3-25-3164/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

07.01.2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-3164

Haldusasi

X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks vaatamata kaebaja 08.09.2025

viisataotlus sisuliselt läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, esindaja adv. Kristjan Kers

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Ragne Õunap

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. Xi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 26.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata Politsei- ja

Piirivalveametil (PPA) teda Eesti riigist välja saata ning kohustada talle andma Eestis

viibimist võimaldav haldusakt (eelkõige viisa). Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse

õiguskaitse taotluse, milles palus peatada PPA 04.09.2025 ettekirjutuse kehtivuse kuni

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas asjas, sh vabastada kaebaja

kinnipidamiskeskusest ning keelata kaebajat Eestist välja saata. Alternatiivselt palus kaebaja

kohaldada kohtu õiglasel äranägemisel esialgse õiguskaitse raames abinõu, mis võimaldab

kaitsta kaebajate õigusi.

2. Tallinna Halduskohus kohaldas 26.09.2025 määrusega ajutiselt esialgset õiguskaitset ja

keelas kaebaja Eestist väljasaatmise kuni 06.10.2025, et võimaldada PPA-l esitada seisukoht

taotluse osas.

3. Tallinna Halduskohus jättis 03.10.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

alates 07.10.2025 rahuldamata. Kohus leidis kokkuvõttes, et kaebajal ei ole esialgse

õiguskaitse vajadust, tema kaebus on perspektiivitu (sh keelamiskaebus lubamatu) ja esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmist õigustab ka ülekaalukas avalik huvi. Sama määrusega jättis

kohus kaebuse käiguta ning määras kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli

kaebuse juurde jäämise korral kohtu selgitusi arvestades täpsustada kaebuse nõuet ja

vajadusel tasuda täiendav riigilõiv hiljemalt 20.10.2025.

4. Kaebaja esitas 06.10.2025 kohtule kaebuse täienduse (uue kaebuse tervikteksti), mille

kohaselt kaebaja palub tühistada PPA 18.09.2025 otsuse, millega jäeti tema 08.09.2025

esitatud pikaajalise viisa taotlus nr 2025-709-1238 läbi vaatamata, ning kohustada PPA-d

kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaatama. Samuti esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse,

milles palus kohtul peatada PPA 04.09.2025 ettekirjutuse nr 1052290907 kehtivus tervikuna

kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumisele järgneva kolmanda

kalendripäeva lõpuni.

5. Kohus jättis 06.10.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

Määrus jõustus 23.10.2025.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja palub korrigeeritud kaebuses tühistada PPA 18.09.2025 otsuse (viisataotluse nr

2025-709-1238 läbi vaatamata jätmine) ja kohustada PPA-d tema 08.09.2025 viisataotlust

sisuliselt läbi vaatama. Kohtule ei nähtu, et PPA oleks kaebaja viisataotluse jätnud läbi

vaatamata haldusaktiga (kirjaliku otsusega), mida oleks võimalik tühistada. Seega pole

tühistamisnõude esitamine lubatav. Kaebuse eesmärki arvestades on kaebuses kohane taotleda

PPA kohustamist sisuliselt lahendama tema pikaajalise viisa taotlust ning sellisena kohus

kaebust seega ka tõlgendab.

7. HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on

ebatõenäoline.

7.1 Kaebajale tekkiv riive on väheintensiivne. Kaebajale ei ole keeldutud pikaajalise viisa

andmisest, vaid tema 08.09.2025 viisataotlust keelduti PPA poolt menetlemast põhjusel, et see

ei ole esitatud välismaalaste seaduses (VMS) sätestatud korda järgides Eesti välisesindusele

(VMS § 90 lg-d 2 ja 3). Nagu kohus selgitas juba 03.10.2025 määruses, siis PPA poolt

kaebaja viisataotluse läbi vaatamata jätmine ei takista kaebajal edaspidi taotleda pikaajalist

viisat Eesti välisesinduse kaudu. Viisat ei saa käsitada õigusena, vaid liikmesriigi

territooriumil lühiajaliselt viibida soovija kohustusena ehk Euroopa Liidu territooriumile

sisenemise eeltingimusena. Nii nagu kaebajal ei ole subjektiivset õigust viisat saada, ei ole

kaebajal ka õigust nõuda, et temale viisa kui olemuselt hüve andmine või andmisest

keeldumine otsustataks talle mugavamat või meelepärasemat korda järgides. Kaebajalt ei ole

võetud võimalust taotleda viisat Eesti välisesinduse kaudu ning ainuüksi asjaolu, et kaebaja

viisa taotlust ei vaadanud sisuliselt läbi PPA, ei ole käsitatav kaebaja õigustele kaasneva

intensiivse riivena.

7.2 Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kohus jääb kaebuse eduväljavaadete hindamise

osas 03.10.2025 määruses toodud seisukohtade juurde (vt määruse p 12.2). Kaebajat ei saa

pidada isikuks, kes võinuks pikaajalist viisat taotleda VMS §-s 911 sätestatud korras PPA-s –

kaebaja viibis viisataotluse esitamise ajal Eestis ebaseaduslikult (mh ei viibinud kaebaja

Eestis ajutiselt VMS § 43 lg 1 p-des 1–4 ja 6–10 nimetatud alusel) ning tal ei olnud mõjuvatel

põhjustel takistatud viisataotluse esitamine Eesti välisesindusele. Selliseks mõjuvaks

põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebajale oli mugavam viisat taotleda Eestist lahkumata PPA-s

(lootuses vältida kehtiva lahkumisettekirjutuse täitmist). Järelikult ei olnud PPA-l kohustust

kaebaja viisataotlust menetleda ja kaebajale viisat väljastada. Eeltoodut ei väära asjaolu, et

PPA ametnik kaebajale viisataotluse esitamist soovitas.

2(3)

8. Eeltoodust tulenevalt on praeguses asjas täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

tingimused, mistõttu kohus tagastab kaebuse eelmärgitud alusel. Kaebuse tagastamine ei võta

õigust pöörduda seaduses sätestatud korras uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2).

9. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alusel, siis asjas tasutud

riigilõiv kaebajale tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastada digitaalselt)

3(3)