3-25-4661/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4661

Haldusasi

AS-i Oskar LT kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti

18.12.2025 ettekirjutuse nr 13-297-25/092-1 p 1 osaliseks

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja –

AS Oskar LT, volitatud esindajad

vandeadvokaat Siim Maripuu ja advokaat Toomas Pugri

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud

esindajad Kristel Kuklase ja Raili Pruusapuu

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta AS-i Oskar LT esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, §

204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Põllumajandus- ja Toiduamet (vastustaja) kohustas 18.12.2025 ettekirjutusega nr 13-

297-25/092-1 (dtl 27–37) AS-i Oskar LT (kaebaja) peatama ettevõttes lihatoodete valmista-

mise; alates 19.12.2025 on lubatud lõpuni valmistada, sh turule viia üksnes seisuga

18.12.2025 sooldumisel ja tumbleris (valmimisel) olevad lihatooted; lihatoodete valmistamise

peatamise meede ei hõlma pasteedi ja süldi valmistamist ruumides nr 130 ja 135

(resolutsiooni p 1); esitama andmed ettevõttes seisuga 18.12.2025 sooldumisel ja tumbleris

(valmimisel) olevate lihatoodete kohta (resolutsiooni p 2); esitama andmed ettevõtte

valmistoodete laos seisuga 18.12.2025 olevate lihatoodete (v.a pasteet ja sült) kohta;

vastustaja lubas ettevõttest väljastada valmistoodete laos seisuga 18.12.2025 olevad lihatooted

(resolutsiooni p 3).

Lihatoodete valmistamise peatamine kehtib kuni kaebaja on remontinud lihatoodete valmista-

misega seotud ruumid (sh abiruumid) ja sisseseade, teostanud ehitustehnilisi töid kondensat-

sioonivee tekke minimeerimiseks, teostanud ruumides põhjaliku sanitatsiooni, et Listeria

3-25-4661

monocytogenes (listeeriabakter) tootmiskeskkonnast elimineerida ning vastustaja poolt

riikliku järelevalve käigus võetud uhtmeproovide analüüsitulemused seda kinnitavad.

Kaebajal on õiguspärase olukorra loomiseks ja lihatoodete valmistamisega seotud ruumides

parendustööde tegemiseks võimalik kasutada erinevaid ehitustehnilisi lahendusi ning

materjale. Sellest tulenevalt määratletakse ettekirjutuses tööde nõutavad eesmärgid, kuid ei

kitsendata ameti poolt ruumide renoveerimise täpsemaid lahendusi. Teostatud remonttööde

tulemusel peavad lihatoodete valmistamise osakonna ruumid (sh abiruumid) ja sisseseade

vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004 määruse (EÜ) nr 852/20041 (määrus nr

852/2004) II lisa I ja II peatükis sätestatud nõuetele. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg on

19.12.2025. Kui ettekirjutus jäetakse tähtajaks täitmata, määrab vastustaja sunniraha 950

eurot. Sunniraha võib määrata korduvalt kuni ettekirjutus on täidetud.

Ettekirjutuse põhjendused:

1.1. Vastustaja teostas 03.12.2025 kaebaja tootmisettevõttes järelkontrolli ja võttis lihatoodete

valmistamise osakonna tootmisruumidest 17 pinnaproovi. Kõik proovid võeti kuumtöötlemise

läbinud lihatoodete ehk valmistoitu käitlevatest ruumidest. Ettevõttes valmistatakse

lihatooteid, mis Euroopa Komisjoni 15.11.2005 määruse nr 2073/20052 kohaselt on

valmistoidud, milles võib paljuneda listeeriabakter. Ettevõttes valmistatavad lihatooted

läbivad kuumtöötluse, mis hävitab toores tootes leiduda võivad patogeenid. Pärast

kuumtöötlust tuleb lihatooteid toiduohutuse tagamiseks käidelda kõrge hügieenitasemega

tootmiskeskkonnas, et välistada listeeriabakteri ülekandumine tootmiskeskkonnast

valmistoitu. Katseprotokolli nr TA2531083-BT (dtl 22–23) kohaselt tuvastati proovidest nr 8,

11, 14, 15, 16 ja 17 listeeriabakter. Proovitulemused näitavad, et ettevõttes ei ole tagatud eel-

tingimused ohutu toidu tootmiseks. Tootmiskeskkonnast tuvastatud listeeriabakter viitab

ohule, et ettevõttes valmistatavad lihatooted võivad pärast kuumtöötlemist saastuda

listeeriabakteriga ja turule võib jõuda inimese tervisele ohtlik toit. Listeeriabakter on

saastunud toiduga inimestele ülekanduv haigustekitaja, mis võib põhjustada raskekujulist

haigust – listerioosi. 03.12.2025 läbi viidud kontrolli käigus tuvastas vastustaja lihatoodete

valmistamise ruumide halva koristamise taseme, osades ruumides on hallistust ja kondensaat

tilgub lihatoodetele. Ruumide ehituslik olukord on halb, mis raskendab ruumide koristamist,

ja osades ruumides on kondensaat, mis muudab ruumid niiskeks, mis omakorda soodustab

listeeriabakteri kasvu. Tuvastatud olukorra kohta on koostatud protokoll nr 13-297-25/087.

1.2. Vastustaja on eelmiste kontrollide käigus korduvalt tuvastanud lihatoodete valmistamise

osakonnas tõsiseid puudusi – ruumid ja seadmed on halvasti koristatud. Kondensaat on

tilkunud lihatoodetele. Vastustaja on kontrolli käigus peatanud seadmete ja ruumide

kasutamise ning andnud korralduse need koheselt puhastada. Vastustaja on andnud korralduse

paigutada lihatooted ruumi ossa, kus kondensaati ei ole. Tootmiskeskkonnast võetud

järelevalveproovidest on tuvastatud listeeriabakter. Lisaks on ruumide ehituslik olukord halb,

mis raskendab ruumide sanitatsiooni ning soodustab listeeriabakteri ellujäämist ja paljunemist

tootmiskeskkonnas. Kaebaja andis tagasisides teada, et tõstab koristamise taset, teostab

põhjalikult ruumide ja seadmete sanitatsiooni, hindab enne töö algust koristamise taset,

koolitab töötajaid, teostab ruumides remondi, võtab kasutusele meetmed, et ruumides ei oleks

kondensaati. Kuna ettevõttes on madal toiduohutuskultuur, siis vaatamata kaebaja poolsetele

lubadustele puudused kõrvaldada on vastustaja teinud ettevõttele ettekirjutused ehitusliku

olukorra kohta seoses kondensaadiga ja halva sanitatsiooniga. Ettekirjutuste täitmisele

kallutamiseks on ettekirjutused koostatud koos sunniraha rakendamise hoiatusega ja

vastustaja on sunniraha ka rakendanud. Vastustaja on kohustanud ettevõtet ettekirjutustega

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004 määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta.

2 Euroopa Komisjoni 15.11.2005 määrus (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta.

2(11)

3-25-4661

toiduohutusnõudeid täitma. Kontrolli tulemused aga näitavad, et olukord ettevõttes ei ole

paranenud.

1.3. Kaebaja 16.12.2025 esitatud tagasisidest saab järeldada, et ta ei ole mõistnud tuvastatud

asjaoludes kirjeldatud nõuetele mittevastavuse ulatust. Tagasisides esitatud tegevused ei ole

piisavad, et tagada lihatoodete käitlemine toiduohutusnõuetele vastavas tootmiskeskkonnas.

Ohutu toidu valmistamise üheks eeltingimuseks on toidukäitlemisruumide hea seisukord, et

teostada ruumides regulaarselt ja tõhusalt sanitatsiooni. Kaebaja plaanib teostada remonti

viies toidukäitlemise ruumis (nr 168, 169, 170, 172 ja 173). Planeeritud tegevus on ebapiisav,

sest üksnes viie lihatoodete valmistamisega seotud ruumi nõuetele vastavusse viimine ei taga

ettevõttes lihatoodete valmistamise käitlemisvaldkonna vastavust määruses nr 852/2004

sätestatud nõuetele. Vastustaja on varasemate kontrollide käigus tuvastanud lihatoodete

käitlemise ruumides kondensaati, mis on tilkunud lihatoodetele. Toidule tilkuv kondensaat on

toidu saasteallikas. Vastustaja on korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et ruumides

olev kondensaat muudab ruumid niiskeks, mis omakorda soodustab listeeriabakteri kasvu.

Kaebaja esitatud vastuste kohaselt ei mõista ta kondensaadi puudumise olulisust toidu

ohutuks käitlemiseks ja seda, et kondensaat tekitab soodsa keskkonna listeeriabakteri kasvuks.

Kaebaja tagasiside kohaselt on ta teostanud ruumides, kus tuvastati listeeriabakter, täiendava

ja põhjaliku (happe)pesu. Tootmisruumide puhastuse kohta on esitatud teave, et

tootmisruumide pesu-deso toimub iga päev, valmistoodangu laos vastavalt koristusplaanile,

ruumides, kus võib olla oht listeeriabakteri taasilmumiseks, toimub SAN 316 FG-ga

(vesinikperoksiid) pihustamine kord nädalas.

1.4. Toidukäitleja ei saa oodata järelevalveasutuse ettekirjutusi talle õigusaktidega pandud

nõuete täitmiseks, vaid peab ise käituma õiguskuulekalt ja täitma ettevõttes toiduohutus-

nõudeid. Kui ettevõtte ruume ja seadmeid puhastatakse alles pärast seda, kui järelevalve

käigus on tuvastatud ruumide ja seadmete puudulik sanitatsioon (sh proovitulemused näitavad

listeeriabakteri olemasolu tootmisruumides), ei ole tagatud püsivalt toidu käsitlemiseks

sobivat tootmiskeskkonda. Tõhusa sanitatsiooni eeltingimuseks on ruumide ja seadmete hea

ehituslik seisukord. Kaebaja 16.12.2025 vastuses toodud tegevused ei ole piisavad, et lugeda

korrarikkumine lõpetatuks. Ettevõttes ettekirjutuse tegemise seisuga valitsevad ehituslikud

puudused ei võimalda tõhusalt puhastusmeetmeid rakendada ja seeläbi ohjata listeeriabakteri

levikut ettevõtte sees ning välistada ka potentsiaalset kandumist toodetesse.

1.5. Vastustaja on ka varem rakendanud reageerivaid meetmeid ja kohustanud kaebajat ette-

kirjutusega toiduohutusnõudeid täitma, sh tegema ehituslikke parendustöid ja hoolsamalt

järgima / tagama puhtust käitlemisruumides. Kontrolli tulemused aga näitavad, et olukord ei

ole paranenud. Kaebaja on tuvastatud puudusi kõrvaldanud osaliselt või üksnes lühiajalise

mõjuga. Seetõttu peab vastustaja põhjendatuks rakendada toiduohutuse tagamiseks eri-

meetmena ettevõtte tegevuse peatamist selleks, et kaebaja parandaks ruumide seisukorda,

teostaks põhjaliku sanitatsiooni listeeriabakteri elimineerimiseks. Seeläbi on võimalik ära

hoida ohtliku toidu turuleviimine. Vastustajale teadaolevalt on ehituslike ja hügieeninõuetega

seotud puudustest enim hõlmatud lihatoodete käitlemisega seotud ruumid (nr 110, 120, 138,

141, 146, 147, 148, 152, 154, 164, 166, 168, 169, 170, 171, 172, 173, 175, 177, 186, 187, 188,

189, 190, 191). Ruumide plaan on lisas 2 (dtl 38). 11.12.2025 seisuga saabunud analüüsi-

tulemused puudutavad lihatoodete käitlemisruume nr 169, 170, 173, 187, 189 ja 190. Vajalik

on peatada tegevus kõikides lihatoodete valmistamise ruumides (v.a pasteedi ja süldi

tootmine), kuna keskkonnas on listeeriabakteri levik laialdane, töökorralduslikult ei ole

välistatud ristsaastumine ja väiksemas ulatuses ruumide remont ei võimalda listeeriabakterit

tõhusalt elimineerida. Käitlemiskoha ruumide halb ehituslik olukord soodustab

listeeriabakteri kasvu. Pasteedi ja süldi valmistamine toimub ruumides nr 130 ja 135, mis

asuvad teistest lihatoodete valmistamise ruumidest eraldi ja nende ruumide ehituslik seisukord

3(11)

3-25-4661

võimaldab ruume tõhusalt puhastada, seetõttu ei pea vastustaja vajalikuks peatada pasteedi ja

süldi tootmist.

1.6. Kaebaja tagasisides välja toodud kirjeldus puhastusviiside muutmise kavandi kohta ei

lükka ümber laboratoorset tuvastust listeeriabakteri leidumise kohta ega garanteeri ilma

tootmiskeskkonna tingimuste parenduseta tõhusat listeeriabakteri ohjamist. Ettevõtte tootmis-

keskkond ja selles valmistatavad tooted on omavahel seotud ning listeeriabakteri kasvamist ja

levikut soodustavates tootmistingimustes toidu jätkuv valmistamine korrakaitseorgani sekku-

miseta toob kaasa kõrgendatud riski, et listeeriabakterit sisaldavad tooted viiakse turule ja

need võivad põhjustada inimeste haigestumist. Arvestades ettekirjutusele eelnenud

reageerivaid meetmeid ja ettevõtte senist tegevust korrarikkumise kõrvaldamisel, on tegevuse

osalise peatamise meede vajalik ja mõõdukas. Lihatoodete valmistamise peatamise meetme

alt on põhjendatud välja jätta nende toodete valmistamine, mille tootmisruumide seisukord on

parem ja sobilik. Ettekirjutusega ei piirata meetme rakendamise seisuga valmistamise

protsessis pooleliolevate toodete ja laos olevate toodete turule viimist.

2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 18.12.2025 ettekirjutuse

tühistamiseks osas, millega kohustati kaebajat peatama ettevõttes lihatoodete valmistamine.

Põhjendused:

2.1. Kaebaja tegeleb liha- ja linnutoodete tootmise, pakendamise ja töötlemisega. Ta müüb

värsket liha ja lihatooteid jae- ja hulgikaubandusettevõtjatele ning HoReCa sektoris

tegutsejatele – sellest valdkonnast teenitav moodustab üle 99% kaebaja müügitulust. Kaebajal

on üle 50 töötaja. Vastustaja on varasemalt teinud kaebaja suhtes kokku 36 ettekirjutust, mille

täitmist on kinnitanud ka vastustaja ise. 03.12.2025 järelkontrollis võeti 17 pinnaproovi erine-

vatest ruumidest toiduga mitte kokkupuutuvatelt pindadelt. Patogeen leiti ruumide nr 169,

170, 173, 187, 189 ja 190 põrandalt ning äravoolutrapis. Samas mitte üheski kaebaja tootes ei

leitud ühtegi patogeeni (ega ole seda leitud ka viimase mitmekümne varasema ettekirjutuse

raames). Vastustaja teavitas protokolli tulemustest kaebajat 12.12.2025 õhtul (reede).

16.12.2025 ehk järgmise nädala teisipäeval, s.o 2 tööpäeva pärast protokolliga tutvumist

edastas kaebaja vastustajale oma selgitused ja põhjaliku parandusmeetmete kava (dtl 24–26).

Sellele vaatamata tegi vastustaja 18.12.2025 kaebajale ettekirjutuse. Kaebaja esitas

19.12.2025 vastustajale kompromissettepaneku, millest vastustaja keeldus, sest kaebaja on

vastustaja hinnangul olnud tegevusetu ega ole olukorra tõsidusest aru saanud.

2.2. Lisaks 16.12.2025 parandusmeetmetele on kaebaja kaebuse esitamise ajaks jätnud ruumid

nr 148, 168, 169, 170, 171, 172 ja 173 kasutusest välja ning nendes ruumides käitlemist ei

toimu. Kondensaadi probleem on valdavas osas likvideeritud (külmatorude alla paigaldati

renn, välistamaks kondensaadi tilkumist põrandale ja masinatele) juba enne 19.12.2025.

Ruumis nr 190 koormakatte all olev liin on välja veetud ja ruum on põhjalikult puhastatud.

Ettekirjutuse esemeks olevates ruumides on tehtud põhjalik desinfitseerimine. Probleemsetes

ruumides tehti hallitustõrjet ja tehti viivitamatult prioriteetsemaid ehituslikke parendusi.

2.3. Lihatoodete valmistamise peatamise meede on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu

15.03.2017 määruse (EL) 2017/6253 (määrus nr 2017/625) art 138 lg 2 p-s h sätestatud

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.03.2017 määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid

ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja

loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr

1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ)

nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja

2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004

ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ,

4(11)

3-25-4661

meetme rakendusalaga. Viidatud sätte järgi on õigus ettevõtja tegevus peatada teatavaks

ajavahemikuks. See tähendab, et järelevalvemeede on ajaliselt piiritletud. Meetme

rakendamine peab olema üheselt arusaadav, kas tegevuse peatamine kehtib kindlaks määratud

ajavahemiku jooksul või on seotud objektiivselt ja ühemõtteliselt kontrollitavate kohustuste

täitmisega, misjärel meetme rakendamise vajadus langeb ära. Mõlemal juhul peab ettevõtjal

olema võimalik mõistlikult aru saada, millal ja millistel tingimustel on tootmise jätkumine

lubatud. Ettekirjutusest ei selgu, millised konkreetsed kohustused kaebaja peab täitma, et ta

saaks tootmisega jätkata, ega ka see, millisel ajahetkel järelevalvemeetme rakendamine lõpeb.

Ettekirjutuse etteheited on üldsõnalised. Läbivalt on viidatud paljasõnalistele ja

subjektiivsetele hinnangutele. Ei selgu, mis konkreetsed ruumid ja milliste konkreetsete

ruumide konkreetsed osad (tehnonõuded / sisseseade) ei vasta nõuetele. Kaebajal on äärmiselt

keeruline esitada sisulisi vastuväiteid, anda täpsustavaid selgitusi või koostada ammendavat

parandusmeetmete kava.

2.4. Tuvastatud põhiprobleem – patogeeni leid – ja vastustaja poolt ettevõtte taasavamisele

seatud tingimused ei ole omavahel mistahes seoses. Listeeriabakteri olemasolu lihatööstuste

toormes on tavapärane ja selliselt lihatööstuses ka lubatud. Kaebaja ei väida, et selle leid

valmistoidu käitlemisega seotud ruumides ei oleks rikkumine – kaebaja on võtnud tarvitusele

ettevaatusabinõud sellise olukorra vältimiseks tulevikus. Samas on sarnaseid etteheiteid ja

ettekirjutusi tehtud paljudele teistele lihatöötlemisettevõtetele vaidlustoidu käitlemisega

seotud ruumides ning need ei oma mistahes seotust ruumide remondi ega

kondensatsiooniveega ega too kaasa ettevõtte tegevuse kohest peatamist. Patogeeni esinemine

on seotud lihatööstuse sisese toodangu transpordi korraldusega, mida kaebaja on juba

parandanud. Seega ei ole tootmise jätkamisele seatud kriteeriumid kuidagi proportsionaalsed

tuvastatud rikkumisega. Õiguspärane haldusmenetlus ei saa seisneda üksnes selles, et

ettekirjutuses loetletakse abstraktselt erinevaid õigusnorme ning tehakse lakooniline järeldus

tootmiskeskkonna mittevastavuse kohta. Kuigi mitmed toiduohutuse nõuded on sõnastatud

üldiselt, ei vabasta see haldusorganit uurimis-, põhjendamis- ja kaalumiskohustusest.

2.5. Määruse nr 2017/625 art 138 lg 1 sätestab vastustaja kohustuse võtta kõik meetmed, mis

on vajalikud rikkumise allika ja ulatuse ning ettevõtja vastutuse kindlaksmääramiseks.

Praegusel juhul on vastustaja tuvastanud üksnes rikkumise olemasolu, kuid ei ole astunud

mingeid samme selleks, et tegelikult välja selgitada rikkumise allikas ja rikkumise ulatus.

Kaebaja selgitas 16.12.2025 parandusmeetmete kavas, et kõige tõenäolisem patogeeni allikas

on, et tehniline personal rikkus hügieeninõudeid (ruumidesse ei sisenetud hügieenilüüsi

kaudu). Ettekirjutuses ei ole rikkumise tõenäolist allikat isegi mitte kaalutud, rääkimata

sisulisest välja selgitamisest ja uurimiskohustuse täitmisest. Ometi on rakendatud kaebaja

suhtes kõige koormavat meedet, mida üldse rakendada saab.

2.6. Ettekirjutuse resolutsiooni p-s 1 rakendatud meede on ebaproportsionaalne, oluliste

kaalumisvigadega ega ole kooskõlas vastustaja poolt saavutatava eesmärgiga. Kaebajat enim

koormava järelevalvemeetme rakendamine on ajendatud kaebaja karistamise soovist, mitte

sellest, et kaitsta avalikkust. Vastustaja heidab ette, et kaebaja on olnud tegevusetu ega ole

olukorra tõsidusest aru saanud. Vastustaja on korduvalt järelevalvemenetluse raames kontrolli

teostanud, kuid ei ole kordagi üheski tootes tuvastanud patogeeni olemasolu. Seega puudub

mistahes vahetu, otsene ja juba eksisteeriv oht avalikkusele. Toit on ohutu. Vastustaja on

teavitanud avalikkust, et tooted on ohutud, neid müügilt ei kõrvaldata ega kutsuta turult

tagasi. Ka tooteid, mis on toodetud hiljemalt 18.12.2025, on lubatud kuni nende

säilivustähtaja lõpuni müüa. Rahvatervise kaitse argumendil lihatoodete edasise valmistamise

keelamine on vastuolus ettekirjutuses tuvastatud rikkumise laadi ja ajajoonega. 03.12.2025

96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ.

5(11)

3-25-4661

võeti proovid, mille põhjal otsustati, et enam toota ei saa. Samas ajavahemikus 03.–

18.12.2025 valmistatud tooteid ikkagi võib müüa. Põhjendatud ei ole, kuidas on 19.12.2025

valmistatud toode avalikkusele ohtlikum kui kuni 18.12.2025 valmistatud toode. Tootmise

peatamine on sedavõrd koormav ja erandlik meede, et seda õigustavaks asjaoluks saab olla

objektiivne oht avalikkusele. Seda ei ole tuvastatud. Kui vastustaja hinnangul on kaebaja

toiduohutuse kultuur madal või põrandad ei ole piisavalt puhtad, on niisuguse rikkumise

kõrvaldamiseks teised, kohasemad ja proportsionaalsemad meetmed, mida vastustaja on

varem rakendanud (nt sunniraha, täiendavad kontrollimeetmed). Vastustajal on väga avar

kaalutlusruum erinevate järelevalvemeetmete valikul. Määruse nr 2017/625 art 138 lg 1

sätestab mitteammendava loetelu erinevatest meetmetest. Alusetu on vastustaja väide, et

kaebaja ei võta olukorda tõsiselt ega täida kaasaaitamiskohustust. Kaebaja on teinud pidevalt

vastustajaga koostööd ja täitnud varem 36 ettekirjutust. Kaebaja toodetest regulaarselt võetud

proovid on olnud korras. Listeeriabakter leiti ainult põrandalt ja äravoolutrapist. Kaebaja

rakendas seepeale viivitamatult täiendavaid ohutusmeetmeid (viis läbi tootmiskeskkonnas

suurpuhastuse) ja pärast seda olid kaebaja poolt põrandalt võetud proovid juba korras. Lisaks

selgitas kaebaja 16.12.2025 vastustajale, et võtab kasutusele veel hulgaliselt täiendavaid

ohutusmeetmeid, et teoreetilist ohtu toidu saastumisele oluliselt vähendada. Seejuures ei ole

kaebaja väitnud, et ta ei oleks nõus mitte midagi rohkem tegema. Tegemist on ajalises võtmes

esialgsete meetmete paketiga. Siiski otsustas vastustaja tootmise kinni panna.

3. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus palvega peatada vastustaja 18.12.2025

ettekirjutuse kehtivus osas, millega kohustati kaebajat peatama ettevõttes lihatoodete

valmistamine. Põhjendused:

3.1. Kaebus ei ole perspektiivitu. Isegi kui varalist kahju on võimalik hiljem hüvitada, ei

välista see esialgse õiguskaitse vajadust, sest kahju hüvitamine ei pruugi kõrvaldada

õigusvastase haldusakti täitmisest tekkinud kõiki tagajärgi. Kaebajale tekib oluline varaline

kahju, sest tema majandustegevus on tervikuna peatatud. Ettekirjutusega peatatud lihatoodete

valmistamine moodustab hinnanguliselt 70% kogu kaebaja äritegevusest. Kaebaja tegevuse

päevapealt peatamine niivõrd ulatuslikus mahus mõjutab oluliselt kaebaja maksevõimelisust

ja halvab majandustegevuse. Niisugused erakordsed tagasilöögid kaebaja majandustegevuses

võivad olla pöördumatud ja kulmineeruda kaebaja püsiva maksejõuetusega. Ainuüksi

perioodil 19.–31.12.2025 saamata jääv tulu on ligi 152 000 eurot. Seejuures ei ole teada, kui

kaua lihatoodete valmistamise peatamine kestab. Ettekirjutuse ja vastustaja poolse avaliku

teadaande vahetu tagajärjena on kaebajale arvelduskrediiti pakkuv krediidiasutus lõpetanud

arvelduskrediidi pakkumise. Kaebajal olemasolev ja laos eksisteeriv tooraine suure

tõenäosusega rikneb täielikult. Kaebajal puudub võimalus korraga sellise koguse tooraine

külmutamiseks. Pühade-eelsel perioodil on võetud oluliselt rohkem toorainet (liha) kui

tavapärase tootmise ajal. Toorainete riknemisest tingitud kahju võib ulatuda ligi 125 000

euroni.

3.2. Kaebajal on pikaajalised ja fikseeritud lepingud tooraine sisse ostmiseks ja valmistoote

müümiseks. Selliste lepingute edasine täitmine muutub kaebaja jaoks oluliselt raskendatuks

või võimatuks. Sisuliselt tuleb kaebajal tasuda määramata ajani edasi talle tarnitava tooraine

eest, saamata toorainet tootmisprotsessi lülitada ja tulu teenida. Tulevikus tarnitav tooraine

muutub samuti kõlbmatuks ja kuulub hävitamisele. Päevapealt tellimustest keeldumine toob

ilmselgelt kaebajale kaasa tarbijate poolt õiguskaitsevahendite kasutamise – tarnelepingute

ülesütlemine, ulatuslike leppetrahvide nõudmine, kahjuhüvitise nõuded jne. Kaebajat

ähvardab sõlmitud lepingute mittetäitmise korral leppetrahvinõuded kogusummas 272 000

eurot.

6(11)

3-25-4661

3.3. Isegi kui ei kaasne kaebaja püsivat maksejõuetust, on kaebajale tekitatud kahju hilisem

heastamine problemaatiline juba seetõttu, et täpse kahju tekkimise ja suuruse tõendamine on

keerukas ning lisaks kontrollitavale ja mõõdetavale kahjule (tooraine riknemine, leppetrahvid,

lepingute ülesütlemised ja kolmandate isikute kahjunõuded) tekitab ettekirjutus paratamatult

kaebajale olulises ulatuses mainekahju. Kaebaja tootmise peatamist on kajastatud mitmes üle-

riigilises ajakirjanduslikus väljaandes. Mainekahjust tulenevad negatiivsed tagajärjed on

osaliselt juba realiseerunud ja kaebaja krediidivõimekus on kahjustatud.

3.4. Toiduohutus ja rahva tervis ei ole ohustatud. Ühelgi kaebaja valmistataval tootel ei ole

tuvastatud ühtegi inimtervisele ohtlikku patogeeni. Vastustaja on ise avalikult kinnitanud, et

tooteid müügilt tagasi ei kutsuta ja kuni 18.12.2025 valmistatud tooteid on lubatud müüa.

Kaebaja rakendab pidevalt toiduohutuse nõudeid. Patogeeni leiti vaid põrandalt, mitte

toodetelt ega masinatelt. Seega puudub vahetu oht avalikkusele. Oht avalikkusele ei saa olla

kõrgem kui oli kuni 18.12.2025 toodete puhul, mida on lubatud ilma piiranguteta edasi müüa.

Arvestades kaebaja rakendatud parendusmeetmeid, on võimalik oht avalikkusele hoopis

vähenenud. Kaebaja rakendas juba enne ettekirjutust mitmeid meetmeid: tühjendas ruumid,

kus tuvastati listeeriabakter (ruumid nr 168, 169, 170, 172, 173, 190) ning tegi ruumides

täiendava ja põhjaliku (happe)pesu; likvideeris saastunud põrandaharja; ruumi nr 187

(viinerite koorimine) töödeldi vesinikperoksiidi auruga ja kaebaja jätkab vesinikperoksiidiga

igapäevaselt ka teiste käitlemisruumide töötlemist vastavalt võimalusele (ruum peab olema

puhas ja tühi); hügieenilüüsides vahetati vanad desomatid uute vastu, mille vaht on stabiilsem;

samuti paigaldati desomatt ruumide nr 179 ja 181 vahelise ukse ette; välisuste juurde telliti

teist tüüpi (paremini puhastatavad) desomatid; välja välisuste juurde telliti jalatsite

puhastamise harjad. Vastustaja ei ole väitnud, justkui ei oleks viidatud töid tehtud. Lisaks on

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks välistanud ruumid nr 148, 168, 169, 170,

171, 172 ja 173 kasutusest, nendes käitlemist ei toimu; kondensaadi probleem on valdavas

osas likvideeritud (külmatorude alla paigaldati renn, et välistada kondensaadi tilkumist

põrandale ja masinatele; ruumis nr 190 koormakatte all olev liin on välja veetud ja ruum

põhjalikult puhastatud; ettekirjutuse esemeks olevates ruumides on tehtud põhjalik

desinfitseerimine; probleemsetes ruumides tehti hallitustõrjet ja tehti viivitamatult

prioriteetsemaid ehituslikke parendusi. Hiljemalt 29.12.2025 on tehtud järgmised parendused:

ruumides nr 134, 141, 144, 162, 163, 172, 175, 190 ja 192 on paigaldatud valgustikatted ja

need korrektselt kinnitatud; ruumides nr 120, 141, 166, 188 ja 189 on kõrvaldatud

kondensatsioonivee tilkumise probleem; ruumide nr 187 ja 189 ukse ette paigaldati vahulüüs;

ruumi nr 166 seinad ja lagi värviti ning ruumi paigaldati kondensatsiooni levikut välistav

renn; ruumi nr 175 seinad ja lagi värviti ning teostati isolatsiooni parendused; ruumi nr 154

paigaldati roostevabad plekid ja plastikust uksed vahetati; ruumi nr 110 seinad värviti,

põrandas paiknevad praod kaeti ja ruumis olevad juhtmed kinnitati; ruumis nr 186 vahetati

korrodeeruv aurutoru ja paigaldati desovahu agregaat; ruumide nr 188 ja 189 uksetihendid

remonditi, samuti tehti korda ruumi nr 189 uksesulgur; ruumi nr 187 laetalad värviti ja ruumi

paigaldati suurem ventilaator; ruumis nr 175 viimistleti ventilaatori avad; ruumi nr 165

paigaldati kondensatsiooni äravool; ruumi nr 141 seinaääred parandati ja ruumis asuv seade

korrastati; ruumist nr 190 eemaldati hallitus, ruum ja selles asuvad torud puhastati, desinfit-

seeriti, seinaääred korrastati; ruumi nr 148 seinad puhastati. Vastustaja käis 22.12.2025

kontrollkäigul, arutas juhtkonnaga tööstuse taasavamise võimalusi ja lepiti kokku, et

vastustaja teeb täiendava kontrolli 29.12.2025, kuid seda ei tehtud.

4. Vastustaja palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Ettekirjutusele eelnevalt viis vastustaja läbi kohapealse kontrolli 03.12.2025 ja fikseeris

ruumide seisukorra. Käitlemisruumide ulatuslikud puudused on fikseeritud protokollile

lisatud fotodel, milledelt nähtub käitlemisruumides tuvastatud hallitus, puhastamata pinnad,

7(11)

3-25-4661

kooruv seinakattematerjal, rooste, kondensaat. Ettekirjutus on seotud selleks hetkeks

tuvastatud nõuete rikkumisega (tootmiskeskkonna nõuded, ehituslikud puudused, ebapiisav

hügieen) ja ohuga toodete saastumisele listeeriabakteriga. Kaebaja kommenteeris 16.12.2025

vastuses meetmeid nende ruumide osas, kus tuvastati listeeriabakter, kuid ei olnud mõistnud

probleemi ulatust. Vastustaja asus ettekirjutuses seisukohale, et püsivalt ei olnud tagatud toidu

käitlemiseks sobiv tootmiskeskkond. Ettevõttes on toiduohutuskultuur olnud madal ja viited

varasematele kontrollidele näitavad ettevõtte suhtumist nõuete täitmisesse. Mittevastavusi

asutakse kõrvaldama alles vastustaja poolt ettekirjutuse koostamise järel. Ettevõttes tõhusa

sanitatsiooni eeltingimused on ruumide ja seadmete hea ehituslik seisukord. Kaebaja

16.12.2025 vastuses esitatud tegevused ja kavatsused ei olnud piisavad, et lugeda

korrarikkumine lõpetatuks. Ehituslikke puudusi sedavõrd suures ulatuses ei ole võimalik

kõrvaldada tavapärase käitlemistegevuse jätkumisel ja seetõttu oli tegevuse peatamise meede

vajalik. Ettevõttes ettekirjutuse tegemise seisuga valitsevad ehituslikud puudused ei

võimaldanud tõhusalt puhastusmeetmeid rakendada ja seeläbi ohjata listeeriabakteri levikut

ettevõtte sees ning välistada ka potentsiaalset kandumist toodetesse.

4.2. Tegevuse peatamine ettekirjutuses toodud mahus on olnud proportsionaalne. Tegevust ei

peatatud lihalõikuse ja lihavalmististe käitlemise osas, kuna nende tootmisruumide seisukord

oli parem. Samuti ei piiranud vastustaja valmistamise protsessis pooleliolevate toodete ja laos

olevate toodete turule viimist. Tegevus oli vaja peatada kõikides lihatoodete valmistamise

ruumides (v.a pasteedi ja süldi tootmine), kuna keskkonnas oli listeeriabakteri levik laialdane,

töökorralduslikult ei olnud välistatud ristsaastumine ja väiksemas ulatuses ruumide remont ei

oleks võimaldanud listeeriabakterit tõhusalt elimineerida. Käitlemiskoha ruumide halb

ehituslik olukord soodustab listeeriabakteri kasvu.

4.3. Vastustaja on 2025. a võtnud kaebaja ettevõtte lihatoodete käitlemisega seotud ruumidest

4 korral pinnaproove listeeriabakteri tuvastamiseks. Kõikidel kordadel võeti proovid kuum-

töötlemise läbinud lihatooteid ehk valmistoitu käitlevatest ruumidest. 13.02.2025 võetud

proovidest osutus positiivseks lihatoodete viilutamise ruumist kraani käepidemelt võetud

proov. 06.05.2025 võetud proovidest listeeriabakterit ei tuvastatud. 23.09.2025 võetud proovi-

dest osutusid positiivseks proovid, mis võeti ruumide koristamiseks kasutatavalt põranda-

harjalt, põrandakaalult, aluskasti pinnalt ja trapi ümbert. 03.12.2025 võetud proovidest

osutusid positiivseks 6 proovi, mh ruumide koristamiseks kasutatavalt põrandaharjalt võetud

proov. 2024. a pinnaproovidest tuvastati listeeriabakter ainult ühel korral. 2025. a

tootmiskeskkonnast võetud järelevalveproovide tulemused näitavad listeeriabakteri leidude

kasvu, listeeriabakteri tootmiskeskkonnast valmistoitu kandumise tõenäosus on oluliselt

tõusnud. Proovitulemused näitavad, et ettevõttes ettekirjutuse tegemise seisuga valitsevad

ehituslikud puudused ei võimalda tõhusalt puhastusmeetmeid rakendada ja seeläbi ohjata

listeeriabakteri levikut ettevõtte sees ning välistada selle potentsiaalset kandumist valmistoitu.

Ettevõtte tegevus peatati rahvatervise kaitse eesmärgil. Kaebaja toidukäitlemisruumides on

toidu käitlemine olnud peatatud ka varem. Vastustaja on koostanud kaebajale hulga

ettekirjutusi ja rakendanud sunniraha. Kontrollitulemused aga näitavad, et olukord ettevõttes

ei ole paranenud.

4.4. Ettekirjutuse resolutsioonis toodud kohustused on sõnastatud läbi normis toodud

eesmärgi, et mitte kitsendada ettekirjutuse adressaadi valikuid. Ettekirjutuse põhjendavas osas

on välja toodud peatamise meetmega seotud ruumid ja välistused ning resolutsiooni selguse

huvides olid puudused ettekirjutuse põhjendavas osas. Vastustajal ei ole mõistlik kaebajale

ette kirjutada, mil viisil ta puudused kõrvaldab. Tootmiskeskkonnale seatud nõuded on

õigusaktis sätestatud ja ettevõttel on igakordselt võimalik otsustada vastavalt võimalustele,

kuidas õigusaktiga ette nähtud eesmärke täita.

8(11)

3-25-4661

4.5. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et peatamise meetme kestus sõltub vastustaja

subjektiivsest hinnangust. Kaebaja tegevuse jätkamise õigus sõltub peaasjalikult temast

endast, eelkõige kas ja kui kiiresti viib kaebaja oma tegevuse kooskõlla õigusaktidega.

Vastustajal ei olnud konkreetse meetme põhjendatud ulatust arvestades võimalik ettevõttele

määrata kuupäevalist tähtaega. Tootmiskeskkonnas tuvastatud tõsised puudused (hallitus,

rooste, kondensatsioonivesi) ja nende ulatus käitlemisruumides eeldas potentsiaalselt

mahukaid parendustöid / renoveerimist ja seetõttu on peatamise meetme kohaldamise

lõpetamine kindlaks määratud etapiliste tingimustega.

4.6. Antud juhul oli põhjendatud ettevõtte tegevuse osaline peatamine. Avalikkuse huvi ja

rahvatervise kaitse kaaluvad üles kaebaja huvid. Kaebaja ettevõtte tegevuses on aastate

jooksul esinenud puudusi. See ei ole jätkusuutlik ja ohutu toidutootmine. Vajalikud on

suuremahulised puhastus- ja remonditööd, mida saab edukalt teostada, kui ettevõtte tegevus

(lihatoodete tootmine) neis ruumides on peatatud. Vastustaja on peatamise meetme

kohaldamisel arvestanud ka laborianalüüsi tulemustega, mis näitavad listeeriabakteri kasvu.

Tootmiskeskkonna puudused võivad edasi kanduda toodetele ja neid ei saa käsitleda lahus,

mistõttu rahvatervise kaitseks on seesugune meede põhjendatud. Ettevõtet vähemkoormavad

meetmeid ei ole pikas perspektiivis tulemusi andnud.

4.7. Vastustaja viis 02.01.2026 kaebaja ettevõttes läbi järelkontrolli, mille tulemused fikseeriti

05.01.2026 protokollis nr 13-297-26/001 (dtl 216–221) ja tuvastatud puudused nähtuvad

protokollile lisatud fotodelt. Kontrolli käigus selgus, et lihatoodete käitlemisega seotud

ruumides ei oldud ehituslikke parendustöid teostatud viisil ega ulatuses, et ruumid vastaksid

määruse nr 852/2004 II lisa II peatükis sätestatud nõuetele. Ruumid ja seadmed ei olnud

puhtad. Ruumide ja sisseseade visuaalse kontrolli käigus tuvastati osades ruumides järgmised

puudused: põranda ja seina liitekohad olid katki; osades ruumides oli katkiseid liitekohtasid

parandatud (või üritatud parandada) silikooniga, parandamine oli teostatud lohakalt, praod

olid üksnes tükati täidetud, pärast silikoonimist ei oldud pindasid silutud; laest, seintelt, ukselt

ja jahutusseadmelt koorus värv; põrandapindades olid praod; seintes olid augud, praod,

seinaplaadid seinapinnast eendunud, seinte ja talade vahel olid praod; lae ja laeliistu vahel

praod, seina ja laeliisu vahel praod; torude ümbrus oli viimistlemata, torude isolatsioonkate

oli katki, torude läbiviikude poorne täitematerjal oli katmata; osade ruumide seinad, põrandad,

laed, laealused torud, juhtmed, voolikud, pistikud, tööpinnad, seadmed ning jahutusseadmete

pinnad ja restid olid puhastamata või ebapiisavalt puhastatud; mitmetel pindadel esines

mustust ja osades kohtades leiti koristamata toidujäätmeid; põranda- ja seinapragudes ning

seina ja seinatala vahel olevates pragudes oli nähtav mustus, põrandakaalu ümbruses ja ühes

põrandapraos esines toidujäätmeid; spetsiifilistes piirkondades (nt seinad, laed, laetalad,

laealused torud, juhtmed ja seadmete pinnad) esines hallitust. Fotod annavad ülevaate

ruumide üldisest ehituslikust olukorrast, kuid ei kajasta kõiki ehitusega seotud puudusi.

4.8. Lihatoodete valmistamise peatamine on jätkuvalt põhjendatud meede, kuna tootmis-

ruumides tehtud parendused on tehtud üksnes osaliselt. Lahendatuks saab lugeda

kondensatsioonivee tekkimise probleemi. Kondensatsioonivee tekke minimeerimiseks on

lihatoodete käitlemisega seotud ruumidesse (nr 120, 141, 154, 166, 188, 189) paigaldatud

külmatorude alla rennid koos tekkiva kondensatsioonivee äravoolutorudega. Vastustaja

hinnangul on kaebaja selle puuduse likvideerinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

9(11)

3-25-4661

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama

paragrahvi lg 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi.

6. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust välistada. Suures osas toot-

mistegevuse peatamine mõjutab märkimisväärselt kaebaja majandustegevust, sh sissetulekuid,

ja võib talle tuua kaasa kahju. Kohtu jaoks on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses

kirjeldatud kahju ja selle võimalik suurusjärk usutavad. Samuti on usutav, et kogu tekkiva

kahju heastamine ei pruugi olla hiljem võimalik. Rahaline hüvitis ei pruugi korvata kogu

tekkinud kahju, mh maine kahju. Samuti on kahju suuruse välja arvutamine keeruline ning

selle välja arvutamine ja hüvitise taotlemine on kaebajale täiendavaks koormaks.

7. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ettevõttes 03.12.2025 võetud proovidest leiti 6

proovis listeeriabakter. Listeeriabakter on looduses laialt levinud bakter, mis võib mh

saastunud loomsete toiduainete kaudu põhjustada inimesel listerioosi4. Kuigi listerioos on

reeglina ravitav, lõppevad mõningad haigusjuhtumid ka surmaga5. Listerioosi haigestuvad

eeskätt immuunpuudulikkusega, kasvajatega ning hormoonravi saavad inimesed. Immuun-

süsteemi ebaküpsuse tõttu on bakteri suhtes tundlikud ka vastsündinud6. Listeeriabakter sureb

70–75ºC juures. Seetõttu on toiduohutuse huvides, et loomseid saaduseid oleks eelnevalt

kuumutatud. Vastustaja selgitustest nähtub, et listeeriabakter leiti kaebaja ettevõtte tootmis-

ruumides, kus käideldi kuumtöödeldud lihatooteid. Seega esines oht, et juba kuumtöödeldud

ja listeeriabakterist vabanenud lihatooted võisid uuesti listeeriabakteriga nakatuda ning

põhjustada tarbijatele listerioosi.

8. Rahvatervise kaitse ja avalik huvi toiduohutuse vastu on oluliselt kaalukamad kaebaja

ettevõtlusvabadusest ja tulu teenimise soovist. Ettevõtja peab järgima tema tegevust reguleeri-

vaid õigusakte, seda ka ilma järelevalveorgani tähelepanu juhtimiseta. Asjaoludest nähtuvalt

on kaebajale tehtud 36 ettekirjutust. Sedavõrd suure hulga ettekirjutuste tegemine näitab, et

kaebaja ei ole toiduohutuse nõuete järgimisel kohusetundlik ja tema tegevuses esineb pidevalt

puudusi, millele vastustajal on tulnud korduvalt tähelepanu juhtida. Kuigi kaebaja väitis, et on

kõik varasemates ettekirjutustes välja toodud puudused kõrvaldanud, on vastustaja tuvastanud

uue kontrolli käigus järjekordsed olulised puudused. 18.12.2025 ettekirjutuses viidatud

puudusi ei olnud kõrvaldatud ka 22.12.2025 ja 02.01.2026 järelkontrollide ajaks. Kohus

nõustub vastustajaga, et selline ettevõtlustegevus ei ole lubatav ega jätkusuutlik. Kaebajal

puudub õigus ehitada oma ettevõtlust üles mudelile, kus ta rahvatervise kaitsmise eesmärgil

kehtestatud toiduohutuse nõudeid ei järgi ja kõrvaldab puudused alles siis, kui järele-

valveorgan need avastab.

9. Eelviidatud kaebaja järjepidevat õigusvastast käitumist arvestades ei näe kohus kaebusel

suuri eduväljavaateid. Kohtu arvates ei ole põhjust pidada vaidlusalust ettekirjutust tühiseks

ega õigusvastaseks. Tuvastatud puudusi on kirjeldatud ettekirjutuses ja need on näha

kaebajale kättesaadavaks tehtud fotodelt. Ettekirjutuses on selgelt välja toodud, kui kauaks

tootmise peatamine kehtib – kuni kaebaja on remontinud lihatoodete valmistamisega seotud

ruumid (sh abiruumid) ja sisseseade; teostanud ehitustehnilisi töid kondensatsioonivee tekke

minimeerimiseks; teostanud ruumides põhjaliku sanitatsiooni, et listeeriabakter

tootmiskeskkonnast elimineerida. Vastustaja kinnitas, et kondensatsioonivee probleem on

lahendatud. Lahendamata on remonttööde ja sanitatsiooninõue. Kaebaja on küll teinud

vaidlusalustes lihatöötlemise ruumides pisiparandusi, kuid ei ole kõrvaldanud kõiki ruumides

4 https://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/listerioos.

5 https://et.wikipedia.org/wiki/Listerioos.

6 https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/listerioos.

10(11)

3-25-4661

eksisteerivaid probleeme – jätkuvalt esinevad ruumides mustus ja hallitus, seintes, lagedes ja

põrandades on praod, mis korjavad mustust. Need asjaolud ei võimalda järeldada, et kaebaja

on teostanud ruumide sanitaarse olukorra parandamiseks vajalikke ehitustöid ja ruume

piisaval määral puhastanud. Tegemist on asjaoludega, mis on kontrollitavad ega sõltu

järelevalveorgani subjektiivsest hinnangust.

10. See, et vastustaja on tuvastanud 2025. a listeeriabakteri valmistoodete töötlemisruumidest

korduvalt, annab alust järeldada, et kaebaja ei suuda bakteri levikut tõhusalt ohjata ja senised

meetmed on olnud ebapiisavad. Arusaadavalt on nõutud tegevuste näol tegemist kaebaja jaoks

kulukate tegevustega, kuid kulude säästmine ei ole õigustatud lihatoodete nakatumise ja

tarbijate haigestumise hinnaga. Kaebajal puudub õigus nõuda, et tal võimaldataks jätkata

toiduainete töötlemist ebahügieenilistes ja nakkusohtlikes ruumides, mis võib põhjustada

tarbijate haigestumise või ka surma. Seetõttu oli tootmise peatamine õigustatud. Kohus

nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajal ei ole võimalik vaidlusalustes ruumides

põhjalikku remonti ja puhastust teha, kui samal ajal jätkatakse neis ruumides toiduainete

töötlemist. Ilmselt on kaebajal võimalik saavutada luba tootmise osaliseks jätkamiseks, kui ta

asub ruume järgemööda remontima ja puhastama.

11. Kaebaja väidab, et listeeriabakterit leiti vaid pindadel, millel pole kokkupuudet lihatöötle-

misega. Kohus leiab, et see ei välista lihatoote nakatumise ohtu. Kaebaja hooletud töötajad,

kes on toonud bakteri muudest ruumidest valmislihatoodete töötlemise ruumidesse, võivad

samamoodi hügieeninõudeid rikkudes kanda ruumis olemasoleva bakteri edasi lihatootele. Ei

saa ilmselgelt välistada, et ruumis olev bakter ei jõu lõpuks lihatooteni. Seetõttu ei õigusta

kaebaja väide esialgse õiguskaitse kohaldamist.

12. Kaebaja leidis ka seda, et vastustaja käitumine on vastuoluline, sest kuni 18.12.2025

toodetud tooteid lubatakse edasi müüa. Kohus ei leia, et tegemist oleks vastuolulise käitu-

misega, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Nagu kaebaja ka ise välja tõi,

tuvastati 03.12.2025 proovidega listeeriabakter põrandalt ja äravoolutrapist, mitte pindadelt,

kus lihatooteid töödeldi. See võimaldab järeldada, et seni toodetud tooted ei ole tõenäoliselt

nakatunud ja neid võib müüa. Eeltoodu aga ei välista, et töötlemistegevuse jätkumiselt ilma

ruumide remondi ja puhastuseta ei võiks bakter jõuda ka pindadeni, kus lihatooteid

töödeldakse, ja nakatada lihatooteid. Kaebajal ei ole õigust loota, et vastustaja peab käima

järjepidevalt tema ettevõttes proove võtmas, et bakteri levikut hinnata. Vastustaja peab võtma

tarvitusele meetmed, mis võimaldavad sellist ohtu vältida. Tootmise peatamine koos ruumide

remondi ja puhastuse nõudega on asjakohaseks nõudeks, mis võimaldab bakteri vaidlus-

alustest ruumidest eemaldada ja selle levikut neis ruumides tõkestada.

13. Samuti väidab kaebaja, et tema lihatoodetes ei ole seni listeeriabakterit tuvastatud. Kohtu

arvates on tegemist õnneliku juhusega, kus ruumis olnud bakter ei veel lihatooteni jõudnud.

See ei anna siiski alust järeldada, et selline saastumine edaspidi kindlasti ei toimuks, kui

kaebaja jätab oma tootmisruumid remontimata ja puhastamata. Vastustaja kohaldatud meede

– tootmise peatamine – on suunatud sellise ohtu vältimisele.

14. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole

põhjendatud ja kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus teeb esialgse õiguskaitse

määruse piiratud teabe tingimustes kiireloomuliselt. Ei ole välistatud, et kohus võib edaspidi,

nt muutunud asjaolude korral, otsustada esialgset õiguskaitset kohaldada või kaebuse

rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)