2-24-104263/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Kohtujurist

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-104263

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi A. T. vastu põhivõlgnevuse

4950,15 euro, intressi 470,64 euro, haldustasu 6 euro,

sissenõudmiskulude 50 euro, viivise 617,84 ja edasiulatuva

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

7 282,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479),

asukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema; e-post: XXX

Kostja: A. T. (isikukood XXX), elukoht teadmata

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi A. T. vastu osaliselt.

2. Mõista A. T.-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevus 4408,02

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 279,06 eurot arvestatuna põhinõudelt

(4408,02 eurolt) perioodi 30.08.2023 kuni 06.03.2024 eest ja edasiulatuv viivis VÕS §

113 lg 2 teise lause järgses määras alates 07.03.2024 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

3. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi A. T. vastu põhivõlgnevuse

542,13 euro, intressi 470,64 euro, haldustasu 6 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja

viivise 338,78 euro nõudes.

4. Jätta menetluskulud 72% ulatuses A. T. ja 28% ulatuses OÜ Aktiva Finance Group

kanda.

5. Määrata kindlaks OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud 785 eurot ja mõista A.

T.-lt välja 72% ehk 565,20 eurot OÜ Aktiva Finance Group kasuks.

6. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 31.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 6262,24 euro saamiseks. Kohus tegi 01.02.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetad. Seoses

kättetoimetamise ebaõnnestumisega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 06.03.2024 Harju Maakohtule hagi A. T. vastu võlgnevuse nõudes.

3. Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid kostja ja C AS 14.12.2022 laenulepingu nr XXX, millega

anti kostjale laenu 5000 eurot, intressimääraga 24,9%, krediidikulukuse määraga 29,33%,

lepingutasuga 100 eurot ja igakuise haldustasuga 1,50 eurot kuus. Lepingu järgi tuli kostjal

tagastada laenu maksegraafiku alusel ajaperioodil 14.12.2022-10.12.2032.

4. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 28.07.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 29.08.2023 teatise lepingu lõpetamise

kohta. C AS loovutas 30.08.2023 nõude hagejale.

5. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 5000 eurot. Kostjalt on toimunud

laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 49,85 eurot. Hageja nõuab põhivõlgnevust

summas 4950,15 eurot (5000,00-49,85). Kostjal on intressivõlgnevus alates 5. osamaksest,

s.o 10.05.2023 kuni ülesütlemiseni 29.08.2023 summas 470,64 eurot. Hageja nõuab veel

29.08.2023 laenulepingu ülesütlemise seisuga tasumata laenuhaldustasusid, s.o. 6 eurot ja

võla sissenõudmiskulusid 50 eurot. Hageja on saatnud kostjale 3 nõudekirja (08.09.2023

tasulise kirja saatmine maksumusega 25 eurot, 24.10.2023 tasulise kirja saatmine

maksumusega 5 eurot ja 04.01.2023 tasulise kirja saatmine maksumusega 5 eurot; muud

makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot).

6. Veel nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlgnevuselt (4950,15 eurot) alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 30.08.2023 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 06.03.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

viivisemääras s.o 24,9% aastas ning edasiulatuvat viivist alates 07.03.2024 põhivõlgnevuse

kohase tasumiseni lepingujärgse intressimääraga võrdes määras s.o 24,9% aastas.

7. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta selgitab hageja, et kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses

esitatud teavet ning tegi päringu Maksu ja Tolliametisse. Krediidiandja sai Maksu- ja

Tolliameti päringust teada, et kostja viimase 3 kuu keskmine igakuine sissetulek oli 1500

eurot. Väljaminekuteks arvestati 300 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 114,66

eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha

reservi vähemalt 1085,34 eurot (1500,00-300,00-114,66). See teeb kohustuste suhtarvuks ca

28%. Kliendi maksevõimekuse arvutamisel eeldatakse, et kui kliendi igakuine sissetulek on

üle 1100 euro, siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 50%

pärast laenulepingu sõlmimist. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid polnud.

Hageja esitab kohtule krediidivõimelisuse hindamise analüüsi.

8. Kohus kohustas 23.05.2024 kohtumäärusega hagejat täpsustama kohtule põhivõlgnevuse

summat, millises ulatuses kostja laenu kätte sai, millises ulatuses on tarbija teinud laenude

tagasimakseid (kostja tagasimaksete arvestus) ning täpsustama viivisearvestust. Hagejal tuli

esitada kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust. Kohus selgitas hagejale, et

hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid nimetatud päringute tegemise kohta. Samuti ei ole

esitatud tõendeid selle kohta, kuidas krediidiandja on kontrollinud tarbija teiste varaliste

kohustuste olemasolu ja suurust.

9. Hageja selgitas 13.06.2024 hagiavalduse täpsustuses, et laenu 5000 euro väljastamisel on

maha arvatud lepingutasu 100 eurot ja väikelaenukindlustuse kahekordne makse 18,34 eurot.

Hageja esitas tagasimaksete arvestuse (dtl 85). Kostja on krediidilepingu raames teostanud

tagasimakseid summas 473,64 eurot, millest arvestati põhiosa katteks 49,85 eurot,

haldustasude katteks 6 eurot, intressi katteks 401,79 eurot ja sissenõudmiskulude katteks 15

eurot.

10. Hageja täpsustab viivisearvestust, mille kohaselt nõuab viivist summas 617,84 eurot

põhivõlgnevuselt 4950,15 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o

30.08.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 06.03.2024 lepingus kokku lepitud

viivisemääras s.o 24% ning edasiulatuvat viivist alates 07.03.2024 võlgnevuse kohase

tasumiseni lepingujärgses viivisemääras s.o 24,00% aastas.

11. Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud

08.07.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 24.07.2024) nõuetekohast hagivastust ei

esitanud.

12. Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui

kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kohus rahuldab seetõttu hagi

osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

15. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez

Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal

algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-

679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub

tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

16. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

17. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja C AS vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. C AS oli oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes

tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Hageja

on esitanud kohtule kostja digitaalse allkirjaga laenulepingu (dtl 30-48). Laenuandja on

tasunud 14.12.2022 kostja arveldusarvele nr XXX laenu summas 4 881,66 eurot (dtl 63).

18. Kohtul on kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr

ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

19. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

20. Laenulepingu personaalsete tingimuste (dtl 30) kohaselt on krediidi kulukuse määr 29,98%

aastas. Lepingu sõlmimise ajal (14.12.2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu

kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr

15,31% (kolmekordne määr seega 45,93%).

21. Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad VÕS §-dest 406 ja 4061 ning VÕS § 406

lg 6 alusel kehtestatud rahandusministri määrusest „Tarbijakrediidi kulukuse määra

arvutamise kord“ ning selle lisast nr 1. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et hageja on

krediidi kulukuse määra arvutanud valesti.

22. Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ei

ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning

leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

23. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

24. Kohus hindab järgmiseks, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et esialgne krediidiandja C AS hindas kostja

krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete alusel, tuvastas maksehäirete puudumise

ja kontorollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti päringuga.

25. Hageja on oma hagiavalduses välja toonud, et krediidiandja sai Maksu- ja Tolliameti

päringust teada, et kostja viimase 3 kuu keskmine igakuine sissetulek oli 1500 eurot.

Väljaminekuteks arvestati taotluses toodud 300 eurot. Kohtule nähtuvalt on hagiavaldusele

lisatud (dtl 52-61) analüüsi Maksu- ja Tolliameti päringus toodud kolme viimase kuu

keskmine sissetulek 1500 eurot, 12 viimase kuu sissetulekuna märgitud aga 987 eurot.

Kohus selgitas 23.05.2024 kohtumääruses, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle

kohta, kuidas krediidiandja on kontrollinud tarbija teiste varaliste kohustuste olemasolu ja

suurust. Krediidiandja on arvesse võtnud tarbija kohustuste, sh teiste finantskohustuse

olemasolu ja suuruse kohta kostja enda esitatud andmeid. Krediidiandja ei ole esitatud

andmete õigsust kontrollinud. Hageja täiendavad tõendeid kohtule ei esitanud.

26. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses.

27. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja kohustuste, sh teiste finantskohustuste

olemasolu ja suurust. Üksnes kostja täidetud laenutaotluse andmetest ja Maksu- ja

Tolliameti päringust lähtumine pole piisav veendumaks kostja krediidivõimelisuses.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tallinna Ringkonnakohtu

otsus 8.11.2021 nr 2-20-106661, p 55). Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-13098 (24.11.2023

määruses) öelnud, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt

endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

28. Kostjale laenu väljastanud krediidiandja ei ole konto väljavõtet küsinud. Arvestades

eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses

veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandjal puudusid piisavad andmed kostja

krediidivõimelisuse kohta järeldusele jõudmiseks (ainuüksi uuest laenulepingust tulenev

igakuine osamakse 114,66 eurot, aastane keskmine sissetulek 987 eurot ja taotluses märgitud

kontrollimata igakuised kohustused 300 eurot).

29. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega,

kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud.

30. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

31. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

32. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab.

33. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et

kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud

esile, et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need

kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid

arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava

ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks

peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.

34. Hageja on kohtule esitanud eraldi kostja tehtud maksete laekumiste arvestuse (dtl 85).

Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 4881,66 euro ulatuses

(laenusumma 5000 eurot – lepingutasu 100 eurot – kahekordne väikelaenukindlustuse

makse 18,34 eurot) (dtl 63) ja kostja on teinud tagasimakseid vahemikus 10.01.2023

kuni10.04.2023 summas 473,64 eurot. 14.12.2022 oli seadusjärgne intressimäär 0%.

35. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb lugeda kõik tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks.

Hagiavalduse täpsustusest selgub, millises summas kokku (sh lepingutasu,

meeldetuletuskirjad jms) on kostja teinud makseid krediidiandjale alates lepingu sõlmimisest

kuni viimase makse laekumiseni. Kostja tasutu tagasimaksetest summas 473,64 eurot

arvestas hageja põhiosa katteks 49,85 eurot, haldustasude katteks 6 eurot, intressi katteks

402,79 eurot ja sissenõudmiskulude katteks 15 eurot.

36. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

Krediidiandja edastas kostjale 28.07.2023 meeldetuletuskirja, et kostja on võlgnevuses

kolme osamaksete tasumisega (dtl 49) ning teatise lepingu ülesütlemise kohta 29.08.2023

(dtl 50). 29.08.2023 seisuga oli kostja teinud tagasimakseid kokku summas 473,64 eurot.

37. Lepingutingimuste p 2 kohaselt oli igakuine minimaalne osamakse suurus, mida kostja

kohustus tasuma, 114,66 eurot. Kostjale väljastati laenu summas 4881,66 eurot 14.12.2022,

seega alates jaanuarist 2023 oli igakuiseks minimaalseks osamakseks 114,66 eurot.

29.08.2023 seisuga oli kostjal kohustus tasuda jaanuari – augusti osamaksed kokku summas

917,28 eurot (8*114,66) ning kostja oli tasunud 473,64 eurot. Seega oli kostja võlgnevuses

443,64 euro (917,28-473,64) tasumisega, mis on rohkem kui 3 osamakse summa 343,98

eurot.

38. Kohus tuvastab, et kostja oli viivituses 3 põhiosa tagasimaksega 29.08.2023 seisuga,

mistõttu oli kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi.

Järelikult oli ülesütlemine on põhjendatud ja kehtiv.

39. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 4408,02 (4881,66-473,64) eurot ja

kohus rahuldab põhinõude 4408,02 eurot. Kohus jätab rahuldamata põhivõlgnevuse 442,13

euro ja lepingutasu 100 euro ulatuses, kuivõrd muid tasusid, sh lepingutasu kostja hagejale

ei võlgne.

40. Hageja nõuab kostjalt intressi summas 470,64 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi.

Kuivõrd seadusjärgne intress oli 14.12.2022 laenulepingu sõlmimise ajal 0%, jätab kohus

intressinõude 470,64 eurot rahuldamata.

41. Hageja nõuab viivist summas 617,84 eurot põhivõlgnevuselt 4950,15 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 30.08.2023 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 06.03.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24% aastas.

42. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust

nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

43. Viivisearvestuse kohaselt nõuab hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast 30.08.2023 kuni hagi esitamiseni 06.03.2024. Seadusjärgne intressimäär 01.07.2023

kuni 31.12.2023 oli 4%. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane intressimäär oli seega 12%

aastas. Seadusjärgne intressimäär 01.01.2024 – 30.06.2024 oli 4,5%. VÕS § 113 lg 1 teise

lause kohane intressimäär oli seega 12,5% aastas.

44. Seega on kohut hinnangul põhjendatud viivisenõue põhivõlgnevuselt 4408,02 eurolt summas

279,06 eurot ja kohus rahuldab viivisenõude 279,06 eurot ning jätab viivisenõude 338,78

eurot (617,84-279,06) rahuldamata.

45. Hageja palub kostjalt ka edasiulatuvat viivist alates 07.03.2024 võlgnevuse kohase

tasumiseni lepingujärgses viivisemääras s.o 24,00% aastas.

46. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust

nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab nõude.

47. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Kuivõrd kohus on veendunud, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, jätab kohus halduskulude nõude 6 eurot ning sissenõudmiskulude

nõude 50 eurot rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

48. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda.

49. Kohus rahuldas hageja nõude 7282,67 eurot 72% ehk 5238,08 euro ulatuses, mistõttu kohus

jätab menetluskulud 72% ulatuses kostja ja 28% ulatuses hageja kanda.

50. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

51. Hageja on esitanud 06.03.2024 menetluskulude nimekirja (dtl 72), mille kohaselt on kulud

olnud: 1) riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 665 eurot; 2) lepingulise esindaja õigusabi tasu

527 eurot (ilma käibemaksuta) ajakuluga 3h minutit ja tunnihinnaga 169 eurot. Nimekirja

kohaselt on hageja kulud olnud:

-

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine – 20 eurot;

-

täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide

esitamine kohtule – 3 h, 507 eurot.

52. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.

53. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

54. Kohus märgib, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

maakohtu menetluses hagiavalduse koostamiseks 1 h. Kohus peab põhjendatuks hageja

lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline

esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust

aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma

käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja

on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal

õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja

põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot.

55. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 785 eurot. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 72% hageja menetluskuludest

ehk 565,20 eurot.

56. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu

ka toimikust.

57. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

58. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik