Legislator Case Law & Legislation
3-25-4609/9 AI generated

3-25-4609/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-4609/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vanglas registreeriti 26.08.2024 numbriga 1-13/24/503-1 X. Xe (edaspidi ka tekitamise eest. Nimelt kaebaja viidi 16.09.2023 südameprobleemiga haiglasse ning talle

Legislator headnote

AI generated

3-25-4609/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Xe (edaspidi ka tekitamise eest. Nimelt kaebaja viidi 16.09.2023 südameprobleemiga haiglasse ning talle

Keywords

AI generated
cash changeover case of extreme hardship sufficient access bank guarantee claim event necessary expense mission, travel and accommodation expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4609

Haldusasi

X. Xe kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 10 000 eurot seoses 16.09.2023

haiglas jalaraudade kasutamisega ning vanglas kahel korral

alasti läbiotsimiste teostamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja (eeldatav) – Tartu Vangla

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda hüvitamiskaebus esitatuks kaebetähtaja rikkumisega ning jätta

kaebetähtaeg ennistamata.

2. Lõpetada menetlus haldusasjas 3-25-4609.

3. Lahendi avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas registreeriti 26.08.2024 numbriga 1-13/24/503-1 X. Xe (edaspidi ka

kaebaja) kahju hüvitamise taotlus, milles nõuti 10 000 eurot füüsilise ja moraalse kahju

tekitamise eest. Nimelt kaebaja viidi 16.09.2023 südameprobleemiga haiglasse ning talle

pandi õhtul jalarauad, mis võeti ära alles hommikul. Kaebaja magas terve öö halvasti ja

tegemist oli inimõiguste rikkumisega. Vanglasse naastes teostati kaebajale täielik alasti

läbiotsimine ning sama kordus ka pärast kirikus käimist. Alasti läbiotsimiste ja alandamise

põhjus jääb kaebajale arusaamatuks.

2. X. X esitas 08.11.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vanglalt füüsilise

ja moraalse kahju tekitamise eest 10 000 eurot (haldusasi 3-24-3070). Kaebuse kohaselt ei

vastanud Tartu Vangla tema kahjunõudele kahe kuu jooksul, mistõttu loodab ta kohtu peale.

Kaebuses kirjeldati 16.09.2023 haiglasse viimist ning jalaraudade kasutamist öösel, samuti

alasti läbiotsimisi vanglasse naasmisel ning pärast kiriku külastamist. Kaebaja viitas

alandamisele ja inimõiguste rikkumisele.

3. Tartu Vangla jättis 19.11.2024 vastusega nr 1-13/24/503-2 (edaspidi 19.11.2024 vastus)

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

4. Tartu Halduskohus küsis haldusasjas 3-24-3070 vanglalt välja kohtueelse menetluse

materjalid ning jättis 20.01.2025 määrusega kaebuse käiguta, andes tähtaja riigilõivu

tasumiseks ja kaebuse täpsustamiseks. Kohus tagastas kaebuse 30.01.2025 määrusega, sest

kaebaja jättis puudused kõrvaldamata. Määrus jõustus edasi kaebamata.

5. X. X esitas 17.12.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles 10 000 euro suurust

mittevaralise kahju hüvitist kolme intsidendi eest. Esiteks, kui kaebaja viidi 16.09.2023

südameprobleemiga haiglasse, paigaldati talle ööseks jalarauad, mis segasid väljapuhkamist.

Kui kaebaja paari päeva pärast tagasi vanglasse toodi, teostati täielik alasti läbiotsimine, mis

oli alandav ja rikkus inimõigusi. Samuti pidi kaebaja end alasti võtma pärast kirikus käimist.

Seega kaebajale tekitati korduvalt füüsilist ja moraalset kahju. Kaebaja taotleb riigilõivu

tasumisest vabastamist. Kaebaja esitas samal päeval veel kaks peaaegu identse sisuga taotlust,

mis on registreeritud kaebuse täiendustena.

6. Tartu Halduskohus andis 17.12.2025 määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tallinna

Halduskohtule, sest kaebaja viibib Harjumaal Tallinna Vanglas. Määrus jõustus edasi

kaebamata ning kaebus saabus Tallinna Halduskohtule 05.01.2026.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus

eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise

taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS

§ 124 lg-le 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele

(vt HKMS § 152 lg 1 punkt 2). Menetluse saab lõpetada juba enne kaebuse menetlusse

võtmist (HKMS § 152 lg 3).

8. Vangistusseaduse § 11

lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on

kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 18 lg 1

kohaselt peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle

nõuetekohasest esitamisest arvates. Sama paragrahvi lg 2 järgi, kui haldusorgan jätab kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu

hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse

hüvitise väljamõistmiseks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et praeguses haldusasjas esitatud

kaebus põhineb täpselt samadel asjaoludel ning sel on sama nõue, nagu kaebaja poolt Tartu

Vanglale 22.08.2024 koostatud (vanglas registreeritud 26.08.2024) kahjunõudes. Seega tuli

kaebajal kaebusega halduskohtu poole pöörduda 30 päeva jooksul alates sellest, kui vanglal

jäi taotlus RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul lahendamata. Haldusasjast 3-24-3070

nähtuvalt kaebaja seda ka tegi, viidates, et vangla ei ole kahe kuu jooksul tema kahjunõudele

vastanud. Kaebus aga tagastati 30.01.2025 ning ehkki tagastamine ei võta isikult õigust uuesti

halduskohtu poole pöörduda, siis tuleb arvestada, et uuesti esitatav(ad) kaebus(ed) ei pruugi

olla tähtaegsed. Tartu Halduskohtule 17.12.2025 esitatud kaebuse puhul ületas kaebaja

kaebetähtaega enam kui ühe aastaga.

9. Kohtute infosüsteemist selgub veel, et kaebaja esitas käesoleva asjaga samasisulise kaebuse

ka 18.12.2025 ning see laekus Tallinna Halduskohtule 23.12.2025 (haldusasi 3-25-4694).

Kaebusest nähtuv kinnitab, et kaebaja soovib tugineda haldusasjaga 3-24-3070 seonduvale

Tartu Vanglale 22.08.2024 esitatud kahjunõudele, mistõttu võib sama eeldada ka käesolevas

haldusasjas, ning vastav kaebus ei saa olla tähtaegne.

10. Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine eeldab, et menetlusosaline ei saanud

tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Tallinna Ringkonnakohus selgitas

21.11.2025 määruses nr 3-25-2068 (punkt 16), et kui kaebetähtaega on ületatud oluliselt ja

kohtu jaoks on selge, et tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, võib kohus

menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt lõpetada menetluse ilma ennistamise avalduse

esitamiseks ettepanekut tegemata (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2023 määrus nr 3-22-

2185, p 19; Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2022 määrus nr 3-21-2053, p 12). Sellise

olukorraga ongi praegusel juhul tegemist. Kaebaja ületas kaebetähtaega oluliselt ja kohtule ei

nähtu, et selleks saaks olla mõjuvat põhjust. Haldusasjast 3-24-3070 ilmneb, et kaebajale oli

kohtusse pöördumise kord ning tähtaeg selge, mh sisaldub Tartu Vangla 19.11.2024 vastuses

korrektne viide kaebekorrale (RVastS § 18 lg 2). Samuti pole usutav, et niivõrd pika aja

jooksul oleks kaebajal saanud esineda objektiivseid takistusi kaebuse esitamiseks.

11. Kokkuvõtvalt, kuna kaebus on mittetähtaegne ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, siis

lõpetab kohus asja menetluse (HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 punkt 2). Menetluse lõpetamise

korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti

kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 punkt 2).

12. Menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust.

13. Lahendi avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)