4-25-4114/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-25-4114

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2026, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-25-4114

Kohtukoosseis

Väärteoasi

Pavel Gontšarov, Orvi Koik ja Inna Ombler

Tamor Jürgensi väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20. novembri 2025. a otsus, millega

tunnistati Tamor Jürgens süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja

karistati teda arestiga 15 päeva

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tamor Jürgens (isikukood 39606074715; elukoht XXX),

apellatsioon

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta Tamor Jürgensi apellatsioon Pärnu Maakohtu 20. novembri 2025. a otsuse peale kui

ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse

isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna menetlusgrupi poolt

edastati Pärnu Maakohtule 10.11.2025 kohtulikuks arutamiseks ja KarS § 48 alusel aresti

mõistmiseks Tamor Jürgensi suhtes kootatud väärteoprotokoll koos väärteotoimikuga asjas nr

2570,25,001354.

2. Pärnu Maakohus tunnistas 20.11.2025 otsusega T. Jürgensi süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja

karistas teda arestiga 15 päeva.

2.1. T. Jürgens kohtuistungile ei ilmunud, ilmumata jätmise põhjused on teadmata. Kohtukutses

on isikule selgitatud, et kui ta ei saa ilmuda, siis ta peab kohtule sellest viivitamata teatama ja kui

ta ei ilmu, siis kohus vaatab asja läbi ilma tema osavõtuta. VTMS § 90 lg 1 võimaldab

eelkirjeldatud tingimustel arutada ilma isiku osavõtuta.

2.2. T. Jürgensi ütluste kohaselt tunnistas ta end teo toimepanemises süüdi, samuti oli teadlik, et

tal juhiluba pole ja et on juba politseile selle eest vahele jäänud. 12.10.2025 isikusamasuse

tuvastamise protokoll kinnitab, et 12.10.2025 kell 8.40 tuvastati PPA andmeregistrist T. Jürgens,

kuna tal ei olnud esitada isikut tõendavat dokumenti ja juhiluba. 12.10.2025 sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusest nähtub, et T. Jürgens kõrvaldati sõiduki Volvo V70 reg nr XXXXXX

4-25-4114

juhtimiselt 12.10.2025 kell 8.35 LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus. Asjaolu, et T. Jürgens oli eelnevalt, s.o enne 12.10.2025

mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kinnitab 19.05.2025 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise

otsus. 13.10.2025 Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt T. Jürgensile ei ole Eestis

juhtimisõigust tõendavat dokumenti väljastatud. Seega T. Jürgensi suhtes 19.05.2025 tehtud

juhtimiselt kõrvaldamise otsus oli 12.10.2025 kehtiv ja ta oli isikuks, kes oli kõrvaldatud sõiduki

juhtimiselt vastavalt LS §-le 91. Maakohus leidis, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et T.

Jürgens on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo, mis täidab LS § 201 lg 2 sätestatud

väärteo objektiivse koosseisu.

2.3. Maakohus asus seisukohale, et T. Jürgens pani mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise

toime kavatsetult. T. Jürgens teadis, et tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti teadis, et

politsei oli ta mootorsõiduki juhtimiselt 19.05.2025 kõrvaldanud ja kõrvaldamise alus ei olnud

ära langenud. T. Jürgensi seletuse kohaselt juhtis ta mootorsõidukit, sest tahtis minna tööle.

Seega oli mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta tema teadlik ja eesmärgipärane valik.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt on

tõendamist leidnud, et T. Jürgensi poolt toime pandud tegu vastab LS § 201 lg 2 sätestatud

väärteokoosseisule, tegu on õigusvastane ja T. Jürgens on selle toime panemises süüdi.

2.4. T. Jürgens rikkus kahte liiklusseaduse normi, tegu on toime pandud kavatsetult, maakohus

leidis, et tema teosüü on keskmine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust

kergendab süü tunnistamine. Karistusregistri teatis näitab, et T. Jürgens on karistatud 19.05.2025

toimepandud teo eest LS § 201 lg 1 järgi 19.06.2025 väärteootsusega rahatrahviga 113

trahviühikut, s.o 904 eurot; otsus jõustus 05.07.2025. Eelnev karistus juhtimisõiguseta juhtimise

eest näitab, et tegemist ei ole juhusüüteoga ja varasem rahatrahv ei ole mõjutanud teda loobuma

mootorsõiduki juhtimisest kuigi tal juhtimisõigus puudub. Maakohus leidis, et T. Jürgensi puhul

on tegemist isikuga, keda eelnevalt määratud rahatrahv ole mõjutanud liiklussüütegude

toimepanemisest loobuma, karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb T. Jürgensit

karistada arestiga. Olukorras, kus T. Jürgens rikub tahtlikult liiklusreegleid, sest tal oli vaja tööle

minemiseks autot juhtida, näitab, et ta seab esiplaanile isiklikud huvid ja ei hooli teiste liiklejate

turvalisusest. Seega on T. Jürgensile karistust mõistes vaja arvestada ka õiguskorra kaitsmisega -

ajal, mil T. Jürgens kannab aresti, ei ole võimalik tal liikluses mootorsõiduki juhina osaleda.

Kohus karistas T. Jürgensit arestiga sanktsiooni keskmises määras.

2.5. T. Jürgens kohtuistungile ei ilmunud, ei taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, maakohus

arutas väärteoasja ilma tema osavõtuta, maakohtul ei olnud võimalik tema nõusolekut

üldkasuliku töö kohaldamiseks küsida ja aresti üldkasuliku tööga asendada ei olnud võimalik.

Seetõttu puudus maakohtul alus hinnata, kas aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks olla

põhjendatud.

Apellatsioon

3. Tallinna Ringkonnakohtule edastas apellatsiooni maakohtu otsusele T. Jürgens, kes märgib, et

ei hoidnud kohtuistungist teadlikult kõrvale ning selgitab, et uskus, et istung on võimalik viia

läbi ilma tema osavõtuta, aga ta ei olnud teadlik, et sel juhul on kohtul võimalik määrata ainult

arest. Kui ta oleks olnud teadlik sellest, oleks ta kohtuistungil osalenud ja avaldanud soovi aresti

asendamiseks üldkasuliku tööga. Seega palub ta maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega asendada arest üldkasuliku tööga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Esmalt tuleb märkida, et esitatud apellatsioon ei vasta VTMS § 139 nõuetele, kuna märgitud ei

ole kas apellant soovib kohtuistungist osa võtta. Selline asjaolu annab aluse jätta kaebus käiguta

ja võimaldada isikul puudused kõrvaldada. Siiski leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul

4-25-4114

puudub mõistlik põhjus kaebuse käiguta jätmiseks, sest ringkonnakohus jätab esitatud

apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

5. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab

ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et

see on ilmselt põhjendamatu. VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus kohaldatud karistuse osas ammendavalt

põhjendatud. Seejuures on maakohus toonud ka välja, et isikule on kohtuistungi toimumise aeg

olnud teada, samuti on selgitatud, millised on tagajärjed, kui ta istungile ei ilmu – st et asja on

võimalik arutada ilma tema osavõtuta. Maakohtule ei ole T. Jürgens teatanud enda

mitteilmumisest, samuti ühtegi põhjust, mis tal takistaks seda teha. Seda, et kaebajal sisuliselt

objektiivseid põhjuseid, miks ta maakohtu istungile ilmuda ei saanud, polnud, kinnitab ta ka ise

ringkonnakohtule esitatud kaebuses, kus märgib, et tema arusaamise kohaselt ei olnud tema

osavõtt vajalik. See on ka tõsi ning nii ongi maakohus arutanud väärteoasja ilma isiku osavõtuta.

Seega olukorras, kus T. Jürgens ise otsustas istungile mitte ilmuda, pidi ta aru saama, et tema

seisukohta asja arutamisel ei ole võimalik välja selgitada ning seda mh ka karistuse osas. Sellest

tulenevalt ei saa kaebaja ka eeldada, et kohus kaaluks temale enim sobiva karistuse kohaldamist.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjas esitatud andmete ja tõendite alusel kujundanud

oma siseveendumuse ning sellest lähtuvalt leidnud, et praegusel juhul on vajalik ja võimalik T.

Jürgensi suhtes karistusena üksnes aresti kohaldamine. Vaid asjaolu, et kaebaja ei nõustu

maakohtu seisukohaga ja soovib, et arest asendataks üldkasuliku tööga, ei anna alust otsuse

tühistamiseks. Seega on ringkonnakohtu hinnangul isiku esitatud apellatsioon perspektiivitu ning

tuleb jätta läbi vaatamata.

7. Arvestades eeltoodut ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis, et esitatud

apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)