2-25-18771/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-18771

Tsiviilasi

L.R hagi G.J vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised

Hageja: L.R (isikukood XXX)

Kostja: G.J (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

06.01.2026

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja L.R

Kostja G.J

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.R hagi G.J vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada L.R ja G.J abielu, ms on registreeritud xxxxxxxx Pärnu Maavalitsuses ja

mille kohta on koostatud dokument nr xxxxx

3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisega.

4. Taastada L.R abielueelne perekonnanimi ning jätta L.R perekonnanimeks peale

abielu lahutamist W.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

7. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Tagastatav riigilõiv

kanda hageja L.R arvelduskontole

Edasikaebamise kord

TsMS § 630 lg 2 alusel ei või kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

Asjaolud

1. L.R (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse G.J (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud Pärnu Maavalitsuses. Hageja soovib

abielu lahutada, kuna poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

2. Kohus kuulas pooled ära 06.01.2026 toimunud kohtuistungil. Kostja selgitas, kuigi tema

soov ei ole abielu lahutada, kuid ta on nõus abielu lahutamisega, kuna tal ei jää muud üle.

Pooled loobusid kohtuotsusele edasikaebamise õigusest.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning

poolte abielu lahutada.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam

ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

5. Nii hageja kui kostja on kohtule kinnitanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud,

pooled abielu taastamist võimalikuks ei pea. Kumbki pool ei ole soovinud kohtult

leppimiseks aega. Kohtu hinnangul on abielu lahutamine põhjendatud, kuivõrd pooled on

kohtule kinnitanud, et nad ei näe abielu taastamiseks võimalust ning ei soovi abielu jätkata.

6. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või

perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime,

muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib

taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 1) või

esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 2).

7. Hageja on soovinud abielu lahutamise korral taastada abielueelne perekonnanimi.

Rahvastikuregistrist nähtuvalt oli hageja perekonnanimeks enne abiellumist W. Kohus leiab,

et vastavalt hageja taotlusele tuleb NS § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi

taastada.

8. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

9. Hageja on taotlenud menetluses tasutud riigilõivust poole (s.o 50 euro) tagastamist seoses

sellega, et pooled on vastavalt TsMS § 630 lg 2 apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

kohtuistungil loobunud. Hageja palub tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole.

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3 kuulub taotlus rahuldamisele.

10. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte muud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik