2-25-19156/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2026, Jõhvi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-19156

Kohtuasi

L. L. hagi I. M. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise

nõudes

Tsiviilasja hind

6215,66 eurot

Menetlusosalised

Hageja: L. L. (ik XXX, elukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja: V. N. (ik XXX, elukoht XXX,

e-post: XXX)

Hageja lepinguline esindaja: A. H., e-post: XXX

Kostja: I. M. (ik XXX, elukoht XXX, registrijärgne aadress

XXX, e-post: XXX )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L. L. hagi I. M.i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes õigeksvõtul

põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et L. L. (ik XXX) põlvneb I. M.st (ik XXX).

3. Välja mõista I. M.ilt L. L. kasuks alates 11.11.2025 L. L. täisealiseks saamiseni, so XXX välja

igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga

aasta 1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Elatis kanda V. N. arveldusarvele Swedbank nr EEXXX igakuiselt hiljemalt 10. kuupäevaks.

Selgituseks märkida „L. L. elatis“ ning näidata ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele ning peale jõustumist maakonnakeskuse kohalikule

omavalitsusele, Jõhvi vallale (johvi@johvi.ee) lapse sünniandmetes muudatuste tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse

esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile

(apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L. L. esitas Viru Maakohtule hagi I. M. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes.

2. Kostja, I. M. võttis vastuses hagiavaldusele hagi õigeks, st. tunnistas, et hageja, L. L. on tema poeg

ja on nõus tasuma minimaalset elatist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kirjalikus vastuses

hagiavaldusele hageja isaduse tuvastamise ja elatise nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib

kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas

märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe

hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.

Isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki

meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja

kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati (PKS § 94 lg 1).

Rahvastikuregistris puudub kanne isa kohta. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis

võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lg 2).

5. PKS § 84 lg 1 p 3 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud

mees kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused

õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Hagi on

tõendatud kostja õigeksvõtuga. Seega on tuvastatud et L. L. põlvneb I. M.ist. Lähtudes eeltoodud

põhjendustest rahuldab kohus põlvnemise tuvastamise hagi. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 25 lg

2 kohaselt lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse põlvnemise tuvastamise kohtulahendi

alusel.

6. Hageja palus välja mõista elatise summas 301,74 eurot alates 11.11.2025 kuni hageja täisealiseks

saamiseni, selliselt, et elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.

Kohtule esitatud vastuses võttis kostja hagi õigeks ja on nõus lapsele maksma elatist miinimummääras.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on

õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 100 lg 1 antakse ülalpidamist üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).

7. Hageja palub välja mõista elatise miinimummääras, alates hagiavalduse esitamisest.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga.

Kohus leiab, et elatise nõue tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega ning kostjalt tuleb välja

mõista hageja kasuks igakuine elatis alates 11.11.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni, so XXX

301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Välja mõistetud elatis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole.

Tsiviilasja hind

8. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse

aluseks hagi esitamise aeg (TsMS § 123). Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500

eurot (TsMS § 132 lg 1). Kuna põlvnemise tuvastamise nõue on mittevaraline nõue, on selle nõude

hinnaks 3500 eurot. TsMS § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle

peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi

esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on elatise nõude hinnaks

2715,66 eurot (301,74x9). Kokku on hagihind 6215,66 eurot.

Menetluskulude jaotus

9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS

§ 173 lg 1).

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 3 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu põlvnemise tuvastamise hagi

läbivaatamisel, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/