2-23-3026/41 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-23-3026

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2026, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

A M ja M M hagi A M vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

4061,52 eurot (hageja I - 2030,76 (225,64×9); hageja

II - 2030,76 eurot (225,64×9))

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I A M (isikukood XXX)

Hageja II M M

(isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja T A (isikukood XXX)

Kostja A M (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Aleksei Forstiman

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

6. jaanuar 2026, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A M ja M M hagi osaliselt.

2. Jätta hagi rahuldamata tagasiulatuva 2022. a septembri- ja novembrikuu elatise

võlgnevuse väljamõistmise nõude osas.

3. Rahuldada osaliselt A M hagi ning mõista A M (isikukood XXX) A M (isikukood

XXX) kasuks elatis kindlas summas 6953,34 eurot ajavahemiku 1. jaanuar 2023 –

16. september 2025 (k.a) eest välja.

4. Rahuldada osaliselt M M hagi ning mõista välja A M (isikukood XXX) M M

(isikukood XXX) kasuks elatis:

- ajavahemiku 1.01.2023 – 21.02.2023 eest 240,19 eurot;

- ajavahemiku 22.02.2023 – 31.03.2023 eest 171,56 eurot;

- ajavahemiku 1.04.2023–31.12.2023 eest 175,24 eurot kuus (baassumma 249,78

eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33

eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650 eurot), mida kahega ja

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 246,16 eurot - 40 eurot

(pool lapsetoetusest 80 eurot) = 206,16 eurot – 15% (30,92 eurot));

- ajavahemiku 1.01.2024–31.03.2024 eest 189,41 eurot kuus (baassumma 249,78

eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33

eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 262,83 eurot - 40 eurot

(pool lapsetoetusest 80 eurot) = 222,83 eurot – 15% (33,42 eurot));

- ajavahemiku 1.04.2024–31.03.2025 eest 212,69 eurot kuus (baassumma 272,76

eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72

eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja

2(1

Tsiviilasi nr 2-23-3026

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 290,22 eurot – 40 eurot

(pool lapsetoetusest 80 eurot)) = 250,22 eurot – 15% (37,53 eurot));

- ajavahemiku 1.04.2025–1.10.2025 eest (kuna A M sai XXX täisealiseks, siis

hagejate pere ei ole enam lasterikas pere) 224,60 eurot kuus (baassumma 282,31

eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74

eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 304,24 eurot -– 40 eurot

(pool lapsetoetusest 80 eurot)) = 264,24 eurot – 15% (39,64 eurot));

- alates 1.10.2025 kuni M M täisealiseks saamiseni (XXX) 225 eurot kuus.

5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada A M poolt tasutud elatisega Viru Maakohtu

20. märtsi 2024. a hagi tagamise määruse alusel.

6. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 20. märtsi 2024. a

määrusega kohaldatud hagi tagamine.

7. Jätta osapoolte menetluskulud nende endi kanda.

8. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A M (hageja I) ja M M (hageja II) oma seadusliku esindaja ema T A kaudu esitas 22.

veebruaril 2023 Viru Maakohtule hagi A M (kostja) vastu elatise nõudes (tl 1-3).

Hagejate nõue on:

1. Mõista A M välja A M kasuks alates 1.12.2022 kuni A M täisealiseks saamiseni igakuine

elatis 225,64 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 30 eurot, kuid mitte alla PKS § 101 lg-des 3-5 sätestatud määra.

2. Mõista A M välja M M kasuks alates 1.12.2022 kuni A M täisealiseks saamiseni igakuine

elatis 225,64 eurot (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44

eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot), kuid mitte alla PKS $ 101 Ig-des 3-5

sätestatud määra.

3. Määrata kindlaks punktis 1. ja 2. nimetatud elatise suuruse arvutamise alused - PKS § 101 lg-

s 3 sätestatud baassummale lisada PKS § 101 № 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi

3(1

Tsiviilasi nr 2-23-3026

keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool makstavast lapsetoetusest (käesoleval

ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5).

4. Kohustada A M tasuma punktis 1, 2 nimetatud elatis iga jooksva kuu 10. kuupäevaks

seadusliku esindaja T A arvelduskontole nr XXX.

5. Tunnistada elatise väljamõistmise otsus viivitamata täidetavaks summas 225,64 eurot

kummalegi lapsele (TsMS 8 468 lg 3).

5. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt olid hagejate ema T A ja kostja abielus alates 2006. aastast.

Abielu lahutati aastal 2017. Hagejad elavad koos emaga.

Hagejate vanemad leppisid omavahel kokku, et kostja maksab igakuiselt laste A ja M

ülalpidamiseks 500 eurot ehk 250 eurot kummalegi lapsele, tasudes nimetatud raha hagejate

seadusliku esindaja T A arvelduskontole. Vastavalt kokkulepitule maksis kostja igakuiselt lastele

elatist kogusummas 500 eurot kuus. 2022 septembris pole kostja hagejatele elatist tasunud.

1.10.2022 kandis kostja hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole 500 eurot, 1.11.2022 —

300 eurot, detsembris tasus kostja 500 eurot septembrikuu eest.

31.12.2022 seisuga on kostjal võlgnevus hagejate ees elatise osas summas 700 eurot, s.о

tasumata elatis (2022) novembrikuu eest summas 200 eurot ja (2022) detsembrikuu eest summas

500 eurot.

Hagejad elavad koos emaga, õpivad koolis, käivad seitsmendas ja üheksandas klassis ning

hagejate ülalpidamiskulud kannab hetkel täies mahus laste ema T A. T A ülalpidamisel on teisest

abielust poeg M S, sünniaeg XXX.

Hagejate ema T A saab Sotsiaalkindlustusametilt kahe lapse pealt peretoetust 160 eurot kuus,

poja M pealt toetust 100 eurot kuus ning lasterikka pere toetust 650 eurot kuus.

Kostja töötab autotöökojas, tal on püsiv töökoht ja stabiilne sissetulek, ta on võimeline tasuma

hagejate ülalpidamiseks kokkulepitud summat 250 eurot kuus kummalegi lapsele, nagu ta on

tasunud viimased 6 aastat.

Igakuised hagejate seadusliku esindaja kulud hagejate ülalpidamiseks: eluasemekulud 140 eurot,

toidukulud 350 eurot, sõidukulud 40 eurot, sidekulud 15 eurot, tervishoiukulud 25 eurot, lapse

hariduskulud 100 eurot, riiete ja jalanõude kulud 160 eurot, muud vältimatud püsikulud 80 eurot.

Kostjal on püsiv töökoht ja igakuine sissetulek. Kostja on kohustatud tasuma hagejatele elatist

vastavalt perekonnaseaduse §-dele 100 ja 101. Kostja ei osale laste ülalpidamises alates

detsembrist 2022.

2. Viru Maakohus 23. veebruari 2023. a määrusega (tl 6-7) võttis hagi menetlusse.

3. Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb nõutava elatise suurusele vastu (tl 12-13).

Hagi vastuse põhjenduste kohaselt on hagejate väited osalised väärad, hagejate nõutava elatise

suurus on põhjendamatult suur, tagasiulatavad ülalpidamisnõuded on juba täidetud. Kostja ei

võta omaks ühtegi hagejate faktiväidet (v.a väited, mille osas on kostja omaksvõttu selgelt

avaldanud).

Kostja vaidleb vastu hagejate väidetele kokkuleppe olemasolu kohta kummalegi hagejale

igakuise elatisena 250 euro tasumise suhtes. Kokkulepet ei olnud.

Kostja ei ole nõus hagejate väitega hagejate ülalpidamiskohustuse rikkumise kohta.

4(1

Tsiviilasi nr 2-23-3026

Kostja võtab omaks hagejate väited tasutud rahasummade kohta. Pole vaidlust osas, et kostja

tasus hagejatele detsembris 2022 elatisena 500 eurot. Kostja ei ole nõus hagejate väidetega, et

detsembris 2022 tasutud 500 eurot on kaetud elatisvõlgnevus 2022. a septembri eest. Kostja tasus

14.12.2022 500 eurot elatisena hagejatele detsembri 2022 ja sellele järgneva perioodi eest.

Kostjal ei olnud/ei ole kohustusi tasuda hagejatele igakuiselt 500 eurot.

Kostja ei võta omaks hagejate väiteid elatisvõlgnevuse kohta.

Pole vaidlust, et kaks hagejat ja nende ema kolmas laps saavad lasterikka pere toetust, mille

suurus 2022 detsembris oli 300 eurot kuus ja alates 01.01.2023 650 eurot kuus.

Hagejad tuginevad hagis PKS § 101 lg-le 1, s.o hagejad nõuavad elatist seaduse alusel. PKS §

101 lg 7 kohaselt kui on isik kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm

aastat.

Hagejate vanuse vahe on vähem kui kolm aastat. Seetõttu on täidetud eeldus ühele hagejale

elatise vähendamiseks 15% võrra.

2022. a detsembris PKS § 101 alusel arvestatav elatise suurus esimesele lapsele (A M) oli 125,64

eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti 3 Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 100 eurot (50% 1/3 lasterikka

pere toetusest 300 eurot)).

2022. a detsembris PKS § 101 alusel arvestatav elatise suurus teisele lapsele (M M) oli 109,25

eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 100 eurot (50% 1/3 lasterikka pere toetusest

300 eurot) – 15% (PKS § 101 lg 7)).

Seega oli kostja kohustus 2022. detsembris tasuda elatise mõlemale hagejale kogusummas

234,89 eurot (125,64+109,25).

2023. a jaanuaris PKS § 101 alusel arvestatav elatise suurus esimesele lapsele (A M) oli 0 eurot

(209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmsest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 216,67 eurot (50% 1/3 lasterikka pere

toetusest 650 eurot)).

2023. a jaanuaris PKS § 101 alusel arvestatav elatise suurus teisele lapsele (M M) oli ka 0 eurot

(209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 216,67 eurot (50% 1/3 lasterikka pere

toetusest 650 eurot) – 15% (PKS § 101 lg 7)).

Seega oli kostja kohustus 2023. jaanuaris tasuda elatise mõlemate hagejale kogusummas 0 eurot.

Alates 1.02.2023 PKS § 101 alusel arvestatav elatise suurus esimesele lapsele (A M) on 161,47

eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 54,17 eurot (50% poolest 1/3 lasterikka pere

toetusest)).

Alates 1.02.2023 PKS § 101 alusel arvestatav elatise suurus teisele lapsele (M M) on 140,41

eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

5(1

Tsiviilasi nr 2-23-3026

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 54,17 eurot (50% poolest 1/3 lasterikka pere

toetusest) - 15% (PKS § 101 lg 7 alusel)).

Seega. alates 1.02.2023 on kostja kohustus tasuda elatise hagejatele igakuiselt kogusummas

301,88 eurot (161,47+140,41).

Seega, perioodi 1.02.2023-21.02.2023 (s.o enne hagi esitamist 22.02.2023) eest pidi hageja

tasuma A M 121,10 eurot (161,47/28x21) ja M M 105,31 eurot (140,41/28x21), s.o kokku

226,41 eurot.

Kuna kostja tasus 2022. a detsembris 500 eurot detsembri 2022 ja sellelr järgneva perioodi eest,

kuid kostja kohustus oli tasuda perioodis 1.12.2022-21.02.2023 kokku 461,30 eurot

(234,89+0+226,41), siis puudub alus tagasiulatuva elatise nõudmiseks. Samuti viidatud arvestuse

järgi on kostjal ettemaks edasiulatuva perioodi eest (s.o alates 22.02.2023) summas 38,70 eurot

(500-461,30 eurot).

Viidatud asjaoludel hagi tagasiulatuva elatisnõue rahuldamisele ei kuulu.

PKS § 101 lg 1 järgi, arvestades asjas olevaid asjaolusid, ei saa elatise summa hagi esitamise

ajal, s.o 22.02.2023, olla hageja A M puhul suurem kui 161,47 eurot ja hageja M M puhul

suurem kui 140,41 eurot kuus. Seetõttu tuleb viidatud summade ületava edasiulatuva

ülalpidamisnõuded jätta rahuldamata.

4. Hagi vastuse kohta esitatud hagejate seisukoha (tl 19-20) kohaselt täitis kostja pikka aega oma

kohustusi hagejate emaga saavutatud kokkuleppel ja maksis elatist 500 eurot iga kuu alates 2017.

aastast. Hagejad leiavad, et tuleb arvestada õigustatud isikute (märgitud hagis) kõiki elulisi

vajadusi, mis on ette nähtud perekonnaseaduse §-s 99, s. h ka kulusid laste kasvatamiseks. Laste

kasvatamisega kostja ei tegele.

Viimase mitme aasta kestel oli tema „kasvatustööks“ ühekordne joobes ilmumine laste juurde

ning korteris laamendamine ja korralageduse tekitamine, kus olid ainult nemad 12.11.2022.

Pärast seda soovitasid politseitöötajad ja sotsiaaltöötajad pöörduda lastele osutava

psühholoogilise abi järele. Lapsed on registreeritud psühholoogi vastuvõtule (kelle teenuse

tunnitasu eest tuleb maksta 40 eurot). Pärast seda lubas kostja hüvitada kahju, mille oli tekitanud

hagejate perele, samuti maksta novembrikuu elatist. Seejuures palus mitte alustada tema vastu

haldus- või kriminaalasja. Jäädes kostja lubadust uskuma, ei kirjutanud hagejate ema politseile

avaldust kostja vastutusele võtmiseks.

Alates 2021. aastast on laste vajadused samuti kasvanud seoses kummagi tütre nägemise

halvenemisega. Alates 2021. aastast muutus A ning 2022. aastal M nägemine halvaks, mis tõi

endaga kaasa täiendavad kulud laste ülalpidamiseks. Esimeste A ja M prillide maksumus ca 220-

250 eurot. Praegu on vaja teistkordset prillide vahetust A.

Detsembris maksis kostja elatisraha summas 500 eurot, kuid teatas, et rohkem ei kavatse ta lapsi

ülal pidada ning tollese korralageduse kahju ta samuti ei hüvita. See oli öeldud agressiivses

vormis.

Kostja jääb seisukohale, et ta tasus elatist detsembrikuu, mitte septembrikuu eest, nagu paluvad

hagejad oma hagis. Kostja ei esitanud seejuures tõendeid, et maksis septembris elatisraha laste

ülalpidamiseks. Hagejad on nõus lugema makstuks detsembrikuu elatist, mis oli tasutud

detsembris. Ent septembrikuu võlgnevus jääb tasumata. Seoses kostja poolt hagile antud

vastusega ei kavatse nüüd hagejad talle andestada 2022. aasta novembrikuu summat 200 eurot.

6(1

Tsiviilasi nr 2-23-3026

Kostja esitas andmed oma töötasu kohta 2022. aasta seisuga firmalt W Osaühing alla EV

Valitsuse poolt kehtestatud alammäära, mis tekitab kahtlusi hagejates.

Vastavalt tõendile puhkab kostja rohkem, kui töötab. Samuti on ta firma W OÜ esindaja.

Hagejatel pole andmeid kostja tulude kohta selles firmas. Hagejate andmetel sai kostja

töövõimetuspensioni. Võimalik, et saab ka käesoleval ajal. Neid andmeid pole hagejatel samuti.

Hagejad leiavad, et kostja poolt esitatud andmed oma tulude kohta ei vasta täielikult

tegelikkusele.

Riigikohus on selgelt ja korduvalt öelnud, et täisealise töövõimelise inimese kohustus on teenida

raha sellises määras, et maksta elatisraha oma alaealiste laste ülalpidamiseks.

Arvestades kostja vastuväiteid, soovivad hagejad täpsustada oma nõuded üle. A M palub välja

mõista kostjalt elatist alates 1.01.2023 summas 225 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni.

Ühtlasi palub hageja välja mõista kostjalt elatise võlgnevust 2022. aasta septembrikuu eest

summas 250 eurot ning 2022. aasta novembrikuu eest summas 100 eurot. M M palub välja

mõista kostjalt elatisraha alates 1.01.2023 summas 225 kuus kuni täisealiseks saamiseni. Samuti

palub hageja välja mõista kostjalt elatise võlgnevust 2022. aasta septembrikuu eest summas 250

eurot, 2022. aasta novembrikuu eest summas 100 eurot.

5. Kohus 4. novembri 2025. a määrusega (tl 124-126) võttis menetlusse hagejate poolt 31.

märtsil 2023 esitatud menetlusdokumendis „Vastus kostja vastuväitele“ täpsustatud nõuded ja

edasi menetleb hagiavalduses esitatud nõudeid 31. märtsil 2023 esitatud täpsustusega elatise

suuruse ja tähtaja kohta. Kohus andis kostjale tähtaja täpsustatud nõuetele kirjaliku vastuse

esitamiseks.

Ühtlasi kohus määras vajalikud tähtajad kirjalikus menetluses, tegi osapooltele ettepanekud

täiendavate tõendite ja selgituste esitamiseks ning kompromissi sõlmimiseks ning teatas

kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aega.

6. Hagejad ei ole täiendavaid tõendeid esitanud.

Kostja esitas 28. novembril 2025 täiendavad tõendid, selgitused ja seisukohad (tl 132-134).

Kostja vaidleb hagi muudatusele vastu. Kostja hinnangul on tegemist nõude suuruse ja hagi

aluseks olevate asjaolude olulise muudatusega. Kostja vaidleb 31.03.2023 muudetud nõudele ka

sisuliselt vastu. Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb nõutavale elatise suurusele vastu.

Hagejate väited on osaliselt väärad, hagejate nõutava elatise suurus on põhjendamatult suur,

tagasiulatavad ülalpidamisnõuded on juba täidetud. Hagejate ülalpidamisnõue kummalegi

hagejale summas 250 eurot kuus on ülemäärane.

Seadusandja on sätestanud võimaluse välja mõista elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas.

Hagejate puhul tuleb arvestada lasterikka pere toetust, samuti seaduses nimetatud alust teisele

lapsele elatise vähendamist 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Seetõttu peab

elatis kumma hageja puhul olema väiksem kui 250 eurot kuus.

Hagejad esitasid hagi 22.02.2023 ning sellele eelneva perioodi eest nõuded (2022. september,

oktoober, 2023. jaanuari-21.02.2023) on tagasiulatuva ülalpidamise nõuded. Hagejad ei ole

tõendanud, et viidatud perioodil on nõudnud kostjalt elatist, mis on otsene alus tagasiulatuva

ülalpidamisnõue rahuldamata jätmiseks vähemalt osaliselt.

7(1

Tsiviilasi nr 2-23-3026

Arvestades kostja kehva majanduslikku seisu, põhjustab tagasiulatuva nõude rahuldamine

kostjale kahju, kuna kostja ei suuda seda nõuet täita ning täitemenetlus piirab kostja võimalust

anda ülalpidamist oma perekonnale.

Pole vaidlust osas, et kostja tasus hagejatele 2022. detsembris elatisena 500 eurot. Kostja ei ole

nõus hagejate väidetega, et detsembris 2022 tasutud 500 euroga on kaetud elatisvõlgnevus 2022.

a septembri eest. Kostja tasus 14.12.2022 elatisena 500 eurot hagejatele detsembri 2022 ja sellele

järgneva perioodi eest. Kostjal ei olnud/ei ole kohustust tasuda hagejatele igakuiselt 500 eurot.

Hagile antud vastuses esitatud arvestuste kohaselt kohustus kostja tasuma mõlemale hagejale

aastal 2022 kogusummas 234,89 eurot kuus. Hagejate ema pangakontode väljavõttest nähtub, et

perioodil 2022. a august-september tasus kostja kokku 1300 eurot. Arvestades ettemaksena

tasutud 1300 eurot ja igakuist kohustust 234,89 eurot, on summaga 1300 eurot täidetud

ülalpidamiskohustus viie ja poole kuu eest (1300 eurot/234,89=5,5 kuud). Seega, kostja on

täitnud hagejate suhtes ülalpidamiskohustuse ning see annab alust tagasiulatuva nõude

rahuldamata jätmiseks.

Kostja majanduslik seis ei võimaldanud kunagi tasuda kummalegi hagejale 250 eurot kuus, so

kokku 500 eurot kuus. Kostja sissetulekuks on töötasu W OÜ-lt ja töövõimetoetus, mille määrati

kostja psüühikahäire tõttu, mis takistab kostjal leida paremini tasustatud tööd.

Kostjal on veel üks laps E D (ik XXX), kelle ülalpidamise kohustus tuleb ka arvestada tsiviilasja

lahendamisel PKS § 102 lg 2 järgi mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks, kuna hagi täielikul

rahuldamisel E D osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui kumbki hageja.

Kostja on tasunud hagejatele elatise katteks ajavahemikul 29.10.2024 kuni 31.10.2025

kohtutäituri vahendusel (täitedokument on 20.03.2024. a määrus käesolevas asjas) 2226,81 eurot,

mida tuleb arvestada asja lahendamisel.

Hageja A M sai XXX täisealiseks, mistõttu elatisperiood tema suhtes lõpeb viidatud kuupäeval.

Kostja palub kohtul jätta tagasiulatuva nõude täielikult rahuldamata, vähendada nõutavat elatist

arvestades kostja esitatud asjaolusid ja vastuväited ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seeläbi

tuleb seda rahuldada osaliselt.

Kohtule 22. veebruaril 2023 esitatud hagiavalduses palusid hagejad mõista kostjalt välja nende

kasuks elatist alates 1. detsembrist 2022 summas 225,64 igaühele (s.h baassumma 209,20 eurot,

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust

30 eurot), kuid mitte alla PKS § 101 lg-des 3-5 sätestatud määra.

Kohtule 31. märtsil 2023 esitatud menetlusdokumendis „Vastus kostja vastuväitele“ täpsustasid

hagejad elatise suuruse ja tähtaja nõuded üle. Mõlemad hagejad paluvad mõista kostjalt nende

kasuks välja elatis 225 eurot kuus alates 01.01.2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Ühtlasi

paluvad mõlemad hagejad mõista kostjalt välja elatise võlgnevus 250 eurot 2022. aasta

septembrikuu eest ning 100 eurot 2022. aasta novembrikuu eest.

Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et hagejate 31. märtsil 2023 esitatud nõuete puhul on

tegemist hagi muutmisega.

8(1

Tsiviilasi nr 2-23-3026

TsMS § 376 lg 4 p 2 nähtub, et hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude suurendamist,

vähendamist, laiendamist või kitsendamist.

Kohtu hinnangul on hagi nõuete täiendamine elatise võlgnevuse väljamõistmise nõudega

käsitatav tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõudena perekonnaseaduse (PKS) § 108 mõttes,

mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist. Kohus leiab, et tegemist on hagi laiendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes.

Seega lahendab kohus järgmised hagejate nõuded:

1. Mõista kostjalt välja A M kasuks alates 1.01.2023 elatist 225 eurot kuus kuni täisealiseks

saamiseni ning elatise võlgnevus 250 eurot 2022. aasta septembrikuu eest ja 100 eurot 2022.

aasta novembrikuu eest.

2. Mõista kostjalt välja M M kasuks alates 1.01.2023 elatisraha 225 eurot kuus kuni täisealiseks

saamiseni ning elatise võlgnevus 250 eurot 2022. aasta septembrikuu eest ja 100 eurot 2022.

aasta novembrikuu eest.

Perekonnaseaduse § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p

1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg-st 2 nähtub, et ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi.

Hageja I sünnitunnistusest (tl 4) nähtuvalt on ta sündinud 17. septembril 2007 ning tema

vanemateks kostja ja T A. Hageja II sünnitunnistusest (tl 4) nähtuvalt on ta sündinud 20. augustil

2009 ning tema vanemateks kostja ja T A.

Seega, kostja on hagejate vanem ja hagejatele ülalpidamist andma kohustatud isik (PKS § 96)

ning hagejad on ülalpidamist saama õigustatud isikud PKS § 97 p 2 tähenduses.

PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 31. märtsil 2023 täpsustatud

nõudes palusid hagejad välja mõista elatist kindlas summas 225 eurot kuus igaühele alates 1.

jaanuarist 2023 hagejate täisealiseks saamiseni.

Hagejate väitel oli nende vanemate vahel kokkulepe, et isa tasub hagejate ülalpidamiseks 500

eurot iga kuu. Kostja eitab kokkuleppe esinemist.

Väite tõendamiseks lisasid hagejad hagi vastuse seisukohale hagejate ema pangakonto väljavõtte

(tl 21) ajavahemiku 01.04.2021-30.03.2023 eest. Väljavõttest nähtuvalt tasus kostja hagejate

emale erinevate selgitustega („alimntq za XXX i XXX“ ehk elatis M ja S (A) eest; „Платёж“

ehk makse) alljärgnevalt:

- 7.05.2021 – 500 eurot;

- 28.06.2021 – 500 eurot;

- 28.07.2021 – 470 eurot;

- 19.08.2021 – 500 eurot;

- 18.10.2021 – 400 eurot;

- 16.11.2021 – 240 eurot;

- 27.01.2022 – 200 eurot;

- 29.08.2022 – 500 eurot;

9(1

Tsiviilasi nr 2-23-3026

- 1.11 2022 – 300 eurot;

- 14.12.2022 – 500 eurot.

Hagejate ema pangakontole kanti raha üle ka kostja abikaasa J D pangakontolt (tl 22) 31.12.2021

summas 500 eurot ja 22.05.2022 summas 50 eurot selgitusega „Alimentq it A M“ ehk elatis A M

ning M D pangakontolt 1.10.2022 summas 500 eurot selgitusega „Alimentq“ ehk elatis.

Hagejate ema pangakontolt on näha, et elatist ei olnud sugugi tasutud 2021. a septembris, 2022. a

veebruarist maini, juunist augustini ning septembris. 2021. a juulis oli tasutud kõigest 470 eurot,

oktoobris 400 eurot, novembris 240 eurot; 2022. a jaanuaris oli tasutud kõigest 200 eurot, mais

50 eurot, novembris 300 eurot.

Kokku võttes tasus kostja elatist ebaregulaarselt ja erinevas suuruses. Seega loeb kohus

tõendamatuks, et hagejate vanemate vahel on sõlmitud kokkulepe elatise tasumiseks 500 euro

ulatuses iga kuu. Hagejate sellekohane väide ikka on jäänud paljasõnaliseks.

Kohus 4. novembri 2025. a menetluse korraldamise ja kirjaliku menetluse määramise määruses

tegi kostjale ettepaneku esitada kohtule (andmeid), kas ja millises suuruses andis ta ülalpidamist

hagejatele (elatise väljamaksmisega või muul viisil) ajavahemikul 2022. a septembrist kuni

käesoleva ajani.

Kostja selgitas kohtule 28. novembril 2025 esitatud menetlusdokumendis, et on ära tasunud

hagejatele elatise katteks ajavahemikul 29.10.2024 kuni 31.10.2025 kohtutäituri vahendusel

(täitedokument on hagi tagamise 20.03.2024. a määrus käesolevas asjas) 2226,81 eurot.

Kostja tasus hagejatele elatisena 2022. a detsembris 500 eurot. Kostja ei ole nõus hagejate

väidetega, et detsembris 2022 tasutud 500 euroga on kaetud elatisvõlgnevus 2022. a septembri

eest. 14.12.2022 tasus kostja elatisena 500 eurot hagejatele detsembri 2022 ja sellele järgneva

perioodi eest. Kostjal ei olnud/ei ole kohustusi tasuda hagejatele 500 eurot iga kuu. Hagi

vastuses esitatud arvestuste kohaselt kohustus kostja tasuma mõlemale hagejatele aastal 2022

kogusummas 234,89 eurot kuus. Hagejate esitatud nende ema pangakontode väljavõtte kohaselt

tasus kostja perioodil 2022. a august-september kokku 1300 eurot. Arvestades ettemaksena

tasutud 1300 eurot ja igakuist kohustust 234,89 eurot, on 1300 euroga täidetud

ülalpidamiskohustust viie ja poole kuu eest (1300 eurot/234,89=5,5 kuud). Seega, kostja on

täitnud hagejate suhtes ülalpidamiskohustust ning sellest tuleneb alus tagasiulatuva nõude

rahuldamata jätmiseks.

Toetudes hagejate täpsustatud nõudele, paluvad nad mõista kostjalt välja muuhulgas elatise

võlgnevus 250 eurot (kummalegi hagejale) 2022. aasta septembrikuu eest ning 100 eurot

(kummalegi hagejale) 2022. aasta novembrikuu eest.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist.

Seetõttu on 2022. a septembri- ja novembrikuu elatise nõude puhul tegemist tagasiulatuva elatise

nõudega PKS § 108 mõttes.

PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kuna kohus on juba jõudnud

seisukohale, et hagejate vanemate poolt elatise tasumise kohta sõlmitud kokkulepe jääb

tõendamata, pidi elatis olema tasutud kalendrikuu eest ette.

Riigikohus 09.06.2017. a otsuse p-s 13.5 asjas nr 3-2-1-35-17 muuhulgas esile tõi, et PKS § 100

lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.

10(

Tsiviilasi nr 2-23-3026

Seega, kohtu hinnangul tasus kostja 29. augustil 2022 elatist 500 eurot 2022. a septembrikuu eest

ja 1. novembril 2022 elatist 300 eurot 2022. a novembrikuu eest.

Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et kuna hagejate vanemate vahel ei olnud igakuise 500 euro

suuruse elatise tasumise kokkulepet, siis kostjal on tekkinud elatise ettemaks viie ja poole kuu

eest. Seadus (PKS § 101 lg 1) näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Seadus ei keela kostjal tasuda elatist suuremas

ulatuses, kui on PKS § 101 alusel välja arvutatud.

500 euro suuruse elatise tasumise kohta vanemate vahel sõlmitud kokkuleppe puudumise tõttu ei

ole hagejate nõue 2022. a septembri- ja novembrikuu elatise võlgnevuse väljamõistmise kohta

põhjendatud. Selles osas jätab kohus hagejate nõuded rahuldamata.

Täpsustatud nõude järgi nõuavad hagejad mõista kostjalt elatise välja alates 1. jaanuarist 2023

kuni hagejate täiealiseks saamiseni suuruses 225 eurot igaühele. Hagi on esitatud 22. veebruaril

2023. Seega, elatis ajavahemikul 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 21. veebruarini on tagasiulatuv

PKS § 108 mõttes.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei tasunud elatist vabatahtlikult hagejate ülalpidamiseks

alates 1. jaanuarist 2023, seega oli hagejatel võimalik pöörduda kohtusse elatise saamiseks.

Kuna lapsed vajavad ülalpidamist iga kuu, rikkus kostja hagejate ülalpidamiskohustust alates 1.

jaanuarist 2023, mistõttu on hagejatel võimalik nõuda elatist alates 1. jaanuarist 2023.

Alates 1. jaanuarist 2022 ei ole enam ühtset miinimumelatise suurust, vaid igakuine elatis

arvutatakse PKS § 101 alusel, mis võib iga lapse puhul olla erinev, kuna PKS § 101 lg-tes 5-7

toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise suurust ja tõendamiskoormise jaotust (Riigikohtu

31.03.2025. a otsus 2-17-6713/196, p 34; 22.06.2022. a otsus 2-19-19160/42, p 14).

PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa (lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates

ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg 2). Igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma (lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (lg 4). Vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole

lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (lg 5).

Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga (lg 6). Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm

aastat (lg 7).

Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejate ema peres on kasvatamisel kolm last, hagejad ja veel üks

laps, poeg D S (tl 5).

PKS § 101 lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

11(

Tsiviilasi nr 2-23-3026

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt

toetust saava pere kõigi laste vahel.

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest

kuni 19-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus

pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot alates 1. jaanuarist 2023.

PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele

650 eurot ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 ning alates 1. jaanuarist

2024 on 450 eurot.

Seega tuleb hagejate elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada maha poole lapsetoetusest ja

poole lasterikka pere toetusest, mida jagatakse poolega ja seejärel ka võrdselt toetust saava pere

kõigi laste vahel (3).

Vaatamata sellele, et elatise kalkulaator arvestab lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse

muutmist alates 1.02.2023, arvestab kohus oma arvutustes toetuste muutmisega alates 1.01.2023,

sest PHS §-des 17 ja 21 on välja toodud, et muudatused jõustuvad 1.02.2023, kuid rakendatakse

tagasiulatuvalt alates 1.01.2023.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejad ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, seega ei ole alust vähendada elatise suurust PKS § 101 lg 6 alusel.

Hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, seetõttu saab noorem hageja (hageja II) 15%

vähendatud elatise määra PKS § 101 lg 7 alusel.

Toodu alusel oli 2023. a jaanuaris PKS § 101 järgi arvutatud elatise suurus seega:

- hageja I kohta 161,47 eurot (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650

eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 201,47 eurot - 40

eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

hageja II kohta 137,25 eurot (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650

eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 201,47 eurot - 40

eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 161,47 eurot – 15% (24,22 eurot)).

Ajavahemikul 1. veebruarist kuni 21. veebruarini 2023 (21 päeva eest) PKS § 101 järgi

arvutatud elatise suurus seega:

- hageja I kohta 121,10 eurot (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650

eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 201,47 eurot - 40

eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 161,47 eurot/28 päeva × 21 päeva);

hageja II kohta 102,94 eurot (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650

eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 201,47 eurot - 40

eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 161,47 eurot – 15% (24,22 eurot) = 137,25 eurot/28 päeva

× 21 päeva).

Seega, ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 21. veebruarini 2023 PKS § 101 järgi

arvutatud elatise suurus on kokku 282,57 eurot hageja I kohta ning 240,19 eurot hageja II

kohta.

Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101

lg 1 järgi eelduslikult sama sätte alusel arvutatud summa ning selles ulatuses ei tule lapse

12(

Tsiviilasi nr 2-23-3026

vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13 teine lõik ja

sealsamas viidatud kohtupraktika).

Hagejad nõuavad ajavahemikul 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 21. veebruarini elatist 225 eurot

kuus ehk PKS §-i 101 alusel väljaarvutatud miinimumsuurusest suuremas ulatuses, mistõttu

pidid nad oma kulutuste suurust tõendama.

Hagejad ei ole esitanud tõendeid kulutuste suuruse kohta, mis ületavad PKS §-s 101 sätestatud

elatise miinimummäära ajavahemikul 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 21. veebruarini.

Hagejate poolt 31. märtsil 2023 esitatud menetlusdokumendile on küll lisatud Instrumentarium

Optika/Narva kaardimakse kviitung (tl 27, koopia tl 27) 13. jaanuarist 2023. a hageja II jaoks

prilliraami ja -klaaside ostu ettemakse kohta summas 111 eurot. Ent kohtu hinnangul ei ole

tegemist igakuise kulutusega ja seda ei saa arvestada elatise suuruse määramisel.

Hageja I kohta on esitatud vaid nägemise kontrollimise andmed (tl 23, koopia tl 26), andmeid

prilliraami ja/või -klaaside ostmise kohta ei ole esitatud.

Kohus leiab, et hagejate nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ajavahemiku 2023. aasta

1. jaanuarist kuni 21. veebruarini on põhjendatud osaliselt, kogusummas 282,57 eurot hageja I

kohta ja 240,19 eurot hageja II kohta.

Alates hagi esitamisest (22. veebruar 2023) kuni 28. veebruarini 2023 (7 päeva) on PKS §

101 järgi arvutatud elatise suurus:

- hageja I kohta 40,37 eurot (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650

eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 201,47 eurot - 40

eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 161,47 eurot/28 päeva × 7 päeva);

hageja II kohta 34,31 eurot (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650

eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 201,47 eurot - 40

eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 161,47 eurot – 15% (24,22 eurot) = 137,25 eurot/28 päeva

× 7 päeva).

2023. a märtsil on PKS § 101 järgi arvutatud elatise suurus:

- hageja I kohta 161,47 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650

eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 201,47 eurot - 40

eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

hageja II kohta 137,25 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650

eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 201,47 eurot - 40

eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 161,47 eurot – 15% (24,22 eurot)).

Ajavahemikul 01.04.2023–31.12.2023 on PKS § 101 järgi arvutatud elatise suurus:

- hageja I kohta 206,16 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650

eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 246,16 eurot - 40

eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

hageja II kohta 175,24 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650

eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 246,16 eurot - 40

eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 206,16 eurot – 15% (30,92 eurot)).

13(

Tsiviilasi nr 2-23-3026

Ajavahemikul 01.01.2024–31.03.2024 on PKS § 101 järgi arvutatud igakuise elatise suurus:

- hageja I kohta 222,83 eurot (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450

eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 262,83 eurot - 40

eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

hageja II kohta 189,41 eurot (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine

brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450

eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 262,83 eurot - 40

eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 222,83 eurot – 15% (33,42 eurot)).

Ajavahemikul 1.04.2024–16.09.2025 (hageja I sai täisealiseks 17.09.2025) on PKS § 101

järgi arvutatud igakuise elatise suurus hageja I kohta:

- ajavahemikul 1.04.2024–31.03.2025 250,22 eurot (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot

(viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 37,50 eurot (pool

lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3),

jagatakse) = 290,22 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

- ajavahemikul 1.04.2025–31.08.2025 264,24 eurot (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot

(viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 37,50 eurot (pool

lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3),

jagatakse) = 304,24 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot);

- ajavahemikul 1.09.2025–16.09.2025 140,93 eurot (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot

(viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 37,50 eurot (pool

lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3),

jagatakse) = 304,24 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 264,24 eurot/30×16).

Kuna hageja I nõudeks on igakuine elatis 225 eurot, kohus aga ei või TsMS § 439 järgi otsuses

ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, siis põhjendatud on hageja

I elatise nõue 225 eurot kuus ajavahemikul 1.04.2024–31.08.2025 (17 kuud) ja 120 eurot

ajavahemikul 1.09.2025–16.09.2025 (225/30×16).

Seoses hageja I 17. septembril 2025 täisealiseks saamisega ei saa kohus mõista elatist igakuise

elatisena välja ja peab ajavahemiku 1. jaanuar 2023–16. september 2025 eest mõistma välja

kindlas summas 6953,34 eurot (161,47 + 121,10 + 40,37 + 161,47 + 1855,44 (206,16 × 9) +

668,49 (222,83 × 3) + 3825 (225 × 17) + 120 eurot).

Ajavahemikul 1.04.2024–31.03.2026 PKS § 101 järgi arvutatud igakuise elatise suurus

hageja II kohta on järgmine:

- ajavahemikul 1.04.2024–31.03.2025 212,69 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot

(viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 37,50 eurot (pool

lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3),

jagatakse) = 290,22 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot)) = 250,22 eurot – 15% (37,53

eurot));

- ajavahemikul 1.04.2025–1.10.2025 (kuna hageja I sai 17.09.2025 täisealiseks, siis hagejate

pere ei ole enam lasterikas pere) 224,60 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot

(viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 37,50 eurot (pool

lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3),

jagatakse) = 304,24 eurot -– 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot)) = 264,24 eurot – 15%

(39,64 eurot));

- ajavahemikul 1.10.2025–31.03.2026 301,74 eurot ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot

(viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 40 eurot (pool

lapsetoetusest 80 eurot). Seoses hageja I täiealiseks saamisega ei ole enam alust vähendada

hageja II elatise suurust 15% võrra ega arvestada lasterikka pere toetust.

14(

Tsiviilasi nr 2-23-3026

Kuna alates 1. oktoobrist 2025 ületab PKS § 101 järgi arvutatud igakuise elatise suurus hageja II

elatise nõude suurust (225 eurot kuus), kohus aga ei või TsMS § 439 järgi otsuses ületada nõude

piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, siis põhjendatud on hageja II elatise nõue

225 eurot kuus alates 1. oktoobrist 2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 20.08.2027.

PKS § 101 alusel võib väljaarvutatav elatise suurus muutuda tulenevalt baassumma

indekseerimisest ja perekonnaseaduse § 101 lg-te 3-5 kohasest brutokuupalga muutusest ning

lapsetoetuse ja lasterikka peretoetuse suuruse muutumisest.

Kostja ei ole nõus nõutud igakuise elatise suurusega, kuna hagejate nõutava elatise suurus on

põhjendamatult suur. Kostjal on kehv majanduslik seis. Kostja sissetulekuks on töötasu W OÜ-lt

ja töövõimetoetus, mille määrati kostja psüühikahäire tõttu, mis takistab kostjal leida paremini

tasustatud tööd.

Kostjal on veel üks laps E D (ik XXX), kelle ülalpidamise kohustus tuleb kostja hinnangul ka

arvestada tsiviilasja lahendamisel PKS § 102 lg 2 järgi mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks,

kuna hagi täielikul rahuldamisel E D osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui kumbki hageja.

Kostja on tasunud hagejatele elatise katteks ajavahemikul 29.10.2024 kuni 31.10.2025

kohtutäituri vahendusel (täitedokument on 20.03.2024. a määrus käesolevas asjas) 2226,81 eurot,

mida tuleb arvestada asja lahendamisel.

Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS §-s

102 sätestatud alustel.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et

vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva

seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostjal on Eesti Töötukassa 21. juuli 2022. a otsusega TVT/22/036902 (tl 143-144) tuvastatud

osaline töövõime ja määratud töövõimetoetus maksmise perioodiks 23.06.2022 – 22.06.2027.

Kostja pangakonto väljavõttest (tl 95-106) ajavahemiku 8.01.2023 – 08.05.2024 eest on näha, et

ta sai Eesti Töötukassalt 2023 veebruarist novembrini kokku 3106,55 eurot. Kostja pangakonto

väljavõttest (tl 146) ajavahemiku 30.11.2023 – 28.11.2025 eest on näha, et ta sai Eesti

Töötukassalt 2023 detsembrist 2025 novembrini (k.a) kokku 8542,94 eurot.

Seega, ajavahemikul 2023. aasta veebruarist kuni 2025. aasta novembrini sai kostja Eesti

Töötukassalt kokku 11 649,49 eurot, mis teeb keskmiselt 342,63 eurot kuus (11 649,49/34).

Maksu- ja Tolliameti töötajate registri andmetel (tl 61) töötab kostja W osaühingus

autolukksepana alates 1.08.2017.

Maksu- ja Tolliameti teatise (tl 83) kohaselt tehti ajavahemikul 1.04.2023–31.03.2024 pärast

tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist

kostjale väljamakseid 7098,26 eurot. Maksete tegijateks (tl 84-89) on Swedbank (intress),

tööandja (makstud haigushüvitis), tööandja (palgatulu), Tervisekassa (Haigekassa ajutise

töövõimetuse hüvitis).

15(

Tsiviilasi nr 2-23-3026

Hagi vastusele lisatud 2022. aasta deklaratsiooni (tl 135) ja andmete (tl 14) kohaselt sai kostja

2022. a-l palka (neto) 6588,28 eurot, mis teeb keskmiselt 549 eurot kuus.

2023. aasta deklaratsiooni kohaselt (tl 136) sai kostja netopalka 5467,36 eurot, mis teeb

keskmiselt 455,61 eurot kuus.

2024. aasta deklaratsiooni kohaselt (tl 137) sai kostja netopalka 7941,53 eurot, mis teeb

keskmiselt 661,79 eurot kuus.

2025. aasta jaanuar-oktoober (k.a) kohta käiva deklaratsiooni kohaselt (tl 138) sai kostja

netopalka 7073,93 eurot, mis teeb keskmiselt 707,39 eurot kuus.

Seega, iga aasta suureneb kostja sissetulek hoolimata osalise töövõimetuse tuvastamisest.

Kostja keskmisele palgatulule tuleb lisada Eesti Töötukassalt saadud raha ning kostja sissetulek

on 1000 euro ringis igakuiselt.

Transpordiameti liiklusregistri (tl 63-66) andmetel on kostja omandis kokku seitse sõiduautot:

- C-auto ja mootorratta haagis MAZ 8114, ehitusaasta 1990, registreerimistunnistuse

väljastamise kuupäev 30.01.2023;

- Volkswagen Amarok pikap, ehitusaasta 2013, registreerimistunnistuse väljastamise kuupäev

21.03.2024;

- Citroen Jumper kaubik, ehitusaasta 1996, registreerimistunnistuse väljastamise kuupäev

19.09.2012;

- SSANGYONG Rodius, ehitusaasta 2007, registreerimistunnistuse väljastamise kuupäev

30.08.2018;

- SUBARU Legacy universal, ehitusaasta 1998, registreerimistunnistuse väljastamise kuupäev

24.01.2024;

- MERCEDES-BENZ Sprinter XXX, kaubik, ehitusaasta 1998, registreerimistunnistuse

väljastamise kuupäev 16.06.2014;

- MERCEDES-BENZ Sprinter XXX, ehitusaasta 2005, registreerimistunnistuse väljastamise

kuupäev 15.07.2022.

Lisaks on kostja ka hooneühistu liige (tl 67).

Kostjale kuulub aadressil XXX asuv 39,80 m2 eriomand (tl 62). Tsiviiltoimikust nähtuvalt elab

kostja teisel aadressil.

Kostja Swedbank AS pangakonto väljavõttest ajavahemiku 08.12.2023-08.05.2024 (tl 95-106)

eest on näha, et ta teostab maksed tanklates, millest on järeldada, et ta kasutab sõiduautot. Samuti

võtab ta välja sularahas piisavalt suured rahasummad. Kostja pangakontolt on näha sissetulekuid

AS-ilt K, mis viitab lisasissetulekule vanametalli üleandmise eest.

Ka on kostja hoiukonto väljavõttest ajavahemiku 08.12.2023-08.05.2024 (tl 93-94) eest näha, et

talle tehakse pidevalt ülekanded Rahakogujasse seoses kaardimaksega OLEREX-is Narva või

autovärvide kaupluses Narvas.

Kohtu hinnangul on kostjal ikka küllaldane sissetulek, tasumaks hagejatele elatist PKS §-s 101

sätestatud ja kohtu poolt väljaarvutatud suuruses. Samuti on kostjal piisavalt vara, mille müügist

või rendile andmisest võib ta saada täiendavad rahalised vahendid hagejatele ülalpidamist

andmiseks.

16(

Tsiviilasi nr 2-23-3026

Kohus ei ole nõus kostja väitega, et elatise väljamõistmise korral osutub tema kolmas laps vähem

kindlustatuks kui elatist saavad hagejad.

Kostja peres on kasvatamisel ka kolm last, kelle kasvatamisele tasutakse lapsetoetused ja

lasterikka pere toetused (tl-d 154, 156, 157, 159).

Kohtu hinnangul võimaldavad kostja sissetulek ja olemasolev vara anda kõikidele oma lastele

ülalpidamist PKS §-s 101 märgitud määras.

Kostja arvutas välja oma menetlusdokumentides ise elatisraha suurused, mida ta peaks tasuma

hagejate ülalpidamiseks, ning arvas kõne all olevast rahast maha lastetoetus ja lasterikka pere

toetus (kuigi seaduses sätestatust suuremas suuruses) ning 15%, sest hagejate vanusevahe on

väiksem kui kolm aastat. Sellest võiks järeldada, et kostja on nõus tasuma elatist PKS § 101

alusel väljaarvutatud suuruses. Küll aga kostja hoopis elatist ei tasunud ja hagejate ema pidi

taotlema hagi tagamist.

Kui kostja oleks tasunud elatist kasvõi tema poolt väljaarvutatud suuruses, oleks tema elatisevõlg

tunduvalt väiksem.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatis

suurustes ja ajavahemikel, mida kohus tunnistas põhjendatuks.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada tasutud elatisega Viru Maakohtu 20. märtsi 2024. a hagi

tagamise määruse alusel (tl 40,41, 148-149, 150-152).

Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse

kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud

oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi

elatise suuruse muutmise nõudes.

Hagi tagamise tühistamine

Kohus 20. märtsi 2024. a määrusega tagas hagi ja kohustas kostjat maksma tsiviilasja nr 2-23-

3026 menetluse ajal A M kasuks elatist 222,83 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni

tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni ning M M kasuks elatist 189,41 eurot kuus alates

määruse tegemisest kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

TsMS § 445 lg 2 järgi, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse

kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle

kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

Kohus on seisukohal, et hagi tagamise abinõu tuleb tühistada, kuna see on tsiviilasja menetluse

ajaks seatud ning ei ole vajalik kohtulahendi täitmiseks pärast otsuse jõustumist. Pärast

kohtuotsuse jõustumist tuleneb elatise maksmise kohustus kohtuotsusest.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

17(

Tsiviilasi nr 2-23-3026

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise.

Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude

jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Šabarova

kohtunik