3-25-2888/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2888

Määruse kuupäev

6. jaanuar 2026

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X.X. kaebus tuvastamis- ja hüvitamisnõudes seoses

psühhiaatrilise raviga

Menetlusosalised

Kaebaja: X.X.

Vastustaja: Tervisekassa

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas viibiv vahistatu X.X. esitas 02.09.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse.

Kaebuses on vastustajana märgitud sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla. Kaebuse nõudeks on

tuvastada õigusvastasus psühhiaater T. Sedmani vastuvõtus ja määrata mittevaralise kahju

hüvitamine 1000 eurot psühhiaatri vastuvõtuga põhjustatud tervise kahjustamise eest. Kaebaja

taotles riigi õigusabi.

Kaebuses on selle alusena välja toodud järgmised asjaolud:

* kaebaja soovis 20.05.2025 vanglasse saabudes psühhiaatri vastuvõtule, seda võimaldati

alles 16.06.2025;

* kaebajale enne vangistust määratud ravimite retseptid lõppesid vastavalt 26.07.2025 ja

29.08.2025. Ravimite lõpetamine kahjustas kaebaja tervist;

* kaebaja palus ravimite annuste tõstmist, seda ei tehtud;

* arst keelas kaebajale ravimite väljakirjutamise, kuna kaebaja eelmisel aastal kuritarvitas

ravimeid. Psühhiaater ei arvestanud selle otsuse tegemisel kaebaja seisundiga;

* 01.09.2025 jäi arst selle otsuse juurde, vaatamata kaebaja selgitustele;

* kaebaja vigastas ennast 27.07.2025 ja sai psühhiaatri vastuvõtule alles 01.09.2025;

* vastuvõtt toimus video vahendusel.

2. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja esitas 01.09.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, see registreeriti kohtuasjana 3-25-2851. Kaebaja tõi

kaebuses ja 02.09.2025 esitatud täiendavas avalduses kaebuse alusena välja järgmised

asjaolud:

* kaebajale enne vangistust määratud ravimi pregabaliin andmine lõpetati 26.07.2025 ja

ravimi kvetiapiin andmine lõpetati 29.08.2025;

* kaebaja teavitas 20.05.2025 vanglasse saabudes, et soovib psühhiaatri vastuvõttu, kuid

sai vastuvõtule 16.06.2025;

* kaebajale keelduti ravimite annuste tõstmisest ja retseptide pikendamisest;

* kaebaja vigastas ennast;

* psühhiaater tugines valesti sellele, et kaebaja on kuritarvitanud ravimeid, mitte kaebaja

hetkeseisundile;

* kaebaja võttis ise ühendust psühhiaatriga, kes määras kaebajale ravimi, kuid seda ei

anta; * vastuvõtt pärast seda, kui kaebaja ennast vigastas, toimus 01.09.2025;

* kaebaja pidi 01.09.2025.a vastuvõtul paluma ravimite määramist;

* vastuvõtt toimus video vahendusel;

* 01.09.2025 määratud ravimeid ei ole toodud.

Kohus on asjas 3-25-2851 teinud menetlustoiminguid. Kaebuse menetlusse võtmine on

otsustamisel.

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 17 lg 1 alusel on vastustaja Vabariigi

Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik

juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline

isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus. HKMS § 18 lg 1 sätestab, et vastustaja teeb

vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja

määratlemisel ei ole kohtule siduvad.

Kui vaidluse esemeks on tervishoiuteenuse osutamine vanglas, siis on vastustajaks

Tervisekassa, kuna Tervisekassal on vangistusseaduse § 49 lg 3 alusel kohustus korraldada

tervishoiuteenuste osutamine kinnipeetavale. Tervishoiuteenuse osutaja, praegusel juhul

sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla, ei ole avaliku võimu kandja ja talle ei ole õigusnormiga antud

avalikku ülesannet. Kui mõista olukorda nii, et Tervisekassa andis lepinguga sihtasutusele

Ida-Viru Keskhaigla volituse täita avalikku ülesannet, siis on riigivastutuse seaduse § 12 lg 3

alusel vastustajaks siiski eraõiguslikule juriidilisele isikule avalike ülesannete täitmise

volituse andnud haldusorgan ehk Tervisekassa.

4. Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada

üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Kaebaja on esitanud tõhusama nõude ehk hüvitamisnõude. Sel juhul ei ole iseseisva

tuvastamisnõude esitamine lubatud. Hüvitamisnõudega on hõlmatud küsimus, kas kaebuse

alusena välja toodud vastustaja tegevus või tegevusetus oli õiguspärane.

5. Kohus tagastab kaebuse hüvitamisnõudes HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on

halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus

on kohtu menetluses.

Kaebaja esitas kohtuasjas 3-25-2851 mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kõik asjaolud,

mis on kaebuse aluseks käesolevas kohtuasjas, on kaebaja esitanud ka kohtuasjas 3-25-2851

(vt määruse punkte 1 ja 2). S.h esitas kaebaja kohtuasjas 3-25-2851 kaebuse täienduse pärast

seda, kui oli toimunud 01.09.2025.a psühhiaatri vastuvõtt. See tähendab, et kohtuasja 3-25-

2851 koosseisu kuulub ka kahju, mis kaebaja väitel tekkis 01.09.2025.a psühhiaatri vastuvõtu

tõttu.

Kaebusi kohtuasjades 3-25-2851 ja käesolevas kohtuasjas ei muuda erinevaks see, et

varasemas kaebuses ei ole vastustajat märgitud ja praeguses kaebuses on vastustajana

märgitud sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla. Kohus selgitas eespool, et vastustaja teeb kindlaks

kohus. Määrav tähtsus on sellel, et mõlemal juhul on nõudeks psühhiaatrilise abi osutamise

tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamine ja kattuvad asjaolud, millele kaebaja kaebuse

alusena tugineb.

6. Kohus märgib, et kaebaja esitas korduva kaebuse psühhiaatrilise abi osutamise raames

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ka kohtuasjas 3-25-3108. Tartu Halduskohus

tagastas kaebuse 09.10.2025.a määrusega, kuna kaebaja on kohtuasjas 3-25-2851 juba

esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

Kohus leidis, et kuigi haldusasjas 3-25-2851 ei ole kohus kaebuse menetlusse võtmise kohta

veel määrust teinud, on kaebus HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses kohtu menetluses, ning

kaebaja saab kaitsta oma õigusi haldusasja 3-25-2851 raames. Tartu Ringkonnakohus jättis

16.12.2025 kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on

õigesti selgitanud, et tegemist on korduva kaebusega, ning juhtis tähelepanu halduskohtu

määruses märgitule, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta haldusasja 3-25-2851 raames. Kaebaja

esitas määruskaebuse Riigikohtule, kuid ei vaidlustanud selles korduva kaebuse tagastamist,

vaid üksnes riigi õigusabi andmata jätmist.

7. Kui kaebaja soovib taotleda kohtus mittevaralise kahju hüvitamist alusel, et talle osutatud

psühhiaatriline ravi alates kaebaja vanglasse saabumisest kuni 01.09.2025.a psühhiaatri

vastuvõtuni ei olnud nõuetekohane, siis tuleb kaebajal seda teha kohtuasja 3-25-2851 raames.

Kui kaebaja soovib esitada kohtule veel mõne kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

alusel, et kaebajale osutatud psühhiaatriline abi ei olnud nõuetekohane, siis on see võimalik

üksnes juhul, kui kaebuse aluseks olevad asjaolud ei kattu ühegi varem esitatud ja kohtu

menetluses oleva kaebuse aluseks olevate asjaoludega.

8. Kohus jätab riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata. Määruse punktis 4-5 toodust tuleneb, et kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks

käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul kuulub kohaldamisele ka RÕS § 7 lg 1 p 6, mille

kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude

esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praeguses asjas ei esine tungivat

avalikku huvi. Vaidlused tervishoiuteenuse osutamise raames tekkinud mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes on kohtupraktikas tavalised.

9. Kohus asendab HKMS § § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga,

kuna määruses käsitletakse kaebajale psühhiaatrilise abi andmist.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks