2-24-6678/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 7. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-24-6678

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ avaldus Svetlana Denissenko

vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AB “Lietuvos draudimas“ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): AB “Lietuvos

draudimas“

(registrikood 110051834), lepinguline

esindaja Arvi Luhakooder

Vastustaja (puudutatud isik): Svetlana Denissenko

(isikukood XXXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kalju Kutsar

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2025. a määrus ja saata tsiviilasi tagasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

3. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. AB “Lietuvos draudimas“ (avaldaja) esitas 26. aprillil 2024 Tartu Maakohtule avalduse,

milles palus mõista Svetlana Denissenkolt (puudutatud isik) avaldaja kasuks välja

kahjuhüvitise 4322 eurot, sissenõuetavaks muutunud viivise 25 eurot 9 senti ja seadusjärgses

määras viivise põhinõudelt alates 27. aprillist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja palus

jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt toimus 19. jaanuaril 2024 X XXXXXX kahjujuhtum. Korter nr 48 sai

veekahjustuse, mis sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist nr 57, kus purunes korteri

sisene veetoru. Avaldaja täpsustas hiljem, et kahju põhjustas puudutatud isiku korteris asuva

veekraani purunemine. Avaldaja on kahjustada saanud korteri kindlustusandja. Suur Vanker OÜ

tegi korteri nr 48 parandamiseks hinnapakkumise 6460 eurot 63 senti. Avaldaja ja

kindlustusvõtja leppisid kokku, et avaldaja hüvitab kindlustusvõtjale 4322 eurot. Omavastutus

200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

Puudutatud isik on rikkunud korteriomandi eriosa eseme korrashoiu kohustust.

Eksperdiarvamuse kohaselt on kraani purunemise põhjuseks kraani paigaldamisel tehtud

vead. Korteriomanik on kohustatud oma korteri reaalosa piires remondi tegemisel tagama, et

remondi tulemusena ei saaks kahjustada teised korterid. Kui puudutatud isiku ülesandel

paigaldas kraani Estvalg Servis OÜ ning tegi kraani paigaldamisel vigu, siis puudutatud isik

vastutab nende vigade eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 2 alusel. Kuna

puudutatud isikul oli kohustus hoida korras eriomandi eset, ning kahju tekkis seetõttu, et

kraani paigaldamise käigus kasutati ülemäärast jõudu, siis puudutatud isik vastutab selle eest

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1054 lg 2 alusel.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu.

Puudutatud isik ei ole korteriomandi korrashoiu kohustust rikkunud. Puudutatud isik tegi

2022. a sügisel, s.o 1,5 aastat enne veeavariid talle kuuluvas korteris kapitaalremondi, mille

käigus vahetati mh täielikult välja korterisisene torustik, kraanid jms. Töid tegi vastavat

pädevust omav ettevõte Estvalg Servis OÜ, kes kinnitas, et kasutati ainult sertifitseeritud

materjale. 2022. – 2023. a korteris alaliselt ei elatud ning vett kasutati harva ja väikestes

kogustes. Kraani purunemise põhjuseks võis olla vigane detail või surve järsk kõikumine

üldkasutatavates torudes, mille eest puudutatud isik ei vastuta. Lekkinud vee kogus oli

väiksem kui nähtub avaldusele lisatud tõenditest. Hinnapakkumises näidatud tööde maht on

ülepaisutatud ja korteri oleks saanud remontida odavamalt.

Eksperdiarvamus kraani purunemise põhjuste kohta on ebapiisav ja vastuoluline. Isegi kui

kraan purunes seetõttu, et selle paigaldamisel kasutati liigset jõudu, siis puudutatud isik ei

vastuta selle eest.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 14. oktoobri 2025. a määrusega avalduse rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja

menetluskulud 808 eurot 92 senti ja menetluskuludelt seadusjärgses määras viivise alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb

kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud

isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Avaldaja nõue on kohustuse rikkumisest tuleneva kahju väljamõistmise nõue, mis kuulub

rahuldamisele VÕS § 115 lg 1, § 127 ja § 128 alusel. Riigikohtu praktika järgi võib

kannatanud korteriomanik (avaldaja) nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju

hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja §-de 127 ja 128 alusel, kui täidetud on eelkõige järgmised

eeldused: puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); puudutatud isik vastutab

kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on

tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse

kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127

lg 4).

Üldjuhul peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1

esimese lause järgi tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik

(avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest,

saab eeldada, et korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust.

Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik)

tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma

kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13,

p 49).

Kindlustusjuhtumi tekitanud veeavarii toimus puudutatud isiku korteriomandi reaalosaks

olevas ruumis nr 57. Veeavarii toimus põhjusel, et vannitoas purunes veekraan. Pooled

vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud eriomandi

korrashoiukohustust või mitte.

KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning

seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu

kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh

ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta

teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (RKTKo

19.03.2021, 2-18-13649, p-d 16–18).

Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik on kaasomandi esemeks olevat korteri 57

veekraani lõhkunud või rikkunud. Samas tuleb hinnata, kas puudutatud isik korteriomanikuna

täitis lisaks ka tema korteri eriomandi piiresse jääva kaasomandi osa (veekraani) korrasoleku

jälgimiskohustust. Puudutatud isik on tõendanud, et maksimaalselt 1,5 aastat enne veeavariid

korraldas puudutatud isik talle kuuluvas korteris kapitaalremonti, mille käigus vahetati muu

hulgas täielikult välja korterisisene torustik, kraanid jms. Töid tegi vastavat pädevust omav

äriühing Estvalg Servis OÜ, kes kinnitas, et kasutati ainult sertifitseeritud materjale.

Käesolevas tsiviilasjas on läbi viidud ekspertiis purunenud veekraani suhtes, mille kohaselt

kraani purunemise põhjuseks on kraani paigaldamisel tehtud vead. Ilmselt keerati kraani keere

suure jõuga üle, mis tekitas väliskeermes mikropraod, mis aja jooksul suurenesid (kraan oli

suletud asendis surve all) ja lõpuks kraan purunes. Kuivõrd kraani ei paigaldanud puudutatud

isik, vaid selleks palgatud vastava pädevusega äriühing, siis ei saa kraani keerme

ülekeeramine olla kohtu hinnangul puudutatud isiku rikkumiseks.

Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et puudutatud isik vastutab TsÜS § 132 lg 2 või VÕS §

1054 lg 2 alusel. Puudutatud isikul ei saanud olla pädevust torutöid teinud äriühingu töö

kontrollimiseks ning sellise kohustuse täitmine ei saanud temalt ka korteriomandi

korrashoiukohustuse täitmise raames olla mõistlikult oodatav.

Tallinna Ringkonnakohus on 24. jaanuari 2024. a lahendi tsiviilasjas nr 2-21-11325 p-s 12

leidnud, et korteriomanik ei pea olema varustatud sellise tehnikaga, millega selgitada välja

seina sisse ehitatud torude seisund ning ka regulaarselt tehniku kutsumist seina sees asuvate

torude seisukorra hindamiseks ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada korteriomaniku

kaasomandi korrashoiukohustuse osaks, kuna see oleks ebamõistlikult korteriomanikku

koormav. Antud juhul ei saanud puudutatud isik seega objektiivsetel põhjustel teavitada

korteriühistut seina sees asuva äravoolutoru halvast seisukorrast, mistõttu puudutatud isik ei

ole oma kohustusi rikkunud. Riigikohus leidis samas asjas, et ringkonnakohus on oma

määruse p-s 12 põhjendanud, miks ta leiab, et puudutatud isik ei rikkunud valamu

äravoolutoru kui kaasomandi eseme alalhoiu kohustust. Kolleegium leidis, et samadel

põhjustel ei saa puudutatud isikule ette heita ka eriomandi eseme korrashoiu kohustuse

rikkumist (RKTKm 09.05.2025, 2-21-11325, p 17.2).

Puudutatud isik on oma korrashoiukohustuse täitmiseks teinud enda korteris umbes 1,5 aastat

enne kahjujuhtumit kapitaalremondi, mille käigus vahetati muu hulgas täielikult välja

korterisisene torustik, kraanid jms. Ta lasi kõik torustikutööd, sh vaidlusaluse kraani

paigalduse teostada vastava pädevusega äriühingul. Puudutatud isikul ei pidanud olema

tehnikat ega tehnilisi teadmisi, millega näha veekraanil olevaid mikromõrasid või tuvastada

kraani paigaldamisel tehtud vigu. Seetõttu tuleb lugeda, et puudutatud isik on teinud kõik

endast oleneva oma korrashoiukohustuse täitmiseks ning selleks, et tema korteriomandist ei

tuleneks kellelegi kahju. Järelikult ei ole puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1

tulenevat kohustust ning eriomandi eseme hulka kuulunud kraani purunemine praegustel

asjaoludel ei saa olla puudutatud isikule etteheidetav – kraan purunes ja sellest tekkis kahju

puudutatud isikust sõltumata.

Riigikohus on leidnud, et korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju

tekitamisest on reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele

korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata

hüvitusnõude alusena muid sätteid (Riigikohtu lahend 3-2-1-38-05, p 10). Sellest saab

järeldada, et omaniku vastutust ei saa laiendada delikti kaudu olukorras, kus kahju seondub

tema korteriomandi kasutamisega, st esmalt tuleb hinnata tema vastutust KrtS-i alusel. Kui

KrtS-i kohaldamise eeldused ei ole täidetud, siis ei saa korteriomanikku vastutavaks pidada ka

VÕS § 1054 lg 2 alusel.

VÕS § 1054 lg 2 koosseis eeldab, et puudutatud isik pidanuks kasutama teist isikut oma

kohustuse täitmisel. Antud juhul on vaidlusaluseks kohustuseks KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenev

korteriomaniku kohustus hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades

hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest

tekkivad mõjud. Ühekordse remondi tellimine ei ole oma loomult selline, et saaks kuuluda

VÕS § 1054 lg 2 kohaldamisalasse ning olla käsitletav teise isiku kasutamisena oma

kohustuse täitmisel. Tsiviilasjas puuduvad andmed, et puudutatud isik oleks Estvalg Servis

OÜ-le teinud kohustuseks hoida korras tema korteri eriomandi eset või volitanud teda seda

tegema puudutatud isiku asemel. Seega on tegemist pelgalt ühekordse remondi tegemisega,

mis küll aitab kaasa sellele, et puudutatud isiku poolt saaks lugeda korrashoiukohustuse

täidetuks, kuid tegemist ei ole kohustuse delegeerimisega ega muu sarnase kohustuse enda

täitmisel kasutamise juhuga. Kohtu hinnangul viitab VÕS § 1054 lg 2 niisiis eelkõige sellele,

et kasutatav isik kas töötab puudutatud isiku heaks või täidab tema huvides mingit käsundit

ning sellest tulenevalt on puudutatud isikul ka mingi kontroll oma töötaja või käsundisaaja

üle. Antud juhtumil ei ole selline side tuvastatav.

Arvestades avaldaja nõude rahuldamata jätmist, pidas maakohus põhjendatuks jätta TsMS §

172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda.

Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust on puudutatud

isiku lepingulise esindaja kulu 808 eurot 92 senti vajalik ja põhjendatud.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud

isiku kanda. Alternatiivselt palub avaldaja saata asja uueks arutamiseks tagasi maakohtule.

Avaldaja ei nõustu, et puudutatud isik ei ole KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust rikkunud.

Maakohus on kohaldanud valesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme, mis on viinud

ebaõige lahendini.

Kohus ei põhjenda, kuidas ta jõuab järeldusele, et purunenud kraan oli kaasomandis.

Purunenud minikuulkraan kuulus eriomandi eseme hulka. Kohus ei ole hinnanud, kas

korteriomanik on täitnud eriomandi eseme suhtes sätestatud korrashoiukohustust, seda, kas

korterisse paigaldati täiesti uus minikuulkraan või oli see olemas ka enne kapitaalremonti.

Mõlemal juhul, nii kraani asendamisel kui ka täiesti uue kraani paigaldamisel tuleb tagada, et

paigaldatud kraan oleks korras (terve). See hõlmab ka kraani paigaldamisel vigade tegemist,

selle puruks keeramist.

Kohus on jätnud põhjendamata, miks käesolevas vaidluses TsÜS § 132 lg 2 ei kohaldu. Kohtu

seisukoht on üllatuslik. Riigikohus on leidnud, et korteriühistu vastutab TsÜS § 132 lg 2

alusel ka ehitaja tehtud vigade eest (vt RKTKm 2-17-6423, p 12).

Kohus on jätnud sisuliselt analüüsimata, kas korteriomanikul on kohustus vältida oma

korterisse minikuulkraani paigaldamisel selle puruks keeramist või mitte.

Avaldajale jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et puudutatud isikul puudus pädevus torutöid

teinud äriühingu töö kontrollimiseks. Puudutatud isikul on kohustus hoida eriomandi ese

korras, mitte hinnata torutöid teinud äriühingu pädevust.

Kohus viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-21-11325, mille asjaolud erinevad

käesolevast vaidlusest. Purunenud kraan ei asunud seina sees. Kraani seisukorra hindamiseks

ei olnud vaja kasutada erivahendeid ega kaamerat ning pinnakahjustused on nähtavad palja

silmaga.

Avaldaja ei nõustu kohtu hinnanguga, et kraan purunes ja sellest tekkis kahju puudutatud

isikust sõltumata. Pooled ei vaidle, et kraani paigalduse tellis puudutatud isik Estvalg Servis

OÜ-lt ning kraani purunemise põhjuseks oli kraani paigaldamisel tehtud viga. Kui puudutatud

isik ei oleks kraani paigaldamist tellinud või kui kraan oleks paigaldatud vigadeta, ei oleks

kahju tekkinud. Kraani purunemist ei põhjustanud vääramatu jõud.

Avaldajale jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et ühekordse remondi tellimine ei ole oma

loomult selline, et saaks kuuluda VÕS § 1054 lg 2 kohaldamisalasse ning olla käsitatav teise

isiku kasutamisena oma kohustuse täitmisel. Avaldaja ei nõustu kohtuga, et remondi tellimisel

äriühingult puudub tellijal kontroll töövõtja üle. Selline seisukoht on vastuolus TsÜS § 132

lg-ga 2 ning vastava kohtupraktikaga.

TsÜS § 132 lg 2 on kohaldatav juhul, kui puudutatud isikul on seadusest tulenev kohustus

(KrtS § 31 lg 1 p 1), mille täitmiseks ta kasutab kolmanda isiku abi. Kohus möönab, et

remondi tegemine aitab kaasa sellele, et puudutatud isiku poolt saaks lugeda

korrashoiukohustuse täidetuks. Seega möönab kohus, et kraani vahetamine/paigaldamine on

hõlmatud eriomandi korrashoiukohustusega. Kohustuse delegeerimine ei ole TsÜS § 132 lg 2

kohaldamise eelduseks. TsÜS-i kommentaaride kohaselt on lõige 2 kohaldatav juhul, kui

isikul on teatav kohustus, mille täitmiseks ta kasutab kolmanda isiku abi, st ta ei täida

kohustust ise, vaid kannab kohustuse täitmiseks vajalike toimingute tegemise üle teisele

isikule. Kui KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustus hõlmab keeldu kraani paigaldamise

käigus lõhkuda (puruks keerata), siis ei ole vahet, kas kraani lõhkus korteriomanik ise või

seda tegi kolmas isik, keda korteriomanik kraani paigaldamisel kasutas. Avaldaja eeldab, et

puudutatud isiku ja Estvalg Servis OÜ vahel oli sõlmitud töövõtuleping korteri

kapitaalremondiks ning see leping hõlmas ka minikuulkraani paigaldamist. Seega, kui

puudutatud isikul on kohustus paigaldada minikuulkraan vigadeta, siis vastutab puudutatud

isik ka olukorras, kus kraani keeras puruks Estvalg Servis OÜ.

Määrusest ei selgu, milline õigussuhe oli puudutatud isiku ja kraani lõhkunud Estvalg Servis

OÜ vahel. Kohus on jätnud kaalumata, kas kohalduda võiks KrtS § 31 lg-t 4.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata

ning menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isik ei nõustu avaldajaga, et kraani purunemise põhjused on üheselt tuvastatud.

Avaldaja tugineb eksperdi arvamusele, mille kohaselt viitavat kraani korpusel nähtavad

kriimustused liigse jõu kasutamisele kraani paigaldamisel. Kohtu esitatud täiendavatele

küsimustele vastates selgitas ekspert, et seda, kas kriimud on tekkinud paigaldamisel või on

osaliselt tekkinud ka kraani eemaldamisel, ei ole võimalik täpselt öelda, kuna tootja on

teadmata, siis ei saa täielikult välistada ka materjali viga. Seega ei ole eksperdi arvamus

kraani purunemise põhjuste osas ühene, kuna ei välista purunemise põhjusena ka detaili

valmistamiseks kasutatud materjali viga. Ei ole selge, kas kraani korpusel olevad kriimustused

võisid tekkida ka purunenud kraani eemaldamise käigus.

Arusaamatu on määruskaebuse väide, et kui puudutatud isik ei oleks kraani paigaldamist

tellinud või kui kraan oleks paigaldatud vigadeta, siis ei oleks kahju tekkinud.

Puudutatud isik esitas kohtule tõendid, et ta tellis veetorustiku remondi Estvalg Servis OÜ-lt.

Puudutatud isik täitis KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust.

Kohustuse rikkumisega võinuks olla tegemist juhul, kui puudutatud isik ei oleks huvitunud

veetorustiku olukorrast ning veeavarii oleks toimunud mõne torustiku osa amortiseerumisest

tingitud purunemise tõttu. Puudutatud isikule ei saa ette heita seda, et ta korraldas veesüsteemi

renoveerimise.

Remonditööd tehti 2022. a sügisel ning kuni veeavarii toimumiseni (2024. a jaanuaris) ei

olnud torustikuga probleeme. Seega ei ole alust avaldaja väitel kraani ilmselge puruks

keeramise kohta, kuna taolisel juhul oleks purunemine toimunud juba oluliselt varem.

Estvalg Servis OÜ töötajad viibisid puudutatud isiku korteris 2022. a sügisel remonditööde

tegemiseks. Puuduvad andmed selle kohta, et nad oleksid sel ajal kahjustanud mõnda

korteriomandit või rikkunud muul viisil KrtS § 31 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi. Asjaolu,

et umbes 1,5 aastat hiljem purunes nimetatud ettevõtte poolt paigaldatud kraan, ei saa

vaadelda KrtS § 31 lg 4 nõuete rikkumisena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaal- ja menetlusõiguse

olulise rikkumise tõttu. Maakohtupoolse rikkumise tulemusena on jäänud menetluses olulised

asjaolud välja selgitamata.

Maakohus on asja menetlemisel rikkunud selgitamiskohustust ning ringkonnakohtul ei ole

võimalik puudusi kõrvaldada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5).

7. TsMS § 657 lg 1 p 2 annab ringkonnakohtule õiguse teha maakohtule uueks

läbivaatamiseks saatmata uus otsus, TsMS § 652 lg 5 võimaldab ringkonnakohtul

menetlusnormide rikkumise korral hinnata uuesti tõendeid ja TsMS § 652 lg 3 tuvastada uusi

asjaolusid ja hinnata uusi tõendeid. Ringkonnakohtu õigus teha ise uus otsus tagab

menetlusökonoomia põhimõtet (TsMS § 2) ning TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi võib

ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes siis, kui ringkonnakohus

ei saa asja ise lahendada (vt RKTKo 22.10.2025, 2-22-8466, p 11). Ringkonnakohtusse

määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta

sätestatut (TsMS § 659).

Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole menetlusökonoomia põhimõtte

järgimise eesmärgil asja menetlemine ringkonnakohtus põhjendatud. Maakohus ei ole kõiki

menetluses esitatud nõudeid lahendanud.

8. Avaldaja kindlustusandjana esitas talle üle läinud kahjustatud korteri omaniku kahju

hüvitamise nõude puudutatud isiku kui oma kohustusi rikkunud teise korteriomaniku vastu

(VÕS § 492).

KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda

ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Pooled ei vaidle ringkonnakohtus maakohtu poolt tuvastatu üle, et avaldaja hüvitatud kahju

tekkis 19. jaanuaril 2024 õnnetusjuhtumi tagajärjel, milles sai mh kannatada korter aadressil

XXXXXX. Veeavarii põhjustas korteri 57 vannitoas purunenud veekraan. Avaldaja ja

XXXXXX korteriomaniku vahel oli sõlmitud tähtajatu kindlustusleping. Kindlustusvõtjaks on

N. Ivtsenkova ning korter on kindlustatud koguriskikindlustuse tingimusel. Maakohus

tuvastas, et korter XXXXXX sai veekahjustusi.

9. Ringkonnakohus leiab esmalt, et maakohtu lahend on vastuoluline osas, mis puudutab

kahju tekkimise asjaolusid. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kumbki pool ei ole

toetunud asjaolule, et kahju lähtus korteriomandi kaasomandiosast (dtl 263).

Puudutatud isik leidis, et kahju võis olla tekkinud surve järsu kõikumise tagajärjel üldises

veetorustikus (dtl 204). Puudutatud isik esitas tõendina OÜ T.I.SAN õiendi (dtl 226).

Avaldaja leidis, et kui kahju põhjuseks võib olla ühisele kodusüsteemile rõhu vähendamise ja

stabiliseerimise kraani puudumine ehk kaasomandis oleva veetorustiku puudus, mille eest

vastutab korteriühistu, siis tuleks menetlusse kaasata korteriühistu (dtl 236). Maakohus jättis

avaldaja taotluse rahuldamata.

10. Ringkonnakohus ei ole nõus maakohtuga selles, et kui kohus tuvastab, et

korrashoiukohustust on täidetud, ei ole hüdrolöögi toimumise või mittetoimumise asjaolu asja

lahendamise seisukohalt oluline (dtl 239). Avaldaja esitas menetluses ka alternatiivse nõude

korteriühistu vastu (dtl 242), maakohus on jätnud selle lahendamata. Maakohtul tuleb võtta

seisukoht alternatiivnõude menetlusse võtmise või menetlusse võtmisest keeldumise kohta.

Asjas viidi läbi ekspertiis, mis leidis, et kraani purunemise põhjuseks on kraani paigaldamisel

tehtud vead. Eksperdi arvamuse kohaselt keerati ilmselt kraani keere suure jõuga üle, mis

tekitas väliskeermes mikropraod, mis aja jooksul suurenesid (kraan oli suletud asendis surve

all) ja lõpuks kraan purunes (dtl 292). Eksperdi seisukohalt on välistatud võimalus, et

minikuulkraan (ventiil) purunes mingi ülerõhu või hüdrolöögi mõjul (dtl 303). Samas leidis

ekspert, et seda, kas tööriista jäljed on tekkinud paigaldamisel või on osaliselt tekkinud ka

kraani eemaldamisel, ei saa täpselt öelda, sest puuduvad fotod kraanist enne ja peale avariid

(dtl 308). Kohus hindab ekspertiisi koos teiste menetluses esitatud tõenditega.

Maakohus leiab määruse p-s 16, et käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik on

kaasomandi esemeks olevat korteri 57 veekraani lõhkunud või rikkunud. Seega leidis

maakohus, et veekraan kuulub korteriomanike kaasomandisse. Iseenesest ei ole

ringkonnakohtu hinnangul välistatud korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud

seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis

sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi eriomandi esemel või mitte (RKTKm

09.03.2022, 2-19-9543, p 14 jj). Järgnevalt on aga maakohus otsuse põhjendustes leidnud, et

veekraan oli kostja eriomandis.

Korteriomandi eriomandi eseme hulka kuuluvad üksnes sellised tehnosüsteemi osad, mis

teenivad vaid ühte korterit ning on eemaldatavad ilma kaasomandit või teiste korteriomanike

õigusi kahjustamata (RKTKm 09.05.2025, 2-21-11325, p 14.1). Maakohus ei ole selgitanud

välja, kas kahju tekkis eri- või kaasomandi esemest tulenevalt.

Kahjustatud korteri omanikul on Riigikohtu praktika järgi võimalik nõuda kahju hüvitamist

teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui

ka siis, kui kahju lähtus korteriomandite kaasomandi esemest (vt RKTKm 09.05.2025, 2-21-

11325, p 12). Samas võivad korteriomaniku eseme korrashoiu kohustused olla erinevad

sõltuvalt sellest, kas ese on korteriomanike kaasomandis või on see eriomandis.

Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset

lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva

kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme

kahjustumisest või kahjustumise ohust (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 16).

Eriomandi eseme korrashoiu kohustuse sätestab KrtS § 31 lg 1 p 1, mille kohaselt on

korteriomanikul kohustus hoida oma eriomandi eset korras selliselt, et selle seisukorrast

tulenev toime teistele korteriomanikele ei ületaks tavakasutusest tekkivaid mõjusid.

Korrashoiukohustuse rikkumine eeldab, et eriomandi eseme seisukorrast lähtunud kahjustava

asjaolu ärahoidmine oli korteriomaniku mõjusfääris, st see ei tohi olla juhuslik, vaid peab

olema tingitud mingist korteriomaniku tegevusest või tegevusetusest (vt RKTKm 09.05.2025,

2-21-11325, p 17.1).

Maakohtul tuleb kostja kohustuse rikkumise (VÕS § 115 lg 1) osas võtta seisukoht sõltuvalt

sellest, kas tegemist oli eri- või kaasomandis olevast esemest.

11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga puudutatud isiku töövõtja tegevuse

omistamise osas puudutatud isikule, mis tagajärjena mõjutab puudutatud isiku vastutust.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, mille kohaselt vabaneb korteriomanik

vastutusest korteriomandi kaas- või eriomandis tehtud tööde tagajärjel tekkinud kahju eest

juhul, kui korteris tegi (remondi) töid mitte korteriomanik ise, vaid isik, kellelt ta on need

tööd tellinud. Maakohtu käsitlus muudaks korteriomaniku vastutust reguleerivad sätted

sisutühjaks.

Pooled ei vaidle maakohtu poolt tuvastatu üle, et puudutatud isik tegi enda korteris umbes 1,5

aastat enne kahjujuhtumit kapitaalremonti, mille käigus vahetati muu hulgas täielikult välja

korterisisene torustik, kraanid jms. Puudutatud isik lasi kõik torustikutööd, sh vaidlusaluse

kraani paigalduse teostada vastava pädevusega äriühingul. Ringkonnakohus ei nõustu

maakohtuga, et igasuguseid korteriomandi remonditöid saab pidada KrtS § 31 lg 1 p-st 1

tuleneva korrashoiukohustuse täitmiseks (määruse p 17.1). Küll aga tuleb korteriomandis läbi

viia tööd nii, et need ei kahjusta teisi korteriomanike, seega täita KrtS § 31 lg 1 p-st 1

tulenevat hoolsuskohustust.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et TsÜS § 132 lg 2 praegusel juhul ei kohaldu. TsÜS

§ 132 lg 2 kohaldub kõikides tsiviilõiguslikes suhetes vt (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa

seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2023, § 132 komm. 3.2.). TsMS § 132 lg 2 järgi

vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda

isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on

seotud selle kohustuse täitmisega.

Riigikohus on korteriomanike vahel seotud vaidlusega leidnud, et TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneb,

et isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda

isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on

seotud selle kohustuse täitmisega (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 33). Praegusel juhul

tehti remonti puudutatud isiku tellimusel. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et

puudutatud isikul ei pidanud olema tehnikat ega tehnilisi teadmisi, millega näha veekraanil

olevaid mikromõrasid või tuvastada kraani paigaldamisel tehtud vigu. Samas olid tööd tema

mõjusfääris ning tingitud tema tegevusest. Puudutatud isik kasutas teiste abi tööde tegemisel

ning kannab riski, mis on põhjustatud nende abiliste poolt.

Puudutatud isik peaks vastutusest vabanemiseks näitama, et tööd on tehtud nõuetekohaselt,

lubatud materjalidega (kahju on tekkinud väljaspool puudutatud isiku töövõtjate mõjusfääri),

samuti ei ole alust TsÜS § 132 lg 2 kohaldamiseks, kui kahju ei olnud seotud ülesande

täitmisega. Puudutatud isiku tegevuseks ei saa omistada tema töövõtja käitumist ka siis, kui

töövõtja tegutses omavoliliselt.

Vastutuse osas märgib ringkonnakohus täiendavalt, et maakohus ei ole hinnanud, kas

puudutatud isik võis olla rikkunud oma kohustusi vääramatu jõu tõttu ja võiks sel põhjusel

vabaneda vastutusest VÕS § 103 lg 1 alusel.

12. Puudutatud isik on kogu menetluse kestel vaielnud vastu hageja nõude suurusele. Lisaks

leidis puudutatud isik, et lekkinud veekogus oli avaldaja poolt väidetust oluliselt väiksem,

puudutatud isik esitas selle kohta ka tõendi (dtl 206).

Maakohus tegi avaldajale ettepaneku tõendada, kõik Suur Vanker OÜ hinnapakkumises

toodud kulud on seotud kahjujuhtumiga (dtl 217). Avaldaja esitas seisukoha kahju suuruse

osas. Puudutatud isik esitas koopiad OÜ T.I.SAN ja OÜ Estvalg Service hinnapakkumisest,

mis on koostatud lähtudes hagiavaldusele lisatud dokumentidest ning millest nähtuvalt oleks

olnud võimalik remontida korter tunduvalt odavamalt (dtl 224jj).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa nimetatud tõendeid esitatud kujul võrrelda, avaldaja esitatus

puuduvad hinnad üksikute tööde lõikes, puudutatud isiku poolt esitatud hinnapakkumine ei

erista üksikuid tööde etappe. Maakohus ei ole avaldaja kahjunõuet menetlenud. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb pooltele anda võimalus oma seisukohti kahju suuruse osas täpsustada.

Avaldaja ei pidanud võtma vastu kõige odavamat pakkumist. Kahjustatud isik ei pea VÕS §

132 lg 3 esimese lause alusel nõuet esitades siiski alati võtma aluseks kõige odavama

remondivõimaluse, sest kahju hüvitamise eesmärgist (VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 3 esimene

lause) lähtudes peab remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse

taastamise (RKTKo 01.06.2023, 2-21-5187, p 17).

Maakohtul tuleb hinnata, kas avaldaja poolt nimetatud kahju on hõlmatud puudutatud isiku

poolt rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning kas rikkumise ja kahju vahel

on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Ringkonnakohus märgib, et kahju puhul tuleb arvestada ka seda, et avaldaja vähendas

kahjuhüvitist 30% võrra, kuna kindlustusvõtja soovis teha remondi ise (dtl 221). Kui leiab

tuvastamist, et kahju oli avaldaja nõutavast väiksem, tuleb selgitada välja, kas ka seda summat

oleks põhjust vähendada.

13. Õige on maakohtu seisukoht, et kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada

kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi

korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Maakohus on sellest tulenevalt leidnud, et

käesolevat tsiviilasja tuleb lahendada kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene

kohtuistungi pidamise kohustust. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus poolte

seisukohad kahju tekkimise ning suuruse suhtes on nii erinevad, võib poolte vahetu

ärakuulamine olla põhjendatud.

14. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud olulises osas täitmata eelmenetluse

ülesanded, jättes piisavas ulatuses välja selgitamata poolte seisukohad oluliste asjaolude kohta

(TsMS § 392). Maakohtul tuleb selgitada välja kahju tekkimisega seotud asjaolud, kontrollida

avaldaja vastutuse eelduste täitumist, tuvastada kahju suurus ning lahendada alternatiivne

nõue.

15. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse

maakohtu otsustada (RKTKo 01.11.2017, 2-14-11930, p 20).

(allkirjastatud digitaalselt)