3-24-1625/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

07.01.2026, Tartu

Haldusasja number

3-24-1625

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.12.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.X.-i määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 29.12.2025. a

määrus ning saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 30.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla poolt tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses sellega, et rikuti kaebaja terviseandmete

käitlemisega konfidentsiaalsuse nõudeid.

2. Tartu Halduskohtu võttis 11.11.2024. a määrusega kaebuse menetlusse.

3. Tartu Halduskohus jättis 29.12.2025. a määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kohus

leidis, et kaebuse eduväljavaated on vähesed. Kohtuasja asjaoludel on vähe tõenäoline,

et kohus teeb kindlaks vastustaja õigusvastase tegevuse. Kohus nõustus 16.05.2024. a

kahju hüvitamise otsuses tooduga ega pidanud vajalikuks neid korrata (dtl 46-49).

Kohus märkis, et kaebaja ei viibi enam Viru Vanglas, vaid on vabanenud. Sellest

tulenevalt ei näinud kohus praeguses menetluse staadiumis põhjust arvata, et vangla

oleks käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt. Sel põhjusel ei ole hüvitamiskaebuse

rahuldamine võimalik. Halduskohus märkis, et vastavalt halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p-le 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 p-dega 1 ja 2 võib

kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb,

kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121

lg 2 p 2). HKMS § 121 lg 2 p 2¹ sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leidis, et kaebusega kaitsta

soovitava õiguse riivet ei saa praegusel juhul pidada intensiivseks. Lähtudes eeltoodust

ja juhindudes HKMS § 151 lg-st 2 jättis kohus kaebuse läbi vaatamata. Kohus selgitas,

et kaebuse esitamise eest makstud riigilõivu kaebajale ei tagastata, kuna kaebuse

tagastamise aluseks on HKMS § 151 lg-st 2 (HKMS § 104 lg 5 p 3). Kohus märkis, et

kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja muid menetluslikke

taotlusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. X.X. esitas 29.12.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

29.12.2025. a määrus ning kohustada halduskohut jätkama menetlust, tagades tõendite

kogumise, kohtuistungi korraldamise ja kaebaja väidete sisulise läbivaatamise kooskõlas

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 8 ja Euroopa

Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga ning kohaldada EIK praktikat ja rahvusvahelist õigust

ning vajadusel jätta kohaldamata riigisisene õigus, mis on vastuolus EÕIK-ga.

Kaebaja väitel kohaldas kohus HKMS § 151 lg-t 2 vastuolus seaduse tekstiga, kuna nimetatud

säte keelab jätta kaebuse läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Ka hindas kohus

ekslikult kaebaja õiguste riivet väheintensiivsena. Kaebaja märgib, et mittevaralise kahju

hüvitamise nõue ei kao selle tõttu, et isik on vabanenud. Kahju tekkis vanglas viibimise ajal ja

nõue on esitatud vanglas viibimise ajal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja

lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodut arvestades leiab

ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 29.12.2025. a määruse

tühistamist ning asja halduskohtule tagasi saatmist. Ringkonnakohus selgitab, et

ringkonnakohtul ei ole võimalik kohustada halduskohut tagama tõendite kogumist,

kohtuistungi korraldamist ja kaebaja väidete sisulist läbivaatamist vastavalt viimase soovitule,

vaid ringkonnakohus saab üksnes lahendada vaidlustatud määruse peale esitatud

määruskaebust. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu poolt välja toodud põhjustel ei

olnud kaebuse läbi vaatamata jätmine põhjendatud ning ringkonnakohus saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule.

6. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada.

7. HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on

põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue

määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi

tühistatud määruse teinud kohtule.

8. Esmalt selgitab ringkonnakohus kaebajale, et viimase arusaam, et HKMS § 151 lg 2

keelab jätta kaebuse läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, ei ole õige.

Nimelt sätestab HKMS § 151 lg 2 p 1, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi

vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2

sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 sisaldab punkte 1, 2, 2¹, 2² ja 3.

9. Tartu Halduskohus jättis 29.12.2025. a määrusega kaebuse läbi vaatamata, märkides

määruses, et juhindus HKMS § 151 lg-st 2. Lisaks viitas halduskohus HKMS § 151 lg

2 p-le 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 p-dele 1 ja 2 ning tsiteeris HKMS § 121 lg 2 p-i

2¹. Ringkonnakohtule jääb halduskohtu määruse põhjendustest arusaamatuks, millisel

alusel halduskohus kaebaja kaebuse kokkuvõttes läbi vaatamata jättis. Kuna

halduskohtu määruse põhjendustest nähtuvalt hindas kohus nii kaebuse

eduväljavaateid, kaebusega kaitsta soovitava õiguse riive intensiivsust kui ka kaebuse

eesmärgi saavutamise võimalikkust, siis jääb ringkonnakohtule arusaamatuks

halduskohtu põhjenduste pinnalt ka kaebuse läbi vaatamata jätmise õiguslik alus.

Seejuures märkis halduskohus, et kaebaja ei viibi enam Viru Vanglas, vaid on

vabanenud ning sellest tulenevalt ei näinud halduskohus põhjust arvata, et vangla

oleks käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt. Halduskohus leidis, et juba sel põhjusel

ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik. Ringkonnakohus ei nõustu

halduskohtuga. Riigivastutuse seadus ega HKMS ei välista kahju hüvitamise (s.h

vangla käitumise õigusvastasuse kindlaks tegemise) kaebuse lahendamist kohtus

olukorras, kus kinnipeetav ehk kaebaja on kohtumenetluse kestel

kinnipidamisasutusest vabanenud.

10. Eeltoodut arvestades ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse ning

tühistab Tartu Halduskohtu 29.12.2025. a määruse ning saadab asja tagasi

halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

11. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb määruse avaldamisel asendada

kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)