4-25-4107/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

05.12.2025

Väärteoasja number

4-25-4107

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Tõlk

Olga NÕMMEMEES

Asja läbivaatamise kuupäev

26.11.2025

Väärteoasi

Juri LEOKI väärteoasi Liiklusseaduse §227 lg.3

järgi

Kaebuse esitaja

Juri LEOK

sünd. 15.01.1996, isikukood 39601152242, elukoht xxx,

töökoht XXX, xxx

Kohtuvälise menetleja

esindaja

Asja MALAHHOVA

Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi eriasjade uurija

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156,

§157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi eriasjade uurija Asja MALAHHOVA 24.10.2025 otsus väärteoasjas

nr.2440,25,005473 Juri LEOKI karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 8 (kaheksa) kuud – tühistada osaliselt,

s.o. karistuse suuruse osas.

Mõista Juri LEOKILE Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi karistuseks juhtimisõiguse

äravõtmine tähtajaga 4 (neli) kuud.

Ülejäänud osas jätta 24.10.2025 otsus väärteoasjas nr.2440,25,005473 muutmata.

Liiklusseaduse §127 alusel on Juri LEOK kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Juri LEOKI kaebus rahuldada osaliselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru

Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 07.01.2026.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik

Ragnar Arnar Stepanov koostas 29.09.2025 väärteoprotokolli nr. AB 1643187 Juri

Leoki kohta selles, et viimane juhtis 29.09.2025 kell 19.50 Ida-Virumaal Toila vallas

Kohtla – Järve – Mäetaguse tee 5-ndal kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 112 +/- 4

km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Seega ületas lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 58 km/h.

Sellega rikkus Juri Leok Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 sätteid ja pani toime väärteo

Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 24.10.2025 otsusega väärteoasjas

nr.2440,25,005473 määrati Juri Leokile Liiklusseaduse §227 lg.3 alusel karistuseks

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 8 kuud.

Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega,

kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, kiirusmõõturiga tehtud videosalvestisega ja

tunnistaja Emilia Meikari ütlustega.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud

väärteo toime pannud, väärteoprotokoll on koostatud õigesti, väärteomenetlust

välistavad asjaolud ja alused puuduvad.

Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles tunnistab oma süüd, kahetseb tehtut,

selgitab asjaolusid ja palub karistuse määramisel piirduda rahatrahviga.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et menetlusalune isik on tahtlikult toime pannud ühe raskematest

liiklusalastest väärtegudest. Menetlusaluse isiku poolt ületatud kiirus oli väga suur.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mida suurem on vahe menetlusaluse isiku

juhitud mootorsõiduki tegeliku ja lubatud suurima sõidukiiruse vahel, seda suurem on

menetlusaluse isiku süü. Käesoleval juhul hindab kohtuväline menetleja menetlusaluse

isiku süüd suureks. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui

ka selle raskusastet. Isik juhtis mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei olnud

suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima. Oma

käitumisega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate ja

oma lapse elu, tervise ja vara.

Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul 1 kehtiv väärteokaristus, mis on

samuti seotud kiiruse ületamisega – 24.02.2025 karistati menetlusalust isikut

Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi rahatrahviga 1000 €, rahatrahv on tasutud 10.07.2025.

Seega on lühikese aja jooksul tegemist juba teise ohtliku samalaadse liiklusalase

väärteoga. Eelmise väärteoasja raames lubas menetlusalune isik enam mitte ületada

lubatud sõidukiirust. Kahjuks jäi menetlusaluse isiku lubadus täitmata. Seejuures peab

kohtuväline menetleja vajalikuks märkida, et võrreldes varasema väärteoga on

menetlusaluse isiku käitumine ajas muutunud ohtlikumaks. Varem määratud karistus

samalaadse väärteo toimepanemise eest oma eesmärki täitnud ei ole, menetlusalune

isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil. Selline menetlusaluse isiku käitumine

näitab tema ilmset üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja Liiklusseadusega kehtestatud

nõuetesse ning hoolimatust oma tegudesse nende toimepanemise ajal. Menetlusaluse

isiku käitumine näitab üheselt seda, et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida.

Seega on tegemist olukorraga, mille puhul on karistuse kohaldamine juhtimisõiguse

äravõtmise näol möödapääsmatu. Karistus peab olema mõjuv.

Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille säilitamiseks tuleb järgida

liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on

seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi

juhtimiselt eemaldada. See ei ole esimene kord, kui menetlusalune isik rikub

Liiklusseadust. Seega oli tal võimalik ette näha, millised negatiivsed tagajärjed tema

õigusvastase käitumisega kaasnevad.

Otsuse kohaselt olid karistust kergendavad asjaolud süü tunnistamine ja kahetsemine

ning raskendavad asjaolud puudusid.

Menetlusalune isik Juri Leok esitas 07.11.2025 Viru Maakohtule kaebuse, milles

palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista

karistuseks rahatrahv või alternatiivselt kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning

lühendada juhtimisõiguse äravõtmine kolme kuuni.

Kaebuse kohaselt tunnistab selle esitaja rikkumist ning kahetseb puhtsüdamlikult

juhtunut. Samuti lubab menetlusalune isik liiklusrikkumisi enam toime mitte panna.

Menetlusalune isik leiab, et ta ei ületanud kiirusepiirangut tahtlikult. Menetlusalune

isik kasutas püsikiirusehoidjat ja kui ta sisenes 50 km/h alale, hakkas ta pidurdama,

kuid sel hetkel hajutas tema tähelepanu tagaistmel istuv laps ja menetlusalune isik

ei märganud, et auto kiirendas automaatselt tagasi. Tegemist oli hetkelise

keskendumisvõimetusega.

Menetlusalune isik palub arvestada erandlike asjaoludega. Juhiluba on menetlusalusele

isikule eluliselt tähtis vajadus, mis on otseselt seotud tema sissetulekuallikaga, kuna

ta töötab autoremonditöökojas ja tema kutsetegevus sõltub täielikult võimest juhtida

sõidukeid. Menetlusaluse isiku tööülesannete hulka kuuluvad klientide autode sisse ja

välja sõitmine ning teeäärsete kontrollide tegemine võimalike rikete tuvastamiseks.

Juhiloa äravõtmisest tulenev sissetulekute kaotus tooks kaasa rahalised ja sotsiaalsed

tagajärjed mitte ainult menetlusalusele isikule, vaid ka tema perele. Menetlusalusel

isikul on praegu märkimisväärsed rahalised kohustused – maksud, elatis, laenumaksed.

Lisaks on tal kokkulepe endise abikaasaga, mis kohustab teda üleval pidama nende

lapse 3-aastaeks saamiseni.

Juhiluba on menetlusaluse isiku jaoks hädavajalik. Kuna lapse emal ei ole võimalik

lapsi lasteaeda, arstide juurde ja huvialaringi sõidutada (ta ei tööta ja tal puudub

auto), siis lasuvad kõik kohustused menetlusalusel isikul. Juhiloa äravõtmisega

kahjustatakse laste normaalset elu.

Menetlusalune isik viib lapse õhtuti peale lasteaeda Kohtla-Järvele trenni ja

nädalavahetustel Jõhvi enesearengu tundidesse. Ühistransport nendel suundadel on

äärmiselt haruldane.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde ja seletas, et tal on

eluliselt vaja veeta aega lapsega. Laps elab 25 km kaugusel tema kodust, bussid

käivad harva. Ka tema töö on seotud juhtimisõigusega. Menetlusalune isik tunnistas

oma süüd ja kahetses.

Tunnistaja Xi ütluste kohaselt maakohtu istungil on menetlusalune isik tema endine

abikaasa, kellega tal on kokkulepe, et mees viib nende lapse basseini ja aitab

vajadusel ka teda. Tunnistaja kinnitas, et tal endal on olemas sõiduki juhtimisõigus ja

enne abielulahutust on ta endise abikaasa sõidukit juhtinud.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis maakohtu istungil, et kaebus rahuldamisele ei

kuulu ja otsuse muutmine ei ole kaebuses toodud argumentide alusel põhjendatud.

Kõik alused karistuse määramise osas on toodud otsuses ja esindaja jäi nende

seisukohtade juurde.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, ära kuulanud

menetlusosalised ja tunnistajad, leidis, et kaebus on põhjendatud osaliselt.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad

küsimused.

Nagu nähtub 29.09.2025 koostatud väärteoprotokollist nr.AB 1643187 ja kohtuvälise

menetleja 24.10.2025 otsusest väärteoasjas nr.2440,25,005473, on menetlusalune isik

rikkunud Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 ja pannud toime väärteo Liiklusseaduse §227 lg.3

järgi.

Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini

liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

Liiklusseaduse §227 lg.3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 41 – 60 kilomeetrit tunnis.

Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis

mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas lubatud

suurimat sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli

kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele

isikule ja toimepandud väärteole.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et kohtuvälise menetleja otsuses

märgitud ajal – 29.09.2025 kell 19.50 - juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit

Kohtla-Järve - Mäetaguse tee 5-ndal kilomeetril. Seda asjaolu ei ole vaidlustanud ka

menetlusalune isik ise nii oma kaebuses kui ka maakohtu istungil.

Käesoleva väärteoasja materjalidele on lisatud Kiirusmõõturi kasutamise 29.09.2025

protokoll. Viimasest nähtub, et 29.09.2025 kell 19.50 kasutati Kohtla-Järve –

Mäetaguse tee 5-ndal kilomeetril kiirusmõõturit LaserCam 4 nr.LE0829, seadme testid

olid tehtud 29.09.2025 kell 15.21, seade oli töökorras. Mõõtmine toimus halva

nähtavusega pimedal ajal sademeteta kuiva kattega asulavälisel teel. Sõiduradade arv

oli 1+1, kahesuunaline tee. Mõõtmine toimus paremal teepeenral seistes, kiirusmõõtur

oli käes hoitud, mõõtmine toimus paigal seistes. Mootorsõiduk liikus esimesel

vastassuunalisel sõidurajal, lähenes, teel liikus mitu sõidukit. Kiirust mõõdeti 2 – 3

sekundi jooksul, segavad faktorid puudusid. Kiirusmõõturi lugem 112 km/h,

laiendmääramatus +- 4 km/h, lõplik mõõtetulemus 108 km/h. Juhile näidati seadme

tabloole fikseeritud lugemit, mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat LaserCam

LE0829 rec:009237.

Eesti Metroloogia Keskasutuse volitatud asutuse Metrosert taatlustunnistuse nr.TTRS-

24/00253 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam 4 number LE0829 taadeldud

09.12.2024, mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele,

taatluskehtivuse lõppkuupäev on 31.12.2025.

Lisaks sellele on asja materjalidele lisatud kiirusmõõturiga LaserCam 4 nr.LE0829

tehtud videosalvestis, mis vastavalt VTMS §31 lg.1-1 on iseseisev tõend.

Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine

menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil kindlaks tehtud seaduse kohaselt.

Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis ja

kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima

sõidukiiruse ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole

vaidlustanud ka menetlusalune isik ise.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust

isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.3 alusel, kuna ta rikkus

Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 nõudeid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses

toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud

väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega

tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud suurimat

sõidukiirust ületades, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust

ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et

väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse

isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud

käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist lubatud suurimat sõidukiirust

ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise

osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti

ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §227 lg.3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja otsusega määratud menetlusalusele

isikule karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 8 kuud.

Nagu nähtub Liiklusseaduse §227 lg.3 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt

menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena üks raskematest

karistuse liikidest – juhtimisõiguse äravõtmine.

Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja

leiab, et leebema karistuse liigi – rahatrahvi – määramine ei ole käesolevas

väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Nagu maakohus juba

eespool märkis, tuleb lisaks isiku süüle vastavalt KarS §56 arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt. ka Riigikohtu 17.05.2013 lahend

kohtuasjas nr.3-1-1-52-13).

Maakohtule on esitatud Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et menetlusalusel

isikul on 1 kehtiv väärteokaristus, arhiveeritud karistused puuduvad. Menetlusalust

isikut on 24.02.2025 otsusega karistatud Liiklusseaduse §227 lg.3 alusel rahatrahviga

125 trahviühiku ulatuses, karistus on täidetud 10.07.2025.

Ülaltoodu alusel nendib maakohus, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist sellise

kiiruse ületajaga, kes oma varasemast karistusest ei ole mingeid järeldusi teinud.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles osas, et menetlusaluse

isiku varasem käitumine annab alust arvata, et karistuseks taaskord rahatrahvi

määramine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema

poolt. Rahatrahvi näol on antud menetlusaluse isiku puhul tegemist karistusega, mis ei

avalda talle mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju. Põhikaristusena sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada

tema ajutine mitteosalemine liikluses. Menetlusaluse isiku suhtumist liiklusreeglitesse

ilmestavad ka tema põhjendused kiiruse ületamise osas nii kaebuses kui ka

maakohtu istungil – nimelt ületas menetlusalune isik kiirust seetõttu, et tema

tähelepanu hajutas tagaistmel istunud laps. Maakohus peab vajalikuks juhtida

menetlusaluse isiku tähelepanu asjaolule, et asudes juhtima mootorsõidukit, tuleb juhil

olla tähelepanelik igal hetkel. Käesolevas väärteoasjas ei olnud ilmselgelt tegemist

eluohtliku ja kiiruse ületamist vältimatult vajava olukorraga.

Mootorsõiduki juhtimine lubatud suurima sõidukiiruse piirmäära ületades on alati

tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides

sõidukit lubatud suurimat sõidukiiruse piirmäära ületades, on igal juhul tegemist

ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Lubatud suurima sõidukiiruse

ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse

sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Kohtuvälise menetleja otsuses on igati

õigesti viidatud, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamise korral ei ole juht suuteline

võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima. Lisaks

menetlusalusele isikule viibis tema sõidukis ka kaasreisijana tema laps. Sõidukiiruse

valik liikluses on alati juhi enda otsustada. Käesoleval juhul otsustas menetlusalune

isik teadlikult ja tahtlikult liiklusreegleid rikkuda. Põhikaristusena juhtimisõiguse

äravõtmine on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine

mitteosalemine liikluses. Eelduslikult välistab sellise põhikaristuse kohaldamine

vähemalt liiklusalaste väärtegude edaspidise toimepanemise antud menetlusaluse isiku

poolt. Oma elu tuleb korraldada selliselt, et ei tekiks vajadust ja soovi panna toime

õiguserikkumisi.

Kohtupraktikas on selgitatud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta

paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal

saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Rahatrahvi kohaldamine on

end üldjuhul ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki olukorras, kus

menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude

toimepanemisest hoiduma. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja

tahtlikult Liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest

kõrvaldada. Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus isik ei taju kiirusepiirangu

rikkumisest tulenevat ohtu ja teda on varem sarnase rikkumise eest karistatud, õigustavad

eripreventiivsed kaalutlused juhtimisõiguse äravõtmist. Üldpreventiivseid eesmärke silmas

pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks

õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud

sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib

liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seega ei saa väita, et lubatud

sõidukiiruse ületamise puhul on tegemist vähetähtsa õigusrikkumiste liigiga, kuna sellega

seatakse ohtu kaalukad õigushüved. Sellistele rikkumistele peab riik reageerima rangelt.

Liiklusnõudeid korduvalt rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei

aita liiklusolukorra paranemisele kaasa (vt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017

lahend nr.3-1-1-6-17, 02.12.2014 lahend nr.3-1-1-77-14 ja 12.12.2023 lahend nr.4-23-

1826).

Oma kaebuses taotles menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja

karistuseks rahatrahvi mõistmist. Arvestades kõike ülaltoodut, ei pea maakohus seda

taotlust kuidagi põhjendatuks. Lisaks sellele arvestab maakohus ka menetlusaluse

isiku enda ütlusi selle kohta, et ta maksab lapsele elatist ja peab toetab rahaliselt ka

oma endist abikaasat. Seega, arvestades menetlusalusel isikul juba olemasolevaid

finantsilisi kohustusi ja lisades sinna juurde eelnevast rahatrahvist suurema rahatrahvi

summa, on suur tõenäosus, et lapse vajadused võivad jääda täitmata.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud

karistuse liigi osas jätta muutmata. Maakohus nõustub igati kohtuvälise menetleja

otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal uuesti korrata.

Karistuse suuruse määramisel käesolevas väärteoasjas ei tohi tähelepanuta jätta

asjaolu, et isikut on varem väärteokorras karistatud. Tegemist on otsese tahtlusega

toimepandud väärteoga. Arvestades menetlusaluse isiku varasemat liiklusalast

käitumist leiab maakohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest suurem.

Karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid karistused minema ikka järjest

rangemaks ja seda põhjusel, et eelnev karistus ei ole olnud järelikult piisav,

mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei saa

nõustuda sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt toime

süütegusid, s.h. samalaadseid, koheldakse iga korraga leebemalt või ei ole temale

kohaldatav karistus oluliselt rangem. Selline karistusõiguslik kohtlemine pigem

tekitab isikus karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi süütegude toimepanemisest

loobuda. Seetõttu on oluline, et menetlusalune isik saaks aru, et edasine samalaadne

käitumine ja väärtegude toimepanemine on lubamatu. Tegemist ei ole menetlusaluse

isiku poolt esimese Liiklusseaduse nõuete rikkumisega. Käesolevas väärteoasjas oli

ületatud kiiruse määr suur, mille puhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt

ja adekvaatselt erinevates olukordades reageerida.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse

karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist

määra ületavana. Iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema suurem ja rangem

eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab

menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel

tuleb kohaldada raskemat karistusliiki.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid ning

karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud süü tunnistamist.

Samas ei nähtu selle kergendava asjaolu arvestamine määratud karistuse suurusest.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on

menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni maksimaalsele määrale

lähedases määras. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole seda määra

kuidagi põhjendanud ja karistust vastavalt menetlusalusele isikule individualiseerinud.

Keskmine sanktsiooni määr Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi on juhtimisõiguse

äravõtmine tähtajaga 6 kuud. Karistuse suuruse mõistmisel arvestab maakohus

järgmisi asjaolusid: otsese tahtlusega toimepandud väärtegu; menetlusaluse isiku üks

varasem väärteokaristus, rahatrahv tasutud; menetlusaluse isiku põhjendused kiiruse

ületamiseks; Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt liikus maanteel mitu

sõidukit, tegemist oli halva nähtavuse ja pimeda ajaga; karistust kergendav asjaolu.

Maakohus leiab, et kõiki eelpoolnimetatud asjaolusid arvestades on põhjendatud

Liiklusseaduse §227 lg.3 alusel mõista menetlusalusele isikule karistuseks

juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud. Maakohus arvestab siinkohal konkreetse

väärteo toimepanemise asjaoludega, isiku süü suurusega ja menetlusalust isikut

iseloomustavate asjaoludega, millele kõigele on viidatud juba käesolevas kohtuotsuses

eespool.

Oma kaebuses kinnitas menetlusalune isik, et tunnistab oma rikkumist, kahetseb

juhtunut ja rohkem liiklusrikkumisi toime ei pane. Nimetatud asjaolud ei anna alust

kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks karistuse liigi osas. Süü tunnistamist ja

kahetsust on kohtuväline menetleja juba oma otsuse tegemisel arvestanud, selle

teistkordne arvestamine ei ole enam põhjendatud. Mis puutub menetlusaluse isiku

lubadusse, et rohkem ta liiklusrikkumisi toime ei pane, siis maakohus küll tunnustab

teda sellise lubaduse andmise eest, kuid märgib, et see ei ole enam usutav. Nimelt

nähtub maakohtule esitatud väärteomaterjalides asuvast 24.02.2025 kiirmenetluse

otsusest nr.10220192468922, et selles on menetlusalune isik omakäeliselt lubanud, et

enam ta kiirust ei ületa. Vaatamata sellele lubadusele pani ta 29.09.2025 toime

samalaadse väärteo.

Oma kaebuses viitas menetlusalune isik sellele, et tegemist oli hetkelise

keskendumisvõimetusega. Ka see asjaolu ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse

muutmiseks karistuse liigi osas. Nagu maakohus juba eespool märkis, tuleb

mootorsõiduki juhil olla tähelepanelik ja hoolas kogu juhtimise aja vältel. Ka

hetkeline kõrvalekaldumine võib kaasa tuua raske tagajärje.

Oma kaebuses viitas menetlusalune isik sellele, et juhtimisõiguse äravõtmine toob

kaasa katastroofilised rahalised ja sotsiaalsed tagajärjed nii talle kui perele ning

sellega kahjustatakse laste normaalset elu. Ka see asjaolu ei anna alust kohtuvälise

menetleja otsuse muutmiseks karistuse liigi osas. Kohtuvälise menetleja otsuses on

õigesti viidatud sellele, et arvestades menetlusaluse isiku samal aastal toimepandud

väärtegu, pidi ta olema teadlik uue väärteo toimepanemise negatiivsetest

tagajärgedest. Seega tuli tal väärteo toimepanemisel arvestada ka rahatrahvist

raskeima karistuse liigiga. Mis puudutab lapse transporti, siis tunnistaja ütluste

kohaselt on tal juhtimisõigus olemas ja ta on ka juhtinud menetlusaluse isiku

sõidukit. Seega on menetlusalusel isikul vajadusel võimalik endise abikaasaga kokku

leppida ka lapse viimine basseini.

Oma kaebuses viitas menetlusalune isik sellele, et juhtimisõigus on talle vajalik ka

seoses tööga. Ka see asjaolu ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks

karistuse liigi osas. Esmalt märgib maakohus, et menetlusalune isik nimetas maakohtu

istungil oma ametinimetuseks mehhaanik. Tavaolukorras ei nõua nimetatud ametikoht

erilisi õigusi, s.h. juhtimisõiguse olemasolu. Teiseks ei ole menetlusalune isik

esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et tema tööülesannete hulka mehhaanikuna

kuulub ka sõidukite juhtimine.

Vastavalt KarS §50 lg.2 ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta isikult, kes

kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

Käesolevas väärteoasjas sellised asjaolud puuduvad.

Riigikohus on oma lahendites (vt. ka Riigikohtu 30.04.2010 lahend kohtuasjas nr.3-

1-1-26-10 ja 20.03.2017 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-6-17) korduvalt märkinud, et

näiteks töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise

õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks ning et isik, kes eirab vaatamata korduvatele

karistustele jätkuvalt ja tahtlikult Liiklusseaduse nõudeid, on teistele ohtlik, tuleb

liiklusest kõrvaldada.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise

osas Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi tühistada karistuse suuruse osas ning teha selles

osas uus otsus.

Kuna menetlusalune isik taotles oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, mõistes karistuseks rahatrahvi või alternatiivselt

juhtimisõiguse äravõtmine tähtaja 3 kuud, kuulub menetlusaluse isiku kaebus

rahuldamisele osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik