4-25-1576/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-1576

Kohtunik

Rutt Teeveer

Väärteoasi

Henn Mägi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 16. aprilli 2025. a otsusele väärteoasjas nr

2780,25,005850

Menetlusalune isik

Henn Mägi

isikukood 36511150319; elukoht XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht Riia 132, Tartu; e-post ppa@politsei.ee

Väärteoasja arutamise viis

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Henn Mägi kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 16. aprilli 2025. a otsus

väärteoasjas nr 2780,25,005850 Henn Mägi süüdimõistmises LS § 2612 lg 1 järgi.

3. Lõpetada väärteoasjas nr 2780,25,005850 väärteomenetlus Henn Mägi suhtes LS §

2612 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 16. aprilli 2025. a otsus

väärteoasjas nr 2780,25,005850 Henn Mäele LS § 2171 lg 1 ja § 217 lg 1 järgi

määratud karistuse osas ning teha vastavas osas uus otsus.

5. Mõista Henn Mäele KarS § 63 lg 1 ja LS § 2171 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 45

trahviühikut, s.o 360 eurot.

6. Rahatrahv summas 360 eurot tuleb Henn Mäel tasuda Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 16. aprilli 2025. a otsuses märgitud arvelduskontodele 45 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, viitenumbriks tuleb märkida

10220192217186.

7. Edastada kohtuotsus Henn Mäele ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

1. 16. aprillil 2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik

Riho Petersell kiirmenetluse otsuse selle kohta, et Henn Mägi juhtis 16. aprillil 2025 kella

10.15 ajal Kambja vallas Kambja-Rebase 4. kilomeetril C-kategooria mootorsõidukit

registrimassiga 26 000 kg, teel, millel liiklemine üle 8-tonnise registrimassiga C-kategooria

mootorsõidukiga on keelatud liiklusmärgiga nr 313a „veoauto sõidu keeld“. Lisaks oli H.

Mägi kohustatud nimetatud mootorsõidukit juhtides kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel

ei esitanud H. Mägi salvestuslehti või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 18. märtsi 2025

kl 00.00 kuni 16. aprilli 2025 kl 10.15 perioodi kohta, rikkudes sellega salvestuslehtede

lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Samuti juhtis H. Mägi mootorsõidukit, milles oli

kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid ta ei kasutanud kontrollimise hetkel 16. aprillil

2025 kl 10.15 sõidumeerikus salvestuslehte, mistõttu ei salvestunud tegelikud töö-, sõidu- ja

puhkeaja andmed lehele. Sellega jättis H. Mägi tagamata analoogsõidumeeriku ja

salvestuslehe korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise. Sellega rikkus H. Mägi

salvestuslehe lugemise võimalust ja andmete salvestamist ning säilitamisele kehtestatud

nõudeid.

2. Eelnevaga rikkus H. Mägi LS § 16 lg 2, § 131 lg 3 nõudeid ning teod on kvalifitseeritavad

LS § 2612 lg 1, § 2171 lg 1 ja § 217 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja määras karistuse KarS §

63 lg-t 1 kohaldades LS § 2171 lg 1 järgi ning määras H. Mäele karistuseks rahatrahvi

summas 720 eurot.

3. 22. aprillil 2025 esitas H. Mägi Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse

peale. Ta märkis, et soovib vaidlustada kiirmenetluse otsust. Ta lisas kaebusele kaardi ja

fotod selgitamaks liiklussituatsiooni tema liikumistrajektooril (maanteedel nr 135, 138 ja

136) suunal Kambja-Rebase, mille ta sõidukiga läbis. Teekonnal puuduvad kaebaja selgitusel

märgid, mis keelavad veokil täismassiga üle 8 tonni liigelda.

4. Tartu Maakohtu 30. aprilli 2025 määrusega jäeti H. Mägi kaebus käiguta ning määrati talle

täiendav tähtaeg kuni 8. maini 2025 kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. H. Mägi ei

olnud kaebuses sõnaselgelt märkinud taotluse sisu ning seda, kas ta soovib asja lahendamist

istungil või nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kas ta soovib kaitsjat.

5. 6. mail 2025 esitas H. Mägi täiendava kaebuse, milles märkis, et tema hinnangul puuduvad

asjas väärteo tunnused, kuna tema poolt juhitud sõiduki marsruudile ei jäänud täismassiga üle

8 tonnise sõiduki liikumist piiravaid liiklusmärke. Arusaamatuse põhjuseks on kaebaja

hinnangul maanteeameti ja valla poolt paigutatud massipiirangu märkide vasturääkivus, mille

tõttu pääsesid veoautodega liiklejad valla teedelt maanteeameti teele ilma piiravaid

liiklusmärke nägemata. Ta soovib kiirmenetluse otsuse täielikku tühistamist, ei soovi kaitsjat

ning nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

6. Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha 13. augustil 2025, milles märkis,

et ei nõustu osaliselt kaebaja esitatud kaebusega. Kohtuväline menetleja nõustub rahatrahvi

2 / 8

vähendamisega ja asja osalise lõpetamisega LS § 2612 lg 1 osas, muus osas tühistamiseks

alus puudub.

7. Kohtuväline menetleja märkis, et väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid, et antud teelõigul

olid liiklusmärgid, mis keelasid üle 8 tonnise mootorsõiduki liiklemist, mistõttu tuleb

kahtlused tõlgendada LS § 2612 lg 1 osas menetlusaluse isiku kasuks ning menetlus selle osas

lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

8. Kohtuväline menetleja ei ole nõus, et menetlusalune isik ei rikkunud sõidumeeriku

kasutamisele esitatavaid nõudeid. Isikul ei olnud esitada andmeid oma tegevuste kohta 18.

märtsist 2025 kella 00.00 kuni 16. aprillini 2025 kella 10.15. Lisaks ei kasutanud juht

sõidumeerikut ka kontrollimise hetkel. Menetlusalusel isikul on kohustus esitada nõudmisel

igal ajal ametnikule salvestuslehed, kuid ta ei esitanud lehti ning see on üks rikkumistest,

mida talle ette heidetakse. Menetlusaluse isiku väitel teostas ta omavedu ja ta ei pidanud

kasutama sõidumeerikut, kuid ta ei ole esitanud selle väite kinnitamiseks ühtegi tõendit.

9. Kaebuses puuduvad asjaolud, mis lükkaksid ümber tavapärase praktika ja tingiksid

karistuse tühistamise LS § 217 lg 1 ja § 2171 lg 1 järgi määratud karistuse osas. Kohtuväline

menetleja palub seonduvalt LS § 2612 lg 1 osas menetluse lõpetada ning määrata karistuseks

uus proportsionaalne rahatrahv. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

10. Tartu Maakohus palus 25. augusti 2025. a kirjaga H. Mägi seisukohta, kas ta on jätkuvalt

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

11. H. Mägi märkis 5. septembri 2025 vastuskirjas, et nõustub jätkuvalt asja lahendamisega

kirjalikus menetluses ning märkis, et läbis pärast rikkumist ametikoolituse ja on edaspidi

olnud targem ja hoolikam sõidumeeriku ketaste täitmisel. Ta lisas seisukohale foto

ametikoolituse tunnistusest (veoauto- ja bussijuhi 35h täienduskoolitus, eksam 11.05.2025).

Kohtuotsuse põhjendused

12. VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid

järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning

selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle

vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

13. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus

menetluses, mistõttu peab kohus võimalikuks asja lahendamise VTMS § 120 lg 1 alusel

väärteoasja kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata.

14. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

15. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles

vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid

nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

3 / 8

Etteheide LS § 2612 lg 1 järgi

16. Kiirmenetluse otsuses heidetakse H. Mäele ette seda, et ta juhtis 16. aprillil 2025

mootorsõidukit registrimassiga 26 000 kg, teel, millel liiklemine on üle 8 tonnise

registrimassiga C kategooria mootorsõidukiga keelatud liiklusmärgiga nr 313a „veoauto

sõidukeeld“.

17. LS § 16 lg 2 kohaselt peab liikleja juhinduma reguleerija märguandest ning täitma

reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust,

liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide

kasutamise korrast.

18. LS § 2612 lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis

ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee

püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo

tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks

suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel.

19. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruses „Liiklusmärkide

ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p-s 4 on toodud märk 313a

„veoauto sõidu keeld“, mis keelab C-kategooria sõiduki, traktori, liikurmasina, CE-

kategooria autorongi ja masinrongi liikluse. Märgile kantud tonnide arvu korral ei tohi sõita

ühegi nimetatud sõiduki, autorongi ega masinrongiga, mille registrimass või mille

koosseisus oleva sõiduki registrimass ületab selle arvu.

20. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et H. Mägi juhtis 16. aprillil 2025 Tartu

maakonnas Kambja-Rebase 4. kilomeetril (suunaga Rebase) C-kategooria mootorsõidukit

Scania registreerimismärgiga XXX registrimassiga 26000 kg.

21. Menetlusalune isik on kaebuses nimetatud rikkumise osas leidnud, et väärteo koosseisu

tema käitumises ei esinenud, kuna tema liikumistrajektooril ei olnud veoauto sõidukeelu

liiklusmärke. Ta on kaebusele esitanud fotod väidetavast liikumistrajektoorist ja teekaardist.

Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse esitajaga selles, et väärteoasjas ei ole kogutud

tõendeid, mis tõendaksid asjaolu, et menetlusalune isik liikus teelõigul, millel olid

liiklusmärgid, mis keelasid üle 8 tonnise registrimassiga C kategooria mootorsõidukiga

keelatud teelõigul liigelda.

22. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatuga, et

väärteomaterjalide hulgas ei nähtu tõendeid, mis kinnitaksid H. Mäele esitatud etteheidet

selles, et ta juhtis mootorsõidukit teelõigul, millel oli keelatud üle 8 tonnise registrimassiga

C kategooria mootorsõidukiga liikuda. Seega ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas H. Mägi

juhtis mootorsõidukit kiirmenetluse otsuses toodud ajal ja kohas teelõigul, kus on keelatud

veoautoga sõitmine.

23. VTMS § 108 p 1 kohaselt selgitatakse kohtuotsuse tegemisel muu hulgas välja, kas on

toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu.

24. Kuivõrd puuduvad väärteo tunnustele vastava teo osas seda kinnitavad tõendid, tuleb

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus H. Mägi suhtes etteheites LS § 2612 lg 1 järgi

lõpetada.

4 / 8

Etteheide LS § 217 lg 1 järgi

25. Kiirmenetluse otsuses heidetakse H. Mäele ette sedagi, et ta juhtis mootorsõidukit, milles

oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti või

neid asendavaid käsikirjalisi kandeid 18. märtsist 2025 kell 00.00 kuni 16. aprill kell 10.15

perioodi kohta, rikkudes sellega salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.

26. LS § 217 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse

sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

27. Kohus on varasemalt tuvastanud, et H. Mägi juhtis kiirmenetluse ajal ja kohas C-

kategooria mootorsõidukit Scania (veoauto) registreerimismärgiga XXX. Kaebuses ei ole H.

Mägi sõnaselgelt vaidlustanud LS § 217 lg-s 1 loetletud väärteo toimepanemist. Nähtuvalt

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist tunnistas H. Mägi, et pani toime

õigusrikkumise, kasutades sõidumeerikus ketast (puna-rohelist), mis oli vale. Ta selgitas, et

ehitas enda tarbeks, vedas 50 kilomeetri raadiuses, mistõttu pole tema teada ketta

kasutamine kohustuslik, aga järgmine kord püüab targemini käituda.

28. Kuivõrd kohtul tuleb vaadata väärteoasi läbi täies ulatuses, annab kohus järgnevalt

hinnangu, kas LS § 217 lg-s 1 etteheidetud rikkumine on toime pandud menetlusaluse isiku

poolt kiirmenetluse otsuses märgitud asjaoludel.

29. Sõidumeeriku kasutamist reguleerib LS § 131, mille lg 1 kohaselt toimub

mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase

digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku korral mällu salvestatud andmete järgi.

Nimetatud määruse artikli 3 lg 1 kohaselt paigaldatakse sõidumeerikud liikmesriigis

registreeritud sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel ja millele

kohaldatakse määrust EÜ nr 561/2006, ning neid kasutatakse nimetatud sõidukites. LS § 131

lg 3 kohustab juhti olukorras, kus sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, salvestama

sõidu- ja puhkeaja andmed määruse nr 165/2014 artiklite 32-37 kohaselt.

30. Käesolevalt ei ole vaidlust ka selles, et H. Mägi teostas 16. aprillil 2025 veosevedu.

Nähtuvalt sõiduki tehnilistest detailandmetest on mootorsõiduk registreerimismärgiga XXX

esmalt registreeritud 2004. aastal Rootsis, tegemist on kalluriga (veoauto), mille

registrimassiks on 26 000 kg. Mootorsõiduk kuulub ettevõttele XXX. Menetlusalune isik on

veose osas aga viidanud ülekuulamise protokollis, et ta teostas omal otstarbel vedu ehitamise

eesmärgil, mis oli alla 50 kilomeetri raadiuses, mistõttu ta arvas, et sõidumeerikut kasutama

ei pea.

31. LS § 131 lg 4 selgitab, millistel juhtudel ei ole sõidumeeriku kasutamine kohustuslik –

sõidukil, mis on valmistatud enne 1985. aasta 1. jaanuari, kui sõidukit ei kasutata veose- või

sõitjateveo tasulise teenuse osutamisel (p 1); kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja LS 130 lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud

vedudel (p 2); linnaliinidel ühistranspordiseaduse tähenduses (p 3).

32. LS § 130 lg-s 12 on märgitud erandid, millistel juhtudel ei rakendata määruses nr

561/2006 sätestatud nõudeid (sõidumeeriku kohustuslikkuse osas). LS § 130 lg 12 p 1

kohaselt ei rakendata mh nimetatud nõudeid riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutavad

5 / 8

põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kaubaveoks oma äritegevuse

raames kuni 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast. Juhul, kui tegemist on mitteärilise

veoga, võib kohalduda määruses nr 561/2006 toodud erand (mil sõidumeerik pole

kohustuslik). Määruse artikli 3 punkti h kohaselt ei kohaldata määrust vedude korral

kaupade mitteäriliseks veoks sõidukitega, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni. H. Mägi

juhitud mootorsõiduki täismass on registriandmete kohaselt 28 000 kg, seega antud erand ei

kohaldu.

33. Käesolevalt ei ole H. Mägi esitanud kohtuvälisele menetlejale ega kohtule ühtegi tõendit

selle kohta, et ta juhtis mootorsõidukit, millel ei olnud kohustust sõidumeerikut kasutada.

Riigikohus on märkinud, et sõidumeerikuga seonduvate tõendite esitamisel on tegemist

pööratud tõendamiskoormisega, st LS § 88 lg 10 kohaselt peab sõiduki kasutamise või

mittekasutamisega seonduvaid asjaolusid seaduses nimetatud juhtudel ja ulatuses tõendama

sõiduki juht (RKKKo 3-1-1-11-14, p 7.3).

34. LS § 88 lg 10 kohaselt peab kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juht

liiklusjärelevalve teostajale esitama sõidumeeriku salvestuslehe või juhikaardi või muu

dokumendi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklis 36 nimetatud

ulatuses ja tingimustel.

35. Väärteomaterjalide hulgas on koopia neljast käsikirjalisest salvestuslehest, millest

esimesel (punane) pole ühtegi märget, teisel (rohelisel) on märgitud „Henn Mägi, Kambja“

selle järel selgelt loetamatu kuupäev „xx.04.25“ ja „XXX“ ning „784 439“, kolmandale

(punane) on käsikirjaliselt märgitud, et „äi pole sõitnud suure veoautoga kuni 12.03.2025“

ning neljandale (must) nimi Henn Mägi, Kambja, kuupäevadeks 12.03.2025 ja 17.03.2025

number XXX ning „780 948“ ja kellaajaks 07.50. Salvestuslehtedele ei ole märgitud sõidu -

ja puhkeaja andmeid.

36. LS § 137 lg 1 kohaselt peab veoettevõtja veo korraldamisel mootorsõidukiga, millel on

analoogsõidumeerik, koguma analoogsõidumeeriku kasutamise korral 28 päeva järel

salvestuslehed. H. Mägi ei ole kohtuvälisele menetlejale kontrolli käigus esitanud

salvestuslehti perioodi 18. märts 2025 kuni 16. aprill 2025 osas.

37. Seega loeb kohus tõendatuks, et H. Mägi rikkus salvestuslehtede lugemise võimalusele

ja andmete säilitamisele kehtestatud nõudeid, kui tal ei olnud 16. aprillil 2025 kontrolli

hetkel esitada perioodi 18. märts 2025 kl 00.00 kuni 16. aprill 2025 kell 10.15 salvestuslehti,

käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslikke dokumente antud vahemiku kohta. Sellega pani

H. Mägi toime LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

38. Kohtu hinnangul pani H. Mägi LS § 217 lg-s 1 nimetatud rikkumise toime

ettevaatamatusest hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3). Tema väitel ta ei teadnud, et ta pidi

kasutama mootorsõidukil sõidumeerikuid, mistõttu leiab kohus, et ta pani teo toime

ettevaatamatusest. Nimetatud paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei

tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Etteheide LS § 2171 lg 1 järgi

39. Kiirmenetluse otsuses heidetakse H. Mäele ette ka seda, et ta juhtis mootorsõidukit,

milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid kontrollimise hetkel 16. aprillil 2025 ei

6 / 8

kasutanud sõidumeerikus salvestuslehte, mistõttu ei salvestunud tegelikud töö-, sõidu- ja

puhkeaja andmed lehele. Sellega jättis H. Mägi tagamata analoogsõidumeeriku ja

salvestuslehe korrakohase toimimise ja nõuetekohase kasutamise, rikkudes salvestuslehe

lugemise võimalusele ja andmete salvestamisele ning säilitamisele kehtestatud nõudeid.

40. LS § 2171 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku

salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise

võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

41. Määruse nr 165/2014 artikli 32 lg 1 kohaselt tagavad veoettevõtjad ja juhid digitaalse

sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise.

Analoogsõidumeerikut kasutavad veoettevõtjad ja juhid tagavad analoogsõidumeeriku

korrakohase toimimise ning salvestuslehe nõuetekohase kasutamise. Artikli 34 lg 1 kohaselt

kasutab juht salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest,

kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja

lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud.

42. Kohus on käesoleva otsuse LS § 217 lg 1 rikkumise tuvastamisel lugenud tõendatuks, et

H. Mägi juhtis 16. aprillil 2025 kl 10.15 ajal kiirmenetluse otsuses toodud kohas

mootorsõidukit, millel oli sõidumeeriku kasutamise kohustus. Ka H. Mägi on selgitanud, et

ta teostas rikkumise hetkel veosevedu. Väärteomaterjalidest nähtuvalt ei ole H. Mägi

kasutanud 16. aprillil 2025 sõidumeerikus salvestuslehte. Seega pani H. Mägi toime LS §

2171 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

43. Kohtu hinnangul pani H. Mägi LS § 2171

lg-s 1 nimetatud rikkumise toime

ettevaatamatusest hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3). Tema väitel ta ei teadnud, et pidi

sellise veose tegemisel kasutama mootorsõidukis sõidumeerikuid. Nimetatud paragrahvi

kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu

esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette

nägema.

44. Kohus ei tuvasta õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu vastutab H.

Mägi toimepandud süütegude eest.

Kohtu seisukoht karistuse osas

45. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamisel välja muu hulgas ka selle, kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

46. Kohtuväline menetleja karistas H. Mägi LS § 2612 lg 1, § 2171 lg 1 ja § 217 lg 1 alusel,

märkides, et kuna väärteod on pannud toime ühe teona, tuleb kohaldada KarS § 63 lg-t 1,

mõistes karistuse LS § 2171 järgi rahatrahviga summas 720 eurot. Kirjalikus seisukohas

nõustus kohtuväline menetleja väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel LS

§ 2612 lg 1 tunnustel ning palus kohtul määrata LS § 2171 lg 1 ja § 217 lg 1 rikkumiste eest

kohane rahatrahv.

7 / 8

47. LS § 217 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. LS § 2171 lg 1 näeb

karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

48. Kohtu hinnangul on H. Mäe süü suurus alla keskmise. Väärteo toimepanemise asjaolud

viitavad sellele, et H. Mägi oleks pidanud teadma, millistel juhtudel on sõidumeeriku

kasutamine kohustuslik. Nähtuvalt kiirmenetluse otsusest on ta XXX töötaja ning teostas

enda selgitusel ka rikkumise hetkel veosevedu. Samas võtab kohus arvesse, et ta on

kohtuvälisele menetlejale sõidumeeriku kasutamise rikkumist tunnistanud ning pole selles

osas kiirmenetluse otsust vaidlustanud.

49. Nähtuvalt karistusregistri väljavõttest on H. Mäel üks varasem kehtiv väärteokaristus LS

§ 217 lg 1, § 2618 (väärteo toimepanemise kuupäev 17. märts 2025), mille eest on talle

mõistetud karistuseks rahatrahv summas 330 eurot (karistus on karistusregistri andmetel

täidetud 18. aprillil 2025). Seega nähtub, et H. Mägi on ligikaudu kuu enne käesolevat

väärteo toimepanemist karistatud samuti LS § 217 lg 1 alusel. Varasem karistus H. Mäele

eripreventiivselt ei mõjunud, kuna ta pani toime käesolevad süüteod. Samas nähtub

väärteoasjale lisatud materjalidest, et H. Mägi on pärast 16. aprilli 2025 väärtegu läinud 35

tunnisele täiendkoolitusele, kus mh on käsitletud veoautojuhi kohustusi ja nõudeid. Ta on

sooritanud vastava eksami ning on lubanud edaspidi olla sõidumeeriku kasutamisel hoolikas.

50. Käesolev menetlus on H. Mäele mõjunud eripreventiivsena positiivselt ja ta on

väljendanud soovi edaspidi samalaadse rikkumise toimepanemist vältida. Ta on läbinud

täiendava koolituse ja sooritanud eksami, et edaspidi oleksid olemas oskused sõidumeeriku

korrektseks kasutuseks. Seega peab H. Mäele mõistetav karistus olema miinimummäära

lähedane. Kohus leiab, et H. Mäele määratud karistus KarS § 63 lg-t 1 kohaldades LS § 2171

lg 1 järgi summas 720 eurot ei ole proportsionaalne karistus. Arvestades H. Mäe süü suurust

ja seda, et ta pärast teistkordset rikkumist läks täiendkoolitusele, on talle mõistetavaks

kohaseks karistuseks rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot.

51. Kuna kohus ei tuvastanud väärteomaterjalide põhjal LS § 2612 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemist, lõpetab kohus väärteomenetluse nimetatud osas VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel ning tühistab selles osas kohtuvälise menetleja otsuse. Kohus tühistab kohtuvälise

menetleja otsuse ka LS § 217 lg 1 ja § 2171 lg 1 järgi mõistetava karistuse suuruse osas ning

mõistab H. Mäele KarS § 63 lg-t 1 ja § 2171 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi summas 360

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik

8 / 8