2-25-10329/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 6. jaanuar 2025

Tartu kohtumaja (Kalevi tn 1, 51010, Tartu, e-post

tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja number

2-25-10329

Tsiviilasi

Elva valla (Elva Vallavalitsuse kaudu) hagi X.P

vastu võla 644 euro 70 sendi suuruse põhivõla ja

kõrvalnõuete saamiseks

Hagi hind

892 eurot 47 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX (Elva Vallavalitsuse kaudu)

(registrikood 77000170), lepinguline esindaja Aire

Põder (e-post XXX)

Kostja X.P (isikukood XXX, viibimiskoht Tartu

vangla, Turu 56, Tartu linn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elva valla (Elva Vallavalitsuse kaudu) 30.06.2025 hagi X.P vastu

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista X.P-lt Elva valla (Elva Vallavalitsuse kaudu) kasuks välja põhivõlg 644

eurot 70 senti, seisuga 30.06.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 142 eurot 98

senti ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

põhivõlalt (644 eurot 70 senti) alates 01.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta Elva valla (Elva Vallavalitsuse kaudu) hagi X.P vastu rahuldamata osas,

milles nõuti 40 euro suuruste sissenõudmiskulude hüvitamist.

4. Jätta menetluskuludest 95% X.P kanda ja 5% Elva valla (Elva Vallavalitsuse

kaudu) kanda.

5. Mõista X.P-lt Elva valla (Elva Vallavalitsuse kaudu) kasuks välja menetluskulud

574 eurot 75 senti ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

menetluskuludelt (574 eurot 75 senti) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui

kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja

ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata

jätmist.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada

tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX (Elva Vallavalitsuse kaudu) (hageja) esitas 30.06.2025 hagi X.P (kostja) vastu,

milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 644 eurot 70 senti, sissenõudmiskulud 40 eurot,

seisuga 30.06.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 142 eurot 98 senti ja edasiulatuv viivis

põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

01.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.05.2023 sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 13-13/7

(leping), mille alusel andis hageja kostjale kasutada ühetoalise sotsiaalkorteri aadressil

Nooruse tn 10-2, Puhja alevik. Kostja kohustus tasuma hagejale korteri kasutamise eest

hageja väljastatud arve alusel igakuiselt 20. kuupäevaks eelmise kuu eest 105 eurot üüritasu,

millele lisandub möödunud kuu eest kommunaalteenuste kulu. Kostja ei pidanud tasuma

halduskulude, maamaksu, kindlustuse ega remondifondi eest. Leping sõlmiti kehtivusega

28.04.2023–31.08.2023.

Kostja rikkus lepingut, kui jättis tasumata järgnevad arved:



31.05.2023 arve nr 7437, maksetähtaeg 07.07.2023, tasumata 131 eurot 97 senti;



30.06.2023 arve nr 8264, maksetähtaeg 25.07.2023, tasumata 123 eurot 66 senti;



31.07.2023 arve nr 8763, maksetähtaeg 05.09.2023, tasumata 121 eurot 45 senti;



31.08.2023 arve nr 10012, maksetähtaeg 25.09.2023, tasumata 267 eurot 62 senti.

Seega on kostja põhivõlg 644 eurot 70 senti. Kostja ei maksnud arveid vaatamata hageja ja

Debitum Collectio OÜ korduvatele meeldetuletustele. Hageja nõuab kostjalt arvete

tasumisega viivitamise eest viivist kokku 142 eurot 98 senti. Nõue on kujunenud järgmiselt:

Arve nr

Maksetähtaeg

Võlg eurodes

Viivituses

päevade arv

Viivise summa

6420

30.05.2023

13,69

0,20

7437

07.07.2023

132,28

31,31

8264

25.07.2023

123,66

28,60

8763

05.09.2023

121,45

26,42

10012

25.09.2023

267,62

56,45

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 40 eurot VÕS 1132 lg 2 p 2 kohaselt,

mis sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja menetluskulud 605

eurot, millest riigilõiv on 245 eurot ja lepingulise esindaja kulud 360 eurot. Samuti palus

hageja välja mõista seadusjärgse viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast päevast kuni menetluskulude tasumiseni.

2. Tartu Maakohus võttis 14.08.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas hagi ja hagi menetlusse võtmise

määruse kostjale kätte avaliku e-toimiku (AET) kaudu 17.08.2025 kl 09.01. Kostja tähtaegselt

hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

osaliselt. Kohus teeb selles osas tagaseljaotsuse. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus TsMS § 407 lg 6 järgi sisulise otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg

3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus käsitleb seda arvestades otsuses

üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskuludega seostuvat.

4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja on palunud kostjalt välja

mõista sissenõudmiskulud 40 eurot. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1132 lg

2 p 2 kohaselt sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

Hageja viidatud normi kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel võla

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot. Kohus leiab, et hageja ei saa nõuda

kostjalt VÕS § 1132 lg 2 järgi sissenõudmiskulude hüvitamist, sest hageja ei ole majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja, vaid kohaliku omavalitsuse üksus. Kohus leiab, et

sotsiaaleluruumi tagamisel ei tegutse kohaliku omavalitsuse üksus ettevõtjana, kelle eesmärk

on tulu saada, vaid täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 mõttes

kohaliku omavalitsuse ülesannet osutada sotsiaalteenuseid. Eluruumi tagamine on KOKS § 6

lg 1 ning sotsiaalhoolekandeseaduse § 41 lg 1 mõttes kohaliku omavalitsuse korraldatav

sotsiaalteenus.

5. Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude

jaotuse ja nende rahalise suuruse. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1

kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus jaotab hagi osalise rahuldamise tõttu

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab

kostja menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskuludest 95% kostja kanda ja 5%

hageja enda kanda.

6. Kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palus

hagiavalduses kostjalt välja mõista menetluskulud 605 eurot, mis hõlmab riigilõivu 245 eurot

ja lepingulise esindaja tasu kolme tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (km-ta). Hageja kinnitas,

et ta on kandnud menetluskulud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja kinnitas, et tema ja

tema lepingulise esindaja on käibemaksukohustuslased, mistõttu on neil TsMS § 174 lg 10

järgi õigus käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on ta palunud menetluskulud välja mõista

käibemaksuta.

6.1. Kohus märgib, et riigilõiv on menetluskulu TsMS § 138 lg 2 mõttes, mille tasumise

kohustus tuleneb seadusest. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175

lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus

menetluskulude kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi

ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.

Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas

esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse

hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki,

keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise

esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-

124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

6.2. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud ajakulu üks tund edastatud dokumentidega tutvumise ja kliendiga

konsulteerimise eest ja kaks tundi hagiavalduse koostamise eest. Kohus arvestab seejuures, et

tegemist ei olnud keeruka vaidlusega. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud ja

vajalik menetluskulu on 605 eurot (riigilõiv 245 eurot + lepingulise esindaja kulu 360 eurot

(km-ta)).

6.3. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulu 574 eurot 75 senti (95%). Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuta,

sest hageja on märkinud, et ta on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada TsMS § 174 lg 10 järgi.

6.4. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks

välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin