3-26-38/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-38

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus E.C kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Istungil osalenud isikud

Taotleja - Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Kristiina Lõbus

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – E.C

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses; kohtuistungil 06.01.2026

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõenditena asja juurde Tartu Halduskohtu haldusasjas nr 3-25-3208 ja Tallinna

Halduskohtu haldusasjas 3-25-3887 esitatud tõendid ning Tartu Maakohtu 15.09.2025

otsus asjas nr x-xx-xxx.

2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.

3. Anda luba E.Ci kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 7. märtsini 2026

(kaasa arvatud).

4. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

5. Tõlkida käesolev määrus vene keelde ja edastada tõlge viivitamata puudutatud

isikule.

Edasikaebamise kord

Määrus peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 06.01.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse loa

saamiseks YYY kodaniku E.C sündinud aa.aa.aaa (edaspidi isik), kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

(edaspidi VRKS) § 362 lg 3 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg

1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p 4 ja p 5 ja p 6 sätestatud kinnipidamise alused.

Taotluse aluseks olevate asjaolude kirjeldus on kokkuvõtlikult järgnev:

1.1. PPA on seisukohal, et isiku kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse

läbiviimiseks, otsuse koostamiseks ja isiku võimalikuks väljasaatmiseks koduriiki on vajalik, et

tagada avaliku korra kaitse. Isik on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on

põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse

täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik on toime pannud kuriteo, mille

eest on talle 15.09.2025 Tartu Maakohus kohtuotsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxx mõistetud

viis (5) aastat vangistust. Isikule on kohaldatud kohtuotsusega Eesti Vabariigist väljasaatmine

ja oma väljasaatmise vältimiseks on isik taotlenud ajutist kaitset ning kui isik sai teada, et tema

suhtes tuleb ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus siis isik kirjutas avalduse, et taotleda

rahvusvahelist kaitset ning sellega soovib takistada oma väljasaatmist.

1.2. 29.07.2022 esitas E.C PPA Tartu teeninduses ajutise kaitse taotluse ning isikule väljastati

tähtajaline elamisluba VRKS § 55 lg 1 ja VRKS § 53 lg 1 alusel kehtivusega 29.07.2022 kuni

29.07.2023. Isiku ajutise kaitse alusel väljastatud elamisluba on kahel korral pikendatud,

esimesel korral 25.05.2023 kuni 25.05.2024 ning teisel korral 25.06.2024 kui 03.03.2025.

15.09.2025 mõistis Tartu Maakohus kohtuotsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxx isiku süüdi

karistusseadustik (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis on narkootilise ja

psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on toimepandud grupis.

Karistusena selle eest on ettenähtud kolm kuni viisteist aastat vanglakaristust. Seega on isik

toimepannud tahtliku esimese astme kuriteo. Isikule mõisteti karistuseks viis (5) aastat

vangistust. Nimetatud kohtuotsusega on isikule kohaldatud KarS § 54 lg 1 alusel

lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos Eesti Vabariigi sissesõidukeeluga tähtajaga

5 aastat. Kohtuotsus jõustus 01.10.2025.

01.10.2025 registreeriti E.C Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse

ametnike poolt ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna ning kell 10.47 peeti 48 tunniks

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) alusel kinni ning PPA esitas

taotluse Tartu Halduskohtusse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

kuni kaheks kuuks.

02.10.2025 rahuldas Tartu Halduskohus kohtumäärusega nr 3-25-3208 PPA taotluse E.Ci

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni aluste äralangemiseni kuid

mitte kauemaks kui 2.detsembrini 2025 (k.a).

31.10.2025 võttis PPA E.Cilt vastu tema ajutise kaitse pikendamise taotluse, alustas menetluse

nr 62510310013 ning vormistas ümber kinnipidamise protokolli ning pidas kell 10:54 isiku

kinni VRKS § 62 lg 6 p 2 alusel 48 tunniks. Tallinna Halduskohus oma 31.10.2025

kohtumäärusega haldusasjas nr 3-25-3887 andis loa isiku kinnipidamiseks kuni 31.12.2025.

19.12.202 viidi isikuga läbi ajutise kaitse isik vestlus. Isik selgitas, et viimati oli tal

narkootikumide tarvitamisega probleeme 2009. a ning on juba 13 aastas olnud arstide

järelevalve all ning saab ravi. Isik selgitas, et tema roll suures koguses narkootiliste ainete

käitlemises oli väga väike ning ta kahetseb oma tegu.

22.12.2025 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamise pikendamiseks

VRKS § 62 lg 6 p 2 alusel. Tallinna Halduskohus oma 23.12.2025 kohtumäärusega haldusasjas

nr 3-25-3887 pikendas isiku kinnipidamist kuni 23.04.2026.

05.01.2026 PPA registreeris isiku avalduse, milles isik soovib taotleda rahvusvahelist kaitset.

Avalduses isik kirjutab, et tema suhtes on tehtud väljasaatmise otsus, ning tema hinnangul

väljasaatmine ohustab tõsiselt tema elu ja tervist. Isik on rohkem kui 15 aastat olnud metadoon-

asendusravil ning antud ravi on eluvajalik. Ravi järsk katkestamine võib kaasa tuua tõsiseid

tagajärgi isiku tervisele, sh oht elule. Käesoleval ajal ei ole YYYs tagatud juurdepääs

asendusravile ning puuduvad tingimused ohutuks ja pidevaks raviks. Avalduses isik palub viia

tema tervisliku seisundi osas meditsiiniline hindamine ning võtta arvesse humanitaarseid ja

meditsiinilisi põhjendusi, samuti lükata väljasaatmist edasi või anda isikule humanitaarkaitse.

Isik on valmis esitama kõik olemasolevad meditsiinilised dokumendid ja tegema koostööd

pädevate asutustega.

2(7)

PPA on 31.12.2025 teinud isiku suhtes ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr

62510310013-1, millega isikule keelduti ajutise kaitse alusel tähtajalise elamisloa andmisest

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 57 lg 1 p 5 alusel. Otsuse

tõlge tutvustati isikule PPA poolt 05.01.2026. Vastavalt VRKS § 57 lg 1 p 5 ei tunnustata

välismaalast ajutise kaitse saajana, keda on lõplikult süüdi mõistetud raske kuriteo

toimepanemises ja kes ohustab ühiskondlikku turvalisust. Tartu Maakohtu 15.09.2025 otsusega

nr x-xx-xxx tunnistati isik kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

05.01.2026 otsusega tutvumise hetkest lõppes isiku ajutise kaitse isik staatus ja kuna isik oli

teinud avalduse, et taotleda rahvusvahelist kaitset siis isik on alates 05.01.2025 rahvusvahelise

kaitse taotleja staatuses. PPA pidas isiku kinni VRKS § 361 lg 2 p 4, 5 ja 6 alusel alates

05.01.2026 kell 15.57 ja koostas isiku kinnipidamise protokolli ja tutvustas seda isikule.

PPA-l on vaja läbi viia rahvusvahelise kaitse menetlus. Isikule on 06.01.2026 tutvustatud PPA

taotlus Tallinna Halduskohtule isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks.

1.3. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Isiku puhul põgenemisoht on

põhjendatud VSS § 68 p 4 kohaselt, kuna isik on toime pannud kuriteo, mille eest on talle

mõistetud vangistus. 15.09.2025 mõistis Tartu Maakohus kohtuotsusega kriminaalasjas nr x-

xx-xxx isiku süüdi karistusseadustik (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja

isikule mõisteti karistuseks viis (5) aastat vangistust. Isiku osas on vaja viia läbi rahvusvahelise

kaitse menetlus ja välja selgitada menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Isiku puhul esineb

põgenemise oht VSS § 68 p 10 kohaselt, kuna välismaalase lahkumiskohustus on

kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele. 15.09.2025 Tartu Maakohus kohtuotsusega

kriminaalasjas nr x-xx-xxx kohaldati isiku suhtes KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti

Vabariigist väljasaatmine koos Eesti Vabariigi sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat. Isiku

põgenemise oht esineb VSS § 68 p 6 kohaselt, kuna PPA järeldab isiku hoiakust ja käitumisest,

et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isikule on kohaldatud kohtuotsusega Eesti Vabariigist

väljasaatmine ja oma väljasaatmise vältimiseks on isik taotlenud ajutist kaitset ning kui isik sai

teada, et tema suhtes tuleb ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus siis isik kirjutas

avalduse, et taotleda rahvusvahelist kaitset ning sellega takistada oma väljasaatmist.

1.4. VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil. PPA hinnangul ei ole isiku

tausta ja eelnevat käitumist arvestades välistatud, et isik kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule

korrale.

Isik käitles narkootilisi aineid eriti suures koguses, mis ilmestab tema poolt toimepandud

kuriteo raskusastet. Eeltoodud asjaolusid kogumina arvesse võttes leiab PPA, et isik pani toime

raske kuriteo. Pärast Eestisse saabumist karistati isikut siin toimepandud suures koguses

narkootiliste ainete käitlemise eest. Isik poolt antud selgitustest nähtub, et tal olid probleemid

narkootiliste ainetega ka YYYs. Vaatamata sellele otsustas isik panna Eestis toime

narkokuriteo ning seeläbi ohustada rahvatervist. Isiku poolt sooritatud kuritegu oli tahtlik,

episoodid korduvad ja põhjalikult planeeritud ning kuritegelik käitumine kestis mitu kuud.

Isiku tegevuse motiiviks oli rahalise kasu saamine narkootiliste ainete turustamise teel ning

narkootiliste ainete hankimine isiklikuks tarbeks. Seejuures pole isik Eestis viibides omanud

stabiilset töökohta ning tal ei ole seda ka praegu. Stabiilse töökoha puudumine aga suurendab

PPA hinnangul uue õigusrikkumise toimepanemise tõenäosust. Seda enam et isik ei valda eesti

keelt, millest tulenevalt on tema toimetulek tööturul ning laiemalt Eesti ühiskonnas niigi

raskendatud. Isiku selgitused selle kohta, et tema roll oli väike, ta ei teadnud kellega on

tegemist ning tal ei ole mingit selget põhjust kuriteo toimepanemiseks, ei ole veenvad ning

pigem osutavad enda süü ja vastutuse pisendamisele. Kokku oleks piisanud isiku poolt

3(7)

käideldud narkootilisest ainest narkojoobe tekitamiseks vähemalt 12 000-le inimesele. Eestis

aga algab kriminaalvastus juba sellisest narkootilise või psühhotroopse aine kogusest, millest

piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega ületas isik kõnealuse

piirkoguse lävendi 1200-kordselt. Eeltoodust tulenevalt oli isiku tegevus suunatud ka olulise

kahju tekitamisele rahvatervisele, mis ilmestab tema tegevuse ühiskonnaohtlikkust. Riigikohus

on viidanud, et kuritegude toimepanemise jätkumise tõenäosus on suurem nende isikute puhul,

keda on ka varem kuritegudes süüdi tunnistatud ja karistatud, eriti nende kuritegude puhul,

mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika järgi juba iseenesest suur (nt

narkokuriteod). Isiku sõnade kohaselt on ta viibinud vähemalt 13 aastat sõltuvusravil arstliku

järelevalve all, kuid kohtuotsuse kohaselt anti isikule narkootikumide käitlemise eest nii raha

kui ka narkootilisi aineid isiklikuks tarbeks. Eeltoodust võib järeldada, et isegi Eestis

sõltuvusravil viibimine ei aidanud isikul sõltuvusprobleemidega toime tulla, millest ajendatuna

pani ta Eestis toime raske kuriteo. Antud asjaolusid kogumina arvesse võttes leiab PPA, et

isikust tulenev oht ühiskondlikule turvalisusele on piisavalt tõsine ja reaalne.

1.5. PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud

kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole

võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna tegu on avaliku korda ohustava isikuga. On

suur tõenäosus, et vabaduses viibides võib isik panna toime uusi korrarikkumisi. Samuti esineb

isiku suhtes põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete

rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat

järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab

isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus

29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku

paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist

eelduslikult ära hoida. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides

järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult

lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning

dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud

elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu. Isik on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse, et vältida enda väljasaatmist. Isiku kindel soov enda

väljasaatmise takistamise osas annab PPA-le aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides

järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult

lahkuda Eestist mujale Euroopasse, et hoida kõrvale menetluse läbiviimisest ja väljasaatmisest.

1.6. Kuigi isiku kinnipidamise riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul

valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Isik

pani Eesti Vabariigi territooriumil toime esimese astme kuriteo, mille eest temale mõisteti viis

aastat vangistust ja lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine, koos sissesõidukeeluga viis

aastat, mis hakkab kehtima isiku Eesti Vabariigist välja saatmisel. Kohtuotsus on jõustunud

01.10.2025. Samuti on märkimisväärne isiku suhtumine toimepandud kuriteo osas. PPA

hinnangul ei saa isik toime pandud kuriteo raskusest aru. Seega hinnates isikuga seonduvaid

asjaolusid kogumis on isik taotlenud kõige pealt ajutist kaitset enda väljasaatmise vältimiseks

ja ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusest teada saades esitas soovi taotleda

rahvusvahelist kaitset, et takistada enda väljasaatmist, mis näitab, et isik ei soovi kohtuotsusega

määratud lahkumiskohustust täita. Isiku viibimine kinnipidamiskeskuses on vajalik riigi

julgeoleku ja avaliku korra kaitsmise huvides, kuna vabaduses viibides võib ta jätkata

kuritegude sooritamist ja olla jätkuvalt ohtlik avalikule korrale Eesti Vabariigis.

Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis on PPA arvamusel, et kinnipidamine on vajalik

ja proportsionaalne abinõu, et tagamaks isiku kättesaadavus tema rahvusvahelise kaitse

menetluse ajaks ja hilisemaks võimalikuks väljasaatmise menetluseks. Kinnipidamiskeskuses

4(7)

on isikule tagatud majutus, pesemisvõimalused, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus

viibida värske õhu käes.

1.7. Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde.

2. Puudutatud isik vaidles istungil PPA taotlusele vastu. Puudutatud isik selgitas, et ta ei ole

saanud korralikult taotleda uut YYY passi seoses kinnipidamisasutuses viibimisega. Seoses

sellega ei ole tal olnud võimalik saada passi taotlemiseks vajalikku nn Reserva + tõendit, kuigi

ta on selleks samme astunud. Samuti selgitas isik, et tulenevalt rahvusvahelise õiguse

praktikast ei tohi teda välja saata riiki, kus ei ole tagatud tema edasine metadooniravi ja seoses

sõjaga on YYY selliseks riigiks. Seoses sellega soovib ta, et algatatud rahvusvahelise kaitse

menetluses tehtaks tema terviseseisundi kohta igakülgne ekspertiis enne otsuse langetamist.

Seoses isaga selgitas ta, et isa vajab tema abi igapäevaste asjade (eriti panganduses) ajamises ja

ilmselt on veebruaris 2026 võimalik ka tõsisem operatsioon, millega seoses ta sooviks isa

abistada enne ja pärast operatsiooni. Kuna tal on 5-aastane Eestis viibimise keeld, siis

korraldaks ta isaga asja nii, et ta ise elaks Valkas ja isa Valgas ja suhtlemine oleks seetõttu

võimalik ja lihtne. Samuti kinnitas E.C, et tal ei ole mingit põgenemiskavatsust ja kavatsust

uusi kuritegusid toime panna, sest ta on neid kahetsenud ja vajaks Eestist lahkumisel näiteks

Euroopa Liitu biomeetrilist passi, mida tal hetkel ei ole. YYYsse ta minna ei soovi, kuna tema

kodukoht on Vene okupatsioonivõimude kontrolli all ja tal ei ole teist elukohta. Samuti selgitas

isik, et tema isa ja ema ei ela juba ema lahkumisest Itaaliasse (2000 alguses) koos, kuigi tema

teada abielu lahutatud ei ole. Seetõttu ei ole mõeldav ka, et isa läheks hooldajana töötava ema,

kes teda ennast on seni toetanud ca 500 euroga kuus, juurde elama. Isik palus kaaluda , kas

tema suhtes ei saaks rakendada pehmemaid järelevalvemeetmeid – kohustus registreerimisele

ilmuda või elektrooniline järelevalve. Isik palus tõlkida kohtulahendi vene keelde, kuid

kinnitas, et valdab ka YYY keelt.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

4. Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad VRKS § 34 lg 1 alusel elama neile

mõeldud majutuskeskusesse. VRKS § 36¹ lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib

kinni pidada VRKS § 36¹ lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil

rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA leiab, et rahvusvahelise kaitse

taotleja suhtes esinevad VRKS § 36¹ lg 2 p-des 4, 5 ja 6 sätestatud asjaolud.

5. VRKS § 36² lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2

sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi,

taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

6. Arvestades PPA taotluses kirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et puudtatud isiku

kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on rahvusvahelise kaitse taotluse

menetluse praeguses staadiumis vajalik ja põhjendatud.

7. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 36¹ lg 2¹ sätestab,

5(7)

et põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata

lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Välismaalase põgenemise oht esineb VSS §-s 68

p 4 alusel, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud

kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Vaidlust ei ole, et E.C on 15.09.2025 süüdi

mõistetud Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxx karistusseadustik (KarS)

§ 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja puudutatud isikule mõisteti karistuseks viis (5)

aastat vangistust. Vaidlust ei ole ka selles, et isiku osas on vaja viia läbi rahvusvahelise kaitse

menetlus ja välja selgitada menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Kohus nõustub PPA-ga, et

isiku puhul esineb põgenemise oht ka VSS § 68 p 10 kohaselt, kuna välismaalase

lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele. Nimelt puudub vaidlus selles, et

15.09.2025 Tartu Maakohus kohtuotsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxx kohaldati isiku suhtes

KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos Eesti Vabariigi

sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat. Samuti jagab kohus vastustaja seisukohta selles, et isiku

põgenemise oht esineb VSS § 68 p 6 kohaselt, kuna PPA järeldab isiku hoiakust ja käitumisest,

et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isikule on kohaldatud kohtuotsusega Eesti Vabariigist

väljasaatmine ja oma väljasaatmise vältimiseks on isik taotlenud ajutist kaitset ning kui isik sai

teada, et tema suhtes tuleb ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus, kirjutas ta avalduse, et

taotleda rahvusvahelist kaitset ning sellega takistada oma väljasaatmist YYYsse. Samuti

väljendas isik kohtuistungil selgelt, et ta ei soovi minna YYYsse, kuna tema kodu MMMs on

vene okupatsioonivägede kontrolli all oleval YYY territooriumil. Veelgi enam – isik selgitas,

et tegelikult sooviks ta minna Lätti, et jätkata sealt oma isa eest hoolitsemist, kuid ei saa seda

teha reisidokumendi puudumise tõttu. Eeltoodust nähtub üheselt, et isik soovib vältida enda

Eestist YYYsse välja saatmist jõustunud kohtuotsuse sundtäitmise korras.

Eeltoodu põhjal võib eeldada, et vabaduses viibides ei jääks puudutatud isik rahvusvahelise

kaitse menetluse ajaks Eestisse ega lahkuks vabatahtlikult Schengeni alalt, vaid üritaks suure

tõenäosusega ennast varjata ning ka võimalusel Schengeni alal edasi liikuda. Seega esineb E.C

puhul põgenemisoht.

8. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on

põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse

täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. PPA on seisukohal, et E.C ei ole

usaldusväärne isik ja väärkasutab rahvusvahelise kaitse süsteemi, et lahkumiskohustust edasi

lükata või väljasaatmist vältida. Kohus leiab, et PPA seisukoht on põhjendatud taotluses

toodud põhjustel ning E.C esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes selleks, et vältida enda

väljasaatmist koduriiki.

Kohus märgib, et kohtuistungil tõi isik eraldi välja, et ta saab Eestis talle vajalikku

metadooniravi ja YYYs seda talle ei pakutaks ning esitas taotluse, et tema tervisliku seisukorra

hindamiseks määratakse kõikehõlmav ekspertiis ja alles selle järelduste põhjal saab otsustada,

kas talle anda rahvusvaheline kaitse või mitte. Kohus märgib, et vastavaid väiteid ei esitanud

kaebaja varasemas ajutise kaitse taotluse menetluses (vt. 19.12.2025 ja 30.12.2025 ajutise

kaitse taotleja vestluse protokollid), kus isik tõi peamiste Eestist mittelahkumise põhjustena

välja soovi hoolitseda isa eest, soovi jääda Euroopa Liitu ja YYYs oleva kodu asumise

sõjapiirkonnas. Seega võib alles käesolevas kohtumenetluses esitatud raviteemalisi argumente

pidada otsituks ja esitatuks eelkõige lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks. Kohus

märgib, et täielikult tõendamata on siinkohal isiku väide, et YYYs viibides ei oleks tal ka

vastava näidustuse olemasolul võimalik jätkata metadooniravi. Kohus märgib siinkohal, et

vastavad asjaolud (vajadus jätkuva metadooniravi järele ja selle saamise võimalus YYYs) tuleb

PPA-l edasise haldusmenetluse käigus enne otsustamist rahvusvahelise kaitse vajaduse üle,

välja selgitada.

9. VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil. PPA hinnangul ei ole isiku

6(7)

tausta ja eelnevat käitumist arvestades välistatud, et isik kujutab kohtu Eesti Vabariigi

avalikule korrale. Kohus nõustub selles osas PPA taotluses välja toodud seisukohtadega neid

kordamata. Ühtlasi märgib kohus, et uimastitega seotud kuriteod ei ole põhjuseta loetud

ühiskonnale ohtlikuks ja ka statistika näitab, et nende toimepanijad sooritavad sarnaseid

kuritegusid sageli korduvalt. Isiku puhtsüdamlik kahetsus on kaheldamatult igati positiivne,

kuid ei anna kohtu hinnangul alust käesoleval juhul seada kahtluse alla PPA seisukohti

vastavas küsimuses. Küll aga märgib kohus, et edasises haldusmenetluses võib ja saab PPA

vajadusel vastavate asjaolude ilmnemisel ise anda uue hinnangu vastava ohu tõsiduse osas

lähtudes isiku käitumisest ja näiteks kaasaaitamisest enda dokumenteerimisel. Kohus märgib,

et üldjoontes on siiski kaalumist vääriv seisukoht, et Eestis vabaduses viibides tingimisi

karistuse saanud isik ei hakka toime panema uut kuritegu, kui sellega kaasneb pikaaegne

vangistus. Samas ei ole see ka välistatud, kuna isik, kellel puudub iseseisev töö ja sissetulek,

võib jälle sattuda kontakti kuritegelike isikutega just hõlptulu saamise eesmärgil, eriti juhul, kui

tal on juba kogemused vastavate (kuri)tegude toimepanemisel.

10. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et E.Ci käitumine kinnitab PPA järeldust, et VRKS §

29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed, mille rakendamist isik ka kohtumenetluse ajal taotles,

ei pruugi vähemalt rahvusvahelise kaitse menetluse algperioodil olla piisavalt tõhusad, et

tagada isiku kättesaadavust ja ühiskonna ohutust lähtuvalt isiku varasemast käitumisest ja

motivatsioonist mitte saada välja saadetud YYYsse. Kohus märgib, et juhul, kui PPA hinnang

selles küsimuses muutub, saab ta ise rakendada vastavaid meetmeid vajamata selleks kohtu

luba.

11. Kohtul puudub alus arvata, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine

võiks olla vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Isik kinnitas kohtuistungil, et ta

saab ka kinnipidamiskeskuses jätkuvalt metadooni ravi ja sellega ei ole tal probleeme.

12. Kohus rõhutab, et loa andmisel tegutseb kohus piiratud aja ja teabe tingimustes. Kui

ilmneb uus teave, mis näitab, et käesolevas määruses toodud asjaolud on muutunud ja isiku

kinnipidamise alused ära langenud, tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada kaaludes muud

võimalike, vajalike, sobivate ja mõõdukate järelevalvemeetmete rakendamise.

13. Kohus leiab, et PPA taotluse saab rahuldada. Kohus annab loa paigutada taotluses märgitud

isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks

kui kaheks kuuks.

14. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3).

15. Kohus korraldab esimesel võimalusel käesoleva määruse tõlkimise vene keelde ning

edastab tõlke viivitamata puudutatud isikule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik

7(7)