2-25-17463/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja koht

07. jaanuar 2026. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-17463

Kohtuasi

K Ti maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: K T (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Usaldusisik: Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ,

asukoht: Keskväljak 4, Jõhvi, tel. xxx, e-post: xxx,

vandeadvokaadi tunnistus nr 651)

Võlausaldajad:

xxx, e-post: xxx

xxx, e-post: xxx

xxx, e-post:xxx

xxx e-post: xxx

Kohtutäitur xxx, e-post: xxx

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada K Ti maksejõuetusmenetluses võlgade ümberkujundamise kava

(kohtumääruse lisa 1).

2. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Hillar Villers

(JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post: xxx) .

3. Kohustada K Tit tegema võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlgade

ümberkujundamise kavale 1 x kuus hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks alates

võlgade ümberkujundamise kava kinnitava määruse jõustumisele järgnevast kuust.

4. Kohustada K Tit esitama tehtud maksete kohta aruande (maksekorraldused)

usaldusisikule hiljemalt iga kuu 5-ndaks kuupäevaks usaldusisiku e-posti aadressile xxx.

5. Jätta menetluskulud K Ti kanda.

5.1. Kinnitada usaldusisiku Hillar Villers tasuks 3 348 eurot.

5.2. Määratud usaldusisiku tasust 930 eurot (2*465 eurot) maksta välja K Ti poolt

27.10.2025. a ja 11.12.2025. a kohtu deposiidina tasutud summa arvelt JeweLex

Advokaadibüroo OÜ-le arvelduskonto xxx Swedbank AS-is.

5.3. Välja mõista K Tilt usaldusisiku tasu katteks 2 418 eurot, mis kuulub tasumisele

alljärgnevalt:

* 465 eurot (3 osamakse) kuulub tasumisele vastavalt 24.10.2025. a määruses märgitud

tähtajale, s.o hiljemalt 15.01.2026. a;

* 465 eurot (4 osamakse) kuulub tasumisele vastavalt 24.10.2025. a määruses märgitud

tähtajale, so hiljemalt 15.02.2026. a.

Ülejäänud usaldusisiku tasu summa kanda võlgnikul hiljemalt 15.02.2026. a JeweLex

Advokaadibüroo arveldusarvele.

K Til tasuda punkt 5.3 märgitud usaldusisiku tasu JeweLex Advokaadibüroo OÜ- le

arvelduskonto xxx Swedbank AS-is.

6. Avaldada teade võlgniku võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

7. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Võlausaldaja võib

esitada määruskaebuse siis, kui ta eelnevalt kohtule ümberkujundamiskava suhtes

esitanud vastuväite.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

1. K T esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles soovib enda suhtes

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnikul 6

kohustust 5 võlausaldaja ees, tasumisele kuuluvate kohustuste jääk kokku on umbes 43

945,53 eurot. Võlgnik sissetulekuallikaks on 1 330 eurot.

2. Kohus teostas päringu pankrotihaldur Hillar Villersile, küsides nii nõusolekut kui ka

deposiiti tasutava summa suurust. Hillar Villers esitas kohtule nõusoleku, samuti teatas, et

eeldatav usaldusisiku tasu moodustab 1 860 eurot, mille tasumine on võimalik osamaksetena.

Võlgnik on maksnud kaks usaldusisiku tasu osamakset.

3. Viru Maakohtu 27.10.2025. a määrusega algatati K Ti võlgade ümberkujundamise

menetlus.

4. Sama määrusega määras kohus esitada usaldusisikul võlgade ümberkujundamise kava

kohtule 60 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Usaldusisik esitas kohtule

28.12.2025. a võlgade ümberkujundamise kava.

5. Usaldusisik esitas kohtule tegevusaruande, mille kohaselt, usaldusisik kogus

pankrotiseaduse alusel andmeid võlgniku vara, rahaliste vahendite, kohustuste ja

täitemenetluste kohta, tehes päringuid erinevatesse registritesse, pankadesse ja asutustesse.

Saadud dokumentide, võlgniku ja kolmandate isikute selgituste ning avalike andmete põhjal

analüüsiti võlgniku maksevõimet ja hinnati võlgade tasumise tõenäosust. Usaldusisiku

hinnangul on võlgniku vara ja õiguste prognoositav väärtus 17 500 eurot ning kohustused

vähemalt 38 602,68 eurot, mistõttu ületavad kohustused varasid ligikaudu 21 102 euro võrra.

Võlgnik on maksejõuetu ning tema varast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks ilma eluaset

kaotamata, kusjuures vara realiseerimine oleks võlausaldajatele oluliselt ebasoodsam kui

võlgade ümberkujundamine. Arvestades võlgniku sissetulekuid ja vara, on makseraskuste

ületamine võimalik võlgade ümberkujundamise menetluses, mis võimaldab rahuldada

võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Usaldusisik edastas

04.12.2025 võlausaldajatele võlgade ümberkujundamise kava, milles ümberkujundatavate

nõuete kogusumma on 21 475,44 eurot. Seisukohta ei esitanud võlausaldajad, kelle nõuded

moodustavad 62,07% kogusummast, ning kavaga nõustusid võlausaldajad, kelle nõuded

moodustavad 37,93%. Seega loetakse kõik võlausaldajad kava kinnitamise poolt olevaks ning

täidetud on FIMS § 26 lg 1 eeldus. Kava kohaselt saavad võlausaldajate nõuded täidetud

võlgniku võimalusi arvestades suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses.

6. Usaldusisik kontrollis nõuete suurusi ja nende vastavust nõudeavaldustele lisatud

dokumentidele. Pärast nõuete suuruse väljaselgitamist koostas usaldusisik vara- ja

võlanimekirja ning edastas selle tutvumiseks K Tile. K T nõustus nimekirjas toodud

andmetega. K T nõustus kavaga ja allkirjastas selle digitaalselt.

7. Kokkuvõtvalt on võlgade ümberkujundamiskavaga nähtud ette, et võlgnik tasub

võlausaldajatele 100 % põhivõlast 48 kuu (4 aasta) jooksul alates võlgade

ümberkujundamiskava kinnitava määruse jõustumise kuule järgnevast kuust, kohustuste

täitmise sagedusega 1 kord kuus hiljemalt iga kuu viimasel kuupäeval. Kohustuste täitmiseks

tehtavate osamaksete arvuks on 5 vastavalt kavas ettenähtud summades, osamaksete suurus

kokku on 447,37 eurot kuus (viimase kuu osamakse suurus 449,05).

8. Kõiki võlausaldajaid on koheldud võrdselt.

9. Seega on K Ti kohustuste suurus kuus keskmiselt 447,37 eurot.

10. FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisega

seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada

teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.

11. Usaldusisik esitas kohtule võlausaldajate seisukohad. Ümberkujundamiskavaga olid nõus

xxx (põhinõude suurus 2 263,43 eurot), xxx (põhinõude suurus 5 376,74 eurot) ja kohtutäitur

xxx (kohtutäituri tasu 505,41 eurot).

Võlausaldajad xxx (põhinõude suurus 3 196,67 eurot), xxx (põhinõude suurus 10 133,19

eurot, ei ole usaldusisikule tähtaegselt seisukohta esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

12. Maakohus on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele ning usaldusisiku poolt kohtule

esitatud võlgade ümberkujundamiskava tuleb kinnitada.

13. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt võlausaldajatele täidetakse põhinõuded

osamaksetega 48 kuu (4 aasta) jooksul, viiviseid, intresse, vms. teisi kõrvalkulusid ei tasuta.

Võlgniku esitatud vara- ja võlanimekirja kohaselt kuulub võlgnikul vara väärtusega 17 500

eurot. Võlgniku kuusissetulekuks on 1 320 eurot, milles töötasu moodustab 1240 eurot,

arvestades asjaoluga, et võlgnikul on üks ülalpeetav on võlgnikul kasutamiseks 1 181 eurot.

14. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui

võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne

võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kohus

võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul:

1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud;

2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes

teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

15. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab

kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud

võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele

võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete

koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel

arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt

võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu

märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas

(FIMS § 26 lg 4).

16. Pankrotimenetluses peaks haldur võõrandama võlgniku vara, mille väärtuseks on eelpool

märgitud kogumis 17 500 eurot (kuid võib kujuneda ka väiksemaks).Samuti kaasneksid

kaasomandi lõpetamisega seotud kulud. Pankrotimenetluses tuleks võlausaldajate (v.a

kohtutäitur) nõuded ka allutada täiendavalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kontrollile detailsemalt, millest johtuvalt võivad ka nõuded olulises ulatuses väheneda. Lisaks

tuleks kanda ka korteriomandite majandamiskulud pankrotiperioodil pankrotivara arvelt.

Tuleb ka arvestada, et võlgniku väike sissetulek (1 240 €/kuus) ei võimalda lisaks vara

realiseerimisele rahaliste vahendite arestimist seadusest tulenevalt olulises osas. Võlgnik võib

küll vabatahtlikult panustada, kuid see summa ei saa olla suur (50-100 €) ning kui esineb

ootamatuid väljaminekuid (nt haigestumine), siis ei ole üldse võimalik panustada. Arvestada

tuleb, et võlgnik ei saa tasuda sel juhul nii suurt summat kui käesoleva võlgade

ümberkujundamise kava korral, sest pärast koduks olnud korteriomandi võõrandamist tuleks

otsida üüripind ning üürimine oleks tunduvalt kallim kui käesoleval ajal ainult

kommunaalkohustuste täitmine. Samuti pankrotimenetluses tasutakse menetluskulud (s.h.

halduritasu) vara müügist saadud pankrotivara arvelt, mis PankrS § 651 lg 1 kohaselt

alammääras moodustaks koos käibemaksuga ca 5 000 eurot. Lisaks tuleks kanda ka

kaasomandis oleva korteriomandi kaasomandi lõpetamisega seonduvad kulud. Seega,

arvestades eeltoodut, oleks võlausaldajate võimalik nõuete rahuldamine ca 11 000 – 12 000

eurot, kuid võib ka väiksemas summas olla. Arvestades pankrotimenetluses võlausaldajate

nõuete tunnustamist suuremas ulatuses, oleks nõuete rahuldamine kindlalt väiksemas osas kui

käesoleva ümberkujundamise kavaga. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse kestvuseks oleks seadusest tulenevalt 36 kuud. Käesolev võlgade

ümberkujundamise kava kuulub täitmisele 48 kuu jooksul. Kohtud peavad praktikas

mõistlikuks isegi 60 kuu pikkust võlgade ümberkujundamise kava täitmise perioodi. Seega ei

ole käesoleva kava pikkus võlausaldajate jaoks liialt pikk. Pankrotimenetluses ei oleks

võlausaldajate huvid olnud rohkem kaitstud või nende saadav jaotis oleks olnud suurem kui

käesolevas kavas esitatud.

17. Kohus leiab, et kuna kõikide võlausaldajate põhinõuded täidetakse 100% 48 kuu jooksul,

on võlausaldajaid koheldud võrdselt.

18. FIMS § 26 lg 5 kohaselt kohus ei ole ümberkujundamiskava kinnitamisel käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib

muu hulgas kinnitada üksnes osa võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise

viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult

realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil

tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi

võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust.

19. FIMS § 26 lg 6 kohaselt pandiga tagatud nõude võib ümber kujundada üksnes juhul, kui

võlausaldaja sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik. See ei välista ega piira

pandi realiseerimise järel ülejääva nõude ümberkujundamist üldises korras. Pandipidaja

nõusolekut ei ole vaja käesoleva seaduse § 22 lõike 1 järgi krediidilepingu lõpetamiseks.

20. FIMS § 28 lg 1 sätestab, et määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või

kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi

ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse usaldusisikule. Kohus teeb

ümberkujundamiskava kinnitamise määruse avalikult teatavaks ja avaldab selle kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

21. Võlgade ümberkujundamiskava on lisatud käesolevale kohtumäärusele (lisa 1).

22. Kohtu selgitused:

- Tulenevalt FIMS § 28 lg 1 määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või

kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi

ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse usaldusisikule. Kohus teeb

ümberkujundamiskava kinnitamise määruse avalikult teatavaks ja avaldab selle kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

- Tulenevalt FIMS § 30 lg 1 ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud

õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga

mõjutatakse.

-Tulenevalt FIMS § 32 lg 1 ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust

ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.

- Tulenevalt FIMS § 35 lg 1 ja 2 järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab

usaldusisik. Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet

ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel.

USALDUSISIKU TASU

23. FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Vastavalt FIMS §

59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb.

24. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast (177,20 eurot,

millele lisandub käibemaks).

25. Usaldusisik on oma ülesannete täitmiseks teostanud järgmised toimingud:



tutvumine maksejõuetusavaldusega ja selle lisadega, päringute koostamine, teabenõuded

maksejõuetusavalduses toodud võlausaldajatele, võlgnikule 1,5 h;



võlausaldajate poolt esitatuga tutvumine, nõuete analüüs 4,5 h;



laekunud dokumentide (sh pangakontode, vms.) analüüs, andmete kogumine, suhtlus

võlgnikuga (sh teabenõue), võlgniku poolt edastatud dokumentidega tutvumine 2,5 h;



vara- ja võlanimekirja koostamine, kooskõlastus võlgnikuga, muudatused 2,5 h;



Võlgade ümberkujundamise kava koostamine, kooskõlastus võlgnikuga, edastus

võlausaldajatele, nende seisukohtadega tutvumine 5,0 h;



FIMS § 17 kohase aruande koostamine, komplekteerimine, edastus kohtule, võlgnikule

2,0 h.

Kokku 18 tundi, tunnitasuga à 150,00 eurot. Tasu suurus 2 700,00 eurot, millele lisandub

käibemaks 648,00 eurot. Kogumis taotleb usaldusisik tasu määramist summas 3 348,00 eurot.

26. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Eeltoodust

tulenevalt on usaldusisiku tasu taotlus põhjendatud. Usaldusisiku tasu on kokku 3 348 eurot.

Nimetatud summast on võlgniku poolt makstud kohtu deposiiti 930 eurot (2*465).

27. Lahendi tegemise seisuga oli võlgniku poolt kohtu deposiiti tasutud 2 makset, kogusummas

930 eurot.

Kolmanda makse tasumise tähtaeg on 15.01.2026. a ja neljanda 15.02.2026. a, mis ei ole veel

saabunud.

Seega, puuduolev summa 2 418 eurot tuleb välja mõista võlgnikult JeweLex Advokaadibüroo

OÜ arvelduskontole xxx Swedbank AS-is. K Til tuleb nimetatud summa kanda JeweLex

Advokaadibüroo arveldusarvele.

Usaldusisiku tasu summas 930 eurot maksta võlgnikul vastavalt 24.10.2025 määruses märgitud

tähtajal (465 eurot 15.01.2026. a ja 465 eurot 15.02.2026. a) (so võlgnikul puudub kohustus

teostada makseid kohtu deposiiti). Ülejäänud usaldusisiku tasu summa kanda võlgnikul

hiljemalt 15.02.2026 JeweLex Advokaadibüroo arveldusarvele.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik