2-25-120245/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-120245

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.01.2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-120245

Tsiviilasi

Evergreen Capital OÜ hagi Berghan Grupp OÜ ja D.K.

vastu võla nõudes

Hagihind

5894,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Evergreen Capital OÜ (registrikood: 12568964;

aadress: XXX , 13418 XXX);

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Henrik Kirsimäe

(Advokaadibüroo Legalia; e-post:

Kostja I: Berghan Grupp OÜ (registrikood: 14971871;

aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxx3 XXX ; e-post:); Seaduslik

esindaja: juhatuse liige D.K.;

Kostja II: D.K. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxx XXX,

xxxxxxXXX; e-post:).

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Berghan Grupp OÜ-lt ja D.K.-lt solidaarselt Evergreen Capital OÜ

kasuks 02.04.2025 laenulepingust nr 02/04/2025-1 ja 02.04.2025 käenduslepingust nr

02/04/2025-1 tulenev põhivõlg 3864,68 eurot, intressid 552,32 eurot, hüvitis 100

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 1372,89 eurot.

3. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta solidaarselt Berghan Grupp OÜ ja D.K. kanda.

2. Välja mõista Berghan Grupp OÜ-lt ja D.K.-lt solidaarselt menetluskulu summas

1388,60 eurot.

3. Välja mõista Berghan Grupp OÜ-lt ja D.K.-lt solidaarselt Evergreen Grupp OÜ

kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses

1 (4)

ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Otsuse kirjeldav ja põhjendav osa

Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjatele kätte 27.11.2025

kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei

vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega

rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas

üksnes lühidalt hagi asjaolud.

Hagi asjaolud

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja I ja Evergreen Capital OÜ 30.06.2022 laenulepingu nr

30/06/2022-2, millega kostja I sai laenu 3000 eurot, millest oli arvestatud maha lepingutasu

100 eurot. Intressimääraks oli lepingu kohaselt 3,5% kuus. Laenu käendas kostja II.

03.03.2023 sõlmisid kostja I ja Evergreen Capital OÜ laenulepingu nr 03/03/2023, millega

kostja I sai laenu 5000 eurot, millest oli maha arvestatud lepingutasu 200 eurot.

Intressimääraks oli 3,49% kuus. Laenu käendas kostja II. Lisaks sõlmisid kostja I ja

Evergreen Capital OÜ 02.04.2025 laenulepingu nr 02/04/2025-1, millega kostja I ja hageja

kujundasid ümber 30.06.2022 ning 03.03.2023 sõlmitud laenulepingu alusel tekkinud

võlgnevuse kogusummas 3864,68 eurot. Kostja I ja hageja leppisid kokku, et laenusaaja

tasub võlgnevuse 60 kuu jooksul maksegraafiku alusel alates 02.05.2025 intressiga 3,49%

kuus.

Kostja II sõlmis 02.04.2025 hagejaga käenduslepingu nr 02/04/2025-1. Nimetatud lepingu

alusel käendas kostja II 02.04.2025 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees.

2 (4)

Käenduslepingu kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I kõigi rahaliste

kohustuste täitmise eest kuni summas 7729,36 eurot.

Kostja I ei ole teinud laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks ühtegi

osamakset. Hageja edastas seoses tekkinud võlgnevusega kostjatele 4 meeldetuletuskirja, s.o

20.05, 04.06, 19.06 ja 07.07.2025. Hageja edastas 06.08.2025 põhivõlgnikule e-posti teel

lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille järel muutus kogu nõue sissenõutavaks.

Kostja I laenuvõlg on 3864,68 eurot, intressivõlg on 552,32 eurot ja lepinguline viivis on

0,5% päevas ja viivis on 1372,89 eurot. Laenulepingu punkti 4.3.1. kohaselt laenuandjal on

õigus laenusaaja poolt iga rahalise kohustuse rikkumisel nõuda laenusaajalt võlgnevuste

sissenõudmiskulude hüvitamist summas kuni 100 eurot, mis hõlmab hüvitist laenuandja

asutusesisemiste administreerimis- ja muude sarnaste kulude katteks. Laenulepingu punkti

4.3.2. sätestab, et kui laenusaaja viivitab oma rahaliste kohustuste täitmisega, on laenuandjal

õigus saata laenusaajale meeldetuletus võlgnevuse kohta iga viie kalendripäeva möödumisel

ning nõuda iga meeldetuletuse saatmise eest kuni 50 euro suuruse hüvitise tasumist.

Hageja palub mõista tema kasuks solidaarselt kostjatelt Berghan Grupp OÜ ja D.K.-lt välja

02.04.2025 laenulepingu nr 02/04/2025-1 alusel 3864,68 eurot põhivõlgnevust, 552,32 eurot

intressi, 105.00 eurot hüvitist ning 1372,89 eurot viivist, mis on sissenõutavaks muutunud.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostjad hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud

faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kostjaga I on sõlmitud laenuleping ning

kostjaga II käendusleping.

VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3

kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hagejal

õigus nõuda laenusaajalt laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse täitmist.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui

seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtudintressimäär.

Käenduslepingu punkt 1.1 kohaselt kohustub kostja II vastutama laenulepingust nr

02/04/2025-1 tulenevate laenusaaja kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt

käenduslepingu punktile 1.1 vastutab kostja II laenusaaja poolt tagastamata laenusumma,

3 (4)

tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi,

viivise, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest,

summas kuni 7729,36 eurot. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral

vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole

ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku

vastu rahuldada.

Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus

mõistab kostjatelt Berghan Grupp OÜ ja D.K. solidaarselt Evergreen Capital OÜ kasuks

02.04.2025 laenulepingu nr 02/04/2025-1 alusel põhivõlgnevuse 3864,68 eurot, intressi

552,32 eurot, hüvitise 105 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 1372,89 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostjate kanda solidaarselt.

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 595 eurot ja õigusabikulust 793,60 eurot (sh

käibemaks).

Kostjad kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole nad kandnud ka

menetluskulusid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies

ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud.

Hagejat esindas kohtumenetluses advokaat Henrik Kirismäe Advokaadibüroost Legalia

tunnitasuga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusteenuse ajakulu kokku on 4 tundi,

mis sisaldab kliendiga suhtlemist, materjalidega tutvumist, õiguslikku analüüsi, viivise

arvestuse koostamist, lisade selekteerimist, hagi koostamist ja kohtule edastamist.

Hageja on kinnitanud, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtuvaidlusega ning et ta ei

ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada ning taotleb

menetluskulude kindlaksmääramist koos käibemaksuga.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjatel tuleb hüvitada hagejale solidaarselt

menetluskuludena 1388,60 eurot (595+793,60).

Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

4 (4)