2-25-109887/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-109887

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2026. a Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus

menetluses

Tsiviilasja number

2-25-109887

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A.R. Rxxxx vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4019,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

lepinguline esindaja Kristiine Urb, Julianuse Õigusbüroo OÜ,

e-post:

Kostja: A.R. (isikukood: XXX, registrijärgne elukoha aadress:

XXX-i,xxxxxx,

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A.R. Rxxxxxx Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus 1358,89

eurot.

3. Välja mõista A.R. Rxxxxxx Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 10,90% aastas

arvestatuna põhivõlalt 1164,29 eurolt alates 06.01.2026 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni.

4. Jätta hagi põhivõla 975,87 euro ja kõrvalnõuete 1451,72 euro osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 34% ulatuses A.R. Rxxxx kanda ja 66% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

6. Välja mõista A.R. Rxxxxxx Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud

288,32 eurot.

7. Välja mõista A.R. Rxxxxxx Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt

viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

2. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast

nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on

kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 06.11.2025. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei

vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on

põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata.

4. Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt on kostja sõlminud 10.11.2020 AS-iga Inbank

järelmaksulepingu nr L89004351080, mille alusel sai kauba maksumusega 5990 eurot.

Lepingu järgi tuli kauba eest tasuda 48 kuu jooksul igakuiste 182,13 euro suuruste

osamaksetega hiljemalt 15.11.2024. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt, mistõttu ütles AS Inbank lepingu 26.01.2022 üles ja loovutas nõude

hagejale.

5. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale lepingu põhivõlgnevuse 2140,16 eurot,

intressi 333,76 eurot, haldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 1258,96 eurot ning edaspidi põhivõlalt viivise 10,90% aastas alates

09.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

6. Poote vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on

tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust.

7. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a

määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

8. Kohus on kontrollinud ja leiab, et krediidikulukuse määr 21,72% aastas ei ületanud lepingus

märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on leping kehtiv.

9. Kohus andis hagejale tähtaja esitada selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga

lepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas

23.12.2025 ümberarvestuse.

10. Kohtu hinnangul ei ole hagis esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte

järgmist. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet,

kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

11. Seega lähtub kohus hageja esitatud ümberarvestusest, mille kohaselt on kostja saanud kauba

maksumusega 5990 eurot ja on teinud põhiosa katteks tagasimakseid esialgsele

võlausaldajale 1825,71 eurot ja hagejale 3000 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale

põhivõlana 1164,29 eurot.

12. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku

leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik

arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg

1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr 3-2-1-120-08, p 12).

13. Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada lepingu järgset viivist 10,90% aastas põhivõlalt s.o

1164,29 eurolt alates lepingu lõppemisest s.o 16.11.2024 kuni otsuse tegemiseni 05.01.2026

summas 144,60 eurot ja edaspidi lepingujärgses määras.

14. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist

sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja poolt välja toodud asjaolude

kohaselt jäi kostja ka lepingu kehtivuse ajal osamaksete tasumisega viivitusse. Seega oli

võlgnevuse osas meeldetuletuskirjade saatmine lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu

lõppemist põhjendatud ning hageja sissenõudmiskulude nõue 50 eurot on VÕS § 1132 lõike

2 p 3 alusel põhjendatud.

15. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja põhinõue on põhjendatud 1164,29 euro

ulatuses, kõrvalnõuded (viivis otsuse tegemise seisuga) 144,60 euro ulatuses ja võla

sissenõudmiskulud 50 euro ulatuses. Ülejäänud osas s.o põhivõla 975,87 euro ja

kõrvalnõuete 1451,72 euro (intress 333,76 eurot, viivis 1114,36 eurot ja haldustasu 3,60

eurot) osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.

16. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1164,29 eurot, viivis seisuga

05.01.2026 summas 144,60 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja edaspidi viivis

10,90% põhivõlalt alates 06.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni.

17. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

18. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel

TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg

1 alusel jätta 34% ulatuses kostja kanda ja 66% ulatuses hageja kanda.

19. Hageja menetluskulud on kokku 848 eurot, millest riigilõiv on 490 eurot ja lepingulise

esindaja kulud 358 eurot (ilma käibemaksuta) sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot.

20. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuleb hagilt hinnaga 4019,74 eurot tasuda riigilõivu 490 eurot. Arvestades hagi

osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja

poolt hüvitamisele.

21. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

22. Arvestades nõude sisu ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja lepingulise

esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas

märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu asja materjalidega

tutvumiseks ja hagi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks on põhjendatud kokku

summas 338 eurot. Hageja taotleb kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, seega kuuluvad

kulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on TsMS §

4842 alusel põhjendatud.

23. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja

mõista 288,32 eurot (848 eurost 34%).

24. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik