2-24-13461/37 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-24-13461 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2026, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi D K (K) hagi I K (K) vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2610 eurot (290×9) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D K (isikukood XXX) Hageja esindaja volikirja alusel E K (isikukood XXX) Kostja I K (isikukood XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 6. jaanuaril 2026, kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Mõista IK (isikukood XXX) D K (isikukood XXX) kasuks elatis kindlas summas 4406,10 eurot ajavahemiku 1. veebruar 2024 – 6. august 2025 (k.a) eest välja. 3. Kohustada I K kanda elatist D K pangakontole nr XXX, AS Swedbank, selgitusega „Elatis“. 4. Jätta osapoolte menetluskulud nende endi kanda. 5. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

2(5) Tsiviilasi nr 2-24-13461 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. D K (hageja) oma seadusliku esindaja ema E K kaudu esitas 6. septembril 2024 Viru Maakohtule hagi I K (kostja) vastu elatise nõudes (tsiviilasi nr 2-24-13461). Hageja nõue on mõista kostjalt 290 eurost elatist välja, s.h tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist ehk alates 6. septembrist 2023. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt elab hageja koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja hageja ülalpidamisest osa ei võta. Hageja õpib Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses päevases õppevormis. Elatis palub hageja kanda tema pangakontole XXX, AS Swedbank, selgitus „Elatis“. 2. Viru Maakohus 6. septembri 2024. a määrusega võttis hagi menetlusse. 3. Kostja võtab omaks hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma elatist 290 eurot iga kuu alates hagi esitamisest 6. septembrist 2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 7. augustini 2025. Tagasiulatuva elatise nõude osas palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja väitel osaleb ta hageja ülalpidamises vabatahtlikult ning on valmis seda tegema ka edaspidi. Kuni veebruarini 2024 maksis kostja hageja emale elatist 300 euro suuruses. Kostja kandis raha hageja ema pangakontole või andis raha sularahas üle. Kostja tasub interneti eest. Kostja ostab lapsele ka erinevad asjad (nt riided ja jalanõud). Kostja veedab pojaga koos alati palju aega ning armastab temaga reisida. 2024. aasta suve kaks kuud järjest (4.07.2024–27.08.2024) elas hageja kostja juures ja oli täielikult kostja ülalpidamisel. Kostja ostis hagejale ka jope, tossud jm. Kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. 4. Hageja jäi oma nõuete juurde avaldades, et kostja aeg-ajalt maksis elatist hageja ülalpidamiseks ja seda alates 2022. septembri mai kuust (?). Maksed olid ebaregulaarsed. Viimatine elatise maksmine oli 2024. aasta veebruarikuus jaanuarikuu eest. 2024. aasta juulija augustikuus hageja elamine kostja juures ei ole hageja arvates elatise maksmata jätmise aluseks, eriti arvestades asjaolu, et elatist lapse ülalpidamiseks viis kuud järjest ei makstud. Samuti laekus pärast vanemate lahkuminekut kuni 2022. aasta oktoobrini Eesti Vabariigi poolt makstav lastetoetus kostja arveldusarvele ning seda raha ei ole hageja lapse tegelikule kasvatajale ja hooldajale, E K üle kandnud. 5. 15. aprilli 2025. a nõudekirjas on kohus enne vajalike tähtaegade määramist kirjalikus menetluses määranud hageja esindajale tähtaega täiendavate selgituste andmiseks. Hageja esindajal tuli väljendada seisukoha kostja kohtuotsuse täitmise viisi, korra ja täitmise tähtaja kindlaksmääramise taotluse suhtes hiljemalt kümne (10) päeva jooksul käesoleva kohtukirja kättesaamisest. Sama aja jooksul tuli teatada pangakonto numbrit, kui ta on nõus elatisraha ülekandmisega tema pangakontole. Samuti tuli hageja esindajal teatada, mida ta soovib tõendada esitatud kostja uue pangakonto andmetega. Hageja esindaja sai kohtukirja isiklikult kätte 15. aprillil 2025, kuid mitte midagi kohtule ei esitanud.

3(5) Tsiviilasi nr 2-24-13461 6. 13.08.2025 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja nõude üle ning palub mõista elatist välja summas 290 eurot alates 2024. veebruarist, kuna seniajani tasus kostja elatist vabatahtlikult. 7. Kohus 31. oktoober 2025. a määrusega uuendas tsiviilasja nr 2-24-13461 arutamise, tühistas 31. oktoobrile 2025 määratud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja, määras uued ajad kirjalikus menetluses, teatas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja, tegi kostjale ettepaneku teatada, kas ja millises suuruses andis ta ülalpidamist hagejale (kas elatise väljamaksmisega või muul viisil) ajavahemikul 2024 veebruarist kuni 7. augustini 2025. Samuti tegi kohus osapooltele ettepaneku sõlmida kompromissi. 8. Kostja midagi ei esitanud. Ka ei esitanud pooled kompromissi. 9. Hageja sai 7. augustil 2025 täisealiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb seetõttu rahuldada osaliselt. Hageja lõplikuks nõudeks on 290 eurose igakuise elatise väljamõistmine alates 2024. a veebruarist kuni hageja täisealiseks saamiseni 7. augustil 2025. Elatist palutakse kanda hageja pangakontole. Kostja võttis omaks, et ei tasunud elatist alates veebruarist 2024 ja nõustus elatise suurusega. Küll aga kostja ei esitanud kohtule teavet, kas ja kui suur elatisraha tasus ta alates veebruarist 2024. Hageja sõnul ei ole kostja tasunud mitte midagi. Kostja palus arvestada, et 4. juulist – 28. augustini 2024 viibis hageja kostja juures välismaal ja oli täielikult kostja ülalpidamisel. Perekonnaseaduse § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg-st 2 nähtub, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja sünnitunnistusest nähtuvalt on ta sündinud 7. augustil 2007 ja tema vanemateks kostja ja E K. Seega, kostja on hageja vanem ja hagejale ülalpidamist andma kohustatud isik (PKS § 96) ning hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja palub välja mõista elatist kindlas summas 290 eurot kuus alates veebruarist 2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on nõus nõudega summas 290 eurot kuus. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

4(5) Tsiviilasi nr 2-24-13461 Kuna hagi on esitatud 6. septembril 2024, seetõttu ajavahemikul 1. veebruar 2024 – 5. september 2024 oleva elatise nõude puhul on tegemist tagasiulatuva elatise nõudega PKS § 108 mõttes. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei tasunud elatist vabatahtlikult hageja ülalpidamiseks alates 1. veebruarist 2024, seega oli hagejal võimalik pöörduda kohtusse elatise saamiseks, s.h tagasiulatuvalt. Kuna laps vajab ülalpidamist iga kuu, rikkus kostja hageja ülalpidamiskohustust alates 1. veebruarist 2024, mistõttu on hagejal võimalik nõuda elatist alates 1. veebruarist 2024. Kuna kostja tunnistab, et ei tasunud elatist 2024. veebruarist ning on nõus tasuma elatist summas 290 eurot iga kuu, on põhjendatud hageja nõude. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 2024. aasta suve kaks kuud järjest (04.07.2024–27.08.2024) elas hageja kostja juures ja oli täielikult kostja ülalpidamisel. Eluliselt on arusaadav, et kui laps viibib vanema juures välismaal kahe kuu vältel, on vanema kanda lapse heaolu tagamisega kaasnevaid kulusid, s.o toidu-, üürikulud lapsele langevas osas, lapse vaba aja korraldamisega seotud kulud jne. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et elatise summast tuleb maha arvata 2024. a juuli ja augusti elatis kokku 580 eurot (290 × 2). Kuna hageja sai 7. augustil 2025 täisealiseks mõistab kohus elatis kindla summana ajavahemiku 1.02.2024-06.08.2025 eest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatis ajavahemiku 1.02.2024-06.08.2025 eest kindlas summas 4406,10 eurot (290 eurot × 15 kuud) + 56,10 eurot (290 eurot / 31 päeva augustis × 6 päeva augustis). Elatis palub hageja kanda tema pangakontole XXX, AS Swedbank, selgitus „Elatis“. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva kindlaks. Kohus leiab, et tuleb rahuldada hageja taotlus. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5) Tsiviilasi nr 2-24-13461 Tamara Šabarova kohtunik