Legislator Case Law & Legislation
3-22-1569/40 AI generated

3-22-1569/40 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-22-1569/40
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Halduskohtu menetluses oli kaebaja kaebus Viru Vangla vastu kaebaja üksikvangistuses hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 19 000 euro ulatuses.

Legislator headnote

AI generated

3-22-1569/40 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tartu Halduskohtu menetluses oli kaebaja kaebus Viru Vangla vastu kaebaja üksikvangistuses hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 19 000 euro ulatuses.

Keywords

AI generated
language barriers visa linguistic origin analysis right to one's own word abusive language use of languages
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Kaire Orion ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2026, Tartu

Haldusasja number

3-22-1569

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu seoses

üksikvangistuses hoidmisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks 19 000 euro ulatuses

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 24. juuli

2025. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks

ja tagastada määruskaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses oli kaebaja kaebus Viru Vangla vastu kaebaja

üksikvangistuses hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 19 000 euro ulatuses.

Kaebuse esitamise ajal viibis kaebaja vangistuses Viru Vanglas. Kaebaja vabanes vanglast 24.

mail 2025.

24. juuli 2025. a määrusega halduskohus otsustas jätta rahuldamata kaebaja taotluse

kohtuistungi uue aja määramiseks (resolutsiooni p 1), jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigi

õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2) ning jätta kaebus läbi vaatamata.

2. Kaebaja esitas 11. septembril 2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles

taotleb halduskohtu määruse tühistamist, menetluse jätkamist ja riigi õigusabi määramist.

Kaebaja selgitab, et ta peeti kinni 22. augustil 2025, vahistati seejärel ning viibib seega

vahistatuna Viru Vanglas. Kaebaja ei oska eesti keelt. Samuti ei oska kaebaja kasutada

tahvelarvutit. Kaebuse koostamisel kasutas ta teiste isikute abi, mida sai alles 11. septembril

2025. Seetõttu on põhjendatud kaebetähtaja ennistamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on esitatud hilinenult ning määruskaebuse väited

ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks.

4. Halduskohus üritas 24. juuli 2025. a määrust kaebajale kätte toimetada kaebaja 22. mai

2025. a menetlusdokumendis teatatud kaebaja elukohas. Perioodil 31. juulist kuni 16.

augustini tegi postitöötaja kokku neli katset kaebajale väljastusteate üleandmiseks, kuid ühelgi

korral ei viibinud kaebaja kohtule teatatud aadressil. Kaebaja enda kinnitusel peeti ta kuriteos

kahtlustatava kinni 22. augustil 2025. Alates vahistamisest viibib kaebaja Viru Vanglas.

Kohtu infosüsteemist nähtub, et vaidlustatud määrus toimetati kaebajale avaliku e-toimiku

kaudu kätte 26. augustil 2025.

Halduskohtu määruse vaidlustamiseks oli kaebajal õigus esitada määruskaebus

ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest (HKMS § 204 lg 1). Kaebetähtaja

järgimiseks tuli kaebajal seega esitada määruskaebus hiljemalt 10. septembril 2025. Kaebaja

esitas määruskaebuse 11. septembril 2025. Vastavalt on määruskaebus esitatud pärast

edasikaebetähtaja lõppemist. Seetõttu saab ringkonnakohus määruskaebuse sisuliselt

lahendada üksnes juhul, kui ennistab määruskaebuse esitamise tähtaja (HKMS § 207 lg 1, §

187 lg 3 p 2).

5. Määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamine on lubatav, kui kaebaja lasi kaebetähtaja

mööda mõjuval põhjusel (HKMS § 181 lg 3, § 71 lg 1). Kaebaja nimetab kaebetähtaja

möödalaskmise põhjustena eesti keele oskuse ja tahvelarvuti kasutamise oskuse puudumist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kaebaja esile toodud asjaolud takistada määruskaebuse

tähtaegaset esitamist. Kohtuinfosüsteemi andmetel on kaebaja ka varem esitanud

halduskohtule kaebusi, samuti edasikaebusi kõrgema astme kohtutele. Seega ei saanud olla

kaebajale üllatav, et edasikaebeõiguse kasutamine on võimlik üksnes selleks seaduses

sätestatud tähtaja jooksul. Kaevatavas määruses selgitas ka haldusohus määruskaebuse

esitamise korda ja tähtaega. Määruskaebusest endast ilmneb, et kaebaja isegi oli teadlik

edasikaebetähtajast ning sellestki, et 11. septembriks 2025 oli tähtaeg lõppenud, kuna ta

määruskaebuse esitamisel pidas vajalikuks taotleda määruskaebuse tähtaja ennistamist.

6. Sarnaselt halduskohtu poolt 23. mai 2025. a määruses esitatule leiab ringkonnakohus, et

kaebaja ei ole põhistanud oma keeleoskuse puudumist. Kaebaja osales halduskohtu

menetluses esitades kohtule menetlusdokumente eesti keeles. Ka kohus edastas kaebajale

menetlusdokumente eesti keeles. Ka küll väitis kaebaja menetluse ajal, et tema keeleoskus ei

ole piisavalt hea. Samas ei takistanud see tal menetluses osalemist ega ka näiteks asjakohaste

taotluste esitamist. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja selgitusele, et kaebaja on

omandanud eesti keele A2 taseme ning osalenud ka B1 taseme koolitusel. Kaebaja osalemine

eesti keele kursustel, osalemine eesti keeles toimunud halduskohtumenetluses, varasem

halduskohtumenetluse kogemus ja määruskaebuses kaebetähtaja ennistamise taotluse

esitamine kogumis osutavad sellele, et võimalik vähene arusaamine eesti keelest ei takistanud

kaebajal mõistmast, et määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks on 10. september 2025.

Asjaolud viitavad, et kaebaja on võimeline kohtumenetluses ise oma õigusi kaitsma. Ta ei ole

esile toonud mõjuvaid põhjusi, mis takistanuks tähtaegselt avaldada kohtule tahet vaidlustada

halduskohtu määrust. Kui kaebaja hinnangul vajas ta abi määruskaebuse esitamiseks

digitaalselt, siis pidi ta arvestama sellega, et abi kasutamine ei pikenda kaebetähtaega.

Kaebaja ei selgita, mida ta tegi selleks, et esitada määruskaebus kaebetähtaja jooksul. Lisaks

vaatab kaebaja mööda sellest, et digitaalses vormis menetlusdokumendi asemel saanuks ta

esitada määruskaebuse ka lihtkirjalikult. Ringkonnakohus ei näe, et olukorras, kus kaebaja

nägi, et määruskaebuse tähtaegne esitamine digitaalselt võib ebaõnnestuda, olnuks takistatud

määruskaebuse esitamine kirjalikult. Seetõttu ei ole kaebaja esile toodud asjaolud ka kogumis

mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja järgimata jätmisel.

7. Kaebaja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata.

Vastavalt tuleb määruskaebus tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)