2-25-14208/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. jaanuar 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-14208

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

YYi hagi XXi vastu elatise väljamõistmiseks

2715,66 eurot

Menetlosalised ja nende

esindajad

Hageja: YY, isikukood x

Hageja seaduslik esindaja: OO, isikukood x

Kostja: XX, isikukood x

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada YYi hagi XXi vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista XXilt (X, isikukood x) alaealise lapse YYi (isikukood x) kasuks elatis

alates 29.08.2025 kuni YYi täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx perekonnaseaduse (PKS)

§ 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-

line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud

pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot) PKS § 101 lg 5

alusel. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda

01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause), alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Väljamõistetud igakuine elatis tasuda YYi arvelduskontole nr x iga kuu eest ette

elatise tasumisele eelneva kuu 10-ndaks kuupäevaks, selgitusega „elatis“, näidates

makse selgituses ära ka lapse nimi, kelle eest elatist tasutakse ning kuu ja aasta, mille

eest elatist makstakse.

4. Välja mõista XXilt (X, isikukood x) alaealise lapse YYi (isikukood x) kasuks

tagasiulatuv elatis perioodi 28.08.2024 kuni 28.08.2025 eest 3530,56 eurot. Elatise

võlgnevus tasuda YYi LHV panga arvelduskontole x.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edastada tagaseljaotsus menetlusosalistele.

2-25-14208

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS §

415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Sisulised asjaolud

1. Hageja esitas 29.08.2025 Pärnu Maakohtule hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks.

Hageja soovib elatise väljamõistmist 305 eurot kuus alates 29.08.2024. Hageja esitas

13.09.2025 hagi täpsustuse ning märgib, et soovib elatise väljamõistmist alates

28.08.2024 perekonnaseaduse § 101 sätestatud määras. Hageja esitab kostja vastu ka

tagasiulatuva elatise nõude perioodi 28.08.2024 kuni 28.08.2025 osas kokku 3810,46

eurot.

2. Kohus võttis 03.10.2025 määrusega 13.09.2025 esitatud hagiavalduse ja 21.09.2025 hagi

täienduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagivastuse 14 päeva jooksul alates

määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest.

3. Hagimaterjalid ja hagi täiendus on kostjale kätte toimetatud KÄPO kaudu 03.10.2025 ning

03.10.2025 määrus e-postiga 08.12.2025. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul, s.o

hiljemalt 22.12.2025, ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud.

2-25-14208

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on

seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus selgitab, et hagi

lahendamise puhul lähtub kohus hageja 13.09.2025 esitatud hagiavalduses ja 21.09.2025

hagi täienduses esitatud nõuetest ja selgitustest.

5. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja 2 ning § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud

vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108. Kostjale on hagimaterjalid kätte

toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS §

407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

6. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesoleva otsuse lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga.

7. PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud

saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama

paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud

isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1

järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe

lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 282,31 eurot). Baassummale lisandub PKS §

101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 59,43 eurot). Vanem ei pea

PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada ½

lapsetoetusest. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada

lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline

hüvitamine.

8. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal

pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi.

9. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma

22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada

alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes

kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil

vastu vaielnud. Ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks aluse maksta hagejale elatist alla

miinimumsuuruse, esile toodud ei ole.

10. Kostja ei ole osalenud hageja ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul

lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise

elatusrahana välja mõista. Hagi esitamise hetkel on ühe lapse elatis, indekseeritud

baassummat arvestades, elatiskalkulaatori alusel – 301,74 eurot. Lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks elatise miinimumsuuruses nõude esitamisel, ei tule lapse vajaduste

rahuldamise kulusid tõendada. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista

2-25-14208

kostjalt hageja ülalpidamiseks elatisraha alates 29.08.2025 kuni hageja täisealiseks

saamiseni PKS § 101 sätestatud määras.

11. Hageja taotleb kostjalt tagasiulatuva elatise tasumist PKS § 101 alusel arvutatud

baassummast lähtudes alates 28.08.2024 kuni 28.08.2025 kokku summas 3810,46 eurot

(perioodi 28.08.2024 kuni 31.03.2025 eest 272,72 eurot kuus ning perioodi 01.04.2025 kuni

28.08.2025 eest 301,74 eurot kuus). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas kohtusse

hagi 29.08.2025, seega on hagejal õigus nõuda tagasiulatuva elatise tasumist alates

28.08.2024. Tulenevalt PKS § 101 alusel arvutatust, on elatise baassumma perioodil

28.08.2024 - 31.03.2025 287,72 eurot kuus ja perioodil 01.04.2025 - 28.08.2025 301,74

eurot kuus. Seega on hagejal õigus nõuda elatist perioodi 28.08.2024 – 31.08.2024 eest

37,12 eurot (287,72/31x4), perioodi 01.09.2024 – 31.03.2025 eest 2014,04 eurot

(287,72x7), perioodi 01.04.2025 – 31.07.2025 eest 1206,96 eurot (301,74x4), perioodi

01.08.2025 – 28.08.2025 eest 272,44 eurot (301,74/31x28). Eeltoodust tulenevalt rahuldab

kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

tagasiulatuva elatise perioodi 28.08.2024 kuni 28.08.2025 osas kokku 3530,56 eurot.

12. Tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel

viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

14. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega

menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist

suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik