3-26-43/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-43

Kohtuasi

X kaebus seoses Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevusega

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 6. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Viru

Ringkonnaprokuratuuri tegevusega. Kaebaja märgib kaebuses kokkuvõtlikult järgmist.

Kaebajaga toimunud liiklussündmuse järel andis autojuht kohtus vande all ütlusi, mille puhul on

kaebaja hinnangul tegemist valeütlustega. Kaebaja esitas prokuratuurile kuriteoteate, kuid

prokuratuur käsitles esimeses kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsuses üksnes

karistusseadustiku (KarS) § 121, § 263 ja § 274 võimalikke rikkumisi ning KarS § 320

(Valeütlus ja valevanne) ei mainitud ega selles osas ei otsustatud. Kaebaja esitas seejärel

prokuratuurile täpsustatud pöördumise, kuid prokuratuur ei teinud menetluse alustamise ega

alustamata jätmise määrust KarS § 320 osas. Prokuratuur edastas selle asemel kaebajale

mitteametliku kirja, väites, et nimetatud kahtlust on juba menetletud ja hinnatud. Kaebaja

märgib, et kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) eeldab, et kuriteoteate alusel tehakse menetluse

alustamise või alustamata jätmise otsus, kuid kriminaalmenetluslik otsus KarS § 320 osas

praegusel juhul puudub. Otsuse tegemata jätmine ja selle asendamine mitteametliku kirjaga

välistab vaidlustamise ning rikub tõhusa õiguskaitse põhimõtet (põhiseaduse § 15). Kaebaja

leiab, et kui kriminaalmenetluslikku otsust ei anta, on tegemist haldusorgani tegevusetusega, mis

allub halduskohtu kontrollile. Kaebaja palub halduskohtul tuvastada prokuratuuri tegevusetus

3-26-43

ning kohustada prokuratuuri andma KarS § 320 kahtluse osas KrMS § 198 kohane otsus (kas

menetluse alustamine või alustamata jätmine), mis on seaduses ettenähtud korras vaidlustatav.

Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest majandusliku olukorra tõttu. Kaebuse juurde

on lisatud kaebaja pöördumised prokuratuuri poole (sh kuriteoteade), Viru

Ringkonnaprokuratuuri vastused ning Õiguskantsleri kantselei 6. jaanuari 2026. a vastus nr

14-1/260019/2600111.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada alljärgneval põhjusel.

3. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus

võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda

(HKMS § 121 lg 3 ls 1).

4. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

5. Kaebusest ja selle juurde lisatud dokumentidest saab järeldada, et kaebaja ei ole rahul sellega,

et Viru Ringkonnaprokuratuur vastas tema 23. detsembri 2025. a kuriteoteatele ja täiendavale

pöördumisele (dtl 9-13) selgitavate vastustega (dtl 4-5 ja 7-8). Kaebaja hinnangul on prokuratuur

olnud tegevusetu, sest ei teinud tema kuriteoteate ja pöördumise osas KrMS § 198 kohast otsust.

Kohus märgib, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu

pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. KrMS § 228 lg-st 2 tuleneb, et

menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada

Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale. Kaebus esitatakse

kaebuse lahendajale vahetult või isiku kaudu, kelle määrus või menetlustoiming vaidlustatakse

(KrMS § 228 lg 3). KrMS § 230 lg 1 sätestab, et kui on vaidlustatud uurimisasutuse või

prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse

läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu

eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud.

Kohus märgib, et süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus ning kuriteoteate osas ei

tehta otsust haldusmenetluse, vaid kriminaalmenetluse raames. Vastav prokuratuuri otsus ei ole

haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 ega HKMS § 6 lg 1 mõistes. Kuna kaebaja vaidlustab

praegusel juhul prokuratuuri menetlustoiminguid (s.o KrMS § 198 kohase otsuse asemel

selgitavate vastuste esitamine), ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kaebaja

viidatud prokuratuuri vastuste tagajärjeks on samuti, et kriminaalmenetlust kokkuvõttes ei

alustatud. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta esitades kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri

tegevuse peale Riigiprokuratuurile.

5. Kohus lisab, et kuigi Õiguskantsleri Kantselei 6. jaanuari 2026. a vastuses nr

14-1/260019/2600111 (dtl 6) on kaebajat suunatud pöörduma halduskohtu poole, siis

halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalmenetluse toimingute, mis puudutavad kuriteoteadete

menetlemist, õiguspärasuse hindamine (vt nt Tallinna Halduskohtu 17. veebruari 2025. a määrus

asjas nr 3-24-3256, Tartu Halduskohtu 27. augusti 2019. a määrus asjas nr 3-19-1232, Tartu

Halduskohtu 9. jaanuari 2024. a määrus asjas nr 3-24-66). Halduskohtu pädevusse võivad

kuuluda vaidlused olukorras, kui prokuratuur täidab erandlikult mõnd haldusfunktsiooni (nt

3-26-43

pöördumistele vaatamine avaliku teabe seaduse alusel vms), millega praegusel juhul aga tegemist

ei ole.

6. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus käesolevas asjas esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

7. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlust

riigilõivust vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik