2-25-14610/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada A.S.-i ja O.S.-i vahel 12.10.2025 kirjalikult sõlmitud kompromiss, registreerimismärgiga xxxxxx (edaspidi ka Auto). Auto ühisomand lõpetatakse
Legislator headnote
AI generated2-25-14610/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Auto ühisomand lõpetatakse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-25-14610
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
07.01.2026, Jõgeva
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungi sekretär
Pille Kaarepere
Tsiviilasja number
2-25-14610
Tsiviilasi
A.S.-i hagi O.S.-i vastu abielu lahutamise ja
ühisvara jagamise nõuetes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: A.S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i,
64616 XXX), riigi õigusabi korras määratud
esindaja advokaat Eve Laine (XXX);
Kostja: O.S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-
i,xxxxxx XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat
Tauri Tigasson (XXX)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse
lõpetamine
Kohtuistung
RESOLUTSIOON
18.11.2025, 04.12.2025
1. Kinnitada A.S.-i ja O.S.-i vahel 12.10.2025 kirjalikult sõlmitud kompromiss,
mille tingimused on alljärgnevad:
Võlaõiguslikud kokkulepped
1.1 O.S. ja A.S. on kokku leppinud, et:
1.1.1 lõpetavad ühisomandi kinnisasja osas, mis on registriosa numbriga 994630
ja asub aadressil XXXxx (edaspidi ka Kinnistu). Kinnistu ühisomand
lõpetatakse selliselt, et A.S. saab Kinnistu ainuomanikuks.
1.1.2
lõpetavad ühisomandi sõiduauto osas, mis on riikliku
registreerimismärgiga xxxxxx (edaspidi ka Auto). Auto ühisomand lõpetatakse
selliselt, et O.S. saab Auto ainuomanikuks.
1.1.3 A.S. tasub Kinnistu ja Auto ühisomandi lõpetamise eest O.S.-ile hüvitist
summas 9193 eurot (edaspidi Hüvitis).
1.2 Poolte soovil on advokaadibüroo Sirje Must OÜ tasunud A.S.-i eest Hüvitise
kohtu deposiitkontole (Rahandusministeeriumi konto nr EE062200221059223099).
1.3 Pooled loevad advokaadibüroo Sirje Must OÜ poolt tehtud makse A.S.-i nimel
tehtud makseks kompromisslepingu punktis 1.1.3 määratud Hüvitise maksmise
2-25-14610
kohustuse täitmiseks.
1.4 Pooled on leppinud kokku, et Hüvitis makstakse pärast kompromissi kinnitava
kohtumääruse jõustumist kohtu deposiitkontolt välja O.S.-i pangakontole nr
EE622200221015127249.
Asjaõiguslikud kokkulepped
1.5 O.S. ja A.S. on kokku leppinud, et kinnisasi registriosa numbriga 994630,
aadressil XXXxx, hakkab kuuluma A.S.-i ainuomandisse. O.S. annab Korteri
omandi üle A.S.-ile ning viimane võtab selle vastu.
1.6 O.S. ja A.S. on kokku leppinud, et sõiduauto, mis on riikliku
registreerimismärgiga xxxxxx, hakkab kuuluma O.S.-i ainuomandisse. A.S. annab
Auto omandi üle O.S.-ile ning viimane võtab selle vastu.
Nõusolekud ja tahteavaldused
1.7 O.S. ja A.S. annavad kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses
nõusolekud kinnistusraamatu registriosa nr 994630 II jaost senise omanikukande
kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse Kinnistu ainuomanikuna
kinnistusraamatusse A.S. .
1.8 O.S. ja A.S. annavad nõusolekud, et Transpordiameti peetavast liiklusregistrist
kustutatakse senine omanikukanne sõiduauto osas, mis on riikliku
registreerimismärgiga xxxxxx ja tehakse uus kanne, millega kantakse Auto
ainuomanikuna sisse O.S. .
1.9 Kui kinnistamismenetluste käigus selgub, et pooled on kohustatud andma
täiendavaid tahteavaldusi Kinnistu ja Auto omanikukannete muutmiseks, siis
kohustavad pooled need andma.
Kinnistamisavaldus
1.10 Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 994630 kantud
kinnisasja II jaost kehtiv omanikukanne.
1.11 Kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 994630 kantud
kinnisasja II jakku ainuomanikuna A.S. .
1.12 Riigilõivu omanikukande muutmiseks tasub A.S. .
1.13 Pooled taotlevad, et kinnistusosakond teavitaks tasumisele kuuluva riigilõivu
suurusest ning selle tasumise tähtajast riigilõivu tasumiseks kohustatud isikut.
Täiendavad kokkulepped
1.14 Pooled kinnitavad, et kompromisslepingu sõlmimisega on ühisvara poolte
vahel täielikult jagatud ning neil ei ole peale kompromissi kinnitava kohtumääruse
jõustumist teineteise suhtes mistahes varalisi nõudeid, mida ei ole kompromissis
nimetatud.
1.15 Pooled taotlevad, et kohus ei lahendaks kompromisslepingu kinnitamist enne,
2-25-14610
kui Hüvitis on Rahandusministeeriumi kontolt jõudnud kohtu deposiitkontole.
1.16 O.S. kohustub Kinnistu valduse vabastama hiljemalt 31. jaanuaril 2026. a. Kui
O.S. ei ole hiljemalt 31. jaanuaril 2026. a Korteri valdust vabastanud, siis kohustub
ta tasuma A.S.-ile leppetrahvi summas 50 eurot iga päev, kuniks ta Korteri valduse
vabastab.
1.17 Kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab kompromissis nimetatud
toimingute tegemiseks poolte tahteavaldusi.
2. Kohtumääruse jõustumisel maksta O.S.-ile kohtu deposiidist välja
advokaadibüroo Sirje Must OÜ poolt A.S.-i eest kompromissi täitmiseks
tasutud 9193 eurot ja kanda see O.S.-i
pangakontole nr
EE622200221015127249 makse selgitusega „Hüvitise tasumine tsiviilasjas nr 2-
25-14610“.
3. Saata määrus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale p-s 1.10-1.11
märgitud kannete tegemiseks.
4. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-14610 menetlus A.S.-i hagi O.S.-i vastu ühisvara
jagamise nõudes.
Menetluskulude jaotus
1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2. Tagastada A.S.-ile pool ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivust, s.o 315
eurot A.S.-i pangakontole nr EE072200001107524242.
3. Jätta riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 624,96 eurot 50% ulatuses
riigi kanda ning 50% ulatuses mõista A.S.-ilt välja riigituludesse.
4. Punktis 3 märgitud riigi õigusabi tasu 50% ulatuses ehk 312,48 eurot tuleb
A.S.-il tasuda võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul (52,08€ x 6 kuud)
alates käesoleva kompromissimääruse jõustumisest.
Riigituludesse välja mõistetud menetluskulud tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti arvele,
mille andmed lisab kohus käesolevale määrusele eraldi lehel. Maksmisel tuleb kindlasti
kasutada kohtu määratud viitenumbrit.
Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.
Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele
täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Määrus saata vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel täitmise korraldamiseks Riigi
Tugiteenuste keskusele.
Edasikaebamise kord
Määruse ei ole edasikaevatav.
Menetluse käik
A.S. esitas 05.09.2025 hagi O.S.-i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõuetes.
Hageja esitas 16.09.2025 hagi täiendused. 18.09.2025.a määrusega võttis kohus hagi
menetlusse.
Hageja ja kostja esitasid kohtule 12.10.2025 kirjalikult sõlmitud kompromissi, mille palusid
kinnitada ja menetluse lõpetada.
2-25-14610
18.11.2025 ja 04.12.2025 kuulas kohus pooled ära ning 05.12.2025.a osaotsusega lahutas
kohus poolte abielu. Osaotsus jõustus 06.01.2026. Menetlus ühisvara jagamise nõudes jätkus.
Kohtumääruse põhjendused
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade
kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja
lõpetab asja menetluse.
Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on
sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled
menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus
kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi
kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita
kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist
avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad
materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,
kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine
kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab
vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda
tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle
üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle
tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes
kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks
tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole
täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse.
TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik. Seega pole käesolev määrus edasikaevatav.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma
menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
Pooled ei ole kompromissis kokku leppinud teisiti. Seega määrab kohus, et menetluskulud
jäävad poolte endi kanda.
Hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel on see võimalik.
Kohus tuvastas, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 730 eurot, millest 100 eurot on abielu
lahutamise nõudelt tasutud riigilõiv. Osaotsusega jättis kohus abielu lahutamise nõudelt
tasutud riigilõivu hageja kanda ja kostja kantud kulud kostja enda kanda. Ühisvara jagamise
nõudelt on hageja riigilõivu tasunud seega 630 eurot, millest pool ehk 315 eurot kuulub
hagejale tagastamisele.
2-25-14610
Hagejat esindas menetluses talle riigi õigusabi korras määratud esindaja. Tsiviilasjas nr 2-25-
9423 on kohus hagejale 02.06.2025.a määrusega andnud riigi õigusabi kohustusega 50%
ulatuses võrdsete osamaksetena hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud tehtava
kohtulahendi jõustumisest alates kuue kuu jooksul.
Kohus määras esindaja tasu kindlaks eraldi määrusega. Kohus leidis, et esindaja tasutaotlus
summas 624,96 eurot on põhjendatud. Kohus rahuldas esindaja taotluse ning mõistis esindaja
tasu välja riigieelarvest. Kuna kohus on hagejale andnud riigi õigusabi kohustusega osaliselt
tasu maksta, siis tuleb hagejal maksta riigi õigusabi tasu 624,96 eurot pooles ulatuses kuue
kuu jooksul võrdsete osamaksetena. 50% ulatuses jääb riigi õigusabi tasu riigi kanda. Kohus
lisab käesolevale määrusele maksete tegemiseks vajaliku makseinfo eraldi lehena.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maimu Laumets
kohtunik