2-25-13586/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-13586

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A G vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 250,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: A G (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A G vastu osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista A G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja C AS ja A G vahel 31.08.2022

sõlmitud laenulepingust nr L445266 tulenev sissnõutavaks muutunud põhivõlg 4960,13

eurot.

3. Mõista A G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuva

põhiosa osamaksed kogusummas 297,62 eurot järgmise graafiku kohaselt:

Makse tähtpäev

Põhiosa osamakse

(eurot)

10.01.2026

252,99

10.02.2026

44,63

4. Mõista A G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (4960,13 eurot)

alates 07.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

5. Mõista A G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivised arvestatuna punktis 3

toodud graafikus toodud põhiosa osamaksete tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates osamakse maksetähtpäevale järgmisest päevast

kuni põhiosa osamakse summa tasumiseni.

6. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi A G vastu ülejäänud osas (lepingujärgne intress,

lepingujärgne viivis, sissenõudmiskulud, haldustasu) rahuldamata.

7. Jätta menetluskulud 50% ulatuses A G kanda ja 50% ulatuses Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

8. Mõista A G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 589 eurot.

9. Mõista A G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (589 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

11. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 19.08.2025 Viru Maakohtule A G (kostja) vastu

hagi (täpsustatud 23.09.2025), paludes kostjalt välja mõista põhivõla 6042,13 eurot, intressi

618,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3089,91 eurot, haldustasu 6 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ning alates 20.08.2025 viivise põhinõudelt kuni nõude täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 23,90% aastas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C AS (krediidiandja) ja kostja 31.08.2022 laenulepingu nr

L445266, mille alusel sai kostja laenu 7500 eurot. Lepinguga lepiti kokku intressimääras ja

viivisemääras 23,90% aastas. Lepingutasu on 150 eurot ja igakuine haldustasu 1,50 eurot.

Lepingu periood on 42 kuud, igakuise osamaksega 268,45 eurot. Krediidi kulukuse määr on

28,79% aastas, võttes arvesse krediidisummat, intressimäära, lõpptähtpäeva, osamaksete arvu,

lepingu sõlmimise tasu ja igakuist haldustasu.

Laenuotsuse tegemisel arvestas krediidiandja Maksu- ja Tolliameti päringust saadud andmeid,

et kostja viimase kolme kuu keskmine sissetulek on 871 eurot. Väljaminekuteks arvestati 70

eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 268,45 eurot. Laenuandja arvestas, et kostjale

jääb sellisel juhul reservi vähemalt 532,55 eurot. Samuti tehti päringud maksehäireregistritesse

ja võeti krediidiinfo andmebaasist kostja krediidiskoor. Aktiivseid maksehäireid ei olnud.

Arvestades laenusummat, osamakse suurust ja lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli

võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Krediidiandja saatis kostjale

30.05.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.

29.06.2023 saatis krediidiandja kostjale lepingu lõpetamise teate. 30.06.2023 loovutas

krediidiandja nõuded hagejale.

Kostja tegi tagasimakseid laenuandjale põhiosa katteks 557,87 eurot ja hagejale 900 eurot.

Seega on põhivõlg 6042,13 eurot. Kostjal on intressivõlg alates 6. osamaksest, s.o 10.03.2023

kuni ülesütlemiseni 29.06.2023 618,35 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga on kostjal tasumata

10.03–10.06 osamaksete laenuhaldustasud, s.o 6 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja

viivise alates 30.06.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.08.2025 lepingujärgses

viivisemääras 23,90%, s.o 3089,91 eurot. Hageja palub välja mõista ka edasiulatuva viivise

lepingujärgses määras. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid 50 eurot. Kostjale on

edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud kulusid: 12.07.2023 kiri (25 eurot),

14.08.2023 kiri, (5 eurot), 24.08.2023 kiri (5 eurot).

2. Hageja esitas 23.09.2025 nõude ümberarvestuse, milles märgib, et kostja on teinud

tagasimakseid krediidiandjale kokku 1342,25 eurot ja hagejale 900 eurot. Kui arvestada kõik

kostja tehtud maksed (2242,25 eurot) põhinõude katteks, siis moodustab kostja põhivõlg

5257,75 eurot ja lepingut ei saa lugeda 29.06.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna kostja ei olnud

selleks hetkeks osamaksetega viivituses. Ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud 1.–15.

osamaksed (10.10.2022–10.12.2023) täielikult ja 16. s.o 10.01.2024 osamakse osaliselt. Kostja

on võlas seega alates 10.01.2024 osamaksest. 23.09.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud

põhiosa osamaksed 4227,64 eurot s.o 16.–36. osamaksed (perioodi 10.01.2024–10.09.2025

eest). Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed 4227,64 eurot,

samuti tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt maksegraafikule. Hageja palub

välja mõista ka viivise sissenõutavaks muutunud põhiosalt 4227,64 eurot lepingujärgses määras

23,90% aastas alates kohtuotsuse jõustumisest, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt

põhivõla osamaksetelt 0,07% päevas iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast

kuni põhivõla tasumiseni.

3. Kostja ei esitanud hagiavaldusele vastust.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata.

6. Kohus proovis kostjale hagimaterjale kätte toimetada käsipostiga rahvastikuregistris

märgitud aadressil XXX, kuid kaks katset (13.10. ja 30.10.2025) ebaõnnestusid, kuna kostja ei

viibinud kohal. Menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale TsMS § 3141 lg

3 p 1 alusel tsiviilasjas nr 2-24-16441 avaldatud e-posti aadressil XXX kätte toimetatuks

07.11.2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg, mis oli 24.11.2025.

Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise

tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada

tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles

on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata. Kohus käsitleb seda arvestades otsuses üksnes hagi osalist rahuldamata

jätmist ja menetluskuludega seonduvat.

8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C AS ja kostja 31.08.2022 laenulepingu nr L445266, mille

alusel sai kostja laenu 7500 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

9. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).

10. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku

teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.

11. Lepingu sõlmimise ajal 31.08.2022 oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr

16,30%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 28,79% on seega väiksem, kui

kolmekordne lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr ning seega

VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

12. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

13. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja selgituste kohaselt tuvastas krediidiandja, et kostja on

krediidivõimeline kokkuvõtlikult järgmiste andmete põhjal. Maksu- ja Tolliameti päringu alusel

on kostja viimase kolme kuu keskmine sissetulek 871 eurot. Väljaminekuteks arvestati 70 eurot

ning arvestades osamakse suurust (268,45 eurot), jäi kostjale raha reservi vähemalt 532,55

eurot. Kehtivaid maksehäireid krediidiandja ei tuvastanud.

Riigikohtu juhiste kohaselt tsiviilasjas nr 2-21-13098 tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50

lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtumenetluses tuleb

seda tõendada hagejal.

Hageja ei väida, et krediidiandja oleks küsinud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

pangakonto väljavõtet. Kohtule ei ole ka pangakonto väljavõtet esitatud. Kohtu hinnangul ei ole

hageja ka tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Krediidiandja on küsinud teavet kostjalt ja teinud päringud krediidiinfo

andmebaasidesse ning kontrollinud kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti andmebaasist.

Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi (mis

oleks kantud registrisse), kuid see ei tähenda, et tal oli võimekus võtta täiendavaid kohustusi.

Pangakonto väljavõtte (või muu krediidiandja kogutud piisava teabe) kogumise eesmärk on

täita krediidiandja teabe saamise kohustust – krediidiandja peab omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbijavõimet krediit tagasi maksta. Teabe

kogumiseks ei piisa üksnes tarbija esitatud teabe tõeseks lugemisest. Krediidiandjal on kohustus

tarbija esitatud teavet kontrollida KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o teha selleks mõistlikke

pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause).

Praegusel juhul pangakonto väljavõtte küsimata jätmine või muu samaväärse sisuga teabe

kogumata jätmisel jättis krediidiandja täitmata kohustuse kontrollida tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute, kohustuste ja majapidamiskulude kohta. Kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes

registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine ei

võimalda kontrollida sama teavet, mis nähtub pangakonto väljavõttelt – nt kui suured

majandamiskulud kostjal olid ja kas kostjal oli muid finantskohustusi. Hageja ei ole ka

selgitanud, miks arvestati kostja väljaminekutena üksnes 70 eurot.

Seega ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja kogutud muu teave oli piisav kostja esitatud

teabe kontrollimiseks.

14. Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet,

jättes teabe kostja kohta kogumata ja kostja esitatud teabe kontrollimata. Selliselt on

krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet

(KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause).

15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

16. Hageja on teinud 23.09.2025 menetlusdokumendis nõude ümberarvestuse (dtl 79) ja nõuab

tagasi põhisumma jääki ja viivist.

Hagiavalduse kohaselt sai kostja lepingu alusel laenu 7500 eurot ja tegi tagasimakseid kokku

2242,25 eurot. Seega on põhivõlg 5257,75. Hageja märgib, et arvestades kõik kostja maksed

põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.06.2023 kehtivalt üles öelduks,

kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Hageja selgitusest ja

maksegraafikust (dtl 90 ja 79) nähtub, et kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus

alates 16. osamaksest (10.01.2024) (sellest osamaksest on tasumata 108,42 eurot, tasutud on

69,07 eurot) kuni 36. osamakseni kokku 4227,64 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei olnud veel

sissenõutavaks muutunud osamaksed 10. oktoobrist 2025 kuni 10. detsembrini 2025. Käesoleva

otsuse tegemise ajaks on ka need kolm osamakset kogusummas 732,49 eurot sissenõutavaks

muutunud. Seega kuulub kohtuotsuse tegemise aja seisuga kostjalt väljamõistmisele põhinõue

4960,13 eurot (4227,64+732,49).

17. Kohus mõistab kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla kokku 297,62

eurot vastavalt hageja esitatud maksegraafikule (dtl 90), kuid vähendades kahte viimast (s.o 41.

ja 42.) osamakset. Kohus märgib selgituseks, et arvestades, et kostja sai laenu 7500 eurot, tasus

enne kohtumenetlust põhinõude katteks 2242,25 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja seisuga olid

sissenõutavaks muutunud põhinõude osamaksed 4960,13 eurot, jääb kostjal maksegraafiku

alusel tasuda 297,62 eurot. Arvestades kokku hageja maksegraafikus (dtl 90) märgitud

osamaksed alates 10.01.2026 kuni 10.03.2026, saab kohus arvestuse tulemusena summa 772,89

eurot, mis on 475,27 euro võrra rohkem kui kostjal tegelikult tasuda tuleks. Eeltoodust

tulenevalt vähendab kohus maksegraafiku viimast, s.o 42. osamakset nullini ja 41. osamakset

44,63 euroni. Seega jääb kostjal tasuda veel täies ulatuses 40. osamakse 252,99 eurot ja 41.

osamakse katteks 44,63 eurot (=297,62).

18. Hageja nõuab nõude ümberarvestuses põhinõudelt viivist viivisemääraga 23,90% aastas.

Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et

väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis

kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda

muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes.

Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses määras. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude vaid seadusjärgses määras ja

jätab rahuldamata osas, milles see seadusjärgset määra ületab.

19. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise tõttu jäävad VÕS § 4034 lg 7

teise lause kohaselt rahuldamata ka esialgses hagiavalduses esitatud haldustasu ja intressi nõue.

Samuti jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõue, kuna hageja on ise esile toonud, et

nõude ümberarvestuse korral ei saanud lepingut lugeda kehtivalt üles öelduks. Seega ei olnud

kostja ka meeldetuletuskirjade saatmise ajal tasumisega viivituses, mistõttu ei ole põhjendatud

nendega kaasnevate kulude väljamõistmine kostjalt.

20. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, §

108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 369 alusel.

21. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

22. Kohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja nõudeks oli põhinõue 6042,13 eurot, intress 618,35 eurot, haldustasu 6 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3089,91 eurot ning tulevikus

sissenõutavaks muutuv viivis lepingujärgse viivisemääraga 23,90% aastas, mis põhinõudelt

6042,13 eurot teeb viiviseks ühe aasta eest 1444,07 eurot, kõik kokku seega 11 250,46 eurot.

Kohus rahuldab hagi 5791,41 euro ulatuses (5257,75+533,66, s.o aastane viivis põhinõudelt),

seega ligikaudu pooles ulatuses. Kohus jätab seetõttu TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud 50%

ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda.

23. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja (dtl 62) kohaselt on hageja

menetluskuluks riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 338 eurot.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 139 lg 2,

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindajal kulunud alusdokumentidega tutvumisele ja

analüüsile; hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele; lisade kogumisele ja

komplekteerimisele; dokumentide kohtule esitamisele 2 töötundi tunnitasuga 169 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu

hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi arvestades esitatud hagi sisu, mahtu ja

lisasid põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1178 eurot.

24. Kohus mõistab kostjalt menetluskulude jaotust arvestades hageja kasuks välja

menetluskulud 589 eurot (1178 × 50%).

25. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

26. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)