2-25-18446/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kai Härmand

Konsultant

Melmariin Salumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

06.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-18446

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

VIMIDA OÜ pankrotiavaldus

Võlgnik: VIMIDA OÜ (registrikood 16658262)

Ajutine pankrotihaldur: Martin Pärn (e-post: xxx)

Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku VIMIDA OÜ (registrikood 16658262) pankrot 7.

jaanuaril 2026 kell 10.00.

2. Nimetada VIMIDA OÜ pankrotihalduriks Martin Pärn.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27.01.2026 kell 14.00. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 3002).

4. Kohustada VIMIDA OÜ juhatuse liiget M Vt (V, xxx) vandega kinnitama, et

esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on

neile teadaolevalt õiged võlausaldajate esimesel üldkoosolekul

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

9. Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Pärn tasuks kokku 3720 eurot

(käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult VIMIDA OÜ ajutise pankrotihalduri

Martin Pärna kasuks, kohustusega maksta see summa Advokaadibüroo Naur &

Pärn OÜ arvelduskontole xxx.

10. Edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta

tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse

kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. VIMIDA OÜ (võlgnik) esitas Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus võttis avalduse 03.12.2025 määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks

pankrotihalduriks Martin Pärna.

2. Ajutine haldur esitas 21.12.2025 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt

maksejõuetu. Ajutine haldur selgitas oma aruandes järgmist.

3. VIMIDA OÜ põhitegevus oli kala töötlemine ja valmistoodangu müük. Võlgnik on lõpetanud

töösuhted kõikide töötajatega, mistõttu puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse

jätkamiseks ja tervendamiseks. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks eelkõige 2024.-2025. aastal rakendunud ekspordipiirangutest ja transiidikeeldudest

tingitud müügitulu järsk vähenemine (PankrS § 22 lg-s 5 nimetatud muu asjaolu).

4. Ajutine haldur märkis, et võlgniku esitatud majandusandmetelt nähtub, et alates 16.11.2023

kuni 03.05.2025 on võlgniku juhatuse liige M V võtnud võlgniku SEB arvelduskontolt välja

sularaha kokku summas 19 180 eurot ning alates 06.04.2023 kuni 09.05.2025 AS LHV pank

kontolt summas 47 133,85 eurot. Juhatuse liige selgitas, et väljavõetud summasid kasutati

võlgniku majandustegevuses ning esitas selle kohta ka osalised tõendid. Ajutise halduri

hinnangul tuleks väiteid kontrollida edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri hinnangul

tuleks pankrotimenetluse käigus analüüsida ka võlgniku ja OÜ Xxx vahelisi tehinguid, kuivõrd

oli M V OÜ Xxx juhatuse liige kuni 18.11.2025 ning OÜ Xxxi ainuosanikuks on võlgniku

osanik I V. Eeltoodust tulenevalt ei välista ajutine haldur, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

võib olla raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku suhtes on Tartu Maakohtu

11.11.2025 määrusega tsiviilasjas 2-25-11335 määratud ka erikontroll, mis on käesolevaks ajaks

läbi viimata.

5. Eeltoodule lisaks on ajutisele haldurile teadaolevalt juhatuse liige M V lubamatult

võõrandanud ka xxx OÜ-le (pankrotis) kuulunud seadme, mida võlgnik kasutas poolte vahel

sõlmitud 28.03.2023 müügilepingu alusel.

6. Võlgniku enamusosanik OÜ xxx on esitanud võlgniku ja M V vastu hagi võlgniku juhatuse

liikme tagasikutsumiseks ja asendusliikme määramiseks (tsiviilasi 2-25-14767) ning võlgniku

juhatuse liikmelt teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks (tsiviilasi 2-25-

5110).

7. Ajutine haldur märkis, et võlgniku finantsandmeid ei ole võimalik seostada maksejõuetuse

tekkimise põhjustega.

8. Võlgnikul on aruande kohaselt vara kokku ca 11 389 eurot, s.o on arvelduskontode jääk

5437,76 eurot. Võlgnikul puudub registrisse kantav vara. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku

laos olevate materjalide väärtus ca 2000 eurot ning võlgniku põhivara väärtus ca 3000 eurot,

kuivõrd on vara kaetud üürileandja pandiõigusega. Võlgniku pankrotiavalduses nimetatud

nõudeid kolmandate isikute vastu ei saa ajutise halduri hinnangul varana käsitleda: nõuete

perspektiivi osas vajab suuremat tähelepanu võlgniku nõue xxx vastu summas 82 791,96 eurot.

Sissenõudmise proportsionaalsuse hinnangut vajavad nõue xxx vastu (summas 146,58 eurot) ja

nõue xxx vastu (summas 282,30 eurot). Ettemaksu nõuete väärtuseks hindab ajutine haldur

951,23 eurot. Ajutise halduri hinnangul on ebaselge ettemaksunõue xxx vastu (summas 720

eurot). Võlgniku nõuet xxx vastu (summas 66 666,68 eurot) hindab ajutine haldur väärtusetuks,

kuivõrd on xxx esitanud kreeditarve äravõetud seadmete eest, millega tühistas olemasoleva ja

tulevase võlgnevuse. Kreeditarve koostamisega tekkis xxx-l tagasimakse nõue käibemaksu osas.

Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt käesoleval

ajal puuduvad, kuid ajutine haldur ei välista, et tulevikus võib tekkida võimalus nõude

esitamiseks võlgniku juhatuse liikme M V vastu summas 66 313,85 eurot.

9. Võlgnikul on ajutise halduri hinnangul kohustusi summas 1 723 806,71 eurot.

10. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku maksuvõlg seisuga 08.12.2025 summas 343

424,98 eurot ning arvestuslik intress 35 537,45 eurot. Võlgnevusi ostjate ees on summas 133

153,01 eurot. Võlgnevusi hankijate ees on summas 539 027,83 eurot. Võlgnevusi töötajate ees

on kogusummas 220 641,05 eurot. xxx on andnud võlgnikule omanikulaenu kogusummas 417

048 eurot. Võlgniku lühiajalised võlakohustused moodustavad 32 613,51 eurot. Võlgniku suhtes

on algatatud 5 täitemenetlust. Lisaks on võlgniku suhtes käimas 6 kohtumenetlust ning

töövaidluskomisjonile on esitatud võlgniku vastu 21 avaldust võlgniku töötajate poolt.

11. Eeltoodust tulenevalt on ajutise halduri hinnangul võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine

haldur esitas 21.12.2025 kohtule taotluse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ning võlgniku

juhatuse liikmelt M Vlt vande saamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse lahendamine

12. Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.

13. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja

selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena

arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3).

14. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga (vt ülal, p 3 jj). Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi

vähemalt summas 1 723 806,71 eurot, kuid vara nende kohustuste täitmiseks vaid ca 11 389

eurot. Võlgnikul võivad olla nõuded kolmandate isikute vastu, kuid tegemist ei ole likviidse

varaga ning praegusel hetkel puudub kindlus, et tegemist on perspektiivsete nõuetega, mis oleks

võimalik sisse nõuda. Võlgnikul ei ole seega piisavalt vara oma sissenõutavaks muutunud

rahaliste kohustuste täitmiseks, võlgniku majandustegevus on samuti lõppenud. Praegusel juhul

tuleb võlgniku maksejõuetust ka eeldada (PankrS § 31 lg 4).

15. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku

pankrotihalduriks tema nõusolekul Martin Pärna (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

16. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

17. Kohus kohustab võlgniku endiseid juhatuse liikmeid kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged

(PankrS § 86 lg 1, § 90).

18. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg

1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

Menetluskulud

19. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri

tasu tasuda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub

võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

20. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud,

sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

21. Ajutine haldur palus määrata oma töötasuks 3000 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur

on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestused (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud

oma ülesannete täitmiseks kokku 20 tundi. Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu (sh

ajaperioodi pikkust) ja keerukust käesolevas asjas, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud

ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise

halduri tunnitasu 150 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur.

22. PankrS § 31 lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise

halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kohus mõistab

seetõttu võlgnikult välja ajutise halduri tasu summas 3000 eurot (20 × 150), koos käibemaksuga

3720 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele

määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai Härmand

kohtunik