Oleks natuke kõvem tera olnud, oleks kuradi газа

sinnasamasse ära kustutanud“.

38. P.M-i ütlusi kinnitab ka Tartu Vangla xxxxxxxxxxx A.U. A. U ütlustest selgub, et 2023. a

detsembris M. Kärdiga toimunud vestlusel avaldas viimane, et H.O oli öelnud talle midagi,

mis talle ei meeldinud. Seejärel oli M. Kärt läinud vihaseks ning tahtnud H.Oile kätte maksta.

Esimese hooga olevat keegi M. Kärti takistanud, aga siis tuli keegi teine M. Kärdi kambrisse,

ütelnud, et nii sa seda asja jätta ei saa ja andnud talle relva. Selle nime, kes relva andis, M.

Kärt ei maininud. Relvaks ütles M. Kärt olevat metallist liistu. Kui A. U ei eksi, siis ütles M.

Kärt selle kohta nuga. Kui rünnak oli lõppenud, siis oli nuga M. Kärdi sõnul ära paindunud.

Samuti ütles M. Kärt A. Ule, et oli noa wc-potist alla lasknud. M. Kärt rääkis, et eesmärk oli

kätte maksta selle eest, et talle nii öeldi, et ta tahaks ära tappa selle inimese, kes talle nii ütles.

M. Kärt ütles, et ta soov oli seda teha, aga kuna teine kinnipeetav (E.V) vahetult rünnaku ajal

hüüdis „ou“ ja H.O jõudis ümber pöörata, siis unearterisse pussitamist ei toimunud.

Tagantjärele ütles M. Kärt, et see oli hea, et H.O ei saanud surma, sest vastasel juhul oleks

karistus

karmim

(14.08.2025

istungi

protokoll

lk 19-24).

39. Seega on M. Kärdi ütlused oma tahtluse sisustamisel mitte üksnes ebausaldusväärsed

(kuna ta on vanglas temaga kokku puutunud ametnikele avaldanud teistsugust infot kui

kohtus), vaid ka üheselt ümber lükatud, sest I. Ei ja A. U ütlused M. Kärdi poolt kuriteo

toimepanemise omaksvõtu (st H.Oi tapmise tahtluse) kohta on iseseisvaks tõendiks KrMS §

66 lg 21 p 3 mõttes.

40. M. Kärdi tahtlusele H.O tappa viitab ka väline teopilt. Kui pliiatsiga ründe ajal on

tapmistahtlus veel kaheldav (ehkki siingi viitab torke suunatus ja torkel rakendatud jõud –

torke tagajärjel pliiatsitera murdus ja torkepiirkonda tekkis ulatuslik verevalum –, võimalikule

kaudsele tahtlusele KarS § 16 lg 4 mõttes), siis järgnev noarünne vahetult pärast seda, kui

H.O oli viibinud (ilmselt omavaheliste arvete klaarimiseks) M. Kärdi kambris, räägib juba

tapmise eesmärgist ehk kavatsetusest KarS § 16 lg 2 mõttes. Tartu Vangla eeluuritavate

eluhoone 11. eluosakonna valvekaamerate 18.12.2023. a videosalvestise ja selle 02.02.2024. a

vaatlusprotokollist nähtuvalt liikus M. Kärt kiirel sammul otsejoones olmeruumi, seal aga

omakorda H.Oi juurde ning sihtis sõnagi lausumata kohe esimesel korral H.Oit käes oleva

terariistaga paremale poole kukla/kaela piirkonda, s.o elutähtsate veresoonte paiknemise

piirkonda. Löök seejuures oli silmnähtavalt väga jõuline. Ja kui esimene löök ei õnnestunud –

H.O pööras pead ja hakkas end käsi ette tõstes aktiivselt kaitsma –, lõi M. Kärt teda (või

vähemalt proovis lüüa) enda käes olnud terariistaga korduvalt uuesti kaela piirkonda. M.

Kärdi selline tegevus oleks ilmselt jätkunud, kuid H.O oli temast füüsiliselt tugevam, sai

kontrolli enda kätte, surus M. Kärdi maha ning muutis ründevõimetuks.

41. M. Kärdi kaitsja leidis, et selle noa või torkeriistaga, mida M. Kärt kasutas, poleks olnud

võimalik tappa – tegemist oli pehmest plekist valmistatud ja lühikese teraga torkeriistaga, mis

ei olnud tapmiseks kõlbulik. Kohus seda ei leia. Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone 11.

eluosakonna valvekaamerate 18.12.2023. a videosalvestiselt ja selle 02.02.2024. a

vaatlusprotokollist nähtuvalt oli M. Kärdi käes oleva noa väljaulatuv tera piisavalt pikk

(hinnanguliselt ca 10 cm). Pealegi, vaadates vigastusi, mis H.Oil meditsiiniosakonnas

fikseeriti, siis oli üks neist (vasaku abaluu juures olev lõike-torkehaav) võrdlemisi sügav,

vajades koguni õmblemist. Kui samasugune vigastus oleks tekitatud inimesele kaela

piirkonda, kus üldteadaolevalt on suured elutähtsad veresooned, ei pea olema asjatundja, et

pidada võimalikuks massiivse verejooksu tekkimist ning selle tagajärjel surma saabumist.

Lisaks leiab kohus, et kuna üldteadaolevalt ei asu kaelal olevad veresooned sügaval, vaid naha

all, siis põhimõtteliselt oleks olnud võimalik neid veresooni eluohtlikult vigastada ka lühikese,

kuid teravaservalise esemega pindmiselt lõigates/tõmmates.

42. Kui eelnevale lisaks arvestada andmeid M. Kärdi iseloomu kohta – seda, et ta on väga

kergesti ärrituv, tegutseb impulsi ajendil tagajärgedele mõtlemata ega oska võimalikku

konfliktsituatsiooni lahendada verbaalselt, kusjuures oht kuritegude toimepanekuks on tema

puhul suurim muuhulgas siis, kui ta peab teise inimese käitumist mingil moel solvavaks –, on

kohtu hinnangul igakülgselt tõendatud, et M. Kärt pani toime KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise katse.

43. Süüdistuse kohaselt on M. Kärdi täideviimisteoga KarS § 22 lg 3 alusel kaasaaitajana

seotud Tartu Vanglas samas sektsioonis paiknenud kinnipeetav D. Kekišev, kuna tema andis

M. Kärdile H.Oi tapmiseks kuriteo toimepanemise vahendi, s.o isevalmistatud noa.

44. D. Kekišev seda omaks ei võta. Ta eitab M. Kärdile ründevahendi andmist ning väidab, et

tema osalust oli ainult nii palju, et ta läks köögis M. Kärdile ja H.Oile vahele (vt 27.08.2025

istungi protokoll lk 34-36). Ka M. Kärt, ehkki on kohtueelses menetluses tunnistanud, et sai

H.Oi ründamiseks noa justnimelt D. Kekiševilt, on kohtus D. Kekiševi osalust eitama asunud.

Nagu eespool juba viidatud, väitis M. Kärt kohtus, et võttis ise peidukohast noa, mille ta oli

valmistatud ukse plekist ning mis oli umbes 2 mm paksune ja 1,5-2 cm pikkune, ning läks

puhkeruumi. Kohus kummagi süüdistatava vastavaid ütlusi usaldusväärseks ei pea. Ning seda

M. Kärdi osas mitte üksnes ütluste diametraalse erinevuse ja neis esinevate vastuolude

mõistuspärase kõrvaldamatuse tõttu (vt nt 27.08.2025 istungi protokoll lk 16-17), vaid nagu

D. Kekiševigi puhul – ütluste ühildamatuse tõttu ülejäänud tõendikogumiga. D. Kekiševi

osavõtutegu – M. Kärdile H.Oi ründamiseks isevalmistatud noa andmine – leiab kohtu arvates

kinnitust järgneva tõendikogumi ning selle pinnalt tuleneva arutluskäiguga.

45. Esiteks on tõendatud, et erinevalt M. Kärdist on D. Kekišev kinnipeetav, kelle juurest on

vanglaametnike poolt korduvalt leitud ja ära võetud isevalmistatud terarelvi. See selgub

27.02.2024. a ja 13.02.2024. a asitõendite vaatlusprotokollidest, mille kohaselt leiti

09.02.2024. a D. Kekiševi kambri läbiotsimsel metallist terarelvalaadne ese, ning 11.06.2024.

a asitõendi vaatlusprotokollist, kus vaadeldakse D. Kekiševi asjade juurest 28.02.2024. a

leitud ja ära võetud isevalmistatud terariista. Vastav asjaolu nähtub ka D. Kekisevi inspektor-

kontaktisikuks olnud Q.C Q.T ütlustest, kes märkis, et on D. Kekiševi kontaktisikuks olemise

ajal näinud tal palju nuge ning et väga lühikese perioodi jooksul said nad temalt kätte 4-5

nuga, võib-olla isegi rohkem (vt 18.08.2025 istungi protokoll lk 33). Kohus möönab, et

09.02.2024. a D. Kekiševi kambrist leitud terarelv ei pruugi olla sama, mida Maivo Kärt

18.12.2023. a kasutas H.Oi ründamisel. See asjaolu aga ei välista, et M. Kärt sai H.Oi

ründamiseks kasutatud noa D. Kekiševilt.

46. Teiseks, kui M. Kärdil endal oli kambris olemas nuga, nagu ta väitis, siis on eluliselt

usutav, et ta oleks seda H.Oi ründel kohe kasutanud, mitte läinud esialgu ründama pliiatsiga,

mis on ründerelvana võrdelmisi tavapäratu ja millega on rünnet kahtemata ka keerulisem

sooritada. Sellest järeldab kohus, et M. Kärdil polnud kambris nuga.

47. Kolmandaks nähtub Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone 11. eluosakonna valvekaamerate

18.12.2023. a salvestiselt ning selle 02.02.2024. a ja 09.05.2024. a vaatlusprotokollidest, et

pärast seda, kui H.O oli käinud M. Kärdi kambris (arveid klaarimas), liikusid D. Kekišev ja

M. Kärt koheselt D. Kekiševi kambrisse. Ehkki mõlemad süüdistatavad väitsid, et M. Kärt

läks sinna WC-paberi võtmiseks, et peatada sellega H.Oi löögist tekkinud verejooks, sest tal

endal paberit ei olnud (vt 27.08.2025 istungi protokoll lk 14, 35), ei vasta see tegelikkusele

eeskätt juba seetõttu, et 07.02.2024. a asitõendi vaatlusprotokollist (milles vaadeldakse

18.12.2023. a kehakaamera nr 25 ja 27 videosalvestisi) on fotolt 5.9 selgelt näha terve

tualettpaberi rull M. Kärdi kambris. Arvestades, et D. Kekišev ja M. Kärt sisenesid D.

Kekiševi kambrisse kell 18.11.14 ja M. Kärt lahkus sealt kell 18.14.59, oli piisavalt aega D.

Kekiševi kambrist isevalmistatud noa võtmiseks ja selle ründe tarbeks kohandamiseks.

Samuti, kui M. Kärt D. Kekiševi kambrist väljus, suundus ta esmalt enda kambrisse, kuid

sealt peagi otsejoones elusektori olmeruumi H.Oit ründama, vahepeal ta kuskil mujal ei

käinud. Sellest jätreldab kohus, et M. Kärt võis H.Oi ründamiseks kasutatud isevalmistatud

noa saada ainult D. Kekiševi kambrist.

48. Võib tekkida küsimus, kas nuga ei andnud M. Kärdile D. Kekiševi kambris keegi teine kui

D. Kekišev. Kohus leiab, et see on välistatud. Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone 11.

eluosakonna valvekaamerate 18.12.2023. a salvestiselt ning selle 02.02.2024. a ja 09.05.2024.

a vaatlusprotokollidest nähtub, et kedagi teist sel ajal kambris polnud. Kella 18.13 paiku käis

seal umbes 20 sekundi vältel kinnipeetav J.X, kuid ta oli seal pigem möödaminnes (tal oli

käes teekruus). Lisaks jäi ta seisma ukse peale ning usutav pole, et ründerelv anti üle uksel –

kuna tegu on vanglas keelatud esemega ning kuna sellega oli plaanis minna H.Oit ründama,

on mõistlik eeldada, et keelatud ese antakse üle kambris sees teiste eest varjatult.

49. D. Kekiševi kuriteoosalusele viitavad ka temale M. Kärdi poolt kirjutatud kirjad (vt

19.03.2024. a asitõendi vaatlusprotokoll). Kohus möönab, et neile kirjadele ei saa

põhjapanevat rolli omistada, sest omavahelisest kirjavahetusest käib läbi ka tõdemus, et M.

Kärt ja D. Kekišev peavad kontrollima, mida kirjutavad, sest neil hoitakse silma peal, ja seega

võisid D. Kekišev ja M. Kärt kirjadega teadlikult manipuleerida. Samas näitavad need kirjad

kohtu hinnangul siiski seda, et D. Kekišev ja M. Kärt polnud tavalised kaaskinnipeetavad,

vaid omasid pikemaajalisi ning isiklikumaid omavahelisi suhteid. Lisaks saab vahetult pärast

18.12.2023. a sündmust saadetud kirjades täheldada soovi teemat siiski puudutada ning ütlusi

omavahel kooskõlastada, eriti kui arvestada, et M. Kärt eraldati pärast H.Oi ründamist

koheselt lukustuskambrisse, mistõttu ta ei saanud D. Kekiševiga suhelda enam muud moodi

kui üksnes läbi kirjade.

50. Kohus leiab, et D. Kekiševi puhul on täidetud ka osavõtuteoks vajalik subjektiivne

koosseis (s.o kahekordne tahtlus). D. Kekišev teadis, et M. Kärdil oli H.Oiga konflikt ning et

H.O lõi M. Kärti viimase kambris – vastav asjaolu on tuvastatav kogumis D. Kekiševi enda

ütlustega, mille kohaselt nägi ta koridoris seistes, et H.O lõi M. Kärti (vt 27.08.2025 istungi

protokoll lk 34), ja 11. eluosakonna valvekaamerate 18.12.2023. a salvestise ning selle

02.02.2024. a ja 09.05.2024. a vaatlusprotokollidega. Kuna D. Kekišev ja M. Kärt olid pärast

seda mitme minuti jooksul koos D. Kekiševi kambris, siis teadis D. Kekišev kahtlemata ka

seda, et M. Kärt sai H.Oi peale vihaseks ning soovis talle kätte maksta. Kui D. Kekišev andis

neid asjaolusid arvestades M. Kärdile isevalmistatud, kuid eluohtlikke vigastusi tekitada

võimaldava noa, siis nõutus ta koosseisupärase asjaolu saabumisega, st möönis, et M. Kärt

tapab selle noaga H.Oi. Järelikult oli D. Kekiševil noa andmise osas otsene tahtlus KarS § 16

lg 2 mõttes ning tapmisteo osas vähemalt kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4 mõttes.

51. Seega, pidades silmas sedagi, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole, tuleb

M. Kärt süüdi tunnistada KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja kuna D. Kekiševi on juba

varasemalt Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6495

karistatud KarS § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2, 4 järgi, siis tuleb tema nüüd süüdi tunnistada KarS §

114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 – § 22 lg 3 järgi.

D. Kekiševi süüdistus KarS § 274 lg 2 p 3 järgi

52. D. Kekiševi süüdistatakse kahes episoodis 12.06.2024 ja 17.06.2024 vägivalla

kasutamises võimuesindaja vanemvalvur M.G.Ki suhtes seoses tema ametikohustuste

täitmisega. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Vangla vanemvalvur M.-G. K on võimuesindaja

ning 12.06 ja 17.06.2024 täitis ta Tartu Vanglas oma ametikohustusi.

1) 12.06.2024 M.-G. Ki suunas klaasipuru puhumine

53. M.-G. Ki ütluste kohaselt läks ta 12.06.2024 kambri 1166 juurde selleks, et küsida D.

Kekiševilt tahvelarvutit, et see edasi järgmistele kinnipeetavatele kasutada anda. Tegemist oli

kambriga, kus on lisaks kambriuksele ka vahetrellid. M.-G. K avas kambri välisukse ja tundis

kärsahaisu. D. Kekišev esialgu ei reageerinud M.-G. Ki küsimustele, kuid siis ütles, et lõhkus

tahvelarvuti ära, kuid keeldus juppe üle andmast. M.-G. K andis sellest raadio teel peavalvele

teada. Kambriukse taha tuli teine valvur ja siis koos avati uuesti uks ning asusid D.

Kekiševiga läbi rääkima, et viimane loovutaks tahvelarvuti jupid. D. Kekišev oli kogu

vestluse aja seljaga valvurite poole ja tegeles millegagi laua juures. M.-G. K andis korralduse

jupid üle anda. Lõpuks korjas D. Kekišev jupid kokku ja hakkas liikuma vahetrellide poole.

D. Kekiševil olid jupid käes ja ta pani need vahetrellide peale. M.-G. K kummardus

toiduluugi suunas, et arvutijuppe vastu võtta. Samal ajal avas D. Kekišev oma vasaku peo ja

puhus peost klaasipuru M.-G. Ki näo ja rindkere suunas. M.-G. K sulges instinktiivselt silmad

ja taganes kambriukse juurest eemale. Hiljem tundis kaela- ja näopiirkonnas ärritust. Sel

päeval ega ka varasemalt M.-G. Kil D. Kekiševiga mingit konflikti ei olnud, samuti ei öelnud

D. Kekišev kannatanule midagi, mis oleks selgitanud D. Kekiševi tegu. Hiljem kuulis

vanemvalvur K. Klt, et D. Kekišev puhus talle klaasikilde sellepärast, et kannatanu oli

väidetavalt D. Kekiševile millalgi käerauad valesti peale pannud.

54. Tunnistaja vanemvalvur K.K, kes reageeris M.-G. Ki raadio teel tehtud abipalvele, andis

ütlusi, et lukustatud kambri juurde jõudes M.-G. ütles talle, et D. Kekišev oli talle klaasipuru

silma puhunud. Otseselt mingeid vigastusi tunnistaja M.-G. Kil ei näinud. Tunnistaja saatis

M.-G. Ki pesema ja tegeles ise sündmusega edasi. Kambris toimetati läbiotsimine, et

tahvelarvuti tükid D. Kekiševilt kätte saada. Läbiotsimise käigus nägi tunnistaja kambri

põrandal läbipaistvat puru. Pärast sündmust M.-G. K rääkis, et tal igalt poolt sügeleb ja

ebamugav on olla. Tunnistaja küsis ka D. Kekiševilt millega ta ründas M.-G. Ki ja miks ta nii

tegi, mille peale D. Kekišev ütles, et see ei olnud klaasipuru. D. Kekišev ütles, et M.-G. K oli

selle ära teeninud, et oli tal mingil päeval käerauad valesti peale pannud ja ei osanud talle

maski pähe panna.

55. D. Kekiševile on selles episoodis esitatud süüdistus M.-G. Kile kui võimuesindajale

tervisekahjustuse või valu tekitamise katses. D. Kekišev tunnistas, et puhus M.-G. Kile näkku

laua pealt kokku pühitud sodi, mille hulgas võis olla ka tahvelarvuti lõhkumisest tekkinud

klaasipuru, kuid tal ei olnud soovi tekitada tervisekahjustust. Ta ei mõelnud sel hetkel

eesmärgi ja tagajärgede peale.

56. Süüteokatse algab KarS § 25 lõike 2 kohaselt hetkest, mil isik vastavalt oma

ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toime panemist. Seega saab isikut süüteokatse eest

karistada vaid juhul, kui tal on süüteo toimepanemise tahtlus ning ta on selle tahtluse

realiseerimist vahetult ka alustanud.

57. KarS § 274 sätestatud vägivald võimuesindaja vastu on tagajärjedelikt. Süüteokoosseis on

täidetud, kui süüdlane paneb võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega

toime KarS § 120 või 121 järgi kvalifitseeritava süüteo.

58. Tagajärjedeliktide puhul iseloomustab katsetegu see, et isiku soovitud koosseisupärane

tagajärg tegelikkuses ei saabu – käesoleval juhul valutunne või tervisekahjustus. Süüteokatse

koosseisu tuvastamist alustatakse just seetõttu süüteokoosseisu subjektiivse külje

kindlakstegemisest, sest puudub süüteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv koosseisupärane

tagajärg, mida toimepanijale omistada.

59. Süüteokatse korral tuleb esmajoones hinnata, millise teo toimepanemisele oli isiku tahtlus

suunatud. Kuigi süüdistatav D. Kekiševi ütlused tema tahtluse tuvastamiseks väga

informatiivsed ei ole, saab isiku tahtlust sellistel puhkudel hinnata tema poolt toimepandud

teo välise teopildi alusel. Seejuures saab kohus isiku tahtlust hinnata üksnes talle esitatud

süüdistuse piires.

60. D. Kekiševile 12.06.2024 vägivallateos võimuesindaja vastu esitatud süüdistus on

järgmine: D. Kekiševi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja 21.07.2022. a otsusega nr 1-22-4231 karistatud KarS § 274 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritavas kuriteos, puhus 12.06.2024 kella 18.34 paiku Tartu Vangla eeluuritavate

eluhoone 2. osakonna kambris nr 1166 ametiülesandeid täitvat vanemvalvur M.G.Ki näkku

tahvelarvuti lõhkumisest saadud klaasikilde. D. Kekiševi tahtest olenemata põhjustel jäi tegu

lõpule viimata, kuna M.-G. K jõudis silmad sulgeda ja kambrist taganeda.

61. Kannatanu ütlustega on tuvastatud, et pärast rünnakut tundis ta näo- ja kaelapiirkonnas

kihelust ja ebamugavustunnet. Kannatanu poolt kirjeldatud tekkinud tagajärg ei täida KarS §-s

274 sätestatud koosseisulist tagajärge – kannatanu ei tundnud valu ja tal ei tekkinud

tervisekahjustust. Muud tagajärge, mis oleks pidanud klaasikildude näkku puhumise tagajärjel

tekkima, süüdistuses kirjeldatud ei ole.

62. Käesoleval juhul on süüdistuses kajastamata faktilised asjaolud, mille alusel saaks kohus

hinnata D. Kekiševi käitumises subjektiivse koosseisu täidetust. Süüdistuses on küll

kirjeldatud faktilisi asjaolusid, mille alusel saab tuvastada, et D. Kekišev on KarS § 274 lg 2

p-s 3 nimetatud korduvalt karistatud isikuks ning milles väljendus D. Kekiševi tegu, kuid

süüdistuses puudub kirjeldus, millise tagajärje saavutamisele D. Kekiševi tahtlus oli suunatud.

63. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et süüdistuse tekstis peavad piisava selguse ja

täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse

eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule

süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad

faktilised asjaolud (näiteks Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-83-10, p 19; Riigikohtu

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-80-13, p 7.2.2).

64. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses

nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Seda sõltumata kriminaalasjas kogutud

tõendite sisust. (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2016. a otsus asjas 3-1-1-59-

16, p-d 21 ja 30). Seega ei ole kohtul võimalik läbi objektiivse teopildi tuvastada, kas D.

Kekiševi tahtlus oli suunatud M.-G. Kile valu ja / või kehavigastuste tekitamisele, sest

süüdistus neid asjaolusid ei kirjelda. Kohtul ei ole võimalik olenemata kogutud tõenditest

väljuda süüdistuse piiridest.

65. Kuivõrd kohtul ei ole D. Kekiševile ette heidetava KarS § 274 järgi kvalifitseeritava

süüteokatse süüdistuse puudulikkuse tõttu võimalik tema teo subjektiivset koosseisu

tuvastada, siis kohus ei jätka süüteokoosseisu muude koosseisuliste elementide tuvastamist,

sest subjektiivse koosseisu tuvastamise võimatus toob kaasa D. Kekiševi õigeksmõistmise

12.06.2024 süüteoepisoodis.

2) 17.06.2024 vanemvalvur M.-G. Ki ähvardamine

66. Süüdistuse kohaselt ähvardas D. Kekišev 17.06.2024 kell 18.30 Tartu Vanglas

ametiülesandeid täitnud M.-G. Ki tapmisega.

67. Kannatanu M.-G. Ki ütluste kohaselt oli ta päevases vahetuses tööl, kui nägi valveruumis,

et D. Kekišev turnib oma kambri vahetrellide peal ja üritab lina või tekikotti vahetrellide peale

rippuma panna. Kannatanu andis sellest teada peavalvele ja suundus koos vanemvalvur K.

Kga D. Kekiševi kambri juurde, et uurida, kas midagi on juhtunud. Küsimusele, et mida ta

teeb, hakkas D. Kekišev esitama M.-G. Kile küsimusi, kas tal on naine, kas ta tahab veel

kunagi oma naist näha, kas ta teab, mis on kontaktlask. Vanemvalvur K. K püüdis sekkuda ja

vestlust mujale suunata, kuid D. Kekišev jätkas ähvarduste tegemist M.-G. Kile. Kannatanu ei

teinud esmalt välja, kuid D. Kekišev jätkas, küsides, et kas kannatanu tahab ikka elusalt koju

jõuda, ähvardades, et parklas tuleb keegi. Samuti ütles ta, et tal ei ole käerauad igavesti peal.

M. -G. Ki ütluste kohaselt võttis ta D. Kekiševi sõnu tõsiselt, kuna D. Kekišev on varem nii

kaaskinnipeetavate kui ka vangivalvuritega sattunud füüsilisse konflikti. Kannatanu eeldas, et

kui D. Kekiševil võimalus tekib, siis ta võib kannatanut füüsiliselt rünnata, mille tõttu

kannatanu tundis ennast ohustatuna ja tundis hirmu.

68. Kogu 17.06.2024 sündmustik on salvestatud vanglaametnike kahe kehakaameraga, mille

kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (III kohtu kd tl 161-171). Asitõendi

vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu M.-G. Ki ütlusi. Videosalvestiselt nähtub, et

vanemvalvurid K. K ja M.-G. K avavad D. Kekiševi kambri ukse ning K. K asub D. Kekiševi

küsitlema, milles on tema probleem. D. Kekišev pöördub aga järjekindlalt M.-G. Ki poole.

Salvestiselt nähtub, kuidas D. Kekišev esitab M.-G. Kile korduvalt küsimusi: „Mul on sulle

küsimus, kas sul naine on vä?“; „ Aa… tahad sa oma naist näha vä?; Kui M.-G. K küsib vastu,

et kas see on ähvardus, jätkab Kekišev: „Kas sa tead, mis on kontaktlask?“ K. K püüab D.

Kekiševiga ise vestlusse astuda, küsides mis viimasele muret valmistab, kuid D. Kekišev

korduvalt pareerib K. Ki katsed vestlust üle võtta. D. Kekišev nõuab, et K. K vahele ei segaks,

tema räägib selle jorsiga, viidates M.-G. Kile. Kui D. Kekišev on korduvalt küsinud, kas

valvur oma naist ikka soovib näha, jätkab ta, et „tead, miks ma soovin teada, et kas sa ikka

tead, mis kontaktlask on. Nüüd hakkad iga päev vormiga, siit valgest majast (märkus:

vanglast) välja astuma teadmisega, et sa võid lihtsalt kuskil kuuli pähe saada. Ise sa selle

probleemi oled põhjustanud. Mina valmistun elu lõpuni ka istuma, mul vabsjee pohhui.“

Seejärel D. Kekišev solvab M.-G. Ki, kutsudes teda trellide juurde, ähvardades valvurile

lõuga anda ja öeldes: „… See aeg veel tuleb, kus sa lõuga saad, kus sa hakkad mõtlema, et kas

naine tahab teada, millise sa välja näed.“ Kui K. K küsib D. Kekiševilt, et mis on tolle jutu

eesmärk, vastab D. Kekišev: „Selgeks teha, millised on tagajärjed. Tagajärjed kaasnevad. …

„Ma räägin vangla on lühike, ma võin siin tiksuda, mul võetakse käerauad maha. Ma võin

sulle sihukesel ootamatul hetkel paugu panna, et sa lihtsalt ei tõuse enam. Ja sulle

samamoodi.“

69. Kaitsja sõnul oli D. Kekišev ärritunud selle peale, et tal ei õnnestunud stentofoni

vahendusel vanglapersonaliga kontakti saada ja et talle ei väljastatud tahvelarvutit (D.

Kekiševile oli kehtestatud tahvelarvuti kasutamise keeld 12.06.2024 toimunud tahvelarvuti

lõhkumise tõttu), kuid kohus leiab, et kannatanu kirjeldatud ja salvestisele talletatud D.

Kekiševi käitumist ei saa pidada pelgalt pahameele väljendamiseks.

70. KarS § 274 sätestatud kuriteokoosseisu täidab muude eelduste täidetuse korral kas KarS

§-s 120 või §-s 121 sätestatud vägivald. KarS § 120 dispositsioonis kirjeldatud süüteoga

rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades selleks psüühilist vägivalda. Psüühilise

vägivalla sisuks on ähvardus, millega kutsutakse kannatanus esile arusaam, et süüdlane võib

ähvarduse täide viia. Oluline on tähele panna, et KarS § 120 tunnuseid ei saa realiseerida

igasuguse ütluse või teoga, mida võib tõlgendada ähvardusena, vaid ähvardamine tähendab

vaadeldava kuriteokoosseisu mõttes võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses

vara rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul,

olgu siis sõnaliselt või mõnel muul konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel.

Toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema

tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku

käiku (nt realiseerib ähvarduse omakäeliselt või mõjutab teist isikut kannatanule kahju

tekitama). (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 2020. a otsus asjas nr 1-19-1849/43,

p 23). Karistatavast teost KarS § 120 mõttes on seega võimalik kõneleda juba ning ka ainult

olukorras, kus koosseisus nimetatud kahju tekitamist väljendatakse viisil, mis on ähvarduse

adressaadi silmis veenev. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 2011. a otsus asjas nr

3-1-1-59-11, p 9.1.)

71. D. Kekiševi poolt M.-G. Kle öeldu, so küsimused, kas kannatanu teab, mis on kontaktlask

ja kas ta oma naist tahab veel näha, ning väide, et kannatanu võib väljaspool vanglat kuuli

pähe saada, on käsitletavad tapmisähvardusena. D. Kekišev kasutas M.-G. Ki suhtes

psüühilist vägivalda. D. Kekišev tunnistas ennast ähvarduste tegemises süüdi, väites, et ta ei

mõelnud, kuidas see võiks kannatanule mõjuda.

72. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et M.-G. Kl ei olnud mingit põhjust hirmu tunda ja ta

tegelikult hirmu ei tundnudki. Kehakaamera salvestistelt nähtuv M.-G. Ki käitumine näitab, et

kannatanu hoiab pigem tahaplaanile, sekkub vestlusesse vähe, jätab D. Kekiševile vastamata,

et mitte ärritada D. Kekiševi veel rohkem ning on pinges D. Kekiševi poolt öeldu tõttu. M.-G.

Ki ütluste kohaselt tundis ta ähvarduste tegemise hetkel hirmu ning kartis oma elu ja tervise

pärast. Kannatanu on ka veenvalt põhjendanud, miks tal oli põhjust hirmu tunda – D. Kekišev

oli mõni päev varem teda füüsiliselt rünnanud, ta oli varem korduvalt rünnanud nii

vanglapersonali kui ka kaaskinnipeetavaid ning tegemist oli ettearvamatu käitumisega

kinnipeetavaga. Lisaks selgitas kannatanu, et kinnipeetaval on võimalik suhelda väljaspool

vanglat viibivate isikutega ja korraldada kannatanu ründamine ka väljaspool vanglat, just nii,

nagu D. Kekišev lubas. Seega tekitas D. Kekišev kannatanus mulje, et tal on võimalik rünnata

kannatanut nii kinnipidamiskohas kui ka väljaspool kinnipidamiskohta 3. isikute vahendusel

ning ta kavatseb seda sobival hetkel teha. Kohus leiab, kannatanu M.-G. Kil oli põhjust karta

D. Kekiševi ähvardusi ning need olid kannatanu silmis veenvad, mida kinnitavad D. Kekiševi

äsja enne ähvardamist toimunud rünne kannatanu vastu ning arvukad varasemad rünnakud

teiste vanglaametnike ja kaaskinnipeetavate vastu. Asjaolu, et D. Kekiševi koheldi ohtliku

vägivaldse kinnipeetavana iseloomustab ka vanglaametnike varustus, so kaitseprillid ja kilbid,

mida nad D. Kekiševiga suheldes kasutasid.

73. Kohus leiab, et D. Kekišev küsides kannatanult korduvalt kas ta tahab enda naist veel

näha ning mis on kontaktlask ja öeldes, et kannatanu võib ka lihtsalt kuuli pähe saada, pani

toime M.-G. Ki tapmisega ähvardamise, mida kannatanu eelnevalt käsitletud põhjustel tajus

reaalsena. Kuivõrd D. Kekišev on 21.07.2022. a otsusega nr 1-22-4231 karistatud KarS § 274

lg 2 p 3 järgi, on ta isikuks, kes on võimuesindaja vastu vägivalda kasutanud korduvalt.

Järelikult on D. Kekišev täitnud KarS § 274 lg 2 p 3 objektiivse koosseisu.

74. D. Kekišev on talle süüksarvatud KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

pannud toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime otsese

tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt

möönab seda. D. Kekiševil oli tekkinud täpselt tuvastamata asjaolude tõttu M.-G. Ki suhtes

antipaatia ja ta väljendas seda füüsilise ja verbaalse ründe ning solvangutega. D. Kekišev

tunnistas, et ähvardas M.-G. Ki, kuid ei mõelnud, millist mõju see võiks kannatanule kaasa

tuua. D. Kekišev teab, et teda peetakse vägivaldseks, ohtlikuks ja ettearvamatuks isikuks. D.

Kekišev on ise ennast kirjas M. Kärdile võrrelnud kobraga, kes võib pikalt varitseda ja sobival

hetkel rünnata. D. Kekišev möönis, et teda iseloomustavad omadused - vägivaldsus,

ohtlikkus, impulsiivsus ja vähene enesekontroll muudavad tema ähvardused ähvarduse saajale

tõsiseltvõetavaks. D. Kekišev vähemalt möönis, et M.-G. K võtab tema sõnu tõsiselt ja tunneb

ennast ohustatuna.

75. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. D. Kekišev tuleb süüdi tunnistada

KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kannatanu M.-G. Ki suhtes vägivalla kasutamises seoses tema

ametikohustuste täitmisega.

Maivo Kärdi süüdistus KarS § 274 lg 2 p 3 järgi

76. 04.10.2023 kandis M. Kärt karistust Tartu Vangla kabris nr 3115. Süüdistuse kohaselt ütles

ta kella 13 paiku läbi kambriterminali valveruumis viibivale inspektor-kontaktisik M.Tle

järgmist: „Kes järgmisena kambriluugi juurde tuleb, olgu see valvur, H või A.M, löön tal pea

lõhki ja ei hakka enam mängima.“

77. Kohtuvaidlustes prokurör loobus M. Kärdile KarS § 274 lg 2 p 3 järgi esitatud

süüdistusest osaliselt osas, mis puudutas Tartu Vangla valvur-dokumendihaldur Y.T

ähvardamist. Kuivõrd prokuröri süüdistusest loobumine on kohtule siduv, siis kohus ei

analüüsi M. Kärdile esitatud süüdistust A.-M. L ähvardamises.

78. M. Kärt selles kuriteos ennast süüdi ei tunnista, väites, et tema ei ole sellel päeval kedagi

ähvardanud. Väidetava ähvarduse ajal oli osakond avatud ja ükskõik milline kinnipeetav võis

läbi kambri 3115 terminali M. Tga rääkida.

79. M. Kärdi ütlused on ümberlükatavad teiste selles episoodis kohtus uuritud tõenditega,

eelkõige tunnistajate M. T ja J.S.Õ ütlustega, kes mõlemad kuulsid vahetult, et 04.10.2023. a

rääkis M. Tga läbi kambriterminali kambrist 3115 M. Kärt. Kohus loeb M. T ja J.-S. Õ

ütlustega tõendatuks, et süüdistuses kirjeldatud ähvarduse tegi M. Kärt.

80. B.I ütlustega on tõendatud, et M. Kärdi kontaktisik H-H.S Ht ei olnud sellel päeval tööl,

kuid M. Kärdil olid mingid küsimused ja probleemid, mida B.I püüdis H.-H. S asemel

lahendada. Vestluse käigus M. Kärt ägestus ja ütles ähvardavalt, et inimene, kes järgmisena

toiduluugi juurde tuleb, olgu see valvur, A.M või H.H, siis ta lööb tal pea lõhki, et tema enam

ei mängi, vaid nüüd ta tegutseb. Seda ähvardust kuulis pealt ka tunnistaja J.S.Õ , kelle ütlused

kinnitavad M. T ütlusi, et kambriterminali kaudu suhtles M. T M. Kärdiga. Tunnistaja tundis

M. Kärdi ära hääle järgi. Tunnistaja kinnitas ka seda, et M. Kärt lubas järgmisel isikul, kes

kambrisse siseneb pea lõhki lüüa. Seal olid ka konkreetsed nimed, üks neist oli A.M.L

81. B.I andis M. Kärdi öeldu edasi J.-S. Õle, hoiatades, et valvurid oleksid ettevaatlikud M.

Kärdiga suheldes, et ei ole teada, kuidas viimane käitub. Samuti andis tunnistaja M. Kärdi

poolt öeldu koheselt edasi A.-M. Lle, kes täitis valvuri ülesandeid, ning korrapidamisele.

82. Kannatanu H.-H. Se ütluste kohaselt oli ta kaugtööl, kui temaga võttis ühendust S.J, kes

oli sel päeval üksuse juhi ülesannetes ja andis teada, et M. Kärt oli lubanud tal pea lõhki lüüa.

S.J vahendas H.-H. Sle M. Tlt, kellele M. Kärt selle ähvarduse edastas, saadud teavet.

Kannatanu ja M. Kärdi suhted olid väga halvad, mida kinnitasid nii M. Kärt, H.-H. S kui ka

tunnistaja M. T. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta korduvalt avaldanud üksuse juhile soovi, et

teda vabastataks M. Kärdi kontaktisiku kohalt, kuna M. Kärt solvas H.-H. St pidevalt ja oli

tema suhtes nii verbaalselt kui ka füüsiliselt vägivaldne. Kannatanu kirjeldas ühte konkreetset

juhtumit, kus M. Kärt oli järjekordselt ärritunud, karjus H.-H. Se peale ja tegi tema suunas

rusikas käega löögi liigutuse, suunates selle viimasel hetkel vastu ust. Kannatanu selgituste

kohaselt tundis ta ennast ähvardust kuuldes ohustatuna, sest oli M. Kärdi kontaktisikuna

kursis M. Kärdi varasemate kriminaalasjade ja väärtegudega ning riskihindamise põhjal oli

alust arvata, et see ähvardus ei jää üksnes ähvarduseks. Kannatanu sõnul mõjutas see

konkreetne ähvardamine kogu järgmist tööprotsessi oluliselt – ta püüdis võimalikult vähe M.

Kärdiga kokku puutuda; lahendas probleeme läbi kambriterminali; kui pidi M. Kärdiga

vestlusi läbi viima, siis korraldas need selliselt, et juures viibiks teine ametnik. M. Kärdi

vägivaldsuse ja konfliktsete suhete tõttu, pidas kannatanu seda ähvardust üldisemaks

ähvarduseks, mis oli suunatud kogu tema keha vastu. (13.08.2025 istung, protokoll lk 8-14).

83. Kaitsja leidis, et M. Kärdil puudus võimalus ähvardust täide viia, kuna kambriuks oli

lukus ning suhtlus M. Kärdi ning kambriukse juurde tulnud ametniku vahel oleks saanud

toimuda üksnes läbi kambriluugi. Kambriluuk aga asub madalal, on väikeste mõõtmetega

ning läbi selle ei saaks kellelgi pead lõhki lüüa. Kannatanu ütluste kohaselt on talle

teadaolevalt vanglas toimunud vanglaametnike vastu suunatud ründeid ka kambriluugi kaudu.

84. Kohtu arvates on teatud eelduste täidetuse korral võimalik rünnata ka läbi avatud

kambriluugi. Kui vanglaametnik kummardub luugi kohale, on avatud luugist võimalik

ametnikku lüüa ka pähe. Isegi lukustatud kambris või lukukambris viibimine ei välista

vanglaametnike vastu suunatud rünnakuid, seda juhtudel, kus vanglatöötajal on vajadus /

kohustus kambrisse siseneda hädaolukorra vms situatsiooni tõttu ja sellisel juhul on

kinnipeetaval võimalik oma ähvardused teoks teha. Lisaks sellele pidi kannatanu

kontaktisikuna pärast ähvardamist kohtuma M. Kärdiga ka väljaspool lukukambrit, mis oleks

võimaldas M. Kärdil ähvardused täide viia.

85. Kohtu arvates ei välista M. Kärdi vastutust ka asjaolu, et ta ei teinud ähvardust ähvarduse

adressaatidele ehk A.-M. Lle ja H.-H. Sle isiklikult teatavaks, vaid teatas kahju tekitamise

kavatsusest 3. isikule. Riigikohtu 13.03.2022. a määruses kriminaalasjas nr

1-19-9448 p-s 8, millele kaitsja lõpukõnes tugines, on Riigikohus leidnud, et ähvardamisest

KarS § 120 lg 1 järgi saab rääkida juhul, kui võimalikust kahju tekitamisest teatamine

kõrvalisele inimesele oli suunatud sellele, et kahju tekitamise kavatsusest antakse edasi teada

ka ähvarduse adressaadile.

86. Hindamaks, kas ähvardus täidab KarS § 120 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu, tuleb

muuhulgas arvestada ähvarduse tegemise olustikku. M. Kärt ähvardas vanglaametnikke pea

lõhki löömisega kinnipidamisasutuses. Pikaajalise kinnipeetavana ja varasemalt sarnaseid

tegusid toime pannud isikuna on M. Kärt teadlik sellest, et vangla julgeoleku tagamiseks

koostatakse iga sellise sündmuse kohta ettekanne ning isikut, kellele M. Kärdi öeldu oli

suunatud, teavitatakse sellest esimesel võimalusel, et tagada ähvarduse adressaadi valmisolek

võimalikuks rünnakuks. Vangla tingimustes ähvarduse tegemisel ei olnud M. Kärdil vajadust

rõhutada M. Tle, et viimane tema poolt öeldu edasi ütleks, sest M. Kärdile oli teada, et tema

ähvardus antakse edasi ähvarduse adressaatidest vanglaametnikele ja tema käitumise kohta

koostatakse ettekanne, mis jõuab ka tema kontaktisikuni.

87. Kannatanu H.-H. Se ütluste kohaselt mõjus M. Kärdi ähvardus talle hirmutavalt M. Kärdi

vägivaldse tausta ja nende omavahelise halva läbisaamise tõttu. Tunnistaja M. T ütlused

kinnitavad, et H.-H. le mõjus M. Kärdi ähvardus häirivalt, ta ei võtnud seda kergekäeliselt ja

oli lõpuks endast täiesti väljas. Kohus leiab, et ähvarduse mõju ei saa hinnata isikute

varasemat tausta ja isikutevahelisi suhteid arvestamata. Vastupidi, kui isikute vahel on juba

varasemast konflikt, ähvardaja on käitunud agressiivselt ja vägivaldselt kannatanu suhtes, siis

sellises olukorras mõjub ähvardus kannatanu vaimsele tervisele laastavamalt ja mõjusamalt

ning kannatanul on põhjust tunda oluliselt suuremat hirmu. Kannatanu ja tunnistaja M. T

ütlustega on tõendatud, et M. Kärt käitus H.-H. Sga juba enne 4. oktoobri 2023 ähvardamist

nii verbaalselt kui füüsiliselt agressiivselt ja isegi vägivaldselt, mis seisnes karjumises,

solvamises, ähvardavate löögiliigutuste tegemises ja lähedal oleva ukse või seina rusikaga

löömises. Kohtu arvates selline M. Kärdi varasem käitumine süvendas kannatanus veelgi

enam hirmutunnet ning arvamust, et ähvardused ei pruugi jääda üksnes sõnadeks.

88. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et kui kannatanutele oleks edastatud ähvardus tervikuna,

siis ei oleks H.-H. Sl olnud alust karta selle täideviimist, sest ähvardus oli seotud konkreetse

isikuga, kes järgmisena M. Kärdi kambriluugi juurde läheb. Kuigi H.-H. Sle ja A.-M. Lle ei

vahendatud M. Kärdi poolt öeldud ähvardust sõna-sõnalt, ei mõjuta see kohtu arvates

käesoleval juhul M. Kärdi teole antavat karistusõiguslikku hinnangut. M. Kärdi eesmärk oli

külvata hirmu ja mõjutada kannatanut läbi hirmutunde alluma tema tahtmisele. Selle eesmärgi

M. Kärt ka saavutas – kannatanut saatis pidev hirmutunne, et M. Kärt kasutab tema suhtes

füüsilist vägivalda. Arvestades M. Kärdi ja H.-H. S omavahelisi pingelisi suhteid ja pidevat

konfliktiolukorda, oli H.-H. Sl alust karta ähvarduse täideviimist mitte üksnes sellel

konkreetsel päeval, vaid pidevalt, kui tal oli kohustus M. Kärdiga kokku puutuda.

89. Süüdistuse sisuks olev lause „löön pea lõhki“ sisaldab ühemõtteliselt tervisekahjustuse

tekitamisega ähvardamist. Arvestades ähvarduse mõjul vanglaametnikust kannatanul tekkinud

hirmutunnet, loeb kohus KarS § 274 objektiivse koosseisu täidetuks. M. Kärt on varasemalt

korduvalt karistatud vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses võimuesindaja

ametikohustuste täitmisega (karistatuse õiend III kd tl 111-120). Ka käesoleva ähvarduse

toimepanemise ajal kandis M. Kärt Tartu Maakohtu 19.05.2023 otsusega kriminaalasjas

nr 1-23-1122 mõistetud vangistust just võimuesindaja korduva ähvardamise eest (III kd

tl 99-103). Seega on täidetud ka KarS § 274 lg 2 p 3 objektiivne koosseis.

90. Lisaks objektiivse koosseisu tõendatusele, leiab kohus, et M. Kärdi käitumine täidab ka

KarS § 274 subjektiivse koosseisu. KarS § 120 eeldab subjektiivsest küljest tahtlust. Koosseis

on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. M. T ütlustega on tõendatud,

et M. Kärdil olid mingid soovid, mille lahendamist ta kontaktisikult nõudis. M. Kärdile oli sel

päeval korduvalt selgitatud, et H.-H. S on kaugtööl ja ei saa tema juurde tulla. M. Kärdi

probleeme asus lahendama M. T, kuid M. Kärt ei olnud sellega rahul. M. Kärdi eesmärk oli

ähvarduse mõjul panna vanglaametnikud tegutsema talle meelepäraselt, et saavutada endale

soodsat lahendust. M. Kärt teades, et tema suhted kontaktisikuga on pingelised ja et viimane

kardab teda, mis juba enne 04.10.2023. a ähvarduse tegemist väljendus mh selles, et

kontaktisik vältis silmast-silma kohtumisi M. Kärdiga, pidi võimalikuks pidama ja möönis, et

tema poolt öeldu tekitab vähemalt H-H. Ss hirmutunnet ja et kannatanul on alust M. Kärdi

eelneva mineviku ning halbade suhete tõttu karta ähvarduse täideviimist. Kohus leiab, et M.

Kärt pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.

91. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel tuleb M. Kärt süüdi

tunnistada KarS § 274 lg 2 p 3 järgi Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku H.-H. S

ähvardamises.

D. Kekiševi süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

92. D. Kekiševi on varasemalt korduvalt karistatud vägivallategude eest, kehalise

väärkohtlemise eest viimati Tartu Maakohtu 13.09.2023. a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

liitkaristusega kohtuotsuste kogumi eest 7 aasta 10 kuu ja 3 päeva pikkuse vangistusega.

Seega on D. Kekišev isikuks, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise. Nimetatud

karistusandmed ei ole praeguseks ajaks veel kustunud.

1) Kannatanu R.I (endise nimega P) kehaline väärkohtlemine

93. D. Kekiševi ütluste kohaselt liikus tema 04.12.2023. a kella poole kahe paiku kooli, nägi

köögi uksel seismas S. Pit. Köögiuksele lähenedes võttis S. P D. Kekiševil kahe käega jakist

kinni ja tõmbas kööki, mille järgselt D. Kekišev S. Pit paaril korral lõi, et Pit endast eemale

saada. D. Kekiševi väitel lõi ta S. Pit enesekaitseks.

94. Kannatanu S. Pi, tunnistaja L. K ja D. Kekiševi ütlused tõendavad, et S. Pi ja D. Kekiševi

suhted olid väga halvad ühise naistuttava tõttu. Tunnistaja L. Q.T ütluste kohaselt meeldis D.

Kekiševile ja S. Pile sama naisterahvas, mis põhjustas meeste vahel hõõrumist.

95. Kannatanu S. Pi sõnul sõimas D. Kekišev teda pidevalt piidriks, allalastud kukeks, lubas

ära tappa, oli kaaskinnipeetavale öelnud, et tal on nuga Pi jaoks valmis. D. Kekiševi rünnaku

põhjus oli ühise naistuttava tõttu tekkinud armukadedus. Vanglapersonal oli teadlik, et nad ei

tohiks omavahel kokku puutuda, sest võib konflikt lahvatada. S. Pi ütluste kohaselt sai ta D.

Kekiševi nähes kohe aru, et nüüd läheb sõjaks – ta nägi D. Kekiševi kiiret sammu ja

kullistunud pilku. Rünnaku tõrjumiseks pani endale käed ette ja rabas kaelast kinni ning

tõmbas pea alla. Rünnaku tõrjumiseks lõi D. Kekiševi silma alla

96. Tunnistaja O.P ütlustega on tõendatud, et D. Kekišev liikus köögi uksel seisva

S. Pi suunas, vahetult enne Pi juurde jõudmist D. Kekišev kiirendas sammu. Mõlemad liikusid

olmeruumi sisse. Tunnistaja ei näinud kumb ründas esimesena, vaid nägi üksnes seda, et nii

D. Kekišev kui S. P lõid üksteist. D. Kekišev lõi S. Pit näopiirkonda. Tunnistaja läks vahele ja

tõmbas Kekiševi eemale.

97. Kohus leiab, et rünnet alustas D. Kekišev. D. Kekiševi ja S. Pi vaenulikud suhted, D.

Kekiševi kiire, ründav liikumine kannatanu suunas, asjade (raamatute) maha viskamine enne

konflikti andis S. Pile alust arvata, et teda ootab ees vahetu rünne. Seega oli S. Pil õigus

vahetult eesseisvat rünnet tõrjuda. Ründe tõrjumiseks tõstis S. P käed enese kaitseks ning

haaras ründaja kraest, et viimane ei saaks kannatanut lüüa. Kannatanu ütlusi selle kohta, et D.

Kekišev liikus ähvardavalt S. Pi suunas ning tema kehakeel andis mõista kavatsusest

kannatanule kallale minna, kinnitab Tartu Vangla videovalvesüsteemi eeluuritavate eluhoone

11. eluosakonna kaamerate ja kehakaamera videosalvestised, mida on vaadeldud asitõendi

vaatlusprotokollis 22.02.2024. a (III kd tl 123-131, salvestused plaadil tl 132). Asitõendi

vaatlusprotokoll kinnitab D. Kekiševi liikumist S. Pi suunas, vasaku käega S. Pi kaelast kinni

haaramist ja parema käe rusikaga löögi tegemist S. Pi pea suunas, mis tabab S. Pit vasakule

pähe. Seejärel teeb D. Kekišev teise rusikalöögi S. Pi pea suunas. Pärast mida lõi S. P kolm

korda D. Kekiševi pähe. Pärast seda, kui valvuril õnnestus D. Kekiševi S. Pist eemale

tõmmata viskab D. Kekišev S. Pi suunas malelaua.

98. Tunnistaja T.N, kes oli valvemeedik Tartu Vanglas, ütlused ning tema poolt tehtud fotod,

tõendavad S. Pil 04.12.2023. a tekkinud vigastusi – põse- ja silmapiirkonna punetus ja turse

ning kõrvataguses piirkonnas punetus, turse, kerge marrastus, nahk on maas (I kd tl 181-183)

ning D. Kekiševil tekkinud vigastusi – sõrmenuki alumises piirkonnas punetus, marrastus ja

pindmine vigastus ning vasakul silma piirkonnas punetus, turse ning pindmine kerge

marrastus (I kd tl 184-186). Fikseeritud vigastused langevad kokku isikute ütlustega ning

vastavad salvestise vaatlusprotokollis kajastatud konflikti poolte tarvitatud vägivallale ning

tõendavad S. Pil tervisekahjustuse tekkimist. S. Pil tekkinud vigastused on sellised, mille

puhul ei teki kahtlust, et need toovad kaasa ka valuaistingu.

99. Tõendid kogumis kinnitavad D. Kekiševi poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemist,

mille tagajärjel S. P sai tervisekahjustuse ja tundis valu. D. Kekišev pani KarS § 121 lg 2 p 3

järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see

saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. D. Kekišev oli juba varem kannatanut

ähvardanud ja lubanud tema suhtes vägivalda tarvitada. Soodsa olukorra tekkimisel viis ta

oma kavatsuse täide. Tema eesmärk oli S. Pit lüüa ning löökide tabamise korral nägi ta ette, et

selle tagajärjel tunneb S. P vähemalt valu.

100. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eelkirjeldatud kogutud tõendid

kinnitavad, et ründajaks oli D. Kekišev. S. Pi tegevus vahetult eesseisva rünnaku kaitsel – käte

ettesirutamine ja D. Kekiševi kraest kinni haaramine, ei tekitanud D. Kekiševil

hädakaitseseisundit. Hädakaitseõigus tekkis rünnataval S. Pil.

101. Seega tuleb D. Kekišev KarS § 121 lg 2 p 3 järgi S. Pi kehalises väärkohtlemises süüdi

tunnistada.

2) Kannatanu B.V kehaline väärkohtlemine

102. Süüdistuse kohaselt lõi D. Kekišev 15.05.2024. a kella 13.30 paiku Tartu Vangla

meditsiiniosakonnas psühhiaatrikabinetis psühhiaater S.Kle kuvariga ühel korral vasakule

kuklasse, pannes sellega toime korduva kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

103. Selles väärkohtlemise episoodis puudub poolte vahel vaidlus nii faktoloogias kui ka teole

antud õiguslikus hinnangus.

104. Kannatanu S. K ütluste kohaselt oli D. Kekiševil süüdistuses nimetatud päeval plaaniline

vastuvõtt. D. Kekišev oli ärritunud juba vastuvõtule tulles. Teda häiris psühhiaatri poolt

haiguslukku tehtud kanne mõned päevad varem toimunud kaaskinnipeetava ründamisest

(märkus: T.T. P ründamisest 07.05.2024). D. Kekišev haigusloo (IV kd tl 153-165) kannetest

nähtub, et B.V on teinud 08.05.2024 järgmise sissekande „… Täiendavalt selgus, et 07.05

õhtul oli surrogaatjoobes, peksis koos kaaskinnipeetavaga kolmandat, kes sai teadvusekaoga

peatrauma. Asjaolu pikendab tõenäoliselt taas karistust. …“ Kekišev leidis, et psühhiaater ei

tohi seda haiguslukku kirja panna, kuna süüdimõistvat otsust pole. Kui kannatanu vastas, et

ärgu kinnipeetav õpetagu teda tööd tegema, Kekišev ägestus veelgi ja ründas kannatanut,

lüües tooliga kannatanu suunas. Kannatanu sai tooli kätte ja hakkas sellega tõrjuma järgnevaid

käe- ja jalalööke. Kannatanu kummardas ja järgmisel hetkel D. Kekišev kas viskas või lõi

kuvariga vasakule poole kuklasse. Pärast rünnakut D. Kekišev lahkus kiirustades ja ärritunult

ning oli kuulda, et viskas ka koridoris tooli vastu seina või ust.

105. D. Kekišev ei eita kannatanu poolt kirjeldatud sündmuste käiku – ta ägestus psühhiaater

B.V tehtud sissekande tõttu ja ründas teda kuvariga. S. Kga saavad muidu hästi läbi ja ta on

kannatanult vabandust palunud.

106. Tunnistaja E.L-Ppp kinnitab, et kuulis 15. mail mingit kolinat, läks koridori vaatama.

Kuulis psühhiaatri kabinetist kõrgendatud hääletooni, seejärel kiirendatud, ärritunud samme.

Tunnistaja jõudis varjuda oma tuppa, kuid enne nägi, et kabinetist väljus ärritunud ja väga

vihane kinnipeetav, karjus midagi psühhiaatrile ja viskas koridoris tooli pikali.

107. Tartu Vangla videovalvesüsteemi salvestised kinnitavad, et D. Kekišev sisenes kell 13.27

S. Ki kabinetti ning väljus sealt kell 13.31 väga ärritunud olekus, millest annab tunnistust

koridoris oleva tooli suure jõuga löömine. Psühholoog E. L-P on väljunud oma kabinetist kell

13.31. (videosalvestise vaatlusprotokoll III kd tl 139-144) Tunnistaja ütluste kohaselt väljus ta

kolina tõttu. Seega ründas D. Kekišev S. Ki enne seda, kui tunnistaja kabinetist väljus ehk kell

13.30.

108. Ka muud asjas kogutud tõendid kinnitavad süüdistuses kirjeldatud ajal, kohas ja viisil D.

Kekiševi poolt toime pandud rünnet S. Ki vastu ja selle käigus S. Kile tervisekahjustuse

tekitamist.

109. Sündmuskoha, so S. Ki kabineti vaatlus tõendab kabinetis vägivaldse ründe toimumist –

laual on pikali asendis kuvar, millel on löögi tagajärjel tekkinud mõlk ja mõra ning korpuse

kahjustused; kirjutuslaual, laua ümbruses ja teekonnal kraanikausini on erineva suurusega

veretilgad ning kraanikausil verekahtlane määrdumine (vaatlusprotokoll I kd tl 15-40). Ründe

tagajärjel S. Kil tekkinud tervisekahjustus on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis (I kd tl

6-14). D. Kekiševi rünnaku tagajärjel tekkis S. Kil vasakul pool kukla piirkonnas 4 cm

pikkune ja 3-4 mm sügavune haav, mis vajas õmblemist (3 õmblust); haava ümbrus oli

tursunud, peas 4x5 cm suurune muhk. Purunenud ründevahend (kuvari korpus) ja kannatanul

tekkinud peahaav annavad tunnistust jõulisest rünnakust.

110. Eelkirjeldatud tõenditega kogumis on tõendatud D. Kekiševi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritava teo objektiivne koosseis.

111. Kohus leiab, et täidetud on ka subjektiivne koosseis – D. Kekišev pani teo toime otsese

tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. D. Kekišev ründas esmalt kannatanut tooliga – lõi tooliga

kannatanu suunas. Kui kannatanu sai D. Kekiševilt tooli kätte, kasutas ta ära kannatanu

haavatavust, kui kannatanu oli kummargil ja ründas järgmise ettejuhtuva massiivse esemega

(arvutikuvariga) ja seda niivõrd suurt jõudu rakendades, et kannatanul tekkis kuklas peahaav.

Seega lüües kannatanule suure jõuga tahtlikult massiivse esemega vastu pead, teadis D.

Kekišev, et ta täidab sellise tegevusega kehalise väärkohtlemise koosseisu. Ühtlasi möönis ta,

et selle tegevuse tagajärjel võib kannatanu saada tervisekahjustuse ja / või tunda valu.

112. Kuivõrd D. Kekišev on varasemalt karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kehalise

väärkohtlemise eest ning ka käesolevas asjas tuvastas kohus, et D. Kekišev kasutas vägivalda

korduvalt kahe erineva isiku suhtes, on D. Kekiševi tegevuses tuvastatud nii õiguslik kui ka

faktiline retsidiiv ja ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

D. Kekiševi süüdistus KarS § 114 lg 1 p 4 – 25 lg 2 järgi ja J. Lundi süüdistus KarS § 121

lg 2 p 3 järgi (kannatanu T.T P)

113. Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone valvekaamerate videosalvestiste vaatlusprotokollist

nähtub, et 07.05.2024. a ajavahemikul kell 20.00.36-20.01.11 viibisid D. Kekišev ja J. Lund

kannatanu T.T P ja tunnistaja A.U kambris nr 3089. Kell 20.01.57 sisenesid kambrisse nr

3089 valvurid K. K, O. K ja J.-M. F (vaatlusprotokoll I kd tl 53-83). Vaatepilt, mis valvuritele

kambris avanes, on salvestatud O. K kehakaameraga (asitõendi vaatlusprotokoll I kd tl 42-52).

Kehakaamera salvestise vaatlusprotokollist nähtub, et T. T. P lamab kambris voodi ees selili

maas – pea on akna poole vastu radiaatorialust seina ja jalad ukse suunas, üks jalg on voodi

all. Valvur pöördub A. U poole, et aru saada, mis juhtus. A. U vastas valvurile: „… tampisid

jalaga näkku talle… pähe tampis jalaga. Tampis jalaga pähe teda, jah… Tulid küsima, miks sa

ei vasta? Miks sa ei vasta?“. Salvestise alguses ei ole T.T. P kontaktne, ta ei suuda valvuri

küsimustele vastata, hingamine on raskendatud ja korisev, suust tuleb verd ja näos ja kehal on

näha punetavad alad (hematoomid paremal silma juures, mõlemal pool lõual, kaelal, kõril ja

rinnal). Kell 20.05 T.T. P reageerib valvuri kõnetamisele, tehes väheseid häälitsusi. Mõne aja

pärast suudab kannatanu avaldada, et sai peksa D. Kekiševilt ja J. Lundilt ning kaebab valu

rindkeres.

114. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 53-83, tl 84 salvestis), mis on koostatud

09.05.2024 nähtub, et Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone 11. eluosakonna kambris 3089 on

fikseeritud vägivallasündmusele viitavad tunnused. Voodi ja laua vahelisel alal põrandal ja

toolijalgadel on verepritsmed ja põrandal verekahtlase määrdumisega alad, mis viitavad

jõulisele peksmisele.

115. T.T. P haigusloo nr 20240507-203448 päeviku kannete väljatrükkidest (I kd

tl 181-188) ja epikriisi väljatrükist (I kd tl 190-193) nähtub, et T.T. P toodi Tartu Ülikooli

Kliinikumi kiirabi poolt 07.05.2024 kell 20.59. Vanglaametnike sõnul oli isik leidmise hetkel

teadvuseta ja suus oli verd. Kiirabi saabudes kannatanu teadvusel, kontaktne, ütleb peast

isikukoodi ning kaebab valu rindkere ja kõhu piirkonnas. Vangla meedikute poolt saanud

hapnikku reservuaarmaskiga ja paigaldatud kanüül. Rindkerel rohkelt marrastusi, haavu ei

leia. Kõhul rohkelt marrastusi, peas hematoomid, huul katki. Tartu Ülikooli Kliinikumi

torakaalkirurgia ja kopsusiirdamise statsionaarses osakonnas viibis T.T. P kuni 15.05.2024. a.

116. Järgmisel päeval pärast rünnet, so 08.05.2025. a on menetleja koostanud isiku

läbivaatuse protokolli, millele on juurde lisatud fotod (I kd tl 113-140), milles on fikseeritud

T.T. P vigastused: ninal marrastus, punetav nahk ninal, parema silma all hematoom, paremal

kõrvalestal osaline hematoom, parema kõrva taga hematoom ja marrastus, paremal pool

põsesarna pealne osa marraskil, paremal pool lõuast kuni kaelani on erineva suurusega

hematoomid, vasak kõrv seest verine, ja erineva suurusega marrastused vasakul kõrval,

vasaku silma nurgas hematoom, vasakul põsel marrastus, rindkere ülemises osas hematoom ja

kriimustused, vasakul rangluul hematoom ja marrastused, rindkere keskel marrastus, kõhu

keskosas on erineva suurusega marrastused, parema käe küünarnuki juures on kriimustus,

vasaku käe keskmise sõrmenuki peal marrastus, selja keskosas ja vasaku õla piirkonnas on

marrastused, paremal õlal marrastused, pealaes punetav ala, kuklapiirkonnas punetav ala,

vasakul pealael hematoom, otsmiku ülemisel osal veretäpid ja hematoom.

117. T.T. P haigusloo nr 20240507-203448 päeviku kannete väljatrükid (I kd tl 181-188) ja

epikriisi väljatrükk (I kd tl 190-193), isiku läbivaatuse protokoll ning kehakaamera salvestise

vaatlusprotokoll haakuvad isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr 24E-AOI00182-01 (I kd tl

194-198) esitatud ekspertarvamusega. Eeltoodud tõenditega ja ekspertarvamusega loeb kohus

tõendatuks, et T. T. Pl esinesid IV-V roide nihketa ja VI-VII roide nihkega murrud vasakul

ning VII-IX roide nihketa murrud paremal pool, vähene vedelikrind (verirind?) vasakul;

nahaalused verevalumid ja nahamarrastused pea, kaela, kehatüve ja ülajäsemete piirkonnas,

haav huulel. Tekkinud kehavigastused ei olnud eluohtlikud ning tavalise kulu korral

põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4

kuud.

118. Lisaks on eelkäsitletud tõenditega tuvastatud eksperdiarvamuses toodud seisukoht, mille

kohaselt oli T.T. Pl tuvastatud roidemurdude, pea, kaela, kehatüve ja jäsemete piirkonnas

paiknevate vigastuste puhul tegemist tömbile vägivallale iseloomulike vigastustega, mis

võisid olla tekitatud korduvatest löökidest kõvade tömpide esemetega, nt rusikate, kängitsetud

jala või muude sarnaste esemetega.

119. Kohus on seisukohal, et T.T. Pl tuvastatud tervisekahjustused tekitasid talle

kaaskinnipeetavad D. Kekišev ja J. Lund.

120. Kannatanu T.T. P ütluste kohaselt D. Kekišev kiusas teda paragrahvi pärast, mille eest ta

vanglakaristust kannab. D. Kekišev küsis, mille eest ta karistust kannab, kuid kannatanu ei

vastanud talle. Kannatanu ei olnud kellelegi öelnud, mille eest ta karistust kannab. Kiusajaid

oli veel, nende hulgas ka J. Lund. Ka 07.05.2025. a D. Kekišev ja J. Lund kiusasid teda

eluosakonna koridori peal. Kella 20.00 paiku sisenesid D. Kekišev ja J. Lund T.T. P

kambrisse. T. T. P sai kohe aru, et nüüd läheb löömiseks. D. Kekišev küsis, et miks kannatanu

ei räägi midagi; miks ta vaikib? Kui kanntanu midagi ei vastanud, lõi J. Lund teda rusikaga

paremale poole näkku. Peale esimest lööki jäi kannatanu püsti ja edasi hakkasid mõlemad

peksma. Kannatanu sõnul enne minestamist nägi, et mõlemad süüdistatavad lõid. Kukkus

mõlema süüdistatava löögi tagajärjel ja pärast kukkumist minestas. Löökide arvu ei osanud

kannatanu öelda. (12.08.2025 istungi protokoll 23-34).

121. Tunnistaja A. U, kes viibis T.T. P peksmise ajal kambris selgitas, et lühem mees (D.

Kekišev) sisenes kambrisse ja tema järel kohe pikem (J. Lund). D. Kekišev küsis

T.T. Plt: „Miks sa midagi ei räägi?“ Pärast seda, kui pikem kambrisse sisenes, P kukkus.

Käega löömist ei näinud. Ülemine voodi piiras vaatevälja. Pärast T.T. P kukkumist jäi D.

Kekišev kannatanu pea ja rinna juures ja J. Lund alakeha, jalgade juures seisma. Tunnistaja

nägi, kuidas D. Kekišev lõi jalaga kuhu juhtus. Kõik käis nii kiiresti, ei tea mitu lööki oli.

Pikem mees ütles, lõpeta ära ja tiris D. Kekiševi riietest kambrist välja. Pärast peksmist

kannatanu ainult mõmises – valvur püüdis rääkida, aga kannatanu ei rääkinud. (13.08.2025

istung, protokoll lk 15-22).

122. Süüdistatav D. Kekišev selgitas, et käis A. Gga sellel samal päeval varasemal ajal T.T. P

kambris, et küsida, mille eest T.T. P karistust kannab. Mingit vastust ei saanud. A. G võttis D.

Kekiševil ümbert kinni ja viis ta kambrist välja. J. Lundiga koos läks D. Kekišev kambrisse

ikka selle sama küsimuse pärast, et mille eest ta istub. Enne kambrisse minekut lepiti kokku,

et annavad T.T. Ple peksa. Kambris jäi D. Kekišev seisma WC ukse juures ja J. Lund tema

paremal käel. D. Kekišev küsis taas T.T. Plt, mille eest ta istub. Kambris ütles D.J ainult nii

palju, et valesüüdistus, mille peale J. Lund lõi teda näkku. D. Kekišev tunnistab, et lõi T.T. Pt

kõhu- ja rindkere piirkonda vast 2-3 korda, aga jalgadega peal ei hüpanud. J. Lund lõi

jalgadega külje piirkonda, lööke ei lugenud, kuid neid oli rohkem kui üks. Kambris mängis

televiisor, mistõttu ei kuulnud, et J. Lund oleks midagi öelnud või käskinud peksmine

lõpetada. D. Kekiševi väitel mingil hetkel kõndis ta sealt kambrist lihtsalt minema. T.T. Pt ta

tappa ei tahtnud.

123. Süüdistatav J. Lund tunnistas, et Kekiševil oli plaan T.T. Ple peksa anda. A. G ei olnud

nõus, siis D. Kekišev kutsus J. Lundi. D. Kekišev sisenes kambrisse esimesena. D. Kekišev jäi

seisma J. Lundi vasakule käele ja J. Lund seisis laua kõrval. D. Kekišev karjus midagi Ple ja

siis J. Lund lõi T.T. Ple rusikaga näkku, vasakule poole. Lõi, sest selline oli varasem plaan.

Löögist kukkus T.T. P pikali. Siis hakkas D. Kekišev kannatanut jalgadega peksma, lõi

rohkem kui ühel korral, peksis jalatallaga ülakehasse. Löögid olid tugevad, sest verd hakkas

tulema. Kannatanu nägu oli verine. Ülakehasse peksis jalatallaga, kuhu juhtus. J. Lund

tunnistab, et lõi maas lamavat Pt ühel korral jalaga jalgadesse. Mingil hetkel võttis J. Lund D.

Kekiševist kinni, suunas ta ukse poole ja ütles lõpeta ära. D. Kekišev vastu ei hakanud. J.

Lund ütles D. Kekiševile, et aitab, kuna J. Lundi arvates lõid nad juba piisavalt palju.

124. D. Kekiševi inspektor-kontaktisiku tunnistaja L. Ke ütlustega loeb kohus tõendatuks, et

D. Kekiševil oli vastumeelsus seksuaalkurjategijate vastu. D. Kekišev avaldas kontaktisikule,

et seksuaalkurjategijaid karistatakse liiga leebelt ja seetõttu on vajadus omakohtu järgi. Kuigi

D. Kekišev väitis, et ta ei teadnud, mille eest T.T. P vangistust kandis, ei pea kohus seda

usutavaks. Tunnistaja A. Gi ütlustega on tõendatud, et terve sektor teadis, mille eest T.T. P

karistust kandis, sest need andmed olid Riigi Teatajast kättesaadavad. D. Kekiševi teadmist,

tõendab ka A. Gi selgitus, et D. Kekišev sõimas T.T. Pt seksuaalkurjategijaks ja pedofiiliks.

125. Tunnistajad A. U ja J. K kirjeldasid T.T. Pt väga vaikse kinnipeetavana, kes oli kogu aeg

hirmul, ei suhelnud praktiliselt kellegagi ja ei avaldanud kellelegi, mille eest ta karistust

kannab. Vaatamata sellele, et kannatanu ei avaldanud, mille eest talle karistus määrati, oli see

sektoris teada. Teda kiusati „paragrahvi pärast“ ning sõimati pedofiiliks. Kannatanu tundis

pidevat hirmu kaaskinnipeetavate võimaliku vägivaldse käitumise ees. Selline ebakindel ja

hirmunud olek ning oma teo mitte tunnistamine, nö ohvrimentaliteet, viis kannatanu

kiusamiseni. Pidev noriv käitumine, kannatanu sõimamine ja küsimuste esitamine

toimepandud kuriteo kohta, viitab sellele, et D. Kekišev leidis, et T.T. P peab oma tegu

tunnistama ja otsustas ta nö rääkima panna.

126. Kannatanu T.T. P kirjeldas, et kui D. Kekišev ja J. Lund kambrisse tulid, sai ta kohe aru,

et nüüd saab ta peksa. Kohus ei kahtle kannatanu ja tunnistaja A. U ütluste usaldusväärsuses,

kuid kuna kannatanule ja tunnistajale oli D. Kekiševi ja J. Lundi käitumine šokeeriv, T.T. P

minestas pärast kukkumist ning tunnistaja A. U vaatevälja piiras narivoodi ja asjaolu, et ta jäi

T. T. P selja taha, oli kannatanu ja tunnistaja tajumisvõime piiratud. Piiratud vaatevälja tõttu

A. U rusikatega löömist ei näinud. Rusikalöökide tuvastamisel lähtub kohus kannatanu T.T. P

ja süüdistatava J. Lundi ütlustest ning jalalöökide puhul J. Lundi ja A. U ütlustest.

Eelnimetatud tõenditele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et J. Lund lõi esimesena T.T. Pt ühel

korral ja seejärel lõi D. Kekišev tuvastamata arvu lööke T.T. Ple näkku. T.T. P sõnul sai ta

mitu lööki näkku, enne kui kukkus ja minestas. T.T. P selliseid ütlusi, et näkku lõi teda pärast

J. Lundi ka D. Kekišev, kinnitab D. Kekiševi läbivaatus, kus on lisaks jalgadel esinenud

hematoomidele, fikseeritud parema käe neljanda ja kolmanda sõrmenuki piirkonnas ja

nimetissõrmel hematoomid ning kolmandal sõrmel küüne juures marrastus (isiku läbivaatuse

protokoll I kd tl 141-178). Sellised vigastused viitavad üheselt rusikaga löömisele. Kuivõrd A.

U ja J. Lundi ütlustega on tõendatud, et maas lamavat T.T. Pt lõi D. Kekišev üksnes jalgadega

kuhu juhtus, siis rusikalöögid tegi D. Kekišev enne T.T. P kukkumist, lüües T.T. Pt täpselt

tuvastamata arvu kordi näkku. Seda kinnitavad lisaks T.T. P ütlustele ja D. Kekiševi

läbivaatuse protokollile ka A. U ütlused, mille kohaselt nägi ta, et maas lamavat T.T. Pt peksis

D. Kekišev üksnes jalgadega kuhu juhtus.

127. Kannatanu jalgadega peksmise tuvastamisel tugineb kohus tunnistaja A. U ja

süüdistatava J. Lundi ütlustele, millega kohus loeb tõendatuks, et J. Lund lõi kannatanut

jalaga ühel korral jalgadesse ja D. Kekišev täpselt tuvastamata arvu kordi näkku, kõrri,

rindkeresse ja kõhtu. Süüdistuses kirjeldatud kannatanu rindkerel jalgadega hüppamist, kohus

ei tuvastanud. Nii J. Lund kui ka A. U on kirjeldanud D. Kekiševi peksmist selliselt, et

jalalööke oli nii palju, et neid ei olnud võimalik kokku lugeda. D. Kekišev peksis kuhu juhtus

ja J. Lundi ütluste kohaselt lõi ka jalatallaga. J. Lundi ütlusi kannatanu tampimise kohta

jalatallaga, kinnitab eksperdi arvamus, mille kohaselt võivad osad mustrit omavad

hematoomid, nt nahaalused verevalumid ülakõhul vasakul, olla tekitatud spordijalatsiga, mis

on ära võetud D. Kekiševilt. Kuna J. Lundil olid jalas rannajalatsid (plätud), millel

spordijalatsile iseloomulik muster puudub, saavad mustrit omavad hematoomid olla tekitatud

üksnes D. Kekiševi poolt. Süüdistavata D. Kekiševi ütlusi selle kohta, et ta lõi T.T. Pt jalaga

2-3 korral, ei pea kohus usaldusväärseks, kuivõrd need ei haaku tunnistaja ja kaassüüdistatava

ütlustega ning kannatanul tuvastatud vigastustega. Kannatanul tuvastatud vigastused

(nahamarrastused, hematoomid) näos, peas, rindkerel ja kõhul ning roiete murrud viitavad

väga intensiivsele peksmisele ja rohkearvulistele löökidele. Seejuures on need vigastused

tekitatud D. Kekiševi poolt, va hematoom paremal näopoolel, mille tekitas J. Lund

rusikalöögiga.

128. D. Kekiševi süüdistatakse mõrvakatses, kusjuures süüdistuse kohaselt jäi tema tegu

katsestaadiumisse J. Lundi sekkumise tõttu. J. Lundile on esitatud süüdistus kehalises

väärkohtlemises.

129. Tapmine on tagajärjedelikt – tapmise tagajärg on teise inimese surm. Tapmiskatse on

tahtlik tegu, mis on suunatud surma põhjustamisele ning algab hetkest, mil süüdlane alustab

tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma (KarS

§ 25 lg 2). Kuriteokatse puhul tuleb alustada kuriteokoosseisu tuvastamist subjektiivsetest

tunnustest, sest tagajärge, mille järgi kuriteokoosseisu täidetust hinnata, ei eksisteeri.

130. D. Kekišev rääkis kohtus, et tema kannatanut tappa ei tahtnud. Süüdistatava J. Lundi

ütlustega on tõendatud, et D. Kekišev tahtis kedagi peksta ja mingil hetkel tuli T.T. P nimi. D.

Kekišev tegi ettepaneku A. Gile, kuid viimane ei olnud nõus ja siis läks J. Lund A. Gi asemel.

Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone videovalvesüsteemi valvekaamerate salvestiselt on näha,

kuidas 07.05.2024. a õhtupoolsel ajal D. Kekišev koos A. Giga mööda sektori koridori edasi-

tagasi kõnnib, mingil hetkel liitub nendega J. Lund. Kolmik vestleb omavahel ja D. Kekišev

ja J. Lund joovad karastusjoogi pudelitest pruunikat vedelikku. D. Kekiševi kehakeelest ja

žestidest on näha, kuidas ta ennast üles kütab, vahepeal teeb löögiliigutusi, sh koridoris oleva

T.T. P suunas, ning käitub T.T. P suhtes agressiivselt ja üleolevalt. Mõned minutid enne kella

kaheksat tahab D. Kekišev siseneda T.T. P ja A. U kambrisse, mida A. G püüab takistada,

seistes kehaga kambri ukse ees ja hoides D. Kekiševi kinni. Vahetult enne kella kaheksat

siseneb D. Kekišev koos A. Giga T.T. P kambrisse ja mõne aja pärast tassib A. Gr D. Kekiševi

kambrist välja. D. Kekiševi ja A. Gi vahel toimub intensiivne dialoog. Ühel hetkel lööb A. G

käega ja seejärel kell 20.00,33 sisenevad D. Kekišev ja tema järel J. Lund T.T. P kambrisse.

Salvestisel kajastatuga haakuvad süüdistatav J. Lundi ütlused, et D. Kekišev tahtis T.T. Ple

peksa anda ja kui A. G polnud nõus, läks J. Lund D. Kekiševiga kaasa.

131. D. Kekiševil ja J. Lundil oli kokkulepe anda T.T. Ple peksa, milline tegevus võib kaasa

tuua ükskõik millise tagajärje, kuid sellisest kokkuleppest ei saa teha järeldust, et D. Kekiševil

oli T.T. P tapmistahtlus. Seetõttu tuleb D. Kekiševi tahtlust hinnata välise teopildi, st teo

objektiivse ohtlikkuse alusel. Eksperdi arvamuse kohaselt ei olnud tekitatud kehavigastused

eluohtlikud. Videovalvesüsteemi valvekaamerate salvestiselt kajastatu alusel on tuvastatav, et

peksmine kestis alla ühe minuti. D. Kekišev ja J. Lund sisenesid T.T. P kambrisse kell

20.00.36 ja väljusid sealt 20.01.11. Kohus küll tuvastas, et D. Kekišev peksis T.T. Pt jõuliselt

ja intensiivselt, millele viitavad roiete murrud, ei ohustanud peksmine T.T. P elu. Kuigi T.T. Pl

tuvastati vigastusi ka näos ja peapiirkonnas, tabasid enamus D. Kekiševi löökidest T.T. Pt

rindkeresse, millest annavad tunnistust rohked verevalumid kehatüve erinevates piirkondades

ja roiete murrud. Seega välise teopildi põhjal ei ole võimalik

D. Kekiševile ette heita T.T. P elu ohustava vägivalla kasutamist KarS § 114 järgi.

132. Süüdistuse kohaselt heidetakse D. Kekiševile ette mõrvakatset – tema tapmiskavatsus ei

realiseerunud J. Lundi sekkumise tõttu. Süüdistuse kohaselt, kui J. Lund ei oleks D. Kekiševi

tegevust takistanud, oleks viimane jätkanud vägivalla tarvitamist, mis omakorda oleks

kausaalahela katkematu kulgemise korral toonud kaasa T.T. P surma.

133. J. Lund ja A. U ütlustega on tõendatud, et J. Lund ütles D. Kekiševile, et viimane

lõpetaks peksmise. A. U ütluste kohaselt tiris J. Lund D. Kekiševi riietest kambrist välja. J.

Lundi selgituse kohaselt võttis ta D. Kekiševist kinni ja suunas ta kambrist välja. Ta ei

pidanud selleks jõudu rakendama – D. Kekišev allus kohe ja ei osutanud mingit vastupanu. D.

Kekiševi selgituse kohaselt kambris telekas mängis ja seetõttu ei kuulnud ta, et keegi oleks

talle midagi öelnud. Kohus loeb A. U ja J. Lundi ütlustega tõendatuks, et J. Lund sekkus D.

Kekiševi tegevusse ja suunas ta kambrist välja, kuid J. Lundi sekkumine ei olnud sedavõrd

intensiivne, et selle tõttu oleks D. Kekiševi tegelik tahe, so tahe T.T. P tappa, realiseerimata.

Kui D. Kekiševil oleks olnud tahtlus T.T. P tappa, ei oleks tal olnud takistusi selle eesmärgi

realiseerimiseks. Valvurid ei olnud veel osakonda saabunud ja J. Lundi tegevus (käsk

peksmine lõpetada ja D. Kekiševi ukse poole suunamine) ei muutnud D. Kekiševi tegevust

võimatuks. D. Kekišev allus J. Lundi suunamisele ilma vastupanuta, mis viitab sellele, et ta

loobus ise edasisest tegevusest. Sellisel juhul vastutab ta tegelikult tekitatud tagajärje järgi ehk

siis teise inimese tervise kahjustamise eest, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis

kestab vähemalt neli nädalat. D. Kekišev pani teo toime otsese tahtlusega – ta lõi korduvalt

intensiivselt kannatanut jalgade ja rusikatega erinevatesse kehapiirkondadesse, soovides

tekitada kannatanule valu ning mööndes, et sellise tegevusega kahjustab ta kannatanu tervist

ning tekitab tervisekahjustusi. Kuivõrd D. Kekišev on varem toime pannud kehalise

väärkohtlemise, vastab tema tegevus KarS § 121 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

tunnustele.

134. J. Lundi tegevus – löömine ühel korral rusikaga näkku, mille tulemusena tekkis paremale

näopoolele ulatuslik hematoom, ja ühel korral jalaga jalgadesse, tõi kaasa teise inimese tervise

kahjustamise ja valu põhjustamise ning vastab KarS § 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise

koosseisule. Kuivõrd J. Lund on varem karistatud KarS § 121 järgi, vastab tema tegu KarS §

121 lg 2 p 3 kuriteo koosseisule. J. Lund lõi kannatanut tahtlikult näkku, mööndes et selline

tegevus põhjustab valu või tervisekahjustuse. Järelikult tegutses ka J. Lund otsese tahtlusega

KarS § 16 lg 3 mõttes.

135. Kohus ei tuvastanud D. Kekiševi ja J. Lundi süüd ega õigusvastasust välistavaid

asjaolusid. Tõendatud on, et D. Kekišev tarvitas enne T.T. P peksmist täpselt tuvastamata

surrogaati (piirituselaadset vedelikku), mida ta tõi eluosakonda vanglatööstusest, ning mis

põhjustas D. Kekiševil surrogaatjoobe. Kohus ei tuvastanud, et täpselt tuvastamata

piirituselaadse vedeliku tarbimine oleks mõjutanud D. Kekiševi käitumist või ümbritseva

tajumisvõimet. Pool tundi enne peksmist võttis D. Kekišev ravimeid vanglaametniku

juuresolekul. Kui D. Kekiševil oleks sel hetkel olnud (surrogaat)joobele viitavaid tunnuseid,

oleks vanglaametnik sellele ka reageerinud ja A. Kekiševi osakonnast eemaldanud. Ka

tunnistaja A. U kirjelduse kohaselt ei tajunud ta D. Kekiševi käitumises midagi joobele

viitavat – kõnnak oli kindel, kõne selge, reaktsioonid kiired. A. G kirjelduse kohaselt tema

käitumises tarbitud vedelik muutusi kaasa ei toonud. Tal oli kolm järgmist päeva väga halb

olla, mis sundis ta kolmeks päevaks kambrisse jääma. G.L avaldas, et teades, mida nad jõid,

oleks võinud ta üldse pimedaks jääda. Tunnistajate kirjelduste põhjal leiab kohus, et D.

Kekiševi poolt tarbitud vedelik (suure tõenäosusega metanool) ei mõjutanud teo

toimepanemise

hetkel

tema

arusaamisvõimet.

D. Kekišev oli võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele

arusaamisele juhtima.

Karistused

136. Sanktsioonid

KarS § 121 lg 2 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

KarS § 274 lg 2 sätestab sanktsioonina 1- kuni 5-aastase vangistuse.

KarS § 113 lg 1 sätestab sanktsioonina 6- kuni 15-aastase vangistuse.

KarS § 114 lg 1 sätestab sanktsioonina 8- kuni 20-aastase või eluaegse vangistuse.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

D. Kekiševi karistus

137. D. Kekišev on varem korduvalt karistatud. D. Kekišev on viibinud kinnipidamiskohas

alates 16.03.2026. aastast, kuid vangistuses viibimine ei ole toonud kaasa süüdimõistetu

õiguskuulekat käitumist. D. Kekiševil on kuus kehtivat kriminaalkaristust, millest enamus on

mõistetud vägivallakuritegude eest. Lisaks vägivaldsetele kuritegudele on D. Kekiševile

korduvalt määratud distsiplinaarkaristusi kinnipidamiskoha reeglite rikkumiste eest. D.

Kekiševi iseloomustab agressiivne, impulsiivne, hoolimatu, vägivaldne käitumine.

138. D. Kekiševi süü suuruse hindamisel KarS § 121 lg 2 p 1 ja 3 järgi toime pandud

kuritegude puhul arvestab kohus, et D. Kekišev on vägivallateod toime pannud kolme

kannatanu suhtes. Kõigile kannatanutele tekitas D. Kekišev lisaks valule ka

tervisekahjustused, seejuures kahele kannatanule tõsised tervisekahjustused ja T.T. Ple

sedavõrd rasked tervisekahjustused, et viimane vajas kaheksa päeva haiglaravi. S. Ki lõi D.

Kekišev üksnes seetõttu, et viimane täitis korrektselt oma tööülesandeid. Süüdistusaktis on

raskendava asjaoluna märgitud teo toimepanemist madalal motiivil (KarS § 58 p 1) Kuigi

süüdistusaktis ei ole täpsustatud, millise süüdistatava ja süüdistusepisoodi puhul madal motiiv

esineb, on see kohtu arvates omistatav kannatanu T.T. P peksmisele. Kohus leiab, et D.

Kekišev peksis T.T. Pt üksnes seetõttu, et viimane on süüdi mõistetud seksuaalsüütegude eest.

D. Kekišev väljendab vaenulikkust seksuaalkuritegude eest süüdi mõistetud isikute suhtes

ning tal on ka varasemalt esinenud konflikte selliseid kuritegusid toime pannud isikutega.

Talle ei ole vastuvõetav, et seksuaalkuritegude eest süüdimõistetud kannavad karistust samas

osakonnas teiste kinnipeetavatega, tehes nende suunas pidevalt kohatuid märkusi, ning

alandades ja hirmutades selliseid süüdimõistetuid. T.T. P puhul riivas D. Kekiševi

õiglustunnet asjaolu, et viimane ei tunnistanud talle süüks pandud tegusid ja polnud nõus

avaldama, mille eest ta karistust kannab. Kohus leiab, et D. Kekiševi käitumises esineb madal

motiiv – ta peksis T.T. Pt seetõttu, et pidas teda pedofiiliks. T.T. P peksmise episoodi puhul on

ka teine karistust raskendav asjaolu, so teo toimepanemine grupi poolt (KarS § 58 p 10)

grupis J. Lundiga.

139. Kuigi D. Kekišev vabandas kannatanu S. K ees ja väljendas kahetsust, mida kohus

arvestab kergendava asjaoluna, siis S. N ja T.T. P peksmist D. Kekišev õigustab ning leiab, et

kannatanud olid ise süüdi. Selline suhtumine näitab, et D. Kekišev õigustab oma õigusvastast

käitumist ning peab vägivalla kasutamist normaalseks suhete ja probleemide lahendamise

viisiks. Samuti kirjeldab see D. Kekiševi süü suurust. Kohus leiab, et D. Kekiševi süü T.T. P

ja S. N väärkohtlemise episoodides on suur ning B.V väärkohtlemisel keskmine.

140. Kehalise väärkohtlemise toimepanemine korduvalt, mitme isiku suhtes, kusjuures ühele

kannatanule tekitas D. Kekišev selle kuriteokoosseisu mõttes raskeima võimaliku tagajärje,

ning mitme raskendava asjaolu esinemine toob kaasa karistuse mõistmise sanktsiooni

ülemmääras.

141. KarS § 114 p 1 – 25 lg 2 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on süüdistusakti

kohaselt karistust raskendavaks asjaoluks teo toimepanemine grupi poolt (KarS § 58 p 10).

Kohus selle kuriteo puhul karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. D.

Kekiševile on esitatud süüdistus M. Kärdi poolt toimepandud tapmiskatsele kaasaaitamises.

KarS § 21 lg 2 kohaselt moodustavad grupi vähemalt kaks täideviijat. Üksiktäideviija ja

üksiktäideviimisele kaasaaitaja gruppi ei moodusta, seega puudub D. Kekiševi käitumises

mõrvakatsele kaasaaitamisel raskendav asjaolu teo toimepanemine grupi poolt. Kuivõrd D.

Kekiševi tegevus on hinnatav kaasaaitamisena, mis on kergem osavõtuvorm kui täideviimine,

ning täideviimistegu jäi katsestaadiumi, on põhjendatud H.Oi mõrvakatsele kaasaaitamise eest

D. Kekiševile mõista karistus vastava koosseisu alammääras.

142. KarS § 274 lg 2 p 3 kuriteo eest karistust mõistes arvestab kohus sellega, et D. Kekišev

kahjustas oma teoga üksnes kannatanu M.-G. Ki vaimset tervist ja turvatunnet ja seda

lühiajaliselt. Samas on D. Kekišev samalaadseid kuritegusid toime pannud ka varasemalt ja

korduvalt. Ta on varem KarS § 274 lg 2 järgi süüdi mõistetud kolmel korral. D. Kekiševile on

kombeks kasutada nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda, et mõjutada ametnikke tegutsema

talle sobivalt ja saavutada endale meelepäraseid tulemusi. Ka käesoleval juhul oli

ähvardamise põhjuseks asjaolu, et vanglaametnikud ei reageerinud D. Kekiševi arvates

piisavalt kiiresti ja kohaselt tema probleemidele. KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo eest on põhjendatud mõista D. Kekiševile karistus alla sanktsiooni keskmist määra

alammäära lähedal põhjusel, et teo tagajärjed ei olnud rasked.

143. Eeltoodust tulenevalt tuleb D. Kekišev süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 1 ja 3 järgi

kvalifitseeritavates kuritegudes ja mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust, KarS § 274 lg 2

p 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja mõista talle selle eest 1 aasta 6 kuud vangistust ning

KarS § 114 lg 1 p 4 – 25 lg 2 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja mõista talle 8 aastat

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust,

tuleb D. Kekiševile mõista kuritegude kogumi eest 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

tuleb moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 13.09.2023. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-23-4775 mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa 5 aasta 7 kuu ja 9 päeva pikkuse

vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõista D. Kekiševile liitkaristuseks 17 aastat 7 kuud

ja 9 päeva vangistust, millise karistuse kandmise algust hakata arvestama käesoleva

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 08.12.2025.

M. Kärdi karistus

144. M. Kärdi puhul on karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel oluline, et tal on

neli kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures kõik kehtivad karistused on mõistetud vägivallaga

seotud kuritegude eest (III kd tl 111-120). M. Kärti on karistatud röövi, varguste, korduva

kehalise väärkohtlemise, vägistamise ja korduva vägivalla kasutamise eest võimuesindajate

vastu seoses nende ametikohustuste täitmisega. Ta on kandnud viiel korral reaalset vangistust.

M. Kärt on vanglas veetnud arvestatava aja oma elust. Peale kuritegude on M. Kärt

vangistuses toime pannud ka distsipliinirikkumisi. Vangla iseloomustuse kohaselt on

distsiplinaarkaristused valdavalt määratud vanglaametnike korralduste eiramise, suhtlemisel

vanglaametnikega ebatsensuursete, ebaviisakate ja solvavate väljendite kasutamise ja

vanglaametniku ründamise eest (haaras ametnikul rinnust kinni). Oma ohtlikkuse tõttu

vanglaametnikele, aga ka kaasvangidele on M. Kärt korduvalt viibinud lukustatud kambris

(III kd tl 94-97, 85-88; 89-91) M. Kärt on toime pannud ka rohkelt väärtegusid (kehtivaid

väärteokaristusi 11), kusjuures enamus väärteokaristustest on mõistetud võimuesindaja ja

avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise ja solvamise eest. Eelnevad korduvad karistused

nii kuritegude kui ka väärtegude eest ning distsipliinirikkumised kinnipidamiskohas

kirjeldavad M. Kärdi üleolevat ja negatiivset suhtumist õiguskorda. M. Kärdile on omased

kuritegelikud hoiakud ja ta peab kuritegevust enda elustiiliks. Sõltuvusprobleemide tõttu on

M. Kärdi probleemide lahendamise oskus olematu, reageerib talle mittesobivatele

olukordadele agressiivselt ja oma eesmärkide saavutamiseks kasutab nii vaimset kui füüsilist

vägivalda.

145. M. Kärdi iseloomustusest nähtub, et M. Kärt käib kliinilise psühholoogi vastuvõttudel

ning saab medikamentoosset ravi. Psühhiaatri hinnangul esineb M. Kärdil raskekujuline

püsiva iseloomuga psüühikahäirete kogum, lisaks esineb tal kerge vaimne alaareng.

Vaatamata sellele, ei mõjuta M. Kärdil esinev psüühikahäirete kogum tema võimet oma

käitumise tagajärgedest aru saada ja neid juhtida. Suuremal osal juhtudest on tema teod

taotluslikud ja manipuleerivad, juhitud tähelepanuvajadusest. Kohus leiab, et ka käesoleva

asja raames arutatavate tegude puhul sai M. Kärt aru oma tegude tähendusest ja tegude

tagajärgedest ning oli võimeline neid juhtima.

146. M. Kärdi sõnul planeeris ta H.Oi ründamist pikalt ette ja sobiva situatsiooni tekkimisel

realiseeris oma plaani. Ka H.-H. Se ähvardamisel oli M. Kärdil kindel soov – saada

hirmutamise abil endale meelepärane tulemus. Kuigi M. Kärt on vangistuses läbinud mitmeid

sotsiaalprogramme

agressiivsuse

ja

vihaga

hakkamasaamiseks

ning

probleemilahendusoskuste parandamiseks, samuti saab ka psühhiaatrilist ravi, ei ole need M.

Kärdi käitumisele märkimisväärset mõju avaldanud.

147. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. H.Oi tapmiskatse

puhul puudub koosseisuväline raskendav asjaolu grupp (vt D. Kekiševi karistuse põhjendust p

141)

148. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M. Kärdi süü H.Oi tapmiskatses on keskmine ja

talle tuleb selle eest määrata 11 aasta pikkune karistus. S.Q ähvardamise puhul leiab kohus, et

M. Kärti tuleb karistada keskmisest väärast väiksema karistusega, kuivõrd ta kasutas üksnes

vaimset vägivalda, mis on vägivalla vähemohtlik liik. Kohus karistab M. Kärti KarS § 274 lg

2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo eest 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

J. Lundi karistus.

149. J. Lund on varasemalt karistatud neljal korral. Vangistuses viibib alates 16.11.2018. a.

Vangistuse jooksul on J. Lund korduvalt toime pannud vägivallategusid nii kaasvangi kui ka

vanglaametniku suhtes. Iseloomustusest nähtuvalt on ta kinnipidamiskohas arvukalt toime

pannud distsiplinaarrikkumisi. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuse

mõistmisel arvestab kohus, et J. Lundi puhul esineb üks karistust raskendav asjaolu (KarS §

58 p 10), s.o kuriteo toimepanemine grupis koos D. Kekiševiga. Samas teist karistust

raskendavat asjaolu, s.o madal motiiv (KarS § 58 p 1) kohus J. Lundi käitumise puhul ei

tuvastanud. J. Lund selgitas, et tal oli ükskõik, mille eest T.T. P karistust kannab. Oma tegu ta

põhjendada ei osanud - lõi T sellepärast, et selline oli kokkulepe D. Kekiševiga. Kuigi ka J.

Lund oli T.T. P kiusajate hulgas, ei löönud ta 07.05.2024. a T.T. Pt põhjusel, et tegemist on

seksuaalsüütegude eest karistust kandva isikuga. J. Lundi kohta Tartu Vanglast väljastatud

iseloomustuse kohaselt on J. Lund kaaskinnipeetavate poolt mõjutatav – soovib teenida teiste

heakskiitu, kuuluda seltskonda, nautida põnevust. Kohtu arvates läks J. Lund D. Kekiševiga

T.T. P kambrisse ja lõi T.T. Pt just seetõttu, et saada tunnustust D. Kekiševilt.

150. Arvestades J. Lundi suhteliselt vähest rolli T.T. P peksmisel (üks rusikalöök näkku ja üks

jalalöök jalgadesse), hindab kohus J. Lundi süü keskmisest väiksemaks ja karistab J. Lundi 7

kuu pikkuse vangistusega.

Menetluskulud

151. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu

isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja

varalist seisundit. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab

õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud

erandeid.

D. Kekišev

152. KrMS § 175 lg 1 p-dest 2, 3 tulenevalt on D. Kekiševiga seotud menetluskuluks

kannatanu H.Oile hüvitatud 54 eurot ning riiklikul ekspertiisiasutusel H.Oi ja T. T.

kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud kokku 150 eurot (vt ekspertiisiakt nr 24E-

AOI00069 ja 24E-AOI00182-01). KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on D. Kekiševiga seotud

menetluskuluks ka riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu, mis kohtueelses menetluses on

1605,52 (95,16+104,92+131,76+87,84+1185,84) eurot ning kohtumenetluses 6789,52

(1632,36+3582,36+1574,80) eurot. Seega on D. Kekiševi kaitsja tasu osutatud õigusabi eest

kokku 8395,04 eurot.

153. Samuti kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha väljamõistmine. Kohus tunnistas

D. Kekiševi muuhulgas süüdi KarS § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 järgi, mis on esimese

astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva

sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära.

Kuna alates 01.01.2025. a on Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määrusega nr 87

töötasu alammääraks kehtestatud 886 eurot, on sundraha suuruseks 2215 eurot.

154. Käesoleva otsusega mõistab kohus D. Kekiševi talle esitatud süüdistuses osaliselt õigeks

(12.06.2024. a kella 18.34 paiku toime pandud tegu, mis on kvalifitseeritud KarS § 274 lg 2 p

3 järgi) ja seetõttu jätab ka menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel osaliselt riigi kanda.

Hinnates õigeksmõistva otsustuse osakaalu (tegu on ühega kuuest süüdistusepisoodist, mis

pole ka asjaoludelt mahukas ega õiguslikult keeruline), leiab kohus, et D. Kekiševi

menetluskuludest (sh sundrahast) tuleb riigi kanda jätta ca kümnendik. Seega moodustaks D.

Kekiševilt väljamõistetavad menetluskulud kokku 9732,63 eurot (sh sundraha 1993,50 eurot).

155. Arvestades D. Kekiševi tausta, eelkõige seda, et ta viibib kinnipidamisasutuses juba

alates 16.03.2016. a, algul vahistatuna, siis kinnipeetavana, kusjuures talle on korduvalt

kohaldatud ka täiendavaid julgeolekumeetmeid, on tema sissetulekuvõimalused viimase

kümne aasta jooksul olnud väga piiratud või kohati täiesti puudunud. Praeguse kohtuotsuse

järgi peab D. Kekišev jätkama vanglakaristuse kandmist, mis arusaadavalt tema varalist

olukorda ei paranda. Seda silmas pidades pole D. Kekiševil suure tõenäosusega kõigi

menetluskulude tasumiseks piisavalt vara. Seega arvestab kohus kaitsja taotlusega ning

mõistab D. Kekiševilt välja üksnes sundraha 1993,50 eurot, jättes ülejäänud menetluskulud

riigi kanda.

M. Kärt

156. KrMS § 175 lg 1 p-dest 2, 3 tulenevalt on M. Kärdiga seotud menetluskuluks kannatanu

H.Oile hüvitatud 54 eurot ning riiklikul ekspertiisiasutusel H.Oi kohtuarstliku ekspertiisi

tegemisega tekkinud kulu 77,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks ka

määratud kaitsja tasu, mis kohtueelses menetluses on 1464 (164,70+131,76+259,86+907,68)

eurot ning kohtumenetluses 5681,44 (1678,72+3325,68+677,04) eurot. Seega on M. Kärdi

kaitsja tasu osutatud õigusabi eest kokku 7145,44 eurot.

157. Ka M. Kärdil kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha väljamõistmine. Kuna

kohus tunnistas ta muuhulgas süüdi KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, s.o esimese astme

kuriteos, on temagi sundraha suuruseks 2215 eurot.

158. Seega on M. Kärdiga seotud menetluskulud kokku 9491,94 eurot.

159. Arvestades ka M. Kärdi tausta – temagi viibi kinnipidamisasutuses juba pikka aega

(alates 31.07.2014. a), sh alates 24.01.2025. a vahistatuna –, on tema sissetulekuvõimalused

enama kui viimase kümne aasta jooksul olnud samuti väga piiratud või kohati täiesti

puudunud. Seda arvestades pole M. Kärdil suure tõenäosusega kõigi menetluskulude

tasumiseks piisavalt vara. Seega mõistab kohus ka temalt välja üksnes sundraha 2215 eurot

ning jätab ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

J. Lund

160. KrMS § 175 lg 1 p-st 3 tulenevalt on J. Lundiga seotud menetluskuluks riiklikul

ekspertiisiasutusel T. T. P kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 77,50 eurot.

Lisaks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskuluks määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses 790,56 eurot ning kohtumenetluses 2773,88 (1698,80+1075,08) eurot. Seega on J.

Lundi kaitsja tasu osutatud õigusabi eest kokku on 3564,44 eurot.

161. J. Lundi tunnistas kohus süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, s.o teise astme kuriteos. KrMS

§ 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme

kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ja järelikult on J. Lundi sundraha

suuruseks 1329 eurot.

162. Sarnaselt teiste süüdistatavatega leiab kohus J. Lundi tausta arvestades – tema viibib

vangistuses juba alates 16.11.2018. a –, et suure tõenäosusega pole tal kõigi menetluskulude

tasumiseks piisavalt vara. Seega jätab kohus temagi puhul ülejäänud kulud riigi kanda ning

mõistab talt välja üksnes sundraha 1329 eurot, mis kaitsja taotlusel tuleb KrMS § 180 lg 3

järgi tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid

163. Kriminaalasjas on asitõendiks DVD-d (8 tk), mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kohtutoimikusse.

164. 28.02.2024. a M. Kärdi ja D. Kekiševi läbiotsimisel leitud esemed, kirjavahetus ja

ümbrikud ning M. Kärdi poolt 31.07.2024. a üle antud kiri koos ümbrikuga, mis asuvad

kohtutoimiku juures, tuleb M. Kärdile ja D. Kekiševile tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel

pärast kohtuotsuse jõustumist.

165. 09.02.2024. a Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone E11 kambri nr 3090 läbiotsimisel

leitud metallist ese ja 28.02.2024. a D. Kekiševi isiklike asjade juurest leitud metallist

isevalmistatud terariist, mis asuvad kohtutoimiku juures, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 4

alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

166. 09.05.2024. a D. Kekiševi läbivaatuse käigus temalt ära võetud musta värvi tossud Nike,

mis asuvad kohtutoimiku juures, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Kuna KrMS § 124 lg

3 kohaselt tagastatakse asitõend või äravõetud ese omanikule või senisele õiguspärasele

valdajale viivitamata, kui see ei takista kriminaalmenetlust, tuleb kõnealused tossud tagastada

D. Kekiševile koheselt juba pärast kohtuotsuse kuulutamist. Praeguses menetlusstaadiumis

pole nende juuresolek füüsilisel kujul enam vajalik.

(allkirjastatud digitaalselt)