4-25-3630/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-25-3630

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2026, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-25-3630

Kohtukoosseis

Väärteoasi

Pavel Gontšarov, Orvi Koik ja Inna Ombler

Artur Golodovi väärteoasi LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. novembri 2025. a otsus, millega

tunnistati Artur Golodov süüdi LS § 201 lg 2 ja LS § 227

lg 2 järgi ning karistati teda arestiga 11 päeva

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Artur Golodov (isikukood 38307170260; e-post XXX),

apellatsioon

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta Artur Golodovi esitatud apellatsioon Harju Maakohtu 27. novembri 2025. a otsuse

peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse

isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

liiklussüütegude menetlusgrupi poolt edastati Harju Maakohtule 07.10.2025 kohtulikuks

arutamiseks ja KarS § 48 alusel aresti mõistmiseks Artur Golodovi suhtes koostatud

väärteoprotokoll koos väärteotoimikuga asjas nr 2315,25,009322.

2. Harju Maakohus tunnistas 27.11.2025 otsusega A. Golodovi süüdi LS § 227 lg 2 ja LS § 201

lg 2 järgi ning karistas teda arestiga 11 päeva.

2.1. Maakohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, kuulanud

ära kohtuvälise menetleja esindaja ning menetlusaluse isiku selgitused,

leidis, et A. Golodovi süü talle ette heidetavas väärteos LS § 201 lg 2 ja LS §

227 lg 2 järgi on tõendamist leidnud. Kohtuistungil ei vaielnud A. Golodov ka

rikkumistele vastu ning tema kohtuistungil antud ütlused kattuvad

väärteoasjas kogutud tõenditega.

2.2. Menetlusalune isik ei eitanud, et juhtis 18.09.2025 väärteoprotokollis

näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit Mercedes Benz E220 reg. märgiga XXXXXX

(takso) ning seda ilma juhtimisõiguseta. Kinnitas, et 07.09.2025 oli politsei

4-25-3630

poolt teda kinnipeetud ja siis ei olnud talle täpselt selge, kas tal on

juhtimisõigus või ei ole. Maakohtu hinnangul menetlusaluse isiku sellised

väited tõele ei vasta. Alles 07.09.2025, st 11 päeva varem oli A. Golodov

juba sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja teadis väga hästi, et juhtimisõigus

temal puudub: karistusregistri kohaselt selle väärteo eest karistati teda

02.10.2025 otsusega rahatrahviga 1000 eurot (tasumata). Juhtimisõiguse

puudumist kinnitab ka väljavõte detailandmete päringust isiku kohta ning

teo toimepanemise aega ja kohta toetavad ka sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsused. Seega on kohtuväline menetleja õigesti tuvastanud,

et 18.09.2025 kell 11:37 Tallinnas, Peterburi tee 58b A. Golodov juhtis mootorsõidukit

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, juhtimisõigus taastamata, juht oli

varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kuna A. Golodov teadis, et tal puudub

mootorsõiduki juhtimisõigus, pani ta liiklusrikkumise toime otsese

tahtlusega. Karistusregistrist nähtub selgelt, et 07.09.2025 toimepandud LS §

201 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest karistati A. Golodovi

rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 1000 eurot, otsus on jõustunud. Seega

paljasõnalisteks jäävad A. Golodovi ütlused, et ta ei teadnud juhtimisõiguse

äravõtmise kohta.

2.3. Kiiruse ületamine A. Golodovi poolt on ammendavalt tõendatud kiirusmõõturi salvestisel

olevate andmetega, salvestis vastab VTMS § 31 lg 11 nõuetele ja on lubatav tõend. Maakohtu

hinnangul pani A. Golodov kiiruse ületamise toime samuti otsese tahtlusega, sest liikudes

Tallinnas Peterburi tee 58b läheduses Smuuli tn suunas ei ole võimalik eksida, milline

kiirusepiirang kehtib, tegemist on tiheda liiklusega teelõiguga ja kohaga, kus ees on suure

liikluskoormusega ristmik. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 50 km/h ning sõites

85km/h+/-3 km/h valgusfooriga reguleeritud ristmiku suunas, ületas A. Golodov tahtlikult

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Õigusvastasust ja süüd välistavad

asjaolud puuduvad.

2.4. Süüd raskendavad või kergendavad asjaolud maakohtu hinnangul

puuduvad, A. Golodov ei ole kahetsust avaldanud. Kuna nii mootorsõiduki

juhtimisõiguseta juhtimise kui ka kiiruse ületamine osateod olid ajalis-

ruumilises tihedas seoses ning kantud ühtsest tahtlusest, tuleb LS § 201 lg 2

ja § 227 lg 2 järgi karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 esimesest lõikest.

Kuigi kiiruse ületamist on võimalik lugeda eraldiseisvaks teos, ei pidanud

maakohus õigeks selle eest mõista eraldi karistust trahvi näol, kohus mõistis

põhikaristuse LS § 201 lg 2 kvalifitseeritava teo eest.

2.5.

Maakohtu hinnangul ei ole A. Golodovi võimalik karistada

kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga. Kuigi karistuse mõistmisel

lähtub kohus KarS § 63 lg 1, vastas A. Golodovi tegevus mitmele

süüteokoosseisule ning tema käitumine oli liikluskorda ohustav. 07.09.2025

oli A. Golodov juba kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt ning uus liiklusnõuete

eiramine 18.09.2025 näitab menetlusaluse isiku hoolimatut ja ükskõikset

suhtumist ühiskonna jaoks olulistesse väärtustesse ning õiguskorra kaitsmise

huvides oli õiguskaitseorganite tõhus sekkumine vajalik. Karistusregistri

andmetel on A. Golodovil mitu kehtivat liiklusalast kriminaal- ja

väärteokaristust, kus karistuseks mõistetud rahatrahvid on olnud tasumata

ja asendatud teiseliigilise karistusega. Seega rahatrahvi mõistmine ilmselgelt

ei ole süüdlase käitumist mõjutanud ega ole põhjendatud ka käesoleval

juhul. A. Golodov omab kehtivat kriminaalkaristust ka süstemaatilise

juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest KarS § 4231 järgi, kuid selle

toimepanemise ajast 07.01.2023 on möödunud mitu aastat, mistõttu

4-25-3630

käesoleva väärteo toimepanemisega ei moodustu veel kuriteokoosseis.

Maakohtu hinnangul ei saa A. Golodovi süüd hinnata ka keskmisest oluliselt

suuremaks. Rikkumine tuvastati n-ö rutiinse kontrolli käigus ning asjaolude

selgitamiseks alustati väärteomenetlus. Arvestades veel karistust

raskendavate asjaolude puudumist, tuleb A. Golodovile mõista karistus

sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, s.o 11 päeva aresti, mis

on aga eelmisest karistusest (10 päeva arsti) suurem karistus.

2.6. Maakohus ei pidanud võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga,

sest A. Golodov on juba korduvalt teinud üldkasulikku tööd ja selline

karistusliik ei ole teda mõjutanud käituma seaduskuulekalt, samuti ei suuda

A. Golodov kinni pidada käitumiskontrolli nõuetest, sest varem korduvalt

temale mõistetud tingimuslike karistusi on sel põhjusel täitmisele pööratud.

Samuti rahatrahvi asenduskaristusena kohaldatud üldkasulik töö on A.

Golodovi suhtes kohtumäärusega täitmisele pööratud, sest A. Golodov ei ole

üldkasulikku tööd ära teinud vaatamata ka tähtaja pikendusele.

Apellatsioon

3. Tallinna Ringkonnakohtule edastas apellatsiooni maakohtu otsusele A. Golodov, kes palub

maakohtu otsus tühistada või muuta osas, mis puudutab karistuse liiki ja täitmise korda ning

määrata aresti asemel üldkasulik töö või lubada aresti kanda ositi.

Kaebaja palub arvestada kohtul tema töist ja perekondlikku olukorda ning et aresti kandmine

takistaks tal täita nendest tulenevaid kohustusi. Tema töö on vahetustega, üldkasulikku tööd saab

ta teha vabadel päevadel. Üldkasulik töö võimaldaks tal karistust kandes teha kasu ka

ühiskonnale, säilitades samal ajal töökoht ning vältides ebaproportsionaalselt rasket mõju tema

elule. Alternatiivselt palub ta aresti kandmise jagada osadeks võttes arvesse tema töökoormust ja

perekondlikku olukorda. See võimaldaks tal jätkata tööd ja vältida põhjendamatut kahju samal

ajal täites kohtulahendit.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Esmalt tuleb märkida, et esitatud apellatsioon ei vasta VTMS § 139 nõuetele, kuna märgitud ei

ole kas apellant soovib kohtuistungist osa võtta. Selline asjaolu annab aluse jätta kaebus käiguta

ja võimaldada isikul puudused kõrvaldada. Siiski leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul

puudub mõistlik põhjus kaebuse käiguta jätmiseks, sest ringkonnakohus jätab esitatud

apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

5. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab

ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et

see on ilmselt põhjendamatu. VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus kohaldatud karistuse osas ammendavalt

põhjendatud. Seejuures on maakohus võtnud arvesse isiku varasemat karistatust ja tema suhtes

kohaldatud meetmeid ning ringkonnakohus nõustub, et isiku puhul, kes on liiklussüütegusid ka

varasemalt toime pannud ja pole täitnud talle määratud üldkasuliku töö tunde, ei ole põhjust talle

määratavat aresti uuesti üldkasuliku tööga asendada. Asenduskaristus ei ole seni oma eesmärki

täitnud ning nähtuvalt A. Golodovi iseloomustavatest andmetest, ei ole ta ka võimeline seda

nõuetekohaselt täitma. Kuigi kaebaja palub võimaldada tal määratud arest kanda ositi, pole ta

esitatud kaebuses toonud välja, milles seisneb tema perekondlik või tööalane olukord täpselt, st

mis on need asjaolud, mille pinnalt peaks kohus otsustama, kas võimaldada tal aresti ositi kanda.

Üksnes praegune üldsõnaline taotlus selleks alust ei anna. Ringkonnakohtu hinnangul on

maakohus asjas esitatud andmete ja tõendite alusel kujundanud oma siseveendumuse ning sellest

4-25-3630

lähtuvalt põhjendatult leidnud, et praegusel juhul on vajalik ja võimalik A. Golodovi suhtes

karistusena üksnes aresti kohaldamine. Vaid asjaolu, et kaebaja ei nõustu maakohtu seisukohaga,

ei anna alust otsuse tühistamiseks. Üldkasuliku töö tegemise soovi on kaebaja avaldanud ka juba

maakohtu istungil ning maakohus on vastava seisukohaga otsuse tegemisel arvestanud, kuid

ammendavalt põhjendanud, miks käesolevalt ei täidaks üldkasulik töö oma eesmärki ning miks

ei ole alust arvata, et A. Golodov selle kohustuse täitmisega ka hakkama saaks. See tähendab, et

maakohus on kaebuses esitatud argumente üldkasuliku töö tegemise osas juba käsitlenud. Kuna

kaebusest ei nähtu, et maakohus oleks jätnud osuse tegemisel mõne olulise asjaolu arvesse

võtmata, on ringkonnakohtu hinnangul isiku esitatud apellatsioon perspektiivitu ning tuleb jätta

läbi vaatamata.

7. Arvestades eeltoodut ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis, et esitatud

apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)