2-25-15355/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-25-15355

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. jaanuar 2026, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-15355

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi W.K vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

1971,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht XXX), lepinguline esindaja Brittany Tuul (e-post:

XXX)

Kostja: W.K (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt W.K (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479) kasuks välja Telia Eesti AS ja W.K vahel 08.11.2020 sõlmitud kliendilepingu

nr XXX, 18.10.2021 mobiilsideteenuste liitumislepingu, 02.06.2022 teenuselepingu nr

XXX, 02.06.2022 seadmete kasutuslepingu nr XXX, 14.06.2022 seadme kasutuslepingu

nr XXX ja 14.06.2025 Teila iseteeninduses vormistatud Koduinterneti teenuse tellimuse

ning 13.11.2024 nõude Aktiva Finance Group OÜ-le loovutamise alusel põhivõlgnevus

996,57 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivised 695,25 eurot.

3. Välja mõista W.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks alates 17.09.2025 kuni

põhivõlgnevuse (996,57 eurot) tasumiseni viivis viivisemääraga 24% aastas, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 996,57 euro

ulatuses.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

6. Määrata hageja Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

2-25-15355

suuruseks 675 eurot (riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja tasu 360 eurot).

7. Välja mõista W.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis

summas 675 eurot.

8. Välja mõista W.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(675 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr

EE567700771003819792 AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100

eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1.1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 16.09.2025 Pärnu Maakohtule hagi W.K vastu

võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 996,57 eurot,

sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 695,25 eurot, viivised

alates 17.09.2025 kuni põhinõude summas 996,57 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud

viivisemääras, s.o 24% aastas. Hageja nõue tuleneb kostja ja Telia Eesti AS vahel 08.11.2020

sõlmitud kliendilepingu nr XXX, 18.10.2021 mobiilsideteenuste liitumislepingu, 02.06.2022

teenuselepingu nr XXX, 02.06.2022 seadmete kasutuslepingu nr XXX, 14.06.2022 seadme

kasutuslepingu nr XXX ja 14.06.2025 Teila iseteenindusest Koduinterneti teenuse

tellimusest. Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group

OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Sõlmitud lepingute alusel esitas Telia Eesti AS

kostjale arved, millised kostja jättis tasumata. Telia Eesti AS on kostjale edastanud e-kirja teel

07.09.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse, kuna kostjal oli tasumata tähtaegsed arved ja

2-25-15355

osamaksed 30.06.2022, 31.07.2022 ja 31.08.2022. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud luges

Telia Eesti AS sõlmitud lepingud üles öelduks 21.09.2022. Kohus võttis hagi 09.12.2025

määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates

hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.

1.2. Kostjale toimetati 16.09.2025 hagiavaldus koos lisadega ja 09.12.2025 kohtumäärus kätte

isiklikult allkirja vastu 16.12.2025. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt (30.12.2025)

ega ole käesoleva ajani vastust esitanud.

2. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

2.1. TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile

vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei

esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt

nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Poolte vahel on sõlmitud sideteenuselepingud

elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 mõttes ning sellele kohaldatakse sideteenuse lepingu

eriregulatsiooniga katmata osas ESS § 91 lg 3 kohaselt võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid.

Seadmete kasutuslepingud on oma iseloomult üürilepingud (VÕS § 271 - üürilepinguga

kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik

kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri)). Arvestades poolte vahel sõlmitud

lepingute olemust on kohus seisukohal, et hageja nõude aluseks ei ole tarbijakrediidilepingud.

2.2 VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 114

lg 1 ütleb, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse

täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei

määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg.

Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku

täiendava tähtajani. VÕS § 196 tuleneb, et kestvuslepingu võib mõjuval põhjusel üles öelda,

ning, kui mõjuvaks põhjuseks on teise lepingupoole poolne kohustuse rikkumine, siis võib

lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja

tulemusteta lõppemist. Kohtu hinnangul on lepingud õiguspäraselt üles öeldud. Kostjale on

vastavalt hageja nõude aluseks olevatele lepingutele võimaldatud Telia Eesti AS teenuste

kasutamist ning kostja on lepingute alusel esitatud arvete tasumisega jäänud viivitusse.

Kostjale on saadetud lepingute ülesütlemise hoiatus koos tähtajaga kohustuse täitmiseks ning

kostja enda kohustust hageja ees ei täitnud ka täiendava tähtaja jooksul. Kohus on seisukohal,

et kostjale kohustuse täitmiseks antud tähtaeg oli mõistlik. Hageja nõue mõista kostjalt välja

põhivõlgnevus 996,57 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 695,25 eurot tuleb rahuldada.

2.3 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab

hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema

kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

2-25-15355

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg

1).

3.1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

3.2. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud

riigilõivu summas 315 eurot, õigusabikulud summas 507 eurot, samuti, kohustada kostjat

tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni.

3.3. Riigilõivu summas 315 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus

tuleneb riigilõivuseadusest. Tegemist on seadusest tuleneva ning seega põhjendatud ja

vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

3.4. Hagiavalduse kohaselt on hagejal seoses hagi esitamisega tekkinud õigusabikulud

summas 507 eurot. Lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 3 tundi, tunnitasuga

169 eurot (millele käibemaksu ei lisanud). Hageja esindaja on teinud järgmisi toiminguid:

Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule.

3.5 Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu

170 eurot (3-2-1-159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud

vandeadvokaat ning arvesse on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja raames esitatud õigusabi teenuse

põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis.

Asja keerukust ja mahtu (nõude aluseks on 6 lepingut) arvestades on kohtu hinnangul

taotluses toodud ajakulu (3 tundi) põhjendatud ja vajalik.

3.6. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 675 eurot (riigilõiv

315 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 360 eurot).

3.7. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

5. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kui kostja esitab kaja ja kohus

jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja

lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-

14, p 11 kolmas lõik).

2-25-15355

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

kohtunik