2-24-15852/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.01.2026 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15852

Tsiviilasi J. O. hagi D. M. ja U. M.-I. vastu pärandvara ühisuse

lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja Hageja: J. O. (isikukood XXX; elukoht XXX)

esindajad

Hageja lepinguline esindaja: Jana Kitter (Stabimer Õigusbüroo

OÜ; e-post XXX);

Kostja I: D. M. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

Kostja II: U. M.-I. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kostjate lepinguline esindaja: Jüri Urb (e-post: XXX)

Asja läbivaatamine 18. detsember 2025 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lõpetada ühisomand J. D. (isikukood XXX, surma aeg XXX) ja V. D. (isikukood: XXX,

surma aeg XXX) pärandvaraks olevale korteriomandile registriosa nr. XXX, XXX

korteri müümisega avalikul enampakkumisel.

3. Korteriomandi enampakkumisel müügist saadud tulemist kanda esmalt

enampakkumisega seotud kulud ja alles jäänud summa jagada vastavalt omanike

osade suurusele järgnevalt: J. O. saab 4/6, D. M. saab 1/6 ja U. M.-I. sab 1/6.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta kõik asja menetluskulud võrdsetes osades D. M. ja U. M.-I. kanda.

5. Määrata J. O. menetluskulude suuruseks 1523 eurot.

6. Mõista D. M.’lt J. O. kasuks välja menetluskulud summas 761,5 eurot.

7. Mõista U. M.-I.’lt J. O. kasuks välja menetluskulud summas 761,5 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja palub müüa korteriomand

registriosa nr. XXX, XXX avalikul enampakkumisel, kohtutäituri vahendusel, mille saadud

tasust on maha arvestatud müügikulud vastavalt osade suurusele J. O. 4/6, D. M. 1/6 ja U. M.-

I. 1/6. Järelejäänud raha jagatakse vastavalt: J. O. 4/6, D. M. 1/6 ja U. M.-I. 1/6. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja I ja kostja II kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt pärandaja, V. D., isikukood XXX, oli J. D.,

isikukood XXX, üleelanud abikaasa. J. D. ja V. D. abielu sõlmiti XXX.a. ning kestis J. D.

surmani XXX.a. Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt kehtis J. D. ja V. D. varalistes

suhetes ühisvararežiim (varaühisus).

3. Korteriomand asukohaga XXX oli J. D. 50% (1/2) ja V. D. 50% (1/2) mõttelise osa

omanikud, ühisvara.

4. J. D. suri XXX.a. ilma testamendita, seega toimus pärimine seadusjärgse pärimise

kohaselt, PÄRS § 10 lg 1.

5. XXX.a. surnud J. D., isikukood XXX, sünniaeg XXX.a., sünnikoht XXX, vara pärijad

on pärimisseaduse §- de 10, 13 ja 16 alusel tema abikaasa V. D., isikukood XXX, kes suri

XXX, ühes kolmandikus (1/3) mõttelises osas, tütar D. M., isikukood XXX, elukoht XXX,

ühes kolmandikus (1/3) mõttelises osas ja tütar U. M.-I., isikukood XXX, elukoht XXX, ühes

kolmandikus (1/3) mõttelises osas.

6. Kuna pärandajale V. D.le juba kuulus 50% (1/2) korterist asukohaga XXX, siis

seadusjärgse pärimise teel omandas pärandaja V. D. 33,30% (1/3) lahkunud abikaasale, J.

D.le, kuulunud 50% mõttelisest osast, nimetatud korteriomandist, siis kuulus pärandajale, V.

D.le tema surma hetkel, korteriomandist asukohaga XXX, surma hetkel 4/6 korteriomandist

ehk 66,66%.

7. Tallinnas 29.11.2023.a. on Tallinna notar A. S. väljastanud pärimistunnistuse, mille

kohaselt XXX.a. surnud V. D. (V. D.), isikukood XXX, sünnikoht XXX, vara ainuke pärija on

pärimisseaduse §- de 10 ja 14 alusel tema õde, hageja, J. O., isikukood XXX, kelle elukoht on

XXX. Hagejale on teada, et D. M. (isikukood XXX) ja U. M.-I. (isikukood XXX) ning J. O.

2 / 7

ja V. D. ema, L. D. (isikukood XXX) loobusid V. D. (isikukood XXX) pärandist hageja, J. O.

(isikukood XXX) kasuks ja V. D. ainupärijaks sai hageja.

8. Käesoleval ajal on nimetatud korteriomandi ühisomanikeks: J. O. (isikukood XXX)-

osa suurus 4/6 (66,66%), D. M. (isikukood XXX)- osa suurus 1/6 (16,67%) ja U. M.-I.

(XXX)- osa suurus 1/6 (16,67%).

9. Hageja kirjutas kostjatele I ja II 01.02.2024.a. kirja, milles tegi ettepaneku, ühiselt

otsustada, mida teha pärandiks saadud korteriga. Hageja pakkus kostjatele, osta hageja osa

välja või müüa ja jagada järelejäänud raha (peale kulude maha arvamist) vastavalt osade

suurusele. Hageja ootas kostjate vastust 01.03.2024.a., mida ei tulnud.

10.

20.06.2024.a. saatis hageja kirja, millega koos on fail kommunaalmaksetega perioodil

juuni 2023.a.- juuni 2024.a. ja notari tasu kande eest kinnistusraamatusse. Samas teatas hageja

kostjatele, et hakkab iga kuu, alates 01.07.2024.a. saatma kommunaali arveid, millest kostjatel

tuleb tasuda oma osa, vastavalt osa suurusele. Hageja teavitas kostjaid järjekordselt, et korter

on müügiks valmis, vaja on vaid kostjate nõusolek.

11.

22.06.2024.a. pakkus hageja kostjatele järgnevaid variante, kas kostjad loobuvad

hageja kasuks (mis oleks tegelikult põhjendatud, sest kostjad ei ole tegelenud pärandvara

korrashoiuga ega maksa oma osa kommunaalmaksetest) või leitakse maakler, ühiselt, kes

tegeleb korteri müügiga.

12.

22.06.2024.a. on kostjad edastanud volikirja, kus mõlemad kostjad on volitanud Jüri

Urbi (isikukood XXX) volitaja nimel alla kirjutama kõikidele dokumentidele, esindama

volitajat füüsiliste ja juriidiliste isikute ees, võtma vastu posti-, telegraafi- ja igasuguseid muid

saadetisi ning korrespondentsi, ajama volitajate tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju kõigis kohtu-

ja administratiivasutustes kõigi õigustega, mis seadus on ette näinud hagejale, kostjale,

kolmandale isikule ja kahjukannatanule, sealhulgas ühes õigusega hagiavalduse esitamiseks,

kaebuse esitamiseks, asja üleandmiseks vahekohtule, täielikult või osaliselt haginõudest

loobumiseks, hagi õigeksvõtmiseks, hagi eseme muutmiseks, kokkuleppe sõlmimiseks,

kohtuotsuse peale kaebuse esitamiseks, täitedokumentide esitamiseks, sissenõudmiseks ning

väljamõistetud vara ja raha vastuvõtmiseks, samuti vaidluste esitamiseks dokumendi

võltsituse kohta ning täitma kõik, mis seoses käesoleva volitusega. Volitus on antud

edasivolitamise õigusega ja volitus on tähtajatu.

13.

01.07.2024.a. edastas hageja kostjale, U. M.-I.le, e- kirja, milles teatab, et

01.07.2024.a. kell 17.30 tuleb maakler korterit üle vaatama ja kutsub ka kostjat. Samas

teavitab hageja kostjat, et kostjate esindajal puudub volitus nimetatud korterit müügitehingus

osaleda.

14.

05.07.2024.a. edastab hageja kostjatele kirja, et juhul, kui kostjad soovivad müüki, siis

hageja saadab kostjatele maakleri lepingu, mis oli vaja digitaalselt allkirjastada hiljemalt

07.07.2024.a. Kostjad digitaalselt maaklerlepingut ei allkirjastanud, nimetatud korter on

käesoleva ajani müümata.

15.

05.07.2024.a. tuletas hageja kostjatele veelkord meelde, et kostjatel tuleb tasuda

kommunaalkulud vastavalt oma osa suurusele. Seisuga 14.07.2024.a. oli kostjate võlgnevus

hageja ees kummalgi summas 243,07 eurot, kokku 486,15 eurot. Hageja palub veelkord

kostjatel endaga ühendust võtta, mida kostjad ei tee ja enda osa kommunaalmaksetest

hagejale ei tasu. Seisuga 18.10.2024.a. on kostjate võlgnevus hageja ees kummalgi summas

274,58 eurot, kokku summas 549,16 eurot., mis kasvab igakuiselt.

3 / 7

16. Kuna hagejal ei ole võimalik kostjatega suhelda, sest kostjad lihtsalt ei vasta ja hagejal

ei ole soovi kostjate osa välja osta, siis palub hageja korteriomandi asukohaga XXX,

registriosa number XXX, müüa avalikul enampakkumisel, kohtutäituri vahendusel.

17. Vastavalt hageja poolt 12.12.2025 kohtule esitatud teatisele on hageja ainuisikuliselt

tasunud pärandvara korteri XXX, kommunaalmakseid mai 2023-2025 eest kokku summas

3911,58 eurot, millest hageja osa 66,66 % on 2607,22 eurot, kostja I 16,67% osa on 651,93

eurot ja kostja II 16,67% osa on 651,93 eurot.

Kostja I ja II seisukoht

18. Kostjad ei saa aru, miks hageja on pöördunud kohtusse. Kostjad on alati väljendanud

soovi, et kõnealune korter müüdaks ja müügist saadud raha jagataks vastavalt omanike

mõtteliste osade suurusele. Kahjuks on hageja teinud omalt poolt palju, et müük ei saaks

toimuda.

19. Alguses ei saanud hageja aru kui suur on iga omaniku mõtteline osa. Isegi pärast

erinevate spetsialistidega konsulteerimist väitis hageja, et kostjate mõttelised osad

korteriomandis on tegelikkuses väiksemad. Kas hageja tegi seda tahtlikult või teadmatusest, ei

ole kostjatele teada.

20. Lõpuks, kui hageja nõustus mõtteliste osade suurusega vastavalt seadusele, pakkus

hageja välja maakleri, kes küsis lepingu sõlmimisel oma teenuste eest ettemaksu. Kuna

maakler oli kostjatele tundmatu ja on ennekuulmatu, et maakler küsiks ettemaksu oma töö

eest, teatasid kostjad, et nad on nõus korterit müüma maakleri vahendusel, kuid see maakler

peab olema tunnustatud.

21. Kostjad võtsid ka ise pakkumise Uus Maa Pluss kinnisvarabüroost ja sealt said

pakkumise, milles vahendustasu oleks 3,4% + km lõplikust müügihinnast ja selle tasu eest on

hinnas kogu protsess alates lepingu sõlmimisest, kuni tehingu ning sellele järgnevale

üleandmisele. Mingit ettemaksu maakler ei küsi.

22. Algselt esitas hageja avalduse pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja müügiks avalikul

enampakkumisel. Pärast kohtu selgitusi täpsustas hageja oma hagi ja taotles, et korteriomand

registriosa nr. XXX, XXX müüdaks avalikul enampakkumisel, kohtutäituri vahendusel, mille

saadud tasust on maha arvestatud müügikulud vastavalt kaasomandi osade suurusele J. O. 4/6

(66,66%), D. M. 1/6 (16,67%) ja U. M.-I. 1/6 (16,67%).

23. Kahjuks näitab selline avalduste esitamine ilmekalt, et hagejaga on olnud raske

saavutada kokkulepet kuidas korter müüa. Tegelik elu on näidanud, et müük läbi kohtutäituri

poolt korraldatava oksjoni on kõige ebaefektiivsem ja müüjatele vähem kasutoov.

24. Kostjad on alati teatanud, et juhul kui hageja leiab ostja ja hind on vastavuses

turusituatsiooniga on kostjad valmis ilmuma notari juurde tehingut vormistama. Kuna korter

on hageja valduses, siis puudub kostjatel ligipääs korterile ja ühtlasi võimalus müügiga

tegeleda.

Kohtuotsuse põhjendused

25. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid,

leiab, et hagi tuleb rahuldada.

26. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi pärandavara ühisuse lõpetamiseks ja

ühisomandi jagamiseks. Pärimisseaduse (PärS) § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud

mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus).

4 / 7

Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid.

PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija ning pärandvara

jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti

õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et

pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka

kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara

hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse

kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

27. Pärimisseadus (PärS) § 3 lg 1 sätestab, et pärand avaneb isiku surma korral. J. D.

pärand avanes tema surmaga XXX.a. Tallinna notar A. S. 12.01.2024 tõestatud

pärimistunnistuse kohaselt on J. D. pärijad abikaasa V. D., kes suri XXX, ühes kolmandikus

(1/3) mõttelises osas, tütar D. M., ühes kolmandikus (1/3) mõttelises osas ja tütar U. M.-I.,

elukoht XXX, ühes kolmandikus (1/3) mõttelises osas (dtl 7). V. D. pärand avanes tema

surmaga XXX. Tallinna notar A. S. 29.11.2023 tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on V. D.

pärijaks on tema õde, hageja, J. O. (dtl 8-9). J. D., surnud XXX.a. ja V. D., kes suri XXX.a.

pärandvaraks oli XXX, registriosa nr. XXX (dtl 10).

28. J. D. pärandvara ja V. D. pärandvara on käesoleva hetkeni jagamata. Hageja ja kostjate

ühisomandis on korteriomand, asukohaga XXX, registriosa nr. XXX, millest J. O. osa suurus

on 4/6 mõttelist osa, D. M. osa suurus on 1/6 mõttelist osa ja U. M.-I. osa suurus on 1/6

mõttelist osa. Pooltel ei ole nimetatud asjaolude üle vaidlust. Seega on hagejal õigus esitada

pärandvara jagamise hagi kostjate vastu.

29. Asjaõigusseaduse (AÕS) 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda

kaasomandi lõpetamist. Hageja palub korteri ühine omand lõpetada müügiga avalikul

enampakkumisel. Vastavalt AÕS § 77 lg 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi

kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile

kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele. Praegusel juhul ei ole ükski pärija huvitatud korteri ainuomandi

soetamisest. Kostjad on vastuses hagile märkinud, et nad ei vaidle vastu pärandvara hulka

kuuluva korteriomandi võõrandamisele, kuid leiavad, et müük läbi kohtutäituri poolt

korraldatava oksjoni on kõige ebaefektiivsem ja müüjatele vähem kasutoov ja kostjad on alati

teatanud, et juhul kui hageja leiab ostja ja hind on vastavuses turusituatsiooniga on kostjad

valmis ilmuma notari juurde tehingut vormistama. Kuna poolel ei ole õnnestunud sõlmida

kokkulepet korteriomandi müümiseks kohtuväliselt ja kohtule on esitatud hageja poolt nõue

müüa korteriomand müümiseks enampakkumisel, siis on kohtu hinnangul põhjendatud ja

kõigi parimate huvides lõpetada poolte ühisomand korterile asukaga XXX selle müümisel

avalikul enampakkumisel ja tulemi jaotamine poolt vahel vastavalt poolte osale ühisomandis.

Vaidlust pole selle üle, et hagejale kuulub korterist 4/6 mõttelise osa suurune osa, kostjale I

kuulub korterist 1/6 mõttelise osas suurune osa ja kostjale II kuulub korteris 1/6 mõttelise osas

suurune osa. Seega peab iga pool saama korteri müügist saadavast summast vastavalt enda

korteri mõttelise osa suurusele.

30. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja lõpetab ühisomandi J. D. (isikukood

XXX, surma aeg XXX) ja V. D. (isikukood: XXX, surma aeg XXX) pärandvaraks olevale

korteriomandile registriosa nr. XXX, XXX nimetud korteriomandi müümisega avalikul

5 / 7

enampakkumisel, kohtutäituri vahendusel, mille saadud tasust on maha arvestatud

müügikulud ja järelejäänud raha jagatakse vastavalt: J. O. 4/6, D. M. 1/6 ja U. M.-I. 1/6.

31. Vastavalt hageja poolt 12.12.2025 kohtule esitatud teatisele on hageja ainuisikuliselt

tasunud pärandvara korteri XXX, kommunaalmakseid mai 2023-2025 eest kokku summas

3911,58 eurot, millest hageja osa 66,66 % on 2607,22 eurot, kostja I 16,67% osa on 651,93

eurot ja kostja II 16,67% osa on 651,93 eurot. Vaidlust pole selle üle, et tegemist ei ole

pärandvara hulka kuuluva kohustusega, vaid need kohustused on tekkinud pärast pärandaja

surma. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet ja tasunud ka vastavat riigilõivu kostjatelt

võlgnevuse väljamõistmiseks, mistõttu kohus jätab hageja poolt esitatud väited tema poolt

XXX asuva korteri kommunaalmaksete tasumise kohta perioodi mai 2023-2025 eest

tähelepanuta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

33. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda, sest kohus rahuldas

hagi. Kostjatel oli võimalik vältida menetluskulude tekkimist hagejaga koostöö tegemisel.

Kostjad on küll vastuses hagile ja 10.06.2025 toimunud eelistungil väitnud, et soovivad

hagejaga kompromissis sõlmida, kuid nagu nähtub hageja 17.12.2025 seisukohast on kostjad

sisuliselt olnud kadunud hageja ettepanekute suhtes ajavahemikus13.06.2025-17.12.2025 ja

kuigi hageja oli leidnud Pindi Kinnisvara maakleri, kes oli teinud korterist fotod ja hageja oli

edastanud kostjatele fotod ja Pindi Kinnisvara alghinna pakkumise, siis Pindi Kinnisvaraga jäi

müügileping sõlmimata kostjate ja nende esindaja „ära kadumise“ tõttu. Kohus leiab, et sellise

käitumise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Menetluskulude hageja kanda

jätmine oleks hageja suhtes ebaõiglane. TsMS § 165 lg 1 tulenvalt jätab kohus menetluskulud

kostjate kanda võrdsetes osades.

34. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

35. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas

1523 eurot, sh tasutud riigilõivud summas 420 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu koos

käibemaksuga summas 1103 eurot.

36. Kohus leiab, et riigilõiv summas 420 eurot saab lugeda hageja põhjendatud

menetluskuluks. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 420

eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast.

37. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud

ulatuses.

38. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku

§s 218 sätestatu kohaselt.

6 / 7

39. Hagejat on esindanud menetluses lepingulise esindajana jurist Jana Kitter, kes vastab

TsMS §-s 218 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele.

40. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja esindaja menetlusega seoses

toiminguid kokku 9 tunni ulatuses ja kokku summas 1203 eurot. Hageja lepingulise esindaja

tunnihind on 100 eurot, millele lisanud käibemaks 24%, so kokku 124 eurot. Kohus leiab, et

arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust, mahtu ja menetluse käiku, saab lugeda

vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja

toimingud ning ka ajakulu neile kokku 9 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka

hageja lepingulise esindaja tunnimäär 124 eurot (koos käibemaksuga). Hageja ei ole

käibemaksukohuslane, mistõttu on TsMS § 174 lg 10 kohaselt esindaja tasu hüvitatav koos

käibemaksuga.

41. Eeltoodu alusele loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 1523

eurot.

42. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1523

eurot hageja kasuks välja kostjatelt võrdsetes osades, s.o kummaltki kostjalt 761,5 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen kohtunik

7 / 7