Legislator Case Law & Legislation
2-25-14610/15 AI generated

2-25-14610/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-25-14610/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada A.S.-i ja O.S.-i vahel 12.10.2025 kirjalikult sõlmitud kompromiss, registreerimismärgiga xxxxxx (edaspidi ka Auto). Auto ühisomand lõpetatakse

Legislator headnote

AI generated

2-25-14610/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Auto ühisomand lõpetatakse

Keywords

AI generated
negotiation and conclusion hotchpot in inheritance alternative obligation breach of cooperation duty amicable settlement late objection to debt enforcement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-14610

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

07.01.2026, Jõgeva

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungi sekretär

Pille Kaarepere

Tsiviilasja number

2-25-14610

Tsiviilasi

A.S.-i hagi O.S.-i vastu abielu lahutamise ja

ühisvara jagamise nõuetes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i,

64616 XXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja advokaat Eve Laine (XXX);

Kostja: O.S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-

i,xxxxxx XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Tauri Tigasson (XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse

lõpetamine

Kohtuistung

RESOLUTSIOON

18.11.2025, 04.12.2025

1. Kinnitada A.S.-i ja O.S.-i vahel 12.10.2025 kirjalikult sõlmitud kompromiss,

mille tingimused on alljärgnevad:

Võlaõiguslikud kokkulepped

1.1 O.S. ja A.S. on kokku leppinud, et:

1.1.1 lõpetavad ühisomandi kinnisasja osas, mis on registriosa numbriga 994630

ja asub aadressil XXXxx (edaspidi ka Kinnistu). Kinnistu ühisomand

lõpetatakse selliselt, et A.S. saab Kinnistu ainuomanikuks.

1.1.2

lõpetavad ühisomandi sõiduauto osas, mis on riikliku

registreerimismärgiga xxxxxx (edaspidi ka Auto). Auto ühisomand lõpetatakse

selliselt, et O.S. saab Auto ainuomanikuks.

1.1.3 A.S. tasub Kinnistu ja Auto ühisomandi lõpetamise eest O.S.-ile hüvitist

summas 9193 eurot (edaspidi Hüvitis).

1.2 Poolte soovil on advokaadibüroo Sirje Must OÜ tasunud A.S.-i eest Hüvitise

kohtu deposiitkontole (Rahandusministeeriumi konto nr EE062200221059223099).

1.3 Pooled loevad advokaadibüroo Sirje Must OÜ poolt tehtud makse A.S.-i nimel

tehtud makseks kompromisslepingu punktis 1.1.3 määratud Hüvitise maksmise

2-25-14610

kohustuse täitmiseks.

1.4 Pooled on leppinud kokku, et Hüvitis makstakse pärast kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumist kohtu deposiitkontolt välja O.S.-i pangakontole nr

EE622200221015127249.

Asjaõiguslikud kokkulepped

1.5 O.S. ja A.S. on kokku leppinud, et kinnisasi registriosa numbriga 994630,

aadressil XXXxx, hakkab kuuluma A.S.-i ainuomandisse. O.S. annab Korteri

omandi üle A.S.-ile ning viimane võtab selle vastu.

1.6 O.S. ja A.S. on kokku leppinud, et sõiduauto, mis on riikliku

registreerimismärgiga xxxxxx, hakkab kuuluma O.S.-i ainuomandisse. A.S. annab

Auto omandi üle O.S.-ile ning viimane võtab selle vastu.

Nõusolekud ja tahteavaldused

1.7 O.S. ja A.S. annavad kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses

nõusolekud kinnistusraamatu registriosa nr 994630 II jaost senise omanikukande

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse Kinnistu ainuomanikuna

kinnistusraamatusse A.S. .

1.8 O.S. ja A.S. annavad nõusolekud, et Transpordiameti peetavast liiklusregistrist

kustutatakse senine omanikukanne sõiduauto osas, mis on riikliku

registreerimismärgiga xxxxxx ja tehakse uus kanne, millega kantakse Auto

ainuomanikuna sisse O.S. .

1.9 Kui kinnistamismenetluste käigus selgub, et pooled on kohustatud andma

täiendavaid tahteavaldusi Kinnistu ja Auto omanikukannete muutmiseks, siis

kohustavad pooled need andma.

Kinnistamisavaldus

1.10 Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 994630 kantud

kinnisasja II jaost kehtiv omanikukanne.

1.11 Kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 994630 kantud

kinnisasja II jakku ainuomanikuna A.S. .

1.12 Riigilõivu omanikukande muutmiseks tasub A.S. .

1.13 Pooled taotlevad, et kinnistusosakond teavitaks tasumisele kuuluva riigilõivu

suurusest ning selle tasumise tähtajast riigilõivu tasumiseks kohustatud isikut.

Täiendavad kokkulepped

1.14 Pooled kinnitavad, et kompromisslepingu sõlmimisega on ühisvara poolte

vahel täielikult jagatud ning neil ei ole peale kompromissi kinnitava kohtumääruse

jõustumist teineteise suhtes mistahes varalisi nõudeid, mida ei ole kompromissis

nimetatud.

1.15 Pooled taotlevad, et kohus ei lahendaks kompromisslepingu kinnitamist enne,

2-25-14610

kui Hüvitis on Rahandusministeeriumi kontolt jõudnud kohtu deposiitkontole.

1.16 O.S. kohustub Kinnistu valduse vabastama hiljemalt 31. jaanuaril 2026. a. Kui

O.S. ei ole hiljemalt 31. jaanuaril 2026. a Korteri valdust vabastanud, siis kohustub

ta tasuma A.S.-ile leppetrahvi summas 50 eurot iga päev, kuniks ta Korteri valduse

vabastab.

1.17 Kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab kompromissis nimetatud

toimingute tegemiseks poolte tahteavaldusi.

2. Kohtumääruse jõustumisel maksta O.S.-ile kohtu deposiidist välja

advokaadibüroo Sirje Must OÜ poolt A.S.-i eest kompromissi täitmiseks

tasutud 9193 eurot ja kanda see O.S.-i

pangakontole nr

EE622200221015127249 makse selgitusega „Hüvitise tasumine tsiviilasjas nr 2-

25-14610“.

3. Saata määrus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale p-s 1.10-1.11

märgitud kannete tegemiseks.

4. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-14610 menetlus A.S.-i hagi O.S.-i vastu ühisvara

jagamise nõudes.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2. Tagastada A.S.-ile pool ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivust, s.o 315

eurot A.S.-i pangakontole nr EE072200001107524242.

3. Jätta riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 624,96 eurot 50% ulatuses

riigi kanda ning 50% ulatuses mõista A.S.-ilt välja riigituludesse.

4. Punktis 3 märgitud riigi õigusabi tasu 50% ulatuses ehk 312,48 eurot tuleb

A.S.-il tasuda võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul (52,08€ x 6 kuud)

alates käesoleva kompromissimääruse jõustumisest.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulud tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti arvele,

mille andmed lisab kohus käesolevale määrusele eraldi lehel. Maksmisel tuleb kindlasti

kasutada kohtu määratud viitenumbrit.

Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määrus saata vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel täitmise korraldamiseks Riigi

Tugiteenuste keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse ei ole edasikaevatav.

Menetluse käik

A.S. esitas 05.09.2025 hagi O.S.-i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõuetes.

Hageja esitas 16.09.2025 hagi täiendused. 18.09.2025.a määrusega võttis kohus hagi

menetlusse.

Hageja ja kostja esitasid kohtule 12.10.2025 kirjalikult sõlmitud kompromissi, mille palusid

kinnitada ja menetluse lõpetada.

2-25-14610

18.11.2025 ja 04.12.2025 kuulas kohus pooled ära ning 05.12.2025.a osaotsusega lahutas

kohus poolte abielu. Osaotsus jõustus 06.01.2026. Menetlus ühisvara jagamise nõudes jätkus.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade

kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja

lõpetab asja menetluse.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita

kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse.

TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik. Seega pole käesolev määrus edasikaevatav.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled ei ole kompromissis kokku leppinud teisiti. Seega määrab kohus, et menetluskulud

jäävad poolte endi kanda.

Hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel on see võimalik.

Kohus tuvastas, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 730 eurot, millest 100 eurot on abielu

lahutamise nõudelt tasutud riigilõiv. Osaotsusega jättis kohus abielu lahutamise nõudelt

tasutud riigilõivu hageja kanda ja kostja kantud kulud kostja enda kanda. Ühisvara jagamise

nõudelt on hageja riigilõivu tasunud seega 630 eurot, millest pool ehk 315 eurot kuulub

hagejale tagastamisele.

2-25-14610

Hagejat esindas menetluses talle riigi õigusabi korras määratud esindaja. Tsiviilasjas nr 2-25-

9423 on kohus hagejale 02.06.2025.a määrusega andnud riigi õigusabi kohustusega 50%

ulatuses võrdsete osamaksetena hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud tehtava

kohtulahendi jõustumisest alates kuue kuu jooksul.

Kohus määras esindaja tasu kindlaks eraldi määrusega. Kohus leidis, et esindaja tasutaotlus

summas 624,96 eurot on põhjendatud. Kohus rahuldas esindaja taotluse ning mõistis esindaja

tasu välja riigieelarvest. Kuna kohus on hagejale andnud riigi õigusabi kohustusega osaliselt

tasu maksta, siis tuleb hagejal maksta riigi õigusabi tasu 624,96 eurot pooles ulatuses kuue

kuu jooksul võrdsete osamaksetena. 50% ulatuses jääb riigi õigusabi tasu riigi kanda. Kohus

lisab käesolevale määrusele maksete tegemiseks vajaliku makseinfo eraldi lehena.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik