3-22-1569/40 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Halduskohtu menetluses oli kaebaja kaebus Viru Vangla vastu kaebaja üksikvangistuses hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 19 000 euro ulatuses.
Legislator headnote
AI generated3-22-1569/40 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tartu Halduskohtu menetluses oli kaebaja kaebus Viru Vangla vastu kaebaja üksikvangistuses hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 19 000 euro ulatuses.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Kaire Orion ja Tanel Saar
Määruse tegemise aeg ja koht
7. jaanuar 2026, Tartu
Haldusasja number
3-22-1569
Haldusasi
X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu seoses
üksikvangistuses hoidmisega tekitatud mittevaralise
kahju hüvitamiseks 19 000 euro ulatuses
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 24. juuli
2025. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja X.X.
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks
ja tagastada määruskaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse
kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Halduskohtu menetluses oli kaebaja kaebus Viru Vangla vastu kaebaja
üksikvangistuses hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 19 000 euro ulatuses.
Kaebuse esitamise ajal viibis kaebaja vangistuses Viru Vanglas. Kaebaja vabanes vanglast 24.
mail 2025.
24. juuli 2025. a määrusega halduskohus otsustas jätta rahuldamata kaebaja taotluse
kohtuistungi uue aja määramiseks (resolutsiooni p 1), jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigi
õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2) ning jätta kaebus läbi vaatamata.
2. Kaebaja esitas 11. septembril 2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles
taotleb halduskohtu määruse tühistamist, menetluse jätkamist ja riigi õigusabi määramist.
Kaebaja selgitab, et ta peeti kinni 22. augustil 2025, vahistati seejärel ning viibib seega
vahistatuna Viru Vanglas. Kaebaja ei oska eesti keelt. Samuti ei oska kaebaja kasutada
tahvelarvutit. Kaebuse koostamisel kasutas ta teiste isikute abi, mida sai alles 11. septembril
2025. Seetõttu on põhjendatud kaebetähtaja ennistamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on esitatud hilinenult ning määruskaebuse väited
ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks.
4. Halduskohus üritas 24. juuli 2025. a määrust kaebajale kätte toimetada kaebaja 22. mai
2025. a menetlusdokumendis teatatud kaebaja elukohas. Perioodil 31. juulist kuni 16.
augustini tegi postitöötaja kokku neli katset kaebajale väljastusteate üleandmiseks, kuid ühelgi
korral ei viibinud kaebaja kohtule teatatud aadressil. Kaebaja enda kinnitusel peeti ta kuriteos
kahtlustatava kinni 22. augustil 2025. Alates vahistamisest viibib kaebaja Viru Vanglas.
Kohtu infosüsteemist nähtub, et vaidlustatud määrus toimetati kaebajale avaliku e-toimiku
kaudu kätte 26. augustil 2025.
Halduskohtu määruse vaidlustamiseks oli kaebajal õigus esitada määruskaebus
ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest (HKMS § 204 lg 1). Kaebetähtaja
järgimiseks tuli kaebajal seega esitada määruskaebus hiljemalt 10. septembril 2025. Kaebaja
esitas määruskaebuse 11. septembril 2025. Vastavalt on määruskaebus esitatud pärast
edasikaebetähtaja lõppemist. Seetõttu saab ringkonnakohus määruskaebuse sisuliselt
lahendada üksnes juhul, kui ennistab määruskaebuse esitamise tähtaja (HKMS § 207 lg 1, §
187 lg 3 p 2).
5. Määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamine on lubatav, kui kaebaja lasi kaebetähtaja
mööda mõjuval põhjusel (HKMS § 181 lg 3, § 71 lg 1). Kaebaja nimetab kaebetähtaja
möödalaskmise põhjustena eesti keele oskuse ja tahvelarvuti kasutamise oskuse puudumist.
Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kaebaja esile toodud asjaolud takistada määruskaebuse
tähtaegaset esitamist. Kohtuinfosüsteemi andmetel on kaebaja ka varem esitanud
halduskohtule kaebusi, samuti edasikaebusi kõrgema astme kohtutele. Seega ei saanud olla
kaebajale üllatav, et edasikaebeõiguse kasutamine on võimlik üksnes selleks seaduses
sätestatud tähtaja jooksul. Kaevatavas määruses selgitas ka haldusohus määruskaebuse
esitamise korda ja tähtaega. Määruskaebusest endast ilmneb, et kaebaja isegi oli teadlik
edasikaebetähtajast ning sellestki, et 11. septembriks 2025 oli tähtaeg lõppenud, kuna ta
määruskaebuse esitamisel pidas vajalikuks taotleda määruskaebuse tähtaja ennistamist.
6. Sarnaselt halduskohtu poolt 23. mai 2025. a määruses esitatule leiab ringkonnakohus, et
kaebaja ei ole põhistanud oma keeleoskuse puudumist. Kaebaja osales halduskohtu
menetluses esitades kohtule menetlusdokumente eesti keeles. Ka kohus edastas kaebajale
menetlusdokumente eesti keeles. Ka küll väitis kaebaja menetluse ajal, et tema keeleoskus ei
ole piisavalt hea. Samas ei takistanud see tal menetluses osalemist ega ka näiteks asjakohaste
taotluste esitamist. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja selgitusele, et kaebaja on
omandanud eesti keele A2 taseme ning osalenud ka B1 taseme koolitusel. Kaebaja osalemine
eesti keele kursustel, osalemine eesti keeles toimunud halduskohtumenetluses, varasem
halduskohtumenetluse kogemus ja määruskaebuses kaebetähtaja ennistamise taotluse
esitamine kogumis osutavad sellele, et võimalik vähene arusaamine eesti keelest ei takistanud
kaebajal mõistmast, et määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks on 10. september 2025.
Asjaolud viitavad, et kaebaja on võimeline kohtumenetluses ise oma õigusi kaitsma. Ta ei ole
esile toonud mõjuvaid põhjusi, mis takistanuks tähtaegselt avaldada kohtule tahet vaidlustada
halduskohtu määrust. Kui kaebaja hinnangul vajas ta abi määruskaebuse esitamiseks
digitaalselt, siis pidi ta arvestama sellega, et abi kasutamine ei pikenda kaebetähtaega.
Kaebaja ei selgita, mida ta tegi selleks, et esitada määruskaebus kaebetähtaja jooksul. Lisaks
vaatab kaebaja mööda sellest, et digitaalses vormis menetlusdokumendi asemel saanuks ta
esitada määruskaebuse ka lihtkirjalikult. Ringkonnakohus ei näe, et olukorras, kus kaebaja
nägi, et määruskaebuse tähtaegne esitamine digitaalselt võib ebaõnnestuda, olnuks takistatud
määruskaebuse esitamine kirjalikult. Seetõttu ei ole kaebaja esile toodud asjaolud ka kogumis
mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja järgimata jätmisel.
7. Kaebaja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata.
Vastavalt tuleb määruskaebus tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)